Varda materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 ja Rm=850 N/mm2 Student Correct Value Feedback Response Answer A. Varras ei 0% deformeeru antud jõu korral. B. Varras 0% Student Correct Value Feedback Response Answer deformeerub elastselt, siis plastselt ja seejärel puruneb. C. Varras 100% deformeerub esialgu elastselt ja siis plastselt. Pikeneb ja peale koormuse eemaldamist jääb plastse osa võrra pikemaks D. Varras 0% deformeerub elastselt. Pikeneb, kuid koormuse eemaldamisel võtab esialgse pikkuse Score: 10/10 3.
S=(0-1,5) +(0,6-1,5) +(1,2-1,5) +(1,8-1,5) +(2,4-1,5) +(3-1,5) =6,3 J 0 r 2=1- =1- =1 (aproksimeerimise täpsus) S 6,3 Kokkuvõte: - Kirjutada MATLAB programm, - Näidata lõpptulemused graafiliselt, näidata funktsioonid y = f (F) ja y = f (q), leida aproksimeerimisviga. - Selgitada, miks ühesuguse summaarse koormuse puhul üks ja sama tala deformeerub erinevalt. Üks ja sama tala deformeerub erinevalt, kuna koormused on jaotunud erinevalt, seetõttu mõjuvad tala eri kohtadele erineva suurusega jõud. Kui laotada koormus ainult tala keskele, mõjub tala keskele suurem jõud, kui tala ääre aladele, seetõttu deformeerub tala keskosa rohkem ning koormus mõjub väiksemale alale. Talale koormuse ühtlaselt jaotamise korral jaotub koormuse raskus tala pikkuse peale laiali ning see ei mõju ainult tala ühele kindlale osale, vaid
Score: 10/10 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. M toimuvad vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 450 materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 Student Correct Value Response Answer A. Varras 100% deformeerub elastselt. Pikeneb, kuid koormuse eemaldamisel võtab esialgse pikkuse B. Varras ei deformeeru antud jõu korral. C. Varras deformeerub elastselt, siis plastselt ja
Student Response Correct Answer Answer: 723,0 723 Units: N/mm2 N/mm2 Score: 10/10 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. Missugused protsessid toimuvad vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 790 N/mm2? Varda materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 ja Rm=850 N/mm2 Student Response Correct Answer Feedback A. Varras deformeerub elastselt. Pikeneb, kuid koormuse eemaldamisel võtab esialgse pikkuse B. Varras deformeerub esialgu elastselt ja siis plastselt. Pikeneb ja peale koormuse eemaldamist jääb plastse osa võrra pikemaks C. Varras deformeerub elastselt, siis plastselt ja seejärel puruneb. D. Varras ei deformeeru antud jõu korral.
Student Response Value Correct Answer Answer: 715,4 70% 715 Units: N/mm2 30.0% N/mm2 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. Missugused protsessid toimuvad vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 450 N/mm2? Varda materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 ja Rm=850 N/mm2 Student Response Value Correct Answer A. Varras deformeerub elastselt. Pikeneb, kuid koormuse 100% eemaldamisel võtab esialgse pikkuse http://webct6.e-uni.ee/webct/urw/lc283691001.tp11885591001/ViewStudentAttempt.... 18.05.2007 View Attempt . 2 4 B. Varras deformeerub esialgu elastselt ja siis plastselt. Pikeneb 0% ja peale koormuse eemaldamist jääb plastse osa võrra pikemaks C
G G S Materjalist olenev suurus G on igale ainele iseloomulik konstant, mida nimetatakse nihkemooduliks. Tegelikkuses seda valemit ei rakendata. Nihkemooduli määramiseks kasutatakse keerd-ehk torsioonvõnkumist. Olgu pingule tõmmatud elastse traadi külge jäigalt kinnitatud kõva keha nii, et tema vaba telg langeb kokku traadi pikiteljega. Kui selline keha viia välja tasakaaluasendist tema pööramisega ümber vaba telje, siis traat deformeerub ja elastsusjõud tekitavad jõumomendi, mis püüab viia keha tagasi tasakaaluasendisse. Pärast vabastamist hakkab keha sooritama tasakaaluasendi ümber muutuva suunaga pöördliikumisi, mida nimetatakse keerd-ehk torsioonvõnkumiseks. Kuna keha pöörleb, siis võib tema kohta rakendada pöördliikumise d dünaamika põhiseadust M = I . dt Arvestades, et torsioonvõnkumisel on jõumoment M suunatud
Küsimus 1 (10 points) Millised väited on õiged deformatsiooni kohta Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Deformatsioon on detaili mõõtude ja/või kuju muutus välisjõudude toimel b. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt elastelt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel plastselt. c. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt plastselt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel elastselt. d. Elastse deformatsiooni korral detaili mõõdud ei taastu peale jõu eemaldamist
MIS ON LITOSFÄÄR Litosfäär on maakera suhteliselt jäik väline kiviline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Litosfääri all asub astenosfäär, ülemise vahevöö plastsem (kuumem) ja alumine osa. Litosfääri ja astenosfääri piiri määrab käitumine suurel rõhul: litosfäär jääb jäigaks väga pika geoloogilise aja jooksul, mille jooksul ta deformeerub elastselt ja üksnes aeg-ajalt tekivad hapramatesse kohtadesse rikked, aga astenosfäär deformeerub plastselt ja sel moel Litosfääri ülemist osa, milles kokkupuutel atmosfääri, hüdrosfääri ja biosfääriga toimuvad keemilised protsessid, mille tulemusena tekib muld, nimetatakse pedosfääriks. MIS ON PEDOSFÄÄR Pedosfäär ehk mullastik, hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Pedofäär asetseb atmosfääri ja litosfääri vahel õhukese kihina. Pedosfäär on pidevas vastastikmõjus järgnevate
42 17:29 17:52 sek. Küsimus 1 (10 points) Millised väited on õiged deformatsiooni kohta Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Deformatsioon on detaili mõõtude ja/või kuju muutus välisjõudude toimel b. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt elastelt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel plastselt. c. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt plastselt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel elastselt. d. Elastse deformatsiooni korral detaili mõõdud ei taastu peale jõu eemaldamist
keerdvõnkumisest. ajamõõtja, tehnilised kaalud. Skeem Töö teoreetilised alused. Olgu rakendatud risttahuka pealmisele pinnale sellega paralleelne ja igale pinnaelemendile ühtlaselt mõjuv jõud F. Seda pinnaühikule mõjuvat jõudu F (1) S nimetatakse tangensiaalpingeks. Jõu F mõjul risttahukas deformeerub ja tema külgservad moodustavad oma esialgse asendiga nurga . Nihkedeformatsiooni iseloomustatakse suhtelise nihkega a tan b kus a on absoluutne nihe, b risttahuka kõrgus. Hooke’I seaduse põhjal on elastsel deformatsioonil suhteline nihe võrdeline deformatsiooni põhjustava pingega. Seega 1 F tan (2) G S
10,4 mm² ja g= 9,8 m/s² Vastus anda kümnendiku täpsusega 762,0 Answer: Küsimus 15 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis toimub vardaga, kui vardas olevaks pingeks võtta eelmises ülesandes arvutatud pinge ning varda tõmbediagramm on järgmine Vali üks: a. Varras puruneb b. Vardas ei toimu purunemist ega deformatsioone c. Varras deformeerub plastselt, kuid ei purune d. Varras deformeerub elastselt
P1 Ettevalmistav küsimustik 1. Mis on deformatsioon? Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele 2. Mis on elastus? Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju. 3. Mis on plastsus? Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada. 4. Mis on tugevus? Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. 5. Millised väited on õiged katkeahenemise Z kohta? Katkeahenemine on algristlõikepindala ja purunemiskoha ahenenud osa pindala suhe protsentides 6. Millised väited on õiged katkevenivuse kohta? Katkevenivus on katsekeha suhteline jäävpikenemine protsentides peale purunemist võrrelduna algpikkusega. ...
Kõige väikse mseose energia on H2. 2 3 4 1H + 1H -> 2He +n ( +17,6 MeV) Aatompomm- raskete tuumade lagunemine , vaja : U, Pu. Aatompommi ajalooliselt esineb tuumaenergia saamise viis põhines raskete tuumade lõhustumisel. Menedeljevi tabeli lõpis olevate radioaktiivsete elementide elenentide tuumad on juba nii suured, et tuumajõud ei suuda neid enam hästi koos hoida ja nad on n-ö lagunemise ääres. Neelates liigse neutroni, tuum ergastub , deformeerub ja laguneb kaheks kildtuumaks, millest kaepeale kokku väljub kaks-kolm neutronit. Tuumaeaktorites võimalvavad neutroneid neelavast materjalist juhtvardad ahelreaktsiooni reguleerida. Tuumareaktoreid kasutatakse tuumkütuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamdes ja-laevadel ning tuumafüüsika alasteks
Fe=k*l F - elastsusjõud K keha jäikus l teepikkus 17. sajandil avastas selle inglise füüsik Robert Hooke ( 1635- 1703) ning tema järgi kutsutakse seda ka Hooke'i seaduseks Näide 1: Millised jõud mõjuvad laual seisvale raamatule? Vedru peale asetatud kaaluviht avaldab oma raskusjõuga vedrule mõju. Vedru elastsusjõud tasakaalustab seda jõudu. Teisiti öeldes: kui kehale avaldada mingit jõudu, näiteks tõmmet, survet, painet või väänet, siis keha deformeerub. Igasuguse deformatsiooni tulemusena tekib jõud, mis viib keha algolekusse tagasi. Seda jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Kui elastsusjõud saab võrdseks raskusjõuga, mis kehale mõjub, jääbki keha paigale. Seepärast raamat laual püsibki. Kui mingi keha paigutatakse mingile toele või riputatakse kuhugi üles, ei deformeeru mitte ainult tugi või riputusvahend, vaid ka keha ise. Elastsusjõu suund on alati vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale. Keha
sünteesi tasakaal häiritud Lagunemine ülekaalus, põletikulised episoodid -> kõhrekude kaob, subkondraalne skleroos -> liigese jäigastumine OA algus on aeglane ja märkamatu Liikumisel liigeses krigin ja valulikkus Hommikune liigesjäikus kuni 30 min Mehaaniline valu liigese koormamisel, rahuolekus kaob Esinevad nn stardivalud liikuma hakates Haiguse arenedes muutuvad valud püsivaks, krigin suureneb, liiges deformeerub ,,Sageli arvatakse, et artroos on vananemise paratamatu osa. See ei Riskitegurid: vasta siiski tõele tasakaalustatud toitumine, regulaarne füüsiline Vanus koormus ning normaalne kehakaal Ülekaalulisus aitavad artroosi tekkeriski vähendada." (artroos.ee) Vigastused ja mehhaaniline ülekoormus liigestele Pärilikkus Keha staatika häired
Mõisted. Tuumareaktsioon-tuumade ühinemine, ümberkorraldumine ja lagunemine. Termotuumareaktsioon-kergete tuumade ühinemist, mis saab toimuda ainult väga kõrgetel temp.(nt. päike) Raskete tuumade lõhustumine-toimub eelkõige peri. Tabeli lõpus olevate suurte tuumadega, sest nende tuumajõud ei suuda neid enam hästi koos hoida ja piisab ainult 1 neutronist, et neid tuumi ergastada- deformeerub-laguneb 2 kildtuumaks. Tekkinud tuumad hakkavad üksteisest kiirelt eemalduma ja selle käigus vabaneb paar kolm neutronit. Tuuma seoseenergia-on võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks koostisosadeks. Vesinikpomm-toimub kergete tuumade ühinemine. Seal saadakse vajalik temp.aatompommilõhkamisel, mille tulemusena pannakse ühinema vesiniku raskete isotoopide(D) ja liitiumi tuumad. Kriitiline mass-aine kogus, mille ületamisel toimub kiire ahelreaktsioon ja ainehulk plahvatab u. mikrosekundi jooksul.( Uraan235 on see 50 kg, kasuta...
puuvillakiududes. Tsellofaan saadakse looduslikust tselluloosist keemilise töötlemise tulemusena (lahustamine aluses ja saadud lahuse ekstrudeerimine läbi pilu happelisse keskkonda). Tselluloosi (vatt, paber) töötlemisel kontsentreeritud lämmastikhappega väävelhappe manulusel saadakse nitrotselluloos (tselluloosnitraat). Tsellofaan on läbipaistev, paenduv kile, mis laseb halvasti läbi õhku ja õlisid. Tsellofaan on hügroskoopne ja deformeerub ebaühtlase niiskusesisalduse mõjul. Puidust saadav tselluloos on lähtematerjaliks paberi tootmisel. Puuvill on oluline tektsiilitööstuse tooraine. Tsellofaani kasutatakse pakkematerjalina (toiduained). Nitrotselluloos on suitsuta püssirohu põhikomponent. Suurim tselluloosi tarbija on paberitööstus. Paber ei ole lihtsalt tselluloos. Odavam paber sisaldab vaid 25% tselluloosi ja suurel hulgal peenestatud puidumassi. Kvaliteetpaberile lisatakse hulgaliselt mitmesuguseid aineid, mis
Tallinna Tehnikaülikool Ehituse ja arhitektuuri instituut Konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika õppetool LABORATOORNE TÖÖ nr. 1 Tõmbe- ja survekatsed Üliõpilane: Alisa Rauzina Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 13.02.18 Tallinn 2018 Töö eesmärk: tutvuda plastse materjali (madalsüsinikterase) ja hapra materjali (hallmalmi) käitumisega tõmbel ja survel ning määrata olulisimad karakteristikud. Kasutatud vahendid: Mehaaniline universaalkatsemasin Zwick/Roell 250 SN suurima jõuga 250 kN (tõmme) Hüdrauliline universaalkatsemasin EU 100 suurima jõuga 1000 kN (survekatse) 1. Tõmbekatse terasega Katsekeha andmed: Algpikkus l0 = 100,4 mm Lõplik pikkus l = 127,57 mm Algläbimõõt d0 = 19,96 mm Lõpl...
pindala on 10,4 mm² ja g= 9,8 m/s² Vastus anda kümnendiku täpsusega 762,0 Vastus: Küsimus 21 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis toimub vardaga, kui vardas olevaks pingeks võtta eelmises ülesandes arvutatud pinge ning varda tõmbediagramm on järgmine Vali üks või enam: 1. Vardas ei toimu purunemist ega deformatsioone 2. Varras deformeerub plastselt, kuid ei purune 3. Varras puruneb 4. Varras deformeerub elastselt
tervik osadeks. Mida suurem on seosenergia, seda suurem on terviku lammutamine ja vastupidi. 9. Kergete tuumade ühinemine toimub, kui tuumaosakesed on tulnud teineteisele lähemale kui 10 fermit, kus nad satuvad "tuumajõudude haardesse" 10. Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus) käivitab uue samatüübilise protsessi. Käivitub see nii, et neelates liigset neutronit, tuum ergastub, deformeerub ja laguneb kaheks kildtuumaks, millest kahepeale kokku väljub kaks-kolm neutronit. Samanimeliste elektrilaengute tõuumise mõjul lendavad kildtuumad suure kiirusega teineteisest eemale, nende liikumise energia moodustabki suurema osa lõhustumisel vabanevast energiast. 11. Kriitiline mass on vähim tuumkütuse kogus, milles tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina. Kriitiline mass sõltub paljudest teguritest nagu tuumkütuse
Tulemus 76/100 1. Millised väited on õiged deformatsiooni kohta Student Response Feedback A. Elastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed ei taastu peale jõu eemaldamist B. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt plastselt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel elastselt. C. Plastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed taastuvad peale jõu eemaldamist D. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt elastelt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel plastselt. E. Deformatsioon on detaili mõõtude ja/või kuju muutus välisjõudude toimel Score: 3/3 2. Mis iseloomustab normaalelastsusmoodulit? Student Response Feedback A. Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab sirget osa (vt joonist) B. Elastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet C. Tõmbe- ja survediagrammil
toimel B. Plastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed taastuvad peale jõu eemaldamist C. Elastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed ei taastu peale jõu eemaldamist D. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt plastselt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel elastselt. E. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt elastelt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel plastselt. Score:3/3 2. Mis iseloomustab normaalelastsusmoodulit? Student ResponseFeedback A
F=G*Mm:R Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikumahakkamist. Hõõrdejõud on võrdeline kokkupuutuvate pindade vahelise rõhumisjõuga ja sõltub pindade karedusest ning materjalist.Hõõrdejõud on vastupidine keha liigutava jõuga. F=N - hõõrdetegur N- rõhumisjõud (pinnaga risti) (F= mg) Elastsusjõud püüab taasatada deformeerunud keha kuju. On alati deformeeriva jõuga vastassuunaline. Deformatsioon on keha kuju muutumine. Keha deformeerub kuna tema erinevad osad liiguvad erineva kiirusega. F =k l F- elastsusjõud 1N k- jäikus, sõltub materjalist, keha kujust 1N: m l- keha pikkuse muut, kas venitamisel või kokku surumisel 1m Deformatsioon jaguneb: plastiline- keha ei taasta algset kuju elastne- keha taastab algse kuju Väikestel deformatsioonidel (elastsuse piires) kehtib Hooke'I seadus, mis ütleb, et elastsusjõudon võrdeline deformatsiooni ulatusega.
küljele. Lülisamba haigusliku kõverdumise esinemissagedus on naistel 2% ja meestel vaid 0,5%. Haigus võib olla kaasasündinud, kuid sagedamini siiski omandatud. Õigeaegse raviga on tulemused head. Normaalselt on lülisambal neli otsesuunalist kõverdust: kaela, rinna, nimme ja ristluu osas. Skolioosi korral tekib lülisamba haiguslik kõverdumine külgsuunas. Haiguse viimases staadiumis pöörduvad lülid ümber oma telje ja deformeerub ka rindkere ning tekivad südame ja kopsude tegevuse häired. Skolioosist on haaratud tavaliselt lülisamba nimme- ja/või rinnaosa. Enamike skoliooside tekkepõhjused on ebaselged ehk idiopaatilised. Põhjusi, miks tekib lülisamba kõverdumine, on mitmeid. Skolioos võib olla kaasasündinud või elu jooksul omandatud. Kaasasündinud lülisamba kõverdumise aluseks on looteperioodis tekkiv lülide või rindkere väärareng. Elujooksul
vaid väga kõrgel temperatuuril. Raskete tuumade lõhustamine : mendelejevi tabeli lõpus olevate radioaktiivsete elementide tuumad on juba nii suured, et tuumajõud ei suuda neid enam hästi koos hoida ja nad on lagunemise äärel. Vahel lõhustuvad nad isegi ilma ühegi nähtava põhjuseta , iseeneslikult ( spontaanselt ) . hästi lõhustuvad nad ka neutronite toimel : neelates liigse neutroni , tuum ergastub , deformeerub ja laguneb kaheks kildtuumaks, millest kahepeale väljub 2-3 neutronit. Soodsatel tingimustel , kui neutronid kaduma ei lähe ja kui lõhustuva aine mass ületab kriitilise massi algab ahelreaktsioon. Kõige paremini lõhustuvad uraani ja plutooniumi isotoobid . Tuumareaktoreid kasutatakse tuumkütuse saamiseks; energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja laevadel ; tuumafüüsika alasteks uuringuteks., Radioaktiivne kiirgus võib suuremate kiirgusdooside põhjal põhjustada kiirgushaigust.
Too nr: 11 OT allkiri Elastsusmoodul Töö eesmark: Tutvumine Hooke´I Töövahendid: Uuritav traat, seadis traadi seadusega ja traadi pikenemise määramise elastsusmooduli määramine määramiseks, kruvik, venitamisel mõõtejoonlaud. Skeem Töö teoreetilised alused Jõu mõjul muutuvadkeha mõõtmed ja kuju, keha deformeerub. Kui pärast jõu mõju lakkamist keha taastab oma esialgsed mõõtmed ja kuju, siis nim. deformatsiooni elastsuseks. Deformatsioone võib olla mitmeid: venitus, surve, nihe jne. Deformatsiooni suurust iseloomustatakse keha mõõtme suuruse x ja esialgse mõõtme x suhtega (=x/x). näitab, millise osa võrra on suurenenud või vähenenud keha mõõtmed, nim. suhteliseks deformatsiooniks. Tavaliselt kasutatakse tehnikas elastsuskoefitsendi pöördväärtust E=1/k , mida nim
elementide tuumad lagunemise äärel (tuumajõud ei suuda neid enam koos hoida),Tuumasid lõhustavad hästi neutronid. Kergete tuumade ühinemine: Tuumad vaja viia teineteisele nii lähedale, et hakkaksid mõjuma tuumajõud (<5f), seda takistab samanimeliste laengute vaheline elektriline tõukejõud (++), temperatuur miljonid kraadid = tuumadel vajalik suur kiirus, et ületada tõukejõud = termotuumareaktsioon, kiirendi. Ahelreaktsioon: Tuum neelab liigse neutroni, ergastub, deformeerub ja laguneb kaheks kildtuumaks, millest kahepeale väljub 2-3 neutronit. ,Need omakorda lõhustavad 2-3 tuuma ja väljub 4-9 neutronit...Ahelreaktsioonides kasutatakse uraani isotoobi 92235U ja plutooniumi isotoobi 94239Pu tuumasid.(Lõhustuvad hästi neutronite toimel) Lõhustumisel vabanev energia on kildtuumade liikumise kineetiline energia.
Kergete tuumade ühinemisreaktsioone nimetatakse termotuumareaktsioonideks. Inimene on suutnud termotuumatuld läita vaid kohutavas põrgumasinas vesinikupommis. Raskete tuumade lõhustumine. Ahelreaktsioon. Ajalooliselt esimene tuumaenergia saamise viis põhines raskete tuumade lõhustumisel. Päris hästi lõhustuvad mendelejevi tabeli lõpus olevad radioaktiivsed elemendite tuumad neutronite toimel, kui neelates liigse neutroni tuum ergastub, deformeerub ja laguneb kaheks kildtuumaks. Kõige paremini lõhustuvad neutronite toimel uraani isotoobi ja plutooniumi isotoobi tuumad. Neid isotoope kasutatakse tuumade lõhustumise ahelreaktsiooni tekitamisel tuumareaktoris ja aatomipommis. Aatomipommis on tuumalaeng esialgu mitmes osas, mille massid on väiksemad kriitilisest. Lõhkamisel viiakse need tükid tavaliste lõhkelaengute survel kokku. Click to edit Master text styles Second level Tuuma
tolmukaitse . Pidurisadul liigub kahel juhtsõrmel, mis on kinnitatud pidurisadula toele. 5. Kui juht on vajutanud piduripedaalile ja siis pedaali vabastab, siis millise jõu (jõudude) mõjul tagastub ( liigub) ketaspiduri pidurisilindri kolb algasendisse? (vajadusel joonis) Tihend (mis on valmistatud kummist)on väga pingul ümber kolvi. Kui pidurivedeliku rõhu jõul liigutatakse kolbi, siis tihendi soonest väljajääv osa deformeerub. Rõhu lõpetamisel tõmbab see deformeerunud osa kolbi tagasi ja sellega eemaldub kolb piduriklotsist. 6. Kirjeldage klassikalise trummelpiduriga sõiduki seisupiduri (,, käsipiduri'') ehitust ja tööpõhimõtet koos skeemil /joonisel detailide nimetuste märkimisega! Tööpõhimõte: Seisupiduri käepideme rakendamisel pingutatakse ühendustrosse ning need tõmbavad ajamihoobi alumisi otsi sissepoole. Ajamihoobade ülemised otsad on sarniirselt kinnitatud piduriklotsi külge,
keerdvõnkumisest. ajamõõtja, tehnilised kaalud. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Olgu rakendatud risttahuka pealmisele pinnale sellega paralleelne ja igale pinnaelemendile ühtlaselt F mõjuv jõud F. Seda pinnaühikule mõjuvat jõudu S nimetatakse tangensiaalpingeks. Jõu F mõjul risttahukas deformeerub ja tema külgservad moodustavad oma esialgse asendiga nurga . a tan Nihkedeformatsiooni iseloomustatakse suhtelise nihkega b kus a on absoluutne nihe, b risttahuka kõrgus. Hooke’I seaduse põhjal on elastsel deformatsioonil suhteline nihe võrdeline deformatsiooni põhjustava pingega. Seega 1 F tan G S
liigese töövõime parandamine Ravivõimalused füsioteraapia sanatoorne ravi endoproteesimist (kunstliigeste paigaldamine) Haiguse kulg. krooniline aeglaselt progresseeruv märkamatu hommikune liigesejäikus on kuni 30 minutit mehaaniline valu tekib harilikult liigese koormamisel ning kaob rahulolekus valu on iseloomult tuim ja tugevneb päeva teisel poolel haiguse arenedes muutuvad valud püsivaks, tugevneb krigin liigestes (krepitatsioonid) Liiges deformeerub põhiliselt luuliste vohandite arvel. Riskitegurite püsimine ja sagedased põletikulised episoodid liigestes (aktiveeritud artroos e. sekundaarne sünoviit e kondrolüütiline episood) kiirendavad liigeste deformeerumist, jäigastumist ja funktsionaalse puudulikkuse suurenemist. Gonartroos ehk põlveliigese artroos esineb kuni 33%-l osteoartroosi juhtudest tavaliselt kahepoolne sagedamini naistel gonartroosi diagnoosimiseks piisab tavaliselt kliinilisest leiust ja tava radiogrammidest
Kui enam õhku ei ole, siis liim muutub tahkeks ja sellega ,,poob" poldi kinni. Igale poole ei tasu aga meeletutes kogustes keermeliimi panna, sest pärast liimitud polti lahti saada on juba raskem. Vaja läheb kindlasti pneumaatilist mutrikeerajat. Igale poole aga sellega ligi ei pääse! Selleks et mutrid lahti ei tuleks, saab neid ka lukustada. On olemas mutri lukustid ja on olemas mutrid, mis ise ennast lukustavad. · Kapronlukustiga mutter - Mutrit keerates deformeerub kapron rõngas ja see ,,poob" mutri kinni. Kui polti kinni keerad peab jälgima, seda kui all on põhi, et ei keeraks polti põhja kinni, kuna tekib surve keermetele ja on lihtne keermed üle keerata
Hüdropresside põhimõte on lihtne pressi liuguri külge kinnitatud pinni töökäigul kasutatakse tööd, mida sooritab pressi töösilindris olev kõrge rõhu all vedelik. Hüdropressid on jõupiiranguga seadmed, s.o. nende maksimaalne survejõud on põhiliseks kasutamist limiteerivaks karakteristikuks. Vasaratest erinevalt toimub tooriku deformeerimine staatilise survejõu toimel, mitte löögiga. Seetõttu hüdropressid ei vaja rasket alasit ega vundamenti. Pressidel sepistamisel deformeerub metall tooriku kogu mahus ühtlasemalt kui vasaratel sepistamisel. Negatiivseks asjaoluks on tööriista märksa pikemaajalisem kontakt toorikuga, võrreldes vasarate kasutamisega, mis põhjustab tooriku pindmise osa jahtumist ja deformeeritavuse vähenemist. Et seda vältida, kuumutatakse tööriistad pressidel sepistamiseks reeglina ette. Sepistamiseks kasutatakse hüdropresse survejõuga 250...15000 tonni ja liuguri kiirusega kuni 0,8 m/s.
Koormamisega. 3.2. Missugused koormused painutavad detaili? Põikkoormus tekitab detailis pöördemomendi ja see paindub. 3.3. Sõnastage mõni paindemomendi märgireegel! Paindemoment on positiivne, kui arvutusskeemil alumised kiud on tõmmatud ja vastupidi. 3.4. Sõnastage põikjõu märgi tööreegel! Positiivseks loeme põikjõudu, mis nihutab vaadeldavat elementi päripäeva. Momenti loeme positiivseks, kui selle mõjul deformeerub vaadeldav element kumerusega allapoole. Miinusmärk näitab, et põikjõud ja paindemoment on algul valitud suunaga vastassuunalised. 3.5. Kuidas määrata painutatud ühtlase detaili võimalikud ohtlikud ristlõiked (ohtlik ristlõige)? paindemomendi M või põikjõu Q väärtus on suurim; · paindemonedi ja põikjõu suurimad väärtused langevad kokku; · varda ristlõige on vähim;
2) Uisutades ja suusatades on hõõrdumine ebavajalik, sest mida väiksem see on, seda kiiremini liigud edasi 19. Kirjelda batuudil hüppamist. Kasuta sõnu: elastne deformatsioon, elastsusjõud, deformeeriv jõud, raskusjõud, kaal. 2p Elastsele kehale mõjub raskusjõud, elastsusjõu mõjul toimub elastne deformatsioon. Alla hüpates suureneb kaal ja elastusjõud ka. Batuut deformeerub korraks, kui talle mõjub deformeeriv jõud 20. Arvuta Maa ja Kuu vaheline külgetõmbejõud. Maa ja Kuu massid on vastavalt 6 x 10 kg ja 7,3 x 10 kg ja vahekaugus 3,8 x 10 meetrit. 4p SEE ON VIHIKUS OLEMAS 24 22 8 KÕIGIL , PEAKS OLEMA VÄHEMALT !!! vastus on 20,2 * 10 N 19 21
6. Liimliitesse saab panna erinevaid materjale; 7. Liimliitesse saab panna erinevaid materjale; 8. Liimikiht (vajaduse korral) isoleerib detailid elektriliselt 9. Liimliide summutab vibratsiooni ja võnkumisi Summaarse eelisena saavutatakse toote konkurentsieelis: sobivam lahendus, lihtsam koostamine, kergem kaal ja pikem tööiga. PUUDUSED 1. Liimide tugevus on metallide tugevusest väiksem 2. Temperatuuri tõustes liimliite tugevus väheneb ning liim deformeerub plastselt 3. Liimliite vastupidavus keskkonna mõjudele sõltub liimi omadustest 4. Liimliite lõpliku tugevuse saavutamiseks kulub teatud aeg 5. Liimliite kvaliteet halveneb, kui liim ei märga liimitavaid pindu korralikult 6. Liimliite kvaliteedikontroll võib olla tehniliselt keerukas; 7. Mittekvaliteetset liimliidet ei ole tavaliselt võimalik parandada; 8. Liimliiteid ei ole tavaliselt võimalik remontida; 9. Liimid võivad olla kergesti süttivad ja/või mürgised 10
Maatriks annab materjalile vormi,monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide vahel. 3.KM Kasutusvaldkonna järgi: üldkonstruktiivsed, kuumuskindlad, kuumuspüsivad, antifriktsiooniliste või friktsiooniliste omadustega, löögikindlad, tulekindlad komposiitmaterjalid. 4.Maatriksi järgi: Komposiitmaterjali põhimaterjaliks on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga(sagedamini kiududena) võtab vastu koormuse. Kui kiud purunevad deformeerub maatriks plastselt. Komposiitmaterjali maatriksina kasutatakse metalle ja sulameid(Al, Mg, Ni, Ti) polümeersetest materjalidest termoreaktiive (epoksü-, polõester-, fenoolvaike), keraamilistest materjalidest oksüüdkeraamikat(Al2O3, MgO, ZrO2) ja mitteoksüüdkeraamikat ( boriide TiB2, ZrB2, nitriide Si3N4, AlN, BN ja silitsiide MoSi2) Liigitus: metall-,polümeer-,keraamilised- ja süsinikkomposiitmaterjalid. 5.Armatuuri järgi: dispersse armatuuriga,diskreetse kiudarmatuuriga, pideva
Esinurka loetakse positiivseks, kui nurk esipinna ja lõikekiiruse vektori vahel on väiksem kui 90 kraadi ja negatiivseks, kui nurk esipinna ja lõikekiiruse vektori vahel on suurem kui 90 kraadi. Esinurga märgi järgi jagatakse treiterad positiivseteks ( ¿ 0 ¿ negatiivseteks ( ¿ 0 ¿ ja neutraalseteks =0 Esinurk mõjutab oluliselt laastu tekkimise tingimusi, lõikejõudude suurust ja lõikeserva tugevust. Positiivse esinurga korral eraldub laast kergemini ja deformeerub vähem, seega on ka lõikejõud väiksemad, kuid lõikeserv muutub nõrgemaks ning maksimaalse lõiketemperatuuri punkt esipinnal nihkub lõikeservale lähemale. Esinurga keskmised väärtused kiirlõiketerasest treilõikuri jaoks on järgmised: · terase lõikamisel 10...15 kraadi · malmi lõikamisel 0..10 kraadi · mitteraudmetallide lõikamisel 15...30 kraadi Esinurga keskmised väärtused kõvasulamist treilõikuri jaoks on järgmised: · terase lõikamisel 6..
S F F = . (4.18) S Ristküliku alumine tahk on kinnitatud aluse külge, ülemisele tahule mõjub puutujasihis jõud F , mis jaotub ühtlaselt kogu tahu pinnale S. Selle tulemusel deformeerub risttahukas selliselt, et ta külgservad kalduvad esialgse asendiga võrreldes nurga võrra. Tegemist on nihkedeformatsiooniga, mida iseloomustab suhteline nihe = tan . (4.19) Hooke'i seadus nihkedeformatsiooni kohta. Elastsete deformatsioonide korral on suhteline nihevõrdeline tangentsiaalpingega: = . (4.20) G
Kilp on tektooniliselt vähe aktiivsed suhteliselt tasased alad, kus mäetekkeprotsesse enam ei toimu. Erinevalt platvormist puuduvad kilbil setenditest pealiskord, mistõttu maastikus paljanduvad kristalsed aluskorra kivimid. Soomes paljandub graniit maapinnal, sest see on Fennoskandia kilbi osa. Kurdmäestik on tekkinud kivimikihtide kurdumisel, kui Maa sisejõudude toimel surutakse kivimikihid kokku. Kivimikihid ,,volditakse" kokku, tekivad mäestikud. (Sarnaselt deformeerub kokkupõrkel auto) Euroopa Alpid, Karpaadid, Aasias Himaalaja, PõhjaAmeerikas Kordiljeerid on kurdmäestikud. Kõrgmäestik mäestik kus absoluutsed kõrgused on suuremad kui 3000 m. Kõrgustik ümbrusest kõrgem lauskmaa osa. Absoluutsed kõrgused jäävad vahemikku 200 500 m. Lauskmaa väikeste suhteliste kõrgustega enamvähem tasane ulatuslik maaala. Liigestatud madalike, kõrgustike, orgude ja lavamaadega. Lauskmaa pinnavormide absoluutsed kõrgused jäävad vahemikku 300400m.
poolikud või painde all. Amorfsele tselluloosi osale on ebakorrapärase struktuuri tõttu iseloomulik ahelate vaheline nõrgem seostumine, mistõttu antud piirkonnad alluvad hüdrolüüsile kergemini. Tselluloos on polüsahhariidide hulka kuuluv looduslik polümeer (C6H10O5)n Omadused: Tsellofaan on läbipaistev, paenduv kile, mis laseb halvasti läbi õhku ja õlisid. Tsellofaan on hügroskoopne ja deformeerub ebaühtlase niiskusesisalduse mõjul. Saamine: Tselluloos moodustab põhiosa taimsest biomassist, praktiliselt puhtal kujul siiski vaid puuvillakiududes. Tsellofaan saadakse looduslikust tselluloosist keemilise töötlemise tulemusena (lahustamine aluses ja saadud lahuse ekstrudeerimine läbi pilu happelisse keskkonda). Tselluloosi (vatt, paber) töötlemisel kontsentreeritud lämmastikhappega väävelhappe manulusel saadakse nitrotselluloos (tselluloosnitraat).
instrumendi vastupidavust töötamisel toimivatele jõududele. Samuti võimaldab valida masina- ja ehituskonstruktsioonide detailide valmistamiseks, sobiva margiga materjali. Seega tuleb vajalike materjalide valimisel eelkõige teada nende mehaanilisi omadusi: staatilisi ja dünaamilisi tugevusi (löögisitkust ja väsimustugevust), kõvadust, elastsust ning plastust. Pinge, deformatsioon purunemine ja tugevus. Välisjõu mõjul keha deformeerub. Selle kuju ja mõõtmed muutuvad ja materjalis tekivad pinged. Pingeks R () nimetatakse detailile (katsekehale) mõjuva jõu F- [N] ja detaili algristlõike pindala A- [mm2] suhet (s.o. ristlõike pinnaühikule mõjuva jõu suurust): R () = F/A [ N/mm2 ] Pinget mõõdetakse ühikutes N/mm2 ehk M Pa (varem oli kasutusel kgf/mm2 ). Koormuse suurenemise toimel võib tekkida metallis elastne või plastne deformatsioon.
teadus ja tehnikaharudes, meditsiinis ning olmes. Hõbejoodised. Hõbejoodiste iseloomulik erinevus teistest kõvajoodistest on suhteliselt madal sulamistemp., suur tugevus, plastsus ja korrosioonikindlus mitmesugustes keskkondades, hea soojus ja elektrijuhtivus. Hõbejoodised märgavad metallpinda hästi, valguvad kergesti jootepiludesse ning annavad tugeva ja korrosioonikindla jootliite, mis talub löök ja vibratsioonikoormust ning deformeerub vähe. Hõbejoodisega saab peale alumiinimumi ja magneesiumite joota kõiki metalle. Jootliidete tugevuse suurendamiseks manustatakse vaske ja tsinki sisaldavale hõbejoodisele niklit. Sellistel joodistel püsib suur tugevus temperatuurini 540C ja nendega saab joota ülitugevaid sulameid. Mangaani lisamine muudab hõbejoodised happekindlaks,liitiumi lisamine parnadab järsult hõbejoodiste voolavust ja märgumisvõimet vaakumis, vesinikus,
väljendada ka elementaarristtahuka tahkudele mõjuvate pingetena. Nagu varda Joonis 5 sisepinnad, nii ka elementaarristtahuka tahud peavad olema tasakaalus. Elementaarristtahukas näidatud joonisel 3 ja 5. Tangetsiaalpingete paarsuse seaduse kohaselt on ristpindadel pindade lõikejoonega ristsihilised tangetsiaalpinged omavahel võrdsed. Pinged mõjutavad elementaarristtahuka osakeste omavahelise nihkumise, mille tagajärjel keha deformeerub. Kõik konstruktsiooni osale või vardale mõjuvad pinged väljenduvad ka elementaarristtahukas. Tõmbe- ja survepingel risttahuka vastastahud eemalduvad või lähenevad teineteisele. Kuna ühe elementaarristtahuka pikenemist või lühenemist on tema lõpmata väikesele suurusele üsna mõttetu vaadata siis 5. valem võimaldab vaadelda risttahukate kuju muutuse ja kogu varda deformatsiooni suhet. Tangetsiaalpinged mõjutab elementaarristtahukat vastavalt paarsuse seadusele. Nagu eespool öeldud
l tugiava; h katsekeha paksus; b katsekeha laius; 3.5. Survepinge määramine 3.5.1. Survepinge määramine 10%-lisel deformatsioonil otsekatsetusega Koormustaluvused viiakse läbi kolme katsekehaga mõõtmetega 50x50x50 mm või 100x100x100 mm. Katsekeha asetatakse pressi alumisele surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250±10 Pa. Kui keha deformeerub oluliselt, siis valitakse 50 Pa. Peale koormuse rakendamist määratakse näit d0 mm-tes ning jätkatakse koormamist kuni 10%- lise deformatsioonini ning fikseeritakse manomeetri näit valemiga Valem 3.5.4. F 10= Valem 3.5.4 S kus, 10 katsekeha koormustaluvus, [kPa]; F koormus 10 % -lisel deformatsioonil; S katsekeha ristlõikepind.
Ehituspuidu survetugevus piki kiudu jääb tavaliselt vahemikku 35..40 N/mm2. [1] Meie saadud tulemus vahub antud vahemikku. Graafikult on näha, et puidu tugevusomadused ei muutu oluliselt pärast 20% niiskussisaldust.Allika [2] põhjal jääb see punkt (küllastuspunkt) 30% juurde. Puidu survetugevuseks risti kiudu tuli 4,9 N/mm2. Survetugevus risti kiudu peaks olema 3..8 korda väiksem kui piki kiudu [1]. Seega antud tulemus sobib. Risti kiudu laseb puit end käsnataoliselt kokku suruda, ta deformeerub tugevalt. Otspind lõheneb seal tekkivate tõmbepingete tõttu [1] Kasutatud allikad 1. Otsman. R. (1974) Ehitusmaterjalid 2. Raado, L. (2008). EPM 3500 EHITUSMATERJALID 2. osa. [www] http://ehitustootlus.ttu.ee/
19. Kuidas mõjutab aktiivsete keerdude arv vedru jäikust? Mida rohkem neid on, seda jäigem vedru. 14.20. Mille poolest erineb (võib erineda) vabas olekus tõmbevedru pingeolukord vabas olekus survevedru pingeolukorrast? Väändepinge on vastupidine. 14.21. Kuidas vältida saleda survevedru nõtket? Suurendada sammu 14.22. Mis seab piirangu(d) survevedru sammu väärtusele? Vedru üldine pikkus. 14.23. Mis juhtub, kui tõmbevedru nihkepinged ületavad materjali voolavuspiiri väärtuse? Vedru deformeerub elastselt 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15.1. Mis on pingete kontsentratsioon? Kohalik pinge = teatud konstruktsiooni kohtades tekkiv suhteliselt suur pinge ehk pingekontsentratsioon 15.2. Nimetage olulisemad pingete kontsentratsiooni allikad! Pingekontsentraatorid, punktkoormused, soojuseffektid, struktuuri järsud muutused. 15.3. Mis on pingekontsentraator? varda (detaili) geomeetria muutused, mis moonutavad pingete sujuvat laotumist ehk pingekontsentraatorid; 15.4
1 2 3 4 5 6 7 8 Butüülkautsuk kummi BK 0,93 2,4 4 22 85 ... 150 Naturaalkautsuk NR kummi 1,2 2,5. ..5 0,5. ..2 20 75 Tugevuselt, läbilöögitugevuselt ja elastsuselt on butüülkautsukil paremad eelised. Väga elastne keha deformeerub väikse jõu korral palju. Jäikuse pöördsuurust ehk järeleandvus on väga suur. Tehislik kautsuk on vähem tihe, dielektriline läbitavus on naturaal kautsukil suurem, kaotegur väiksem, löögitugevus samaväärne. Lubatud temperatuur 10 kraadi võrra väiksem. Järeldan, et naturaalkautsuk on grammivõrra paremate omadustega, kui tehislik. Tehnoloogiliselt saab kautsuki omadusi väga palju parendada. Puhast kautsuki tööstuslikult peaaegu ei kasutatagi.Laiemalt on levinud
Kõvadusteimid Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile, kui selle pinda tungib suurema kõvadusega keha. Kõvadust määratakse otsiku (indentori) toime järgi materjali pinda. Vähe deformeeruvast materjalist (teemant, kõvasulam, karastatud teras) otsik on kuuli- , koonuse- või püramiidikujuline. Kõvadust mõõdetakse otsiku sissesurumise teel. Otsikule rakendatakse küllaltki suurt koormust, mille tagajärjel materjali pind deformeerub plastselt. Pärast koormuse kõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg. Mida pehmem on proovikeha, seda sügavamale tungib otsik ja seda suurem on jälg. Brinelli meetod Kõvaduse määramisel Brinelli meetodiga käsutatakse vastavat hüdraulise või mehhaanilise pressi (joon. 1.13.), mille abil surutakse uuritava materjali pinda karastatud teraskuul. Kuuli läbimõõt D on 10;5;2,5;2 või l mm, jõud F on 9,8...29430 N ehk 1.... 3000 kgf Joonis 1.13. Mehaaniline Brinelli press
Priit Põdra, 2004 52 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4.2. Põikkoormuse mõju lühikesele vardale Lõikava põikjõuga F koormatud lühike varras (Joon. 4.2): · koormus kandub vardale läbi kontaktpinna (teise detaili kaudu); · koormuse F toimel varras deformeerub: lõiketsoonis tekivad nihkedeformatsioonid (materjalikihid nihkuvad üksteise suhtes koormuse mõjumise sihis ja paindedeformatsioon on tühine); - varda ristlõikepinnas (yz) mõjub lõikele vastav nihkepingexy ja sellele vastavtekib y-telje sihiline deformatsioon v; - nihkepingete paarsuse tõttu tekib ristlõike ristpinnas (zx) nihkepinge
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
