Töötajad 1 2 3 4 5 6 7 8 1 4 4 4 4 4 4 4 3 2 4 5 5 4 4 4 4 3 3 4 4 3 4 4 4 4 4 4 4 5 4 4 5 5 4 3 5 3 2 2 1 2 2 2 3 6 4 3 2 2 4 4 4 3 7 2 3 3 2 2 3 2 2 8 4 3 2 4 2 3 4 4 9 5 5 4 4 3 4 4 2 10 4 4 4 4 2 4 4 2 11 4 3 4 5 3 4 4 3 12 3 3 2 3 3 3 4 3 13 4 5 4 4 4 5 5 4 14 4 4 3 4 5 5 3 3 15 3 4 3 4 4 4 4 4 16 4 4 4 4 3 4 3 17 4 4 4 3 4 4 4 4 18 4 5 4 3 4 2 4 4 19 4 4 3 4 3 4 4 4 20 4 4 5 4 ...
2014 Töö eesmärk Naturaalse ja termotöödeldud puidu tasakaaluniiskuse ja niiskusdeformatsioonide ning niiskuse ja tugevuse vahelise sõltuvuse määramine. Töövahendid Tehnilised kaalud Nihkkaliiber Indikaatorkellad Eksikaator Katsemasin R-5 Puidust katsekehad Töö käik Pundumiskiiruse määramine Kaaluda naturaalpuidust ja termotöödeldud puidust katsekehad Määrata katsekehade paksus radiaal- ja tangentsiaalsuunas Paigutada üks katsekeha keeduklaasi radiaalsuunas ja teine tangentsiaalsuunas pundumise määramiseks Paigutada katsekehad keeduklaasiga indikaatorkellade alla Registreerida indikaatorkellade algnäidud Valada keeduklaasidesse niipalju vett, et katsekehad oleks kaetud Registreerida indikaatorkellade näidud iga 15 min järel 1,5 tunni kestel
HÜDROTURBIIN VÄIKELAEVAL Hüdroturbiin on jõumasin, mis muundab voolava vee energia pöörleva võlli mehaaniliseks (kineetiliseks) energiaks. Tüübid: · vesiratas · kopp- ehk Peltoni turbiin · radiaal-aksiaalne ehk Francise turbiin · pöördlabaline ehk Kaplani turbiin Hüdroturbiin jahtlaeval Mõned tuntumad jahtide hüdroturbiinide tootjad: · Watt & Sea (www.wattandsea.com/en) · Bruce Schwab (www.bruceschwab.com) · Leroy Somer (Prantsuse generaatoritootja) Jahtidel tuntakse kahte tüüpi hüdrogeneraatoreid: · Sõudevõlli generaatorid (Prop-Shaft Generator): purjetamise ajal ühendatakse sõudevõll spetsiaalse
Joonis 2. Mõõdetav detail 31,91mm B 16,95mm 14,85mm A C A C B Tabel 1. Mõõtetulemused Aste Astme Indikaatori Indikaatori Radiaal- Lubatud- Täpsus- läbimõõt, suurim vähim viskumine, radiaal- aste mm lugem, mm lugem, mm mm viskumine A-A 14,85 0,02 0 0,02 8 5 B-B 31,91 0,01 -0,3 0,29 30 7 C-C 16,95 0,17 0 0,17 20 7
Jää 0,1 21 73 110 210 335 415 Sula lumi või pori 0,3 11 32 46 82 130 155 Märg tee 0,5 8.7 23 33 57 87 105 Kuiv kruus või asfalt 0,7 7,8 20 28 46 70 83 Haardeteguri väärtus oleneb : teekattest, kuid lisaks mõjutavad seda rehvide ehitus (diagonaal;radiaal),rehvide · materjal, sise rõhk , turvisemustri tüüp , turvisemustri kuluvus ja auto sõidukiirus . 185/70 R13 Q - rehvi tähistus . Turvisemustri jääksügavused : Sõiduautod (B - kat.) - 1,6 mm suve rehv - 3 mm talve rehv Veoautod (C - kat.) -1,6 mm
infraspinatus, teres minor, pectoralis major ja subscapularis. Küünarliigeses toimuvad fleksioon 150, ektensioon 0-5 ning supinatsioon 80 ja pronatsioon 80. Fleksiooni teevad m. biceps brachii, bracialis ja bracioradialis. Ekstensiooni teostab m. triceps brahii, teada abistab m. anconeus. Supinatsiooni teeb m. supinator ja biceps bahii. Pronatsiooni võimaldab m. pronator teres ja pronator quadratus. Randmeliigeses teostatakse fleksiooni 80, ekstensiooni 70, ulnaar deviatsioon 30 ja radiaal deviatsioon 20. Fleksiooni teostavad m. flexor carpi radialis ja flexor carpi ulnaris. Ekstensiooni teevad m. extensor carpi radialis longus, extensor carpi radialis brevis, extensor carpi ulnaris. Ulnaar deviatsioon m. flexor carpi ulnaris. Radiaal deviatsiooni teeb m. extensor carpi radialis longus ja brevis. Puusaliigeses toimuvad järgmised liigutused: fleksioon 120, ekstensioon 30, abduktsioon 45-50, adduktsioon 20-30 ning internaal-rotatsioon 35-45 ja eksternaal-rotatsioon 35-45
(tavaliselt mõni kuni mõnikümmend minutit). Tsentralisseritud reservi korral võib II katekooria tarbijaid ja paigaldisi toita ühe trafo abil. III katekooria Mittevastustusrikkad tarbijad ja paigaldised nt mitteseeriaviisilise tootmise ja abitsehhide elektritarvitid, väiksemad asulad, eramurajoonid jne. Võib toita ühest toiteallikast tingimusel et katkestus ei kestaks üle ühe öö-päeva. 2. TSEHHIVÕRGUD PINGEGA KUNI 1000 V (ehitus, skeemid) Radiaal skeem 1 1 õhuliin 2 2 pingemadaldus jõutrafo 4 3 3 madalpinge jaotla 4 sisseviigu kaitselülilti 5 5 5
Saaadud tulemuste põhjal arvtasin puidu algniiskussisalduse järgneva valemi abil. Kus, materjali mass algolekus, materjali mass absoluutselt kuivas olekus. *100%=6,29% *100%=6,3% *100%=6,3% Materjali algtiheduse arvutamine: Täielik mahukahanemine: Kahanemistegur: Joonkahanemise kindlaks määramiseks mõõdan a, b ja h suurused katsekehal. Pärast kuivatamist uuesti a, b ja h. Nende andmete alusel arvutan täielikud kahanemised piki-, radiaal-ja tangensiaal suunas. Täieliku mahukahanemise arvutamine: Maksimaalse niiskussisalduse arvutamine: Kokkuvõte Puidu kahanemine ja paisumine kaasneb seotud niiskuse muutumisega. Tänu puidu anisotroopsetele omadustele eri suundades on ka puidu kahanemise ja paisumise tegurid eri suundades erinevad. Kahanemise suurust peab arvestama eelkõige saematerjalide saagimisel.
LABORATOORNE TÖÖ 5 Astmelise võlli radiaalviskumise mõõtmine 0,80 0,16 0,20 34,2 18,1 16,1 Mõõtetulemused Mõõd. Indikaatori lugem Radiaal- Läbimõõt Lubatud Täpsus- Koht Suurim Vähim viskum. nihikuga rad. visk aste AA 0,25 0,10 0,15 18,1 0,16 11 BB 0,60 0,05 0,55 34,2 0,80 14 CC 0,20 0,05 0,15 16,1 0,20 12 Radiaalviskumise tolerantsid m tes: Nimimõõde Täpsusaste ja lubatud radiaalviskumine
Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ Kuna laagrile mõjub nii radiaal- kui ka telgjõud, siis saab kasutada kas radiaaltugilaagreid või üherealisi radiaalkuullaagreid. Laager valitakse maksimaalse koormuse kaudu ehk radiaaljõud Fr = 919 N , telgjõud Fa = 351 N. Laagri sisevõru läbimõõt d = dt = 45 mm. Valin radiaal-kuullaagri. Sobivad laagrid 61809 ... 6409. Sobivad laagrid valin SKF kataloogist. 5. Valida sobiv laager SKF katakoogist. Kirjutada lahti, mida tähendavad valitud SKF laagri
Renessanssi linnade rajamisel arvestati looduslikult soodsa kohaga ning pidasid silmas paikkonnas puhuvaid tuuli. Eriti soodsaks peeti merekallast või suurt laevatatavat jõge puhta vee ning kõrgete kallastega. Samal ajal on iga renessansiajastu ideaallinn ikkagi veel kindlustatud linn. 2. Nimetage ideaallinnade projekte ja lisage nende plaanid. Sforzinda linn - hulknurkse põhiplaaniga linna keskus asus tsentrumis, väravad paiknesid hulknurkade sisenurkades. Tänavavõrguna rakendati radiaal-ja ringtänavate süsteemi. Radiaaltänavad läbisid seesmise ringtänava, iga teine tänav oli ka laevatatav kanal. Ümber linna keskuses asuva peaväljaku olid planeeritud täisnurkse põhiplaaniga hooned, sinna kavandati ka haldushooned ja katedraal. Pietro Cataneo ja Cataneo linn - lähtusid uue linna loomisel inimfiguurist. Cataneo ideaallinna plaan koosnes regulaarsete tänavatega liigendatud linnast, mille kümnenurkne põhiplaan
millele mjub vaid veojust tingitud vndemoment. Ratta lbimt sltub veerekiirusest ja rehvirhust. Rehv on komposiitmaterjalidest koosnev, rhu all oleva gaasiga tidetud elastne toroid. On olemas lohviga ja tihtrehvid. Tihtrehvide eelised lohviga rehvide ees: viksem kuumenemine ekspluatatsioonil(tagab pikema lbisidu), aeglasem rhukadu torkevigastuse korral, lihtsam paigaldus veljele, torkeavade lihtsam parandamine. Rehvi koordiniitide kaldenurga suurus mrab rehvitbi (radiaal-, diagonaalrehv). Radiaal rehvi eelised diagonaalrehvi ees: parem sidumugavus, viksem phimiku kuumenemine, viksem kulumine. Puudused: klgosa madal tugevus. Rehvi protektor: lesandeks tagada hea haardumine teekattega, kaitsta phimiku kulumise ja vigastuste eest. Pikisuunalised sooned: kindlustavad vikese veeretakistuse, hea haarduvuse pikisuunas, madala veeremra. Pikisuunalised sooned: hea haarduvus pikisuunas, hea vee ravoolu kurvides, suur veeremra, ebahtlane kulumine, krge veeretakistus
Nüüdisaja mööblitehnoloogia võimaldab kasutada märksa õhemat spooni kui veel paarikümne aasta eest. See säästab märgatavalt spooni tootmiseks kasutatavat ümarmetsamaterjali. Erijuhtudel valmistakse ka õhemat spooni paksusvahemikus 0,3 kuni 5,0 mm. Pikkuse osas sorditakse need ukse- (2,1...2,4 m), paneeli- (2,7...3,0 m) ja vabas pikkuses mööblikvaliteediks. Süü kujundi järgi jagunevad spoonid sirge joonisega radiaal- ja mustrilise joonisega tangentsiaallõikelisteks. Spoon peab olema ühtlase paksusega ja võimalikult väheste sisepingetega. Ühtlane paksus on oluline nii sisepingete jagunemise kui ka kuivatuse ja hilisema spoonimise kvaliteedi seisukohalt. Liiga paks spoon on materjali raiskamine. Liiga õhuke ei tarvitse olla piisavalt tugev ning võib töötluse käigus rebeneda. Iga defekt põhjustab suure materjalikao. Spooni värvuse muutmiseks võib seda toonida
Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Nihik 0-200 mm 0,1 mm 2. Radiaalviskumismõõdik 3. Indikaatorkell 0-10 mm 0,01 mm 4. Indikaatorkella hoidik-statiiv Mõõtetulemused Mõõd. Indikaatori lugem Radiaal- Läbimõõt Lubatud Täpsus- koht Suurim Vähim viskum. nihikuga rad. visk aste A-A 0,13 -0,02 0,150 15,1 0,020 7 B-B 0,32 -0,01 0,330 32,1 0,500 13 C-C 0,17 -0,01 0,180 17,2 0,200 12 Radiaalviskumise tolerantsid m tes:
reguleeritud vedru. Vabakäigu sidur Kannab pöördemomenti üle ainult ühes suunas, kasutatakse rullide ja nukkidega sidurit. Vabakäigu sidurit kasutatakse käivitus mootorites. Laagrid On võllide ja pöörlevate telgede tugedeks. Nad võtavad vastu võllile mõjuvaid koormusi ja kannavad need üle masina kerele. Hõõrdumise liigist olenevalt jagunevad laagrid liuge ja veere laagriteks. Vastuvõetava koormuse suunast sõltuvalt eristatakse radiaal laagreid, tugilaagreid ja radiaal tugilaagreid. Liugelaagrid Jagunevad terviklikeks ja poolitatavateks. Tervik laagrid koosnevad kerest, puksist ja määrimis seadisest. Poolitatavad laagrid koosnevad kerest kaanest kinnitus poltidest ja kahest liuast. Neid kasutatakse kohtades, kus tervik laagrit ei saa kasutada ja eriti suure pöörlemissagedusega seadmetes. Liugelaagrid on suure töökindlusega, töötavad müratult. Vajavad väga hoolikat ülitamist ja kulutavad määrdeaineid. Liugelaagreid määritakse
sasisalmilist spooni, puutüve hargnemiskohast lõigatud püramiidspooni, tamme- või plaatani säsikiirespooni. Höövelspooni tehakse tavaliselt niinimetatud vääris puidust kallimatest ja haruldasematest puiduliikidest. Pikkuses sorteeritakse spoonilehed 2,1 kuni 3,0 meetri pikkusteks ukse- ja paneelilehtedeks ning vabas pikkuses mööblispooniks. Höövelspooni laius ulatub 10 kuni 40 sentimeetrini ja pikkus 0,5 kuni 4 meetrini. Tekstuuri järgi võib eristada triibulist radiaal- ja kõvera või ovaalse tekstuuriga tangentsiaalspooni. Hööveldatud spoonilehed liidetakse omavahel liimi, liiminiidi (siksak) või paberlindi abil spoonisärkideks. Erinevate mustrite saamiseks kasutatakse erinevaid koostamisviise, mis annavad ühtlase tekstuuri või näiteks peegelpildi. Saespoon Enne tänapäevase tehnoloogia kasutusele võttu spooni saeti. Saagimine on väga ebaökonoomne meetod, sest suur osa puidust läheb saelaastuna raisku
5. Nimetada võllide ja telgede konstrueerimise metoodika põhipunktid. Võlli või telje pöörlemissageduse määratlemine, võlliga ülekantava võimsuse ja pöördemomendi määratlemine Koormust ülekandvate komponentide asukohtade kindlaksmääramine võllil või teljel Laagrite asukohtade ja laagerduse konstruktsiooni kindlaksmääramine( üldjuhul kasutatakse kahte laagrit, laagrite radiaal- toereaktsioonid eeldatakse mõjuvaks laagrite keskel. Juhul kui võllile või teljele mõjub teljesihiline koormus mõõratakse kumb laager peab telgkoormuse vastu võtma, teine laager peab saama veidi teljesihiliselt liikuda.Võlli/ telje pikkus peaks olema minimaalne. Tuleb otsustada kuidas tagatakse komponentide õige teljesihiline asukoht. Tagatakse vajaliku pöördemomendi ülekandmine(liistliited, hammasliited) 6
Saavutatavad pöördenurgad on kuni 270°. Sele 9. Pöördsilindrid [4.] 2.1.2.2 Suruõhumootorid Erinevalt pöördsilindritest pole suruõhumootoritel pöördenurgad piiratud; pöörlemis- sagedust, pöördemomenti ja pöörlemissuunda saab sujuvalt ning lihtsalt reguleerida; mõõtmed on väikesed; nad pole ülekoormuse ja keskkonna tingimuste suhtes tundlikud; neid on lihtne hooldada. Konstruktsiooni järgi jagatkse suruõhumootorid: a) Kolbmootorid (radiaal- ja aksiaalkolbmootorid)- suruõhuga pannakse tööle kolvid, mille liikumine muudetakse ülekandemehhanismi abil pöörlevaks liikumiseks. b) Tiivikmootorid- tööpõhimõttelt sarnanevad tiivikkompressorile. c) Hammasratasmootorid- pöördemoment tekitatakse suruõhu suunamisega vastu hammasratta hambaid, teine hammasratas on kinnitatud mootori teljele. d) Turbiinid.[2.] KOKKUVÕTE
Sageli kasutatakse neid veerelaagrite istudena. Antud juhul on tegemist siirdeistuga. 4) Istu tähtsus ISO standardi kohaselt AVA VÕLL 0.0125 0 122.62 122.62 0.0125 0.04 2. Ülesanne - laagriistu arvutus ja tolereerimine Ülesande eeltingimuste kohaselt on teada radiaal-kuullaagri keskmine välisvõru läbimõõt Dm=80mm ja sisevõru läbimõõt on dnom=35mm. Samuti on teada, et laagriist on konstrueeritud veorattale ja aeglastel pöörlemiskiirusel. a) 0-35m6-80H7 H7 välisvõru N 80mm l0 Suurim piirmõõde GuH 80.030mm GuS 80mm
Võrude ja veerekehade purunemine.6.Korrosioon.Laagri valiku alused.Laagri tüüp valitakse lähtudes laagrile esitatavatest nõudmistest(kandevõime,seadvus,koormuste iseloom. jne).Laagri suuruse valiku eesmärgiks on vajaliku ressursi tagamine ilma.et tekiks pindväsimus e piting.Reaalsetes tingimustes töötava laagri ressurss oleks L=(C/Fp)p miljonit pööret,kus C-laagri dünaamiline kandevõime(W),mille suurus antakse laagreid tootva firma kataloogis ja mis sisuliselt on püsiva suurusega radiaal(telg)koormus,mille puhul laager tõenäosusega 90%,peab pindväsimusnähtudega vastu 1mln pööret koormus,mida laager ;Fp-laagri taandatud dünaamiline koormus(N),mis arvestab tegelikult laagrile mõjuvaid radiaal-ja telgkoormusi(dünaamika,temp jne);p-astmenäitaja(kuulilaagritele p=3 ja rulllaagritele p=10/3). 51.Sidurid ja nende peamised ülesanded. Sidur on samatelgseid võlle ja rattaid ühendav masinaelement.Ülesanded:1.Kanda üle pöördemomendi.2
Magistraalliin; objektid. 4. Jaotusliin. 2. kategooria tarbijad ja paigaldised, mille puhul toitevaheaeg põhjustab toodangu Arvestades radiaal- ja magistraalskeemi iseärasusi, nende eeliseid ja puudusi kasutatakse tavaliselt segalülitusskeeme. Kui seadmed paiknevad piki tsehhi sümmeetriliste ridadena ja tehnoloogilise protsessi
kõrgsurvepumpasid ning pihusteid. Rivipump Algne idee heeliksiga varustatud kõrgsurve pumba valmistamiseks pärineb Acro AG-lt. 1925. a. sõlmiti Acro AG ja Boschi vahel leping heeliksiga rivipumpade arendamiseks ja tootmiseks 1927. a. sai valmis esimene seeriatoomisse läinud rivipump. 1927 Esimesed kõrgsurve rivipumbad 1962 Aksiaal-jaoturpump 1986 Elektrooniliselt juhitav aksiaal-jaoturpump 1994 Pumppihustisüsteem tarbesõidukitele (UIS) 1995 - UPS 1996 Radiaal-jaoturpump 1997 Ühisanumaga sissepritsesüsteem 1998 Pumppihustisüsteem sõiduautodele Diiselmootorite juhtsüsteemid Heterogeenne kütuse/õhu suhe. Õhu kogus (maht) on silindris üldjuhul konstantne. Mootori tööd juhitakse ainult põlemiskambrisse pritsitava kütuse kogusega. Juhtsüsteem peab tagama: Korrektse kütusekoguse Sissepritse algushetke õige ajastuse Lisaks optimaalsele kütusesegule, tuleb arvestada: Heitgaaside ohtlike komponentide piiranguid
Summaarsed koormused laagritele radiaalsuunas R A R Ax 2 R Ay 2 2059 2 507 2 2121 N, RB 2 RBx RBy 2 2059 2 1007 2 2292 N. Telgjõud Fa = 479 N 4. Võimalikud laagrite tüübid, mida võiks kasutada antud rakenduse korral. Kuna laagrile mõjub nii radiaal- kui ka telgjõud, siis võib kasutada kas radiaaltugilaagreid või üherealised radiaalkuullaagreid. a) b) c) Laagrite tüübid: a) koonusrull-laager, b) radiaaltugi-kuullaager, c) radiaalkuullaager 5. Sobiva laagri valik SKF kataloogist. Laager valitakse lähtudes maksimaalsest koormusest ehk radiaaljõust Fr = 2292 N, telgjõust Fa = 479 N. Laagri siseläbimõõt d = dt = 45 mm. Valin radiaalkuullaagri 16009
Mõned liigid meenutavad teiste sugurakke (nad on viburitega) Alamliik: ikkesvetikad Maismaataimed Maismaataimed jagunevad sammaltaimed (domineerib haploidne elujärk), ülejäänud taimed (domineerib diploidne elujärk). Ülemineku vormiks on sõnajalgtaimed. Pärismaismaataimed on katteseemnetaimed ja paljaseemnetaimed. Loomad Käsnad Neil koed puuduvad Ülejäänud loomadel on koed ning need on jaotunud lootelehtedeks. Kahe lootelehega on ainuõõsed (radiaal sümmeetriaga (meduusid, korallid)) Kolme lootelehega: (enamasti kahekülgse sümmeetriaga) Saab jagada kaheks: esmassuussed: suurem osa maailma loomadest, teisene kehaõõs (kärssussid, käsijalgsed, rõngussid, limused, teod, nälkjad), jõhvussid, lülijalgsed. Esmassuusetel on närvisüsteem kõhtmisel küljel. Teissuusetel on närvisüsteem selgmisel poolel.Teissuussed on nt. Okasnahksed (meritäht), keelikloomad (kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, jne.) Bakterid
Olgu vektor ~a antud mingis koordinaatide süsteemis kui skalaarse argumendi u pidev funktsioon. ~a= ~a(u), vahet ~a= ~a(u+u)- ~a(u) nimetatakse vektori ~a juurdekasvuks. ~a/u=(~a(u+u)- ~a(u))/ u, kui piirväärtus u0 puhul, juhul kui see on olemas nimetatakse vektori tuletiseks skalaarse argumendi järgi ja tähistatakse d~a/ du. 21. Punkti kiirus (vektorviisil, koordinaatviisil, loomulikul viisil?). Punkti kiirus polaarkoordinaatides (radiaal- ja transversaalkiirus). Punkti kiirus: A) Vektorviis - Kiiruseks antud hetkel nimetatakse punkti siirdevektori ja ajavahemiku, mille kestel see siire toimus, suhete piirväärtust, kui see ajavahemik läheneb nullile: ~v= limt0(~r/t)=d~r/dt=(~r)` Kiiruse dimensioon m/s. (Punkti kiirus on vektor ~v, mille suund on piki trajektoori puutujat punkti liikumise suunas). B) Koordinaatviis - x= x(t), y= y(t), z= z(t). ~r=x~i+y~j+z~k. ~v=d~r/dt= dx/dt*~i+ dy/dt*~j+ dz/dt*~k C)
tütarrakkudes,see toimub keharakkudes tulemuseks on 2 tütarrakku. 47.Viirused on bioobjektid millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Nad vajavad paljunemiseks peremeesrakke.Viirustel puudub tuum ja tsütoplasma.viirusi uurivat teadusharu nim viroloogiaks. 48.Loomade keha sümeetria? Loomade ehituses eristatakse bilateraalset ehk kahekülgset, kiirelist ehk radiaalset ja radiaal-kiirelist ehk homaksoonset ehk sfäärilist sümmeetriat. 49.Mis moodustavad inimese imuunsüsteemi-Immuunsüsteemi moodustavad eri rakud, mis koonduvad immuunorganitesse Põrn; Harkelund; Lümfisõlmed; Valged vererakud 50.Samblikud,ehitus,nende rühmad-samblikud tekivd rohevetika ja tsüaanobakteri ja seene vahelise kooselu tulemusena,eristatakse3 tüüpi samblike koorik-,leht- ja põõsassamblik 51
materjaloks on teras: 15; 20; 25; dvv = ³√N/n (1+β 35; 35;45 või ka kergelt legeeritud terased: 15XM; 35XM Registri valem võlli Ø leidmisel Kus: N=hj N =väntvõlli pööretearv β =sõukruvitasakaaluastme tegur See valem kehtib vahevõlli ja tugivõlli kohta, samas sõuvõll valmistatakse veidi suuremaØ. Kandelaagrid Ülesanne: toetada võlliliini laagreid radiaal suunas. Kandelaagritele möjuvad jõududeks on: ● võllide raskuskaalu ● ebaõige tsentreeringu korral jõud, mis tekivad võlli „murdumisest“ või võlli nihkest ● laeva õõtsumisel tekkivad inertsjõud. Väikestes laevades võivad kandelaagrid olla ka veerelaagrid (konstruktsioonilt rull-laagrid) ja seda seetõttu, et veerelaagrite kasutegur on suurem, nad on töökindlad ja kuluvad vähem, kui liugelaagrid. Puuduseks on suur müra.
Okste ehitus sarnaneb põhiliselt tüve ehitusele. Kuna puitmaterjali tugevusomadused on, võrreldes tema madala massiga, suhteliselt head, teeb see asjaolu puidust väga hea ja laialdast kasutust leidnud ehitusmaterjali. Puidu siseehitus toob puittoodete valmistamisel siiski kaasa teatud probleeme. Oma eriliste bioloogiliste omaduste tõttu on puit kui tarbematerjal: · heterogeenne, st. Materjali erinevatel osadel on erinevad omadused, nt kevad- ja sügispuit, radiaal ja tangentsiaal suund, tüve- ja oksapuit jne. · anisotroopne, st. Füüsikalised omadused erinevates suundades, näiteks puidu kahanemisel- paisumiselja, puidu töötlemisel kiudude suunad jne. · hügroskoopne, st materjal püüab ühtlustada oma niiskussisaldust väliskeskonnaga samale tasemele. Nende asjaolude tõttu peavad puitmaterjali tootjad ja kasutajad teadma selle materjali erinevaid omadusi
10. Ei tohi laaste lasta kuhjuda freesile ja freesitornile. 11. Sitkest materjalist detaili töötlemisel tuleb kasutada laastumurdikuga freese. 12. Freesi väljalöömisel spindlist ei tohi freesi hoida käega, vaid kasutada selleks elastset vahetükki. 13. Laaste võib pöörleva freesi lähedusest eemaldada üksnes harjaga, millel on vähemalt 250 mm pikkune vars. 14. Tuleb kontrollida ülesseatud ja kinnitatud freesi viskumist. Freesi radiaal- ja külgviskumine ei tohi olla rohkem kui 0,1 mm. 4 15. Üle 16 kg massiga detaile tuleb paigaldada tõsteseadmetega (kaasa arvatud freespingi töölaud). Vähem kui 16 kg massiga freese võib paigaldada pinki ja sealt maha võtta käsitsi, kindad käes. 16. Spindlile tuleb freesitorn või freesi koonussaba kinnitada ainult võtmega, lülitades
Waldo Tobler ütles koos oma esimese Geograafia seadusega: "Geograafiline liikumine on kriitiliselt oluline. Seda seetõttu, et maailmas on palju muutusi tingitud geograafilisest liikumisest. Inimeste, ideede, raha, energia või materjali liikumine ". Ja see liikumine ei ole parem kui voolukaartidega. (How to Create Flow Maps and Link Movement with Direction Lines, 2018) 3. Hea koostatud vookaart Kõigi heade voolukaartide radiaal-, võrgu- või jaotusvõrgul peaks olema järgmised omadused ja komponendid, nagu selgitas Doantam Phan et al. oma paberkandjal "Flow Map Layout": - Intelligentne moonutamine: mõned voolukaartid on moonutatud, et näidata kaupade liikumist. Seetõttu on oluline, et kõik kavandatavad moonutused ei muuda kaardi tähendust. - Sihtkohtade jagamise servade liitmine: kui sama sihtkohta saabub palju ridu, on oluline, et nende servad kombineeritaks kaardimüra vähendamiseks.
Täpseid paigutusi nõudvate mehhanismide mutrid tehakse aga koostatavatena või poolitatuina, et vältida valmistamisest või kulumisest tingitud lõtke. Koostatav mutter koosneb liikumatust ja liikuvast osast. Viimast saab piki telge teisaldada ning pärast lõtku kõrvaldamist fikseerida. Laagrid, laagritapid e tugikaelad. Laagrid on masinaelemendid, mida kasutatakse võllide ja pöörlevate telgede tugedena. Laagrid võtavad vastu radiaal- ja telgkoormusi (võlli ja sellele kinnitatud detailide kaal, väliskoormused) ning kannavad need üle kerele või raamile. Nad fikseerivad ka võllide ja telgede teatud kindla asendi ülejäänud detailide suhtes Laagrite klassifikatsioon olenevalt hõõrdumise liigist · liugelaagrid- laagrid, kus kokkupuutuvad pinnad teineteise suhtes libisevad ja neid eraldab õlikiht · veerelaagrid- laagrid kus tööpindasid eraldab pöörlev keha: rull, kera e kuul, kooniline rull
Aastarõngad tekivad puidus kasvuperioodide peegeldusena, seega võib aastarõngas vahel koosneda ühest kasvurõngast. Aastarõngad koosnevad kevad- ja sügispuidust. Kasvavaspuus on sügispuidu ülesandeks mehaanilise tugevuse tagamine ning kevadpuidul toitainete tangensiaal suunaline transport. 8. Milliseid lõikeid kasutatakse puidu kirjeldamisel ja analüüsimisel? Joonistage skeem. Kasutusel on radiaal-, tangensiaal- ja ristlõige. 9. Milliseid makroskoopilisi tunnuseid kasutades on võimalik eristada okaspuud ja lehtpuud? Kas esineb malts- ja lülipuit, kui hästi nad on eristatavad. Okaspuudel ja lehtpuudel on aastarõngaste nähtavuse aste ja piirjoonte ilme erinevad, samuti on erinevad kevad- ja sügisosa eristatavused. Säsikiirte suur ja nähtavus. Soonte suurus, paiknevus ja nähtavus. Vaigukäikude leidumine, nende suurus ja
M. anconeus humeruse olecranon, ulna -küünarvarre -küünarliiges radialis epicondylus tagumine pind ekstensioon lateralis M. extensor carpi crista 2. metakar- -käe ekstensioon -randmeliiges radialis radialis longus supracondylaris paalluu -käe radiaal- lateralis deviatsioon M. extensor carpi epicondylus 3. metakarpaalluu -käe ekstensioon -randmeliiges radialis radialis brevis lateralis -käe radiaal- deviatsioon M. extensor epicondylus 2.-5. sõrme phalanx -2.-5. sõrme -MCP radialis
Väänav pöördemoment M l F4 P Radiaal-tugilaager M = Vedav rihmaratas P = ülekantav võimsus, [W] = pöörlemise nurkkiirus, [rad/s]
D1 Ø15 FB = 737N Vedav rihmaratas y Radiaal-tugilaager F3 Ø60 Radiaal-laager Veetav rihmaratas Ø100 y-x peatasandi koormused z-x peatasandi koormused
puit paisub ja kahaneb erinevates suundades erineval määral. · Kui puiduniiskus muutub kogu hüdroskoopse niiskuse ulatuses 0-30 protsendini,siis tema mõõtmed muutuvad tangelsiaalsuunas 6-10 protsenti ,rasiaalsuunas 3-5 protsenti,pikikiudu 0,1-0,3 protsenti.Praktiliselt viimast ei arvestata n:võttes kuubiku 100 korda 100 korda 100 mm niiskus sisaldusega 20 protsenti.kahandamisel niiskussisaldusega 10 protsenti väheneb tangelsiaal suunaline mõõt 2 mm, radiaal suunaline 1 mm pikisuunaline 0,1 mm. · Kokkukuivamise järgi jaotatakse puiduliigid järmistesse liikidese 1)vähem kuivavad puiduliigid n:kuusk,nulg,pappel,paju,lepp,kadaks.2)keskmised kuivavad n:mänd ,seeder,tamm,saar,vaher,haab.3 · Muitmaterjali kokkukuivamist,paisumist arvutatakse järmise valemina ykuavtisent k saadakse vastavatest tabelistest,arvestatakse radiaal kui ka tangelsiaal suunas.n:kuusel
asukohale vastab lainepikkus ja sagedus. Mida tumedam on tumejoon seda tugevam kiirgumine või neeldumine toimub aatomite poolt. Heledad piirkonnad näitavad kehatemp jaotust spektris, järelikult saab nii määrata tähe temp. Doppleri efekt: sini ja punanihe Kui taevakehalt saadud spektri lainepikkus väheneb, siis objekt läheneb meile vaate sihis ja tegu on siis sininihkega. Kui laine pikkus suureneb, siis on punanihe ja objekt kaugeneb meist. Radiaal kiirus on vaate sihiline kiirus , kui objekt läheneb meile on kiirus negatiivne. Sedasi saab määrata kas täht, asteroid tuleb meie poole või eemaldub meist. Taevakeha kauguse määramine parallaksi kaudu: Parallaks on vaatesihiline nurk- vaatlejast objektini. Mida lähemal on objekt seda suurem on parallaksi väärtus. Mida lähemal on objekt seda suurem on parallaksi väärtus. Vaatlus tehakse tavaliselt Maa pealt, võtes aluseks Maa raadiuse- 6378 km. Siis tehakse vaatlusi korraga
aastarõngast ja heledamad) ning väikestest sügispuidurakkudest (mis alati välimisel poolel aastarõngast, tihedamad ja tumedamad- andes tüvele tugevuse), Aastarõngaste järgi saab määrata tooriku säsi ja koorepoolset külge, puidu vanust, kasvutingimusi, olnud põuda jpm. Talvel juurdekasvu ei toimu. Aastarõngad kolmes erilõikes- rist-, radiaal-, tangensiaallõikes. Tangensiaallõikes- moodustuvad korrapäratud parapoolid, mida rohkem tüve poole, seda rohkem neid on. Töötlemisel tuleb jälgida puidukiudude suunda. Radiaallõikes- moodustavad aastarõngad korrapärased sirged. Ristlõikes- ümarpalgis moodustavad aastarõngad ringid, võib lugeda puu vanust. Kevadpuit- aastarõnga heledam sisemine osa, rakud õhukeseseinalised ja pikad, kasvuperioodi alguses rakud suured.
1) magnetvälja pöörlemissageduse ja rootori pöörlemissageduse ühtimise järgi: a) sünkroonmootorid b) asünkroonmootorid 2) rootori konstruktsiooni järgi: a) lühisrootoriga b) faasirootoriga 3) faaside arvu järgi: a) ühefaasilised b) kolmefaasilised 4. töörežiimi järgi: a) lühiajalis-perioodiline b) pidev. Elektrimootorite põhiparameetrid on a) toitepinge b) tarbitav võimsus c) võlli pöörlemissagedus. 7. Hüdropumpade liigitus. a) hammasrataspump b) labapump c) radiaal-plunserpump d) aksiaal- kolbpump. Enimkasutatavateks on hammasratas ja aksiaal-kolbpump 8. Hüdrosüsteemide täidesaatvate jõuseadmete liigitus. a) hüdromootorid – kasut. pöörleva liikumise saamiseks b) hüdrosilindrid – kasut. kulgeva liikumise saamiseks. 9. Hüdromootorite liigitus. a) hammasratasmootorid b) labamootorid c) kõrgmomendilised radiaalplunser- või –kolbmootorid d) aksiaalkolbmootorid 10. Hüdrosilindrite liigitus. Kasut
Laagri eelistamine tööreziim on vedelikmäärimine, mil tapi ja lina pinnad on teineteisest õlikihiga täielikult eraldatud. 57. Veerelaagrite tüübid, tähistus ja täpsus, Veerelaagrite koostisosad. Veerekehad Tavaline veerelaager koosneb sise- ja välisvõrust. Veerekeradest nende vahel ja separaatorist, mille ülesanne on veerekehasid üksteisest lahus hoida. Veerekehadel võivad olla järgmised kujud: kuul ja rulllaagrid. Neile ettenähtud koormuste summa järgi liigitatakse neid: radiaal-, aksiaal- ja radiaal-aksiaallaagriteks. Laagrite täpsusklassid määravad laagi mõõtmete täpsuse ja lubatava viskumise. Kõikjal , kus võimalik, tuleb kasutada normaaltäpseid laagreid(0-klass). Koos täpsusega tõesel hind Laager koosneb kahest võrust, nende vahel asuvast veerekehast ja separaatorist Veerekehade kujud: kuul, silinder, võlljas, koonus. 12 58. Veerelaagrite valik staatilise ja dünaamilise kandevõime alusel.
· Sitkest materjalist detaili töötlemisel tuleb kasutada laastumurdikuga freese. · Freesi väljalöömisel spindlist ei tohi freesi hoida käega, vaid kasutada selleks elastset vahetükki. Tööohutusnõuded freespinkidel töötamisel · Laaste võib pöörleva freesi lähedusest eemaldada üksnes harjaga, millel on vähemalt 250 mm pikkune vars. · Tuleb kontrollida ülesseatud ja kinnitatud freesi viskumist. Freesi radiaal- ja külgviskumine ei tohi olla rohkem kui 0,1 mm. · Üle 16 kg massiga detaile tuleb paigaldada tõsteseadmetega (kaasa arvatud freespingi töölaud). Vähem kui 16 kg massiga freese võib paigaldada pinki ja sealt maha võtta käsitsi, kindad käes. · Spindlile tuleb freesitorn või freesi koonussaba kinnitada ainult võtmega, lülitades seejuures spindli pöördumise vältimiseks sisse vaheülekande. Tööohutusnõuded freespinkidel töötamisel
takistus väheneb. Elektrijuhtivuseks nimetatakse materjali võimet juhtida voolu mis on pöördvõrdeline tema elektrilise takistusega. Puidu akustilised omadused: helijuhtivus heli läbilaskvus resonants Helijuhtivus: Puidu helijuhtivust iseloomustatakse heli levimise kiirusega [m/s]. Sõltub: elastsusmoodulist ja tihedusest puidu kiudude suunast, kõige kiiremini levib heli puidu kiudude suunas, aeglasemalt radiaal- ja kõige aeglasemalt tangentsiaal suunas heli levimise kiirus sõltub ka puuliigist temperatuuri tõus takistab ja niiskussisalduse kasv aeglustavad heli liikumise kiirust puidus. Puuliik pikikiudu radiaalsuunas tangentsiaalsuunas. Mänd 5030 1450 850 Nulg 3600 1525 860 Tamm 4175 1665 1400
on: 1. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. 2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. (T12/T22=a13/a12). · Tähesuurus - ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv. · Doppleri efekt määratakse taevakehade vaatekiiresihilist (radiaal-) kiirust. Kui valgusallikas ja vaatleja lähenevad teineteisele, siis valguse lainepikkus lüheneb, valgusallika ja vaatleja vastatikusel eemaldumisel lainepikkus aga suureneb. (lamda=lamda0(1+v/c), kus v-radiaalkiirus, taevakehade lähenemisel loetakse negatiivseks, c-valguse kiirus, lamda0-liikumatu valgusallika lainepikkus, lamda-liikuva valgusallika lainepikkus). Teiste sõnadega, vaatleja ja valgusallika eemaldumisel esineb spektrijoonte
Teo vaba otsa ja rootori võlli läbimõõdud on 24 mm, seepärast valime sidur GP24/32, mille lubatav pöördemoment M = 40 Nm ja võlli läbimõõt d = 24 mm. 7. Laagrite valik Summaarsed toereaktsioonid radiaalsuunas R A = R Ax 2 + R Ay 2 = 1200 2 +196 2 1216 N, RB = 2 R Bx + RBy 2 = 1200 2 + 889 2 1493 N. Telgjõud Fa2 = 280N Valime kas üherealised koonilised radiaal-tugi rull-laagrid või üherealised radiaalkuullaagrid. Valiku teeme SKF [7] metoodika abil (Lisa 2). Valikul lähtume laagrile mõjuvast jõust, tapi 30T 30 *1,5 läbimõõdust dt = 45 mm, võlli pöörlemissagedusest n2 = = 12,5 p/min ning laagri 3,14 tööressursist L10h = 16000 tundi.
· Radiaalvõrkudeks- ainult otsekulgev, kui peale trahvot liin katkeb pole kuskil voolu edasi · Ringvõrudeks- üks katkestus ei vii küike rivist välja, saab ümberlülitada · Silmusvõrkudeks- on võimalik mitmelt poolt toita kui rike on · skeem eelised Puudused madal skeemi lihtsus ja selgus, lihtne elektrivarustuskindlus radiaal releekaitse kõrgem elektrivarustuskindlus, parem keerukam releekaitse ringvõrk pingepüsivus, väiksem võrgukaad ja käit silmusvõr veelgi kõrgem elektrivarustuskindlus, Keerukas ja kallis k parem pingepüsivus, väiksem võrgukaad releekaitse Võrguskeemi asutus sõltuvalt pingest- silmusvõrgud sisaldavad mitut suletut kontuuri ja on kasutusel suurt talituskindlust nõudvates süsteemi-ja ülekandevõrkudes, alates 110kV
(nt pneumaatilised, hüdraulilised, elektrilised jõuseadmed) 57-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid põlevsegu moodustumise viisi järgi? a) Karburaatormootor b) Diiselmootor 58-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid energiat muundava mehhanismi järgi? a) Kolbmootor b) Rootormootor c) Gaasiturbiinmootor 59-Nimetage hüdromootorite tüübid nende konstruktsiooni järgi. a) Hamaasratasmootor b) Labamootor c) Kõrgmomendiline radiaal-plunser või radiaal-kolbmootor d) Aksiaal-mootor 60-Nimetage pneumosilindrite tüübid nende konstruktsiooni järgi. a) Kolbtüüpi b) Plunser-tüüpi c) Teleskoopilised 61-Mida nimetatakse masina transmissiooniks? Seadmete kompleks, mida kasutatakse energia ülekandumiseks jõuallikalt masina üksikutele mehhanismidele või mehhanismide vahel. 62-Kuidas liigitatakse transmissioonid nende tööpõhimõtte järgi?
Seejärel leitakse tabelitest lubatavad pinged ning arvutatakse ohtlike ristlõigete pinged ehk ekvivalentpinged ja võrreldakse neid lubatud pingetega kontrollarvutusel. 16.Laager ja laagerdus Pöörleva masinaosa toetamiseks ettenähtud sõlme nimetatakse laagerduseks. Laagrile lisaks kuuluvad sinna korpusdetailid, tihendid, määrimisseadmed jms. Kasutamist leiavad: veere-, liuge-,magnet- ja elastsedlaagrid. Laagreid liigitatakse järgmiste tunnuste alusel: *vastuvõetava jõu suuna järgi radiaal-,tugi e. aksiaal- ja radiaal-tugilaagreiks; * võime järgi kompenseerida võlli (telje) läbipaindest põhjustatud tapi telje nurgiasetust seaduvaiks ja mitteseaduvaiks; * valmistamistäpsuse järgi normaal- ja täppislaagreiks; * koormatusastme järgi kergelt-, keskmiselt- ja raskeltkoormatud laagreiks. 17.Veerelaagrite liigid Veerelaagrid: Veerekehade kuju järgi jagunevad veerelaagrid kuul- ja rull-laagreiks (joon. 12
z kesk-peateljestik l1 l2 Võll y l z zx - tasand F2z Rihmaratas Radiaal-tugilaager x x F2 Rihmaratas l1 l2 Radiaal-laager y z l Joonis 6.1
Koormused rihmaratastel D1 FA Vedav rihmaratas M Radiaal-tugilaager z F3 D2
z kesk-peateljestik l1 l2 Võll y l z zx - tasand F2z Rihmaratas Radiaal-tugilaager x x F2 Rihmaratas l1 l2 Radiaal-laager y z l Joonis 6.1
annaabi.ee 
