· Fujita-Pearsoni skaalaga määratakse tornaado tugevust.1. Veebruar 2007 võeti kasutusele Fujita-pearsoni skaala(F-0 kuni F-5), mis näitab tornaado tugevust paremini kui vana skaala. F-5 võib isegi asfaldi tee pealt minema viia. · F-0 64-116 km/h kerged purustused:pisut purunenud katused; murtud puuoksad; madalajuurelised puud ümber paisatud; sildid purustatud. · F-1 117-180 km/h Mõõdukad purustused: majade katused lahti kangutatud; ratastel majad kergitatud alustelt ja ümber tõugatud. · F-2 181-253 km/h Tuntavad purustused: sõrestikehitiste katused maha rebitud; ratastel majad lammutatud; suured puud murdunud või juurtega välja kistud. · F-3 254-332 km/h Tuntavad purustused: sõrestikehitiste katused maha rebitud; ratastel majad lammutatud; suured puud murdunud või juurtega välja kistud. · F-4 333-418 km/h Laastavad purustused: hea konstruktsiooniga
298 988.9832 Esitelje osakaal kogu külgkaldumisjäiku 0.693935 Elastne kaaluümberjaotus Ees 285.14 kg Taga 125.77 kg Kogu kaaluümberjaotumine Ees 242.47 kg Taga 156.91 kg Dünaamilised kaalud ratastel paremkur Vasak Parem Ees 642.47 157.53 Taga 476.91 163.09 Magic Number 60.71% kaalu ümberjaotumine eomeetriline kaaluümberjaotumine ümberjaotumine u külgkaldumisjäikusest d ratastel paremkurvis
Kurvid tuvastatakse tagarataste kiiruste erinevuse jälgimisel (sisekurvis asuv ratas pöörleb aeglasemalt kui väliskurvis asuv ratas). · Muutused haardumises (hea haardumisega alalt halva haardumisega alale või vastupidi): ratta libisemine, sellise olukorra avastamiseks võetakse arvesse kiirendamist ja pidurdamist. · Eba-sümmeertia (ratastel mis on ühel pool autot on hea haarduvus, ratastel mis on teisel pool autot on halb haarduvus). Ühe poole rataste libisemine võrreldakse teise poole ratastega.
kaks ekspeditsiooni, üks on külm ja teine soe. Soojas ekspeditsioonis hoitakse meil lahjat alkoholi, muidu jooke, tööstuskaupa. Külmas ekspeditsioonis hoitakse meil juurvilju ( tomatid, kartulid, porgandid ), tagasi saadetav ja maha kantavad puu – ja köögivilja kastid. Sammuti hoitakse seal laos saabuvat külmkaupa, mida pole veel jõutud vastu võtta ja müügisaali paigutada. On ka pisike ladu milles hoitakse lao tarvikuid: plastkastid ( firmade järgi tornid tehtud ), kaubaaluseid, ratastel kastialus, võrekonteinereid, EURO aluseid ja tavalisi puidust ja plastikust aluseid sammuti on seal platvormkärud, kauba transportimiseks mõeldud ostukärud. Saali peal on meil palju külmvitriine, piimatoodete külmkamber, millel on see liuguksed ja saab kaubad tagantpoolt ettepoole laduda, seal saab hoiustada palju piimatooteid. Saali peal on palju erinevate toidugruppidega külmvitriine ja külmutuskappe. Küpsetusosakonnas on külmakirst, kus on erinevad saiakesed
Granaadiheitja Tankitõrje granaadiheitja Tankitõrje raketiseade Tankitõrje kahur Kahur Haubits Raketikompleks Taktikaline raketikompleks (maa-maa tüüpi) Õhutõrjekahur Õhutõrje raketi- kompleks 29 Varustus/Relvastus Kirjeldus Kerge Keskmine Raske Tank Sillatank (AVLB) Buldooser Veduk-tank Soomuk (APC) Jalaväe lahingumasin (IFV) Kerge soomusmasin (LAV), ratastel Soomustamata masin Lennuväe relvastuse tingmärgid Kirjeldus Kerge Keskmine Raske Hävitaja, tüüp ja mark teadmata Pommitaja Hävitaja, suurus täpsustamata Luurelennuk Transpordilennuk Air Track Rotary Wing Ründe kopter Tankitõrje kopter Mehitamata lennuk (RPV/UAV) Liikuvuse (mobiilsuse) tingmärgid Kirjeldus Liikuvuse Raamis-
see füüsikaseaduste kingitus ja mitte ABS-süsteemi arendajate eesmärk. Võib tuua näite, kuidas ABS-pidurite kasutamisel on pidurdustee isegi tublisti pikem kui tavaliste pidurite puhul. See on meie kliimas nii tuttav - lahtisel lumel sõidu puhul. Tavalised pidurid koguvad blokeerumisel rataste ette rohkelt lund, mis sobiva haakumise korral võib auto küllalt kiiresti ettekogunenud lumevallis peatada, ABS- pidur ei luba aga ratastel blokeeruda ja nii võib pidurdusteekond oluliselt pikeneda. Siinjuures tuleb jälle meelde tuletada ABSi peamist eelist - auto säilitab rahuldava juhitavuse. Liiklusolukorras võimaldab see näiteks ohutult mööduda ootamatult ette tekkinud takistusest. On suur erinevus kahe võimaluse vahel: sõita kiiresti või aeglasemalt eesseisva auto külge või, säilitades kontroll rooliratta ja auto üle, takistusest viperuseta mööduda. Eelkõige viimast ongi ABSi juures põhjust esile tuua.
Tekkinud alarõhu tõttu imetakse vooliku kaudu mahutisse õhku ja sellega koos ka lahtine mustus. Tolmuimejad on lahtise kuiva mustuse (tolm, praht) kogumiseks kõvadelt ja tekstiilkattega põrandatelt. Õhuvool võtab endaga kaasa puhastatavalt pinnalt mustuse ja kannab selle tolmukotti. Täiendavalt suunatakse õhuvool läbi tolmuimeja mikrofiltrite ja puhastatud õhk väljub õhuavadest samasse ruumi. Kesktolmuimejatest suunatakse puhastatud õhk õue. Tolmuimejad võivad olla ratastel teisaldatavad seljaskantavad statsionaarsed (kesktolmuimejad) Kasutatakse põhiliselt rohke mööbliga ruumides ja siis kui puhastatav ala on väike. Näit. kodud, kontorid, bürood, teatri ja kinosaalid, tekstiiliga kaetud trepid. Tolmuimeja varustusse kuuluvad korpus, elekrimootor imivoolik pikendustorud tolmukott mikrofilter erinevad otsikud Heal tolmuimejal on kasutusotstarbele vastav võimsus, paagi suurus ja varustus
kaanesektsiooni peale. Joon. 7.4.3. Tungraudadega tõstetav luugikaan. 1- tung- raudadega tõstetav luugikaan; 2- tungraua kronstein luugikaanel; 3- ratastel liikuv luugikaan, mis lükatakse tungraudadega tõste-tava alla. Ratastel liikuvad luugikaante sektsioonid võivad olla nihutatud luugi kohalt vööri ja ahtri suunas, või erineval kombel parraste poole Joon. 7.4.4. 6- luugikaan; 7- rattad; 8- otsmine kinnitusseade 2
Täpsuse ja turvalisuse korrektiivid suurendamiseks võrdleb Ühe ratta blokeerimisoht ABS süsteem kõigi nelja selgitatakse ratta ratta pöörlemissagedusi pöörlemissageduse ja võrdluskiiruse võrdlemisel Füüsiline informatsioon Füüsiliselt Olenevalt sõidutingimustest ja haardumisest, on võimalik edastatakse olukord, kus kõikidel ratastel informatsioon, on eri pöörlemissagedused kõikide rataste Lisaks võetakse info pöörlemissageduse piduritule lülitilt ja info ABS seadiste töötamisest (õli d, jaoturi töötamine, andurite ja elektrisignaalidega magnetklappide seisukord) Juhtploki tähtsamad signaalid Ratta ja teepinna vaheline Rataste kiirendused ja haardumine
/ ratta ( ainsus ) , rataste ( mitmus ) 3.Osastav/ Keda?Mida? / ratast ( ainsus ) , rattaid ( mitmus ) 4.Sisseütlev/ Kellesse?Millesse?Kuhu? / rattasse ( ainsus ) , ratastesse rattaisse ( mitmus ) 5.Seesütlev/ Kelles?Milles?Kus? / rattas ( ainsus ) ratastes rattais ( mitmus ) 6.Seestütlev/ Kellest?Millest? / rattast ( ainsus ) ratastest rattaist ( mitmus ) 7.Alaleütlev/ Kellele?Millele? / rattale ( ainsus ) ratastele rattaile ( mitmus ) 8.Alalütlev/ Kellel?Millel? / rattal ( ainsus ) ratastel rattail ( mitmus ) 9.Alaltütlev/ Kellelt?Millelt? / rattalt ( ainsus ) ratastelt rattailt ( mitmus ) 10.Saav/ Kelleks?Milleks? / rattaks ( ainsus ) ratasteks rattaiks ( mitmus ) 11.Rajav/ Kelleni?Milleni? / rattani ( ainsus ) ratasteni ( mitmus ) 12.Olev/ Kellena? Millena? / rattana ( ainsus ) ratastena ( mitmus ) 13.Ilmaütlev/ Kelleta? Milleta? / rattata ( ainsus ) ratasteta ( mitmus ) 14.Kaasaütlev/ Kellega? Millega? / rattaga ( ainsus ) ratastega ( mitmus )
Peaülekanne suurendab pöördemomenti. Diferentsiaal võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega, mis on vajalik auto liikumisel pööretel ja ebatasasel teel. Diferentsiaal on tavaliselt kokku ehitatud peaülekandega. Veovõllid kannavad pöörlemise diferentsiaalilt vedavatele ratastele. Juhtimisseadmed Rool pidurid seisupidur sõidupidur ketaspidur trummelpidur
Sisekoha 4. Sisseütlev kellesse?millesse? kuhu? rattasse ratastesse e rattaisse käänded 5. Seesütlev kelles? milles? kus rattas ratastes e rattais 6. Seestütlev kellest? millest? kust? rattast ratastest e rattaist Välis-koha 7. Alaleütlev kellele? millele? kuhu? rattale ratastele e rattaile käänded 8. Alaltütlev kellel? millel? kus? rattal ratastel e rattail 9. Alaltütlev kellelt? millelt? kust? rattalt ratastelt e rattailt 10. Saav kelleks? milleks? rattaks ratasteks e rattaiks Ni-na-ta- 11. Rajav kelleni? milleni? rattani ratasteni ga käänd- 12. Olev kellena? millena? rattana ratastena ed 13. Ilmaütlev kelleta? milleta? rattata ratasteta 14
Andmed: P1 = 6 kW P2 = 9 kW P3 = 11 kW P4 = 3 kW y = 295 MPa [S] = 8 n = 500 p/min 1. Leian pöörlemise nurkkiiruse 2. Leian pöördemomendid ratastel 3. Sisejõudude analüüs 3.1. Skeem Lõige I T1=M1= 114,5 Nm (+) Lõige II T2=M1+M2= 114,5+171,8= 286,3 Nm (+) Lõige III T3=M1+M2-Mv=114,5+171,8-553,5= -267,2= 267,2 (-) Lõige IV T4= M4=57,3 (-) 3.2. Sisejõudude epüür Tmax=286,3 Nm 4. Tugevustingimus väändele Lubatav väändepinge 5. Leian võllide diameetrid Arvutan diameetri ring-ristlõikel Vastavalt eelisarvude R10'' reast valin sobivaks diameetriks 50 mm.
Trummelpidurite juures loetakse pidurdamisel üheks tähtsamaks iseärasuseks pidurdusjõu suurenevat efekti, mis tekib auto liikumissuuna suhtes eesmisel piduriklotsil: trumli pöörlemisel pidurdamise ajal, haaratakse eesmist piduriklotsi hõõrdejõu toimel kaasa ja veetakse pidurdusjõu suurenemise suunas. Ketaspidurid Kaasaegsetel sõiduautodel kasutatakse vähemalt esiratastel ketaspidureid, sageli aga kõikidel ratastel. Ketaspidurite eeliseks on nende ehituse lihtsus ja sellest ka odavus ning kõige olulisemaks eeliseks loetakse nende pidurimehhanismide head jahutatavust. Pidurisadulas on silinder, milles paikneb kolb. Silindrisse antakse pidurivedeliku rõhk ja see paneb liikuma kolvi, kolb omakorda lükkab piduriklotsi ketta poole. Tänu pidurikolvi tihendi tööpõhimõttele ei vaja ketaspidurid töötamise jooksul enam reguleerimist.
Ketta purunemise tagajärjed võivad alati ettearvamatud. Ostes piduriklotse tuleb uurida minimaalset ketta paksust, piduriosade kataloogides on autokohaselt need numbrid alati välja toodud. Lihtne on klotse vahetades ketta paksus ära mõõta. Kui vahetatakse piduriketast, siis peetakse silmas, et uue kettaga koos paigaldatakse alati ka uued piduriklotsid 2.2.3 ABS-pidurid ABS (saksa Antiblockiersystem 'blokeerumisvastane süsteem') on elektrooniline süsteem, mis ei lase pidurdamisel auto ratastel blokeeruda. See tähendab, et ABS hoiab pidurdamisel ratast libisemise ja veeremise piiril, tänu millele jääb auto juhitavaks. Esimesed ABS-piduritega autod toodeti 1978. aastal. Süsteemi oli hakatud arendama juba 1930ndatel. 3 HUVITAV FAKT Pidurdades autot 90km tunnikiiruselt tõuseb klotside, ketaste ja trumlite temperatuur mõne hetkega kuni 800ºC. Selle temperatuurimuutuse peavad välja kannatama kõik pidurisüsteemi osad
7 5. JÕUÜLEKANNE 5.1 Jõuülekande skeem (klassikaline esiveolise skeem) Sele 5. Esiveolise jõuülekande skeem [7] Plussid (tagaveolise ees): seisab paremini teel; lihtsam on vedada, kui lükata; lihtsama ehitusega. Külgjõu ülekandmine esisillal on väiksem, kuna selle silla ratastele mõjub ka veojõud. Kiirendamisel vähenevad vedavatel ratastel külgjõud ja veojõud, kuna selle käigus väheneb esisilla rataste koormus. [8] Miinused: kiirendades liigub kaalujaotus taha otsa ning väheneb haarduvus vedavate ratastel, libedaga läheb pigem otse ning auto ei ole niivõrd kontrollitav. 8 5.2 Kardaanülekanne Kardaanülekandeks on püsikiirusliigendid mõlema veovõlli küljes. Sele 6
Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Andmed: P1 = 1,5 kW P2 = 2 kW P3 = 1 kW P4 = 1 kW y = 295 MPa [S] = 8 n = 500 p/min 1. Leian pöörlemise nurkkiiruse 2. Leian pöördemomendid ratastel = 105 Nm 3. Sisejõudude analüüs Skeem Lõige I T1 = M1 = 28,6 Nm (-) Lõige II T2 = M1 + M2 = 28,6 + 38,2 = 66,8 Nm (-) Lõige III T3 = M1 + M2 Mv = 66,8 105 = -38,2 Nm = 38,2 Nm (+) Lõige IV T4 = M4 = 19,1 Nm (+)
SAUDI-ARAABIA MARTIN TALLINN 2016 SAUDI-ARAABIA • RIIK LÄHIS-IDAS ARAABIA POOLSAAREL • JAGUNEB HALDUSLIKULT 13 PROVINTSIKS • PINDALA 2 260 582 KM² • RAHVAARV 27 137 000 (2010) • RAHVASTIKUTIHEDUS 12 IN/KM2 AR-RIYĀḐI PROVINTS (6) 19°58'16.48"N 44°53'38.35"E PÕLLUD • PÕLDE SADADES • LÄBIMÕÕT KESKMISELT 847,5 MEETRIT • KAHE PÕLLU VAHE KESKMISELT 150-200M • KASUTATAKSE RATASTEL KASTMIS-SÜSTEEMI MAASTIK • VÄGA KUIV, LIIVANE • AASTANE TEMP. 32.3 ˚C • UMBES 750M KÕRGUSEL MEREPINNAST • ENAMUS ON KÕRB • KESKMINE SADEMETE HULK AASTAS 71MM PÕLLUMAJANDUS • KASUTAVAD VÄGA SUURE OSA VEEST PÕLLUMAJANDUSEKS • MAA-ALUSTEST RESERVIDEST KASUTATI AASTAKS 2012 4/5 VEEST • 300 MILJARDIT M3 • KASVATATAKSE/TOODETAKSE: LUTSERNI, MAISI, LIHA JA PIIMA EKSPORT • NAFTA RIIK, JUBA ALATES AASTAST 1938 EKSPORDIB • 90% EKSPORDIST NAFTA
Keha (vahel nimetatakse seda "kere"), mis ei ole tavaliselt vajalik konstruktsiooni terviklikkus, on ehitatud sassii täita sõiduki. Tarbesõidukite sassii koosneb kokkupanek kõik olulised osad veoauto (ilma kere) olema töövalmis teedel. disaini rõõm auto sassii on erinev kui üks tarbesõidukite tõttu raskemat koormat ja pidev töö kasutamine. Kaubik tootjad müüa "sassii ainult", "kapott ja sassii", samuti "sassiilt" versioonid, mida saab seadistatud erialaasutustega. Nendeks ratastel majad, tuletõrje, kiirabi, furgoonid veoautod jne. Soomusmasinad sõiduki kere toimib sassii ja hõlmab alumise osa AFV, mis sisaldab lugusid, mootor, juhiiste, ja kabiini. See kirjeldab madalam kere, kuigi sage kasutamine võib hõlmata ülemine kere tähendab AFV ilma torn PowerMac G4 sassii avatud paljastada arvuti komponendid Veod televisioon, raadio või muu elektrooniline seade koosneb metallist raam, mille trükkplaate ja muu elektroonika on paigaldatud.
Ratta pöörlemissagedus Võrdlus pöörlemissagedus 5 ProDiags Füüsiline informatsioon Füüsiliselt edastatakse informatsioon, kõikide rataste pöörlemissagedused, elektrisignaalidega. Olenevalt sõidutingimustest ja haardumisest, on võimalik olukord kus kõikidel ratastel on eri pöörlemissagedused. Lisaks võetakse info piduritule lülitilt ja info ABS seadiste töötamisest (pumba töötamine, andurite ja magnetklappide seisukord). Juhtploki tähtsamad signaalid Rataste kiirendused ja aeglustused Võttes arvesse ratta hetkelise pöörlemissageduse ja selle muutumise kiiruse arvutab juhtplokk auto kiirenduse või aeglustuse. Ratta ja teepinna vaheline haardumine. Vastavalt rataste pöörlemissageduste muutustele arvutab juhtplokk hetkelise haardumise. Igale
Need võib panna näiteks samal ajal koristama kui ise midagi muud teed. Automaatiliste tolmuimejate hinnad algavad alates 600-st ja võivad olla kuni 20 000 krooni kallid. Edaspidi toon näiteid Roomba Red tolmuimeja põhjal. Tolmuimeja on 33 cm läbimõõduga ja 9 cm kõrge. Auku peab sellel vastu umbes 2 tundi ja laeb 18 V pinge all isegi alla 4 tunni. See tähendab et ta jõuab ühe korraga ära koristada 3 keskmise suurusega ruumi. Roombal on kokku 4 mootorit: 2 tükki ratastel, 1 tolmu imemikseks ja 1 keerlevate harjaste jaoks. Kui käskida tolmuimejal puhastada ruum, mõõdab ta kõigepealt ära ruumi suuruse infrapuna abiga. Siis hakkab ta puhastama järjest suuremaid ringe tehes., kui ette tuleb takistus pöördub ta sellest kõrvale. Kus on seinad, astmed ja muud takistused, tunneb tolmuimeja ära sensorite abil. Kui tolmuimeja peaks jõudma tupikusse, siis
süda jne. Kui suur kott on väiksemast välja võetud on võimalik plastmassist kinnitusega see suurema koti sanga külge riputada. Kott on tehtud kilejast materjalist. Koti suurused on erinevad. Kotiava on suletav trukkiga- seestpoolt. Sobib kasutamiseks rohkem neile, kes käivad igapäevaselt poes ja ostavad väiksemate koguste kaupa. Kuna kott on kokkupakitult ilusa välimusega- roosi- ,südame-, või mõne muu kujuga siis sobib kott ka noortematele. Idee nr. 3- Ostukott ratastel Tegemist on riidest kottiga, mis on kinnitatud raamistikule, millel on rattad. Ratastega ostukott võimaldab kerge vaevaga kaup poest koju viia. Eelkõige sobib see inimestele, kes käivad poes jala ning ka nt. eakamatele inimestele, kellel on raskusi suuremate asjade tassimisega. Raamistik on alumiiniumist, ning käepide on plastmassist. Raamistiku on võimalik reguleerida vastavalt kasutaja pikkusele. Plastmassist osal on
See põhjustab sõiduki kiire liikumise ja muudab sõiduki ebastabiilseks ning sõitmise äärmiselt õhtlikuks ja ebamugavaks.Selle vältimiseks on süsteemi paigaltatud amortisaator. · Püsivad rattad kontaktis teepinnaga · Sõiduki kere on stabiilne · Mugavus on tagatud 5. Peamised vedrustus tüübid · Sõltumatu vedrustussüsteem jäik telg ehk sõltmatu vedrustus · Sõltumatu teljekorral on rattad kerega ühendatud hoovastiku abil,misvõimaldab ratastel iseseisvalt tõusta ja langeda ilma , et nad mõjutaks vastasratast. Tulemuseks on suurem stabiilsus,parem teelpüsivus ja mugavus sõit. 6. Poolaktiivne vedrustus · Poolaktiivne vedrustust iseloomustab fakt, et vedrustussüsteem saab pidevalt muuta summutustegurit,muutes amortisaatoreid teeoludest sõltuvalt jäigemaks või pehmemaks. Kontroll saavutatakse tänu juhtarvuti koosööle nelja
TARTU MULTIFUNKTSIONAALNE HOONE (RIIA 2) EMÜ, EH2 Viide 1. Hoone andmestik Ehitise alune pindala: 10 612 m² Hoone suletud netopind: 54260,4 m² Korruselisus: 4 korrust + soklikorrus + 2 maa-alust korrust Eelarve 35 miljonit € + 16 miljonit € Arhitektuurne lahendus: Kadarik Tüür Arhitektid OÜ ( Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Kadri Tamme) Peatöövõtjad- Rand ja Tuulberg / Ehitustrust -8m emajõe pinnast Hoone jaotus -2 ja -1 parkla 0 (soklikorrus)- maksimarket + äripinnad 1 ja 2 – äripinnad ja büroopinnad 3 – 15 korterit ja hambaravi 4 spaa Pooleli olevad tööd Paneelide ja postide paigaldus Betoneerimine Ventilatsioon Soojustus Vaheseinte ehitus Välisfassaad Paneelide ja tugipostide paigaldus Toodetud Tartu Majas; osad detailid Narvast 7361 d...
ka suvel. Nimelt on võimalik eelsoojendi ümber lülitada ventilatsioonirezhiimile. Siis soojendi ise ei käivitu, küll aga hakkab tööle auto enda ventilatsioonisüsteem. Eelsoojendus süsteemi eelised. Külma ilmaga läheb mootor ilusti käima, võtab vähem kütust, mootor kulub vähem, aknad teeb puhtaks ohutum sõita. Mugav kliima aastaringselt Ei mingit külmetamist ega külmi jalgu enam. Seadet saab kasutada ka suvel, sest ventilaatorifunktsioon ei lase autol muutuda ratastel saunaks. Autos on tagatud mugav kliima mis tahes aastaajal. Intelligentne ventilaatorifunktsioon suveks Webasto seisukütteseadmed oskavad kõike. Talvel nad soojendavad ja suvel juhivad värske välisõhu parkivasse autosse. Auto ventilaator aktiveerub sellisel juhul ilma sooja õhu funktsioonita. Enam ei pea istuma ratastel sauna ja ka konditsioneer töötab oluliselt kiiremini! Paigaldage seisukütteseade diisel- mootorile hiljem!
Töökoda Töökoda oli suur sinna mahub 15- 20 veokat ning seal oli pikka kanalit kus sees oli siis kas 1 või 2 silindriga tõstuk mida sai liigutada ja veoki tõstuk mis tõstab 30 tonni aga kui nendega tõsta siis peab olema ka pukkid all. Laes oli tõstuk raskema asjade tõstmiseks. Maja köeti gaasiga mis on üks odavamaid varjante Töökodas oli olemas heitgaaside välja imemis voolikud ja ventilatsoon. Töölaudu oli vähe tööriistad olid ilusti ratastel kapis. Vana õli läks spets maaalusese kaevu. Ning uue õli püstolid olid kah olemas ja rippusid töökojas oli ka pritsi käru olemas.. Igal poole oli suruõhk kätte saadav jah töökoja seina ääres oli ka riiul kus oli mutreid, seibe ja polte. Käi oli kah seina ääres olemas.. Ühe laua peal oli ka läptop kus oli veokate andmed. Töökojas oli ka spets vann õliste detailide jaoks. Kõrval ruumis hoiti suurtes vaatides muid määrde ja teisi vedelike.
AUTODE JA TRAKTORITE VEO EESKIRI Käesolevat eeskirja kohaldatakse sõiduautode, veoautode, eriautode, busside, trollibusside, trammide ja nende kerede, traktorite, ekskavaatorite, liikur- põllutöömasinate ning muude ratastel või roomikuil liikuvate masinate veol (edaspidi "autod ja traktorid"). Autosid ja traktoreid veetakse universaalseis või eriotstarbelistes vaguneis ja konteinereis. Sõiduautosid veetakse kinnise veeremiga või konteinereis, nende vedu lahtise veeremiga toimub koos saatja või saaja saaturiga. Kasutusel olnud autosid ja traktoreid veetakse lahtise veeremiga koos saatja või saaja saaturiga. Eriautosid (autotöökodasid, autolaboreid, röntgeni-, kiirabi-, tuletõrjeautosid, reanimobiile jt
tugikraanaks, rbaste all rippuvat rippkraanaks. *sildkraana tpi on ka pukk-, kaabel- ja virnastikraana. *Pukk-kraana sild on kujundatud jalgadega pukiga, mille rattad toetuvad maas asuvale kraanateele. *Mehhanismid sarvanaevad sildkraana omadega. Montaaipukk kraana tstevime on 100 m sildade ja knksu 50m tstekrguse korral kuni 200t, laevaehituses rakendavate pukkkraanade tstevime on kubi 800t. Masslasti laadimiseks kasut laadimissilda. *kerge pukkkraana vib olla ka hkrehvidega ratastel. *Poolpukk-kraana ks rbas on maas, teine lal. *Kaabelkraanal asendab silda tugede vahele pingutatud kandetross, millel veotrossi tbest liigub rippvanker. *Sille on 150-600m, erijuhul le 1km, tstevime harilikult kuni 25t, erijuhul 150t. *Kaabelkraana on otstarbekas suurtel puidulaoplatsidel, karjrides ja vesiehitusel. *ta vib olla kujndatud ka radiaalkraanana, selle ks ots liigub ringjoonel ber teise. *Noolkraana tpi kraanadel--nool-, torn-, prtaal-, konsol-, jmt kraanal -- on
- pöörderaadiust - rooli pööramise raskust - rehvide haardumist - rooliseadmete koormus Rataste suunang saavutatakse järgmiste seadenurkadega: - rattakalle (camber) - pöördtelje pikikalle (caster) - pöördtelje külgkalle(KPI) - kokku-või lahkujooks ( toe-in või toe-out) - pöördtelje nihe - pöörderaadius - roolitrapets Rattakalle (Camber) Rattakalle on püsttasapinna ja rattatasapinna vaheline nurk ja seda mõõdetakse kraadides. Positiivse rattakalde eelised: -tekitab ratastel eelpinge, mis kompenseerib laagrite ja kuulliigendite kulumisest tekivad lõtkud -vähendab tee ebatasasusest tingitud rooli vibratisooni -suurtel koormustel kalle väheneb Negatiivne rattakalle Negatiivse rattakalde eeliseks on: -rehvide parem külgsuunaline haardumine Pöördtelje pikikalle ( Caster ) Pöördtelje pikikalle on ( käänmiku poldi või ülemist ja alumist kuultuge läbiva kujuteldava telje) kõrvalkalle püstteljest ette või tahapoole Positiivne pikikalle :
P4= 5 kW Võlli pöörlemissagedus: n = 500 p/min Materjali voolepiir: σy = 295MPa Nõutav varutegur: [S] = 8 Hindamistabel Lahendi Sisu Illustratsioonid Tähiste Korrektsus Kokku (täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) 1. Koostada võlli väändemomendi epüür 𝑃 Pöördemoment ratastel on leitav valemist: 𝑀 = , 𝜔 2𝜋𝑛 2∗𝜋∗500 kus nurkkiirus 𝜔 = = = 52,36 rad/s 60 60 (n – pöörete arv minutis) Pöördemomendid ratastel: 𝑃1 6000 M1 = = ≈ 114,5 𝑁𝑚 𝜔 52,4 𝑃2 1000
jpg Geometric Mouse http://www.albrightknox.org/spaces/ArtPantry/images/wedding_lrg.jpg Wedding Souvenir Tema loomingus on olnud kõige meeldejäävamad ehk kolossaalsed skulptuurid. Hoolimata tööde suurusest on neil suhtluslik omadus. Üks sellise interaktiivsuse näidetest oleks nö "pehme" huulepulk. See kuju kukuks kokku kui sellesse ei pumbataks pidevalt õhku juurde. 1974. aastal see disainiti ümber alumiiniumi, algselt Caterpillar ratastel olnud kuju pandi vertikaalselt tankiroomikutele. http://www.yale.edu/publicart/images/full/lipstick.jpg Lipstick http://courses.umass.edu/latour/2007/nickerson/images/wheel.jpg Wheel http://www.metmuseum.org/special/Oldenburg/images/1.L.jpg Architect's Handkerchief http://www.philippwinterberg.de/galerie/muenster_8.jpg Giant Pool Balls Mitmed Oldenburgi gigantsed maalähedased objektid kutsusid avalikkuses üles naeruvääristamist
energiaks. Mootori üldehitus: 2 mehhanismi: väntmehhanism ; gaasijaotusmehhanism. 4 süsteemi: jaotus; õlitus; toite; elektri. Shassii: on autole aluseks või baasiks, mille külge kinnituvad kõik autoosad. 1.Alusvanker e. veermik: kandekere; sillad; rattad; vedrud; amortisaatorid. 2.Jõuülekanne: ülesanne on kanda mehhaaniline energia ratastesse. Ehitus: Sidur; käigukast; kardaan; peaülekanne; diferentsiaal-võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega; veovõllid e. rattavõllid. 3.Juhtimismehhanismid: rool; pidurisüsteem(sõidupidur); käsipidur. Auto kere: turvis e. luukere; mootorikate. Väntmehhanism: ülesanne on silindrid liikuma panna. Ehitus: silindriblokk; jahutussärk; õlikanalid; blokikaas koos tihendiga; klapikambrikaas; karteripõhi; kolb koos rõngastega/kolvisõrm; keps; väntvõll; vändakaelad; väntvõlli põsk; vastukaalud; hooratas. Töö: silindreid liigutada üles-alla
või isegi täiesti võimatud. Sageli on abivajajatel liikumispuuded või tasakaaluhäired, milleks on neil olemas kas liikumisraamid, küünarraamid, rulaatorid. Neile on need igapäevased kaaslased, milleta nende elu oleks raske ette kujutada. Inimesed on siiski loodud selleks, et nad saaksid iseseisvalt hakkama ning eks see ole ka iga indiviidi soov. Kahjuks vanemaks saades tahestahtmata muutub liikumine üha keerulisemaks. Kargud ning erinevad ratastel abivahendid on selliste juhtude korral lausa asendamatud ning vahendid, mis võimaldavad inimestel ennast tunda täisväärtusliku ning iseseisvana. Tänapäeval on hakanud paremuse suunas muutuma ka tava, et uusi hooneid projekteerides mõeldakse ka puuetega inimestele. Nimelt luuakse võimalused pääseda asutuste ligi ka ratastooli või mõne muu taolise abivahendiga. See loob inimese jaoks olukorra kus ta saab ennast tunda täisväärtuslikuna ning suudab ISE oma asjadega hakkama saada.
Välisvõru Joonis 2. Välisvõru tolereerimise skeem Sisevõru Joonis 3. Sisevõru tolereerimise skeem Laagriistude kasutamisest masinaehituses Laagriiste kasutatakse masinaehituses väga laialdaselt, sisuliselt kõikjal üldistes mehhanismides, kus võll toetub laagrite kaudu korpusele. Nende eesmärgiks ongi koormuste ülekandmine seadme kerele või raamile. Konkreetsemalt võttes kasutatakse näiteks reduktorites, käigukastides, auto või mis iganes muu ratastel liikuva masina või seadme ratastes jne. Joonis 4. Laagriistud käigukastis Joonis 5. Laagriist jalgratta rummus Joonis 6. Laagriist auto rattasüsteemis
kümneks aastaks. Kodavere köstri tütre Ella Sauliga abiellus ta Valgas 28. augustil Tütar Liki sündis 1910. aastal. Ella Enno oli kunsti ja kunstnikku mõistev inimene . Ernst Enno Pere kolis 1919. aasta sügisel Haapsallu. 1920. aastal asus Enno tööle Läänemaa koolinõunikuna, mis tähendas kogu maakonna koolide regulaarset "katsumist", mis omakorda tähendas, et suurem osa ajast tuli veeta kodunt eemal või koguni ratastel. Samal aastal ilmusid ,,Varraku" kirjastusel veel kaks Enno raamatut luulekogud ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö". Rohkem Enno eluajal ei avaldanud. 1934. aasta algul halvenes Ernst Enno tervis järsult. Veel täielikult paranemata, saadeti ta taas koole "katsuma", teel ta aga külmetas ja see läks maksma kogu elu. Haiglasse minemast ta keeldus, ehkki see oleks võinud ta elu päästa. 7. märtsil 1934 Ernst Enno suri. Teosed
1. Noorteklubi Norrasse 2. Töö eesmärk: Kahest kokku keevitatud merekonteinerist noortekeskuse loomine Norra. Seinte konstruktsioonide uudsete lahenduste välja pakkumine. 3. Teoreetilised alused: Läbiti analüüsi staadium, kus eesmärgiks on võimalikult avar erinevate lahenduste hulk. Lahenduste väljapakkumiste aluseks olid tellija vajadused. Antud staadiumis võetakse kõik arvesse, isegi kui ideed vastanduvad. Projekteerija ülesanne on suurendada oma ebakindlust ja jälgida tellija reaktsiooni. Mingeid piiranguid ei ole ning hinnang lükatakse edasi. 4. Metoodilised alused: : Lahendusi otsiti ajurünnaku käigus, kus iga õpilane sai paberilehe, kuhu kandis oma 3 ideed. Paberileht saadeti edasi järgmisele õpilasele kes innustatuna eelmiste õpilaste ideedest pidi lisama omakorda 3 ideed. Antud protsessi jätkati kuni paberi edasi saatmise ring sai täis. Antud protsessis ei olnud lubatud kritiseerida välja pakutud lahendusi ning ideed võisid vast...
LIIKLUSOHUTUS AUTO LIIKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID 1. Veojõud. Veojõud tekitatakse auto vedavatel ratastel. See sõltub mootori poolt arendatvast pöördemomendist (autojuhi vajutamisest gaasipedaalile) ja käigukastis valitud käigust. 2. Haardejõud. Haardejõud tekib auto rataste ja teepinna vahel. See sõltub rehvide ja teepinna seisukorrast, aga samuti ka auto kiirusest: - Rehvid: mida kulunum on rehvi turvisemuster, seda väiksem on rehvi haardevõime. Peale selle aga mõjutab haardetegurit ka rehvi mustri tüüp, rehvi materjal ja õhurõhk rehvis.
Seisupidur: trossiga liigutatava hoova abil surutakse ketaspiduri sisemise trummelpiduri klotsid vastu trummlit. Pidurdusjõu regulaatoriga süsteem: vaakumvõimendi, vedeliku reservuaar, pidurdusjõu regulaator, esi- ja tagaratta pidurdusmehanism. Pidurdusjõu regulaatori ehitus: proportsionaalklapp, reduktsiooniklapp, töövedelik, koormusetundlik vedru. ABS süsteem: eesmärgiks on saavutada maksimaalne auto aeglustus ning stabiilsus pidurdamisel. Ratta pöörlemissagedus andur: kõigil ratastel on hammasvöö, pöörleva hammasvöö hammaste möödumisel indutseeritakse selles vahelduvvool, ECU muudab selle digitaalsignaaliks, mille sagedus on võrdeline ratta kiirusega, auto kiirus arvutatakse kui kahe diagonaalse ratta keskmine. Hüdromodulaatori osad: solenoidklappide moodul, elektrimootoriga käitatav hüdropump, tagasivooluklapid, rõhuaku. Hüdromodulaatori ülesanne: ECU juhtimisel sulgeda peasilindri ja töösilindrite vahelised hüdrokanalid ja
sakslased. Teises maailmasõjas väärivad esiletõstmist Natsi-Saksamaa soomustransportöörid SdKfz-250 ja SdKfz-251, mis olid mõeldud tankiüksuste jaoks. Peale Teist maailmasõda algas võidurelvastumine, alles siis saadi aru, et tankidest ilma jalaväe toetuseta ei piisa, vaja on ka soomukeid, mis toimetaksid jalaväe lahinguväljale. Nii sündisidki kerged lahingusoomukid, mis on meil tuntud kui soomustransportöörid. Nad liiguvad enamasti ratastel, neil on õhuke soomus ja nad saavad lahinguväljale sõidutada 7-10 jalaväelast, pakkudes neile kaitset ootamatute rünnakute eest. Soomustransportöörid ei osale enamasti lahingus, aga suudavad sõita ka vees. Sõdurid kutsuvad soomustransportööre ,,lahinguvälja taksode või bussidena". Eesti Kaitseväes on kasutusel soomustransportöör PASI XA-180EST, mida on modifitseeritud Eesti Kaitseväe tarbeks. Masinatel on parandatud soomuskaitset,
sobiv osa. Muusikali esitusega jäin väga rahule, kuna kogu etenduse ajal ei tekkinud kordagi momenti, kus oleks igav hakkanud, meeleolu oli läbi etenduse hea. Kõik oli ülihästi kokku sobitatud ning emotsioonid olid ka peale etendust väga positiivsed. Silmapaistvad olid näitlejate kostüümid, mis olid tõesti võrratud. Laval olevaid dekoratsioone väga ei muudetud, mõnel korral toodi ratastel voodid lavale, tegevuspaiga olulisel muutumisel toodi publiku ette vanglatrellid, baar ja ka hiiglaslik rõrgas. Meeldejäävaks oli samuti ka orkester, mis asetses suure lavadekoratsiooni tipus. Varem nähtud etendustega võrreldes oli ,,Nii on meil moes" üks parimatest, seda eriti oma lõbususe ja positiivsete emotsioonide pärast. Tegemist on väärt etendusega, mida soovitaks ka teistele. Kattre Adramees, 10D
ABS Pidurid Kaupo Kõnd AT112 ABS-st ABS on elektrooniline süsteem, mis ei lase pidurdamisel auto ratastel blokeeruda. See tähendab, et ABS hoiab pidurdamisel ratast libisemise ja veeremise piiril, tänu millele jääb auto juhitavaks. Esimesed ABS-piduritega autod toodeti 1978. aastal. Süsteemi oli hakatud arendama juba 1930ndatel. ABS mootorrattal Kuna algaastatel olid ABS süsteemi osad väga suured, rasked ja kallid, ei olnud võimalik neid mootorratastel massiliselt kasutada. Esimesena paigaldas ABS pidurisüsteemi mootorrattale 1988. aastal BMW oma
Iga osavõtja pidi esitama 3 tragöödiat ja ühe lõbusa sisuga teose. Etendused toimusid vabas õhus. Kreeka teater koosnes kolmest osast: ümmargusest väljakust orkestras, vaatajaile määratud paigast (teatron) ja lavast (skeene). Esialgu esinesid näitlejad ja koor orkestral, mille ümber seisid vaatajad. Hiljem rajati istmed amfiteatrina mäenõlvakule, kuhu mahtus tuhandeid inimesi (Ateena Dionysose teatris oli 17 000 kohta). Lavaeesriiet ei tuntud. Kasutati aga teatrimasinaid -- ratastel liikuvat väikest lava ning seadeldist, mis vajaduse korral tõstis näitlejad õhku. Kreeka näidendites esines alati vaid 3 meesnäitlejat, kel tuli kehastada mitmeid (ka naiste) osi. Näitlejaks võis olla vaid vaba kreeklane. Näitlejat võidi valida kõrgetesse riigiametitesse, võidi saata saadikuna teistesse polistesse. Tal pidi olema ilmekas, kõlav ja tugev hääl ning hea laulu ja tantsuoskus. DIONYSOS
Iga osavõtja pidi esitama 3 tragöödiat ja ühe lõbusa sisuga teose. Etendused toimusid vabas õhus. Kreeka teater koosnes kolmest osast: ümmargusest väljakust orkestras, vaatajaile määratud paigast (teatron) ja lavast (skeene). Esialgu esinesid näitlejad ja koor orkestral, mille ümber seisid vaatajad. Hiljem rajati istmed amfiteatrina mäenõlvakule, kuhu mahtus tuhandeid inimesi (Ateena Dionysose teatris oli 17 000 kohta). Lavaeesriiet ei tuntud. Kasutati aga teatrimasinaid — ratastel liikuvat väikest lava ning seadeldist, mis vajaduse korral tõstis näitlejad õhku. Kreeka näidendites esines alati vaid 3 meesnäitlejat, kel tuli kehastada mitmeid (ka naiste) osi. Näitlejaks võis olla vaid vaba kreeklane. Näitlejat võidi valida kõrgetesse riigiametitesse, võidi saata saadikuna teistesse polistesse. Tal pidi olema ilmekas, kõlav ja tugev hääl ning hea laulu ja tantsuoskus. DIONYSOS
RAKVERE AMETIKOOL Nelikvedu lsd diffrite kasutus Koostaja: Osa maastureid on varustatud pideva nelikveoga, mis tähendab, et mootor veab pidevalt nii esi- kui tagasilda (Toyota LandCruiser 80, Range Rover, LADA Niva), valdaval enamikul veab tavaolukorras ainult tagasild ja esisild tuleb eraldi sisse lülitada. Maastikuautol võib olla maksimaalselt kolm diferentsiaali . Üks neist paikneb esisillas , teine tagasillas ja kolmas vahekastis. Viimast nimetatakse keskdiferentsiaaliks ning teatavatel, eriti vanematel mudelitel ta puudub. Miks peavad rattad erineva kiirusega pöörlema? Vaadake joonist, mis kujutab rataste liikumist pööramisel. Joonisel on vasaku ratta liikumistee pikem kui paremal. Seda on näha sellest, et punane kaar (vasakul) on pikem kui sinine (paremal). Kui rataste vahel o...
- x 3 = 12 000 Juuksuritool Uuno 3tk 2000.- x 2 = 4000.- Föön Babyliss D141E 2tk 379.- x 2 = 558.- Juuksurikäärid 3tk 416.- x 3 = 1248 Solingeni Golden Touch Peegel Linda 3 tk 500.- x 3 = 1500.- Juuksehooldusvahendid 2500.- salon+ Juustepesemis tool 1 tk 5000.- kraanikausiga Juuksuri tööriiul ratastel 1 tk 600.- Juukselõikusmasin 2 tk 590.- x 2 = 1180.- 3. omanikud, juhtkond, töötajad A. Ettevõtte omanikud. Ettevõtte omanikeks on 2 eraettevõtjat. Merily Puusta Liina Kokk Mõlemal omanikul on omandatud kõrgharidus Tartu Ülikoolis ja mõlemad on töötanud varem juuksurisalongis. Finantsprognoos Kasumiplaan Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni 1
Taas kooli minnes avastab Troy üllatusega, et Gabriella on nende kooli uus õpilane. Üheskoos kandideeritakse kooli muusikali peaosadesse. See aga ei ole sugugi nii lihtne. . . Kogu etenduse sündmustik tiirleb ümber East High Schooli nn kampade, mis pole kuni Cabriella ja Troy suhteni kunagi omavahel suhelnud, nüüd hakkab see aga muutuma. Kogu asjale lisab särtsu Sharpay sekkumine, mis sugugi head ei too. Lavakujundus oli ülesehitatud väga lihtsalt: laval oli 2 ratastel ruumikest, mida vastavalt vajadusele sujuvalt näitlejate poolt pöörati, need täitsid väga hästi kõiki vajalikke funktsioone. Kord oli üks keemialabor ja teine lava, küll üks muusikaruum ja teine veel miski muu. Etendusele lisas liikuvust see, et näitlejad väga osavalt ruumikeste katustel ja seintel olevatel treppidel ja redelitel liikusid. Näitlejate kostüümid olid väga lihtsad ja tänapäevased. Iga tegelane riietud
Orjad olid enamasti naabermaadest ostetud või sõdades kreeklaste kätte vangi langenud barbarid. Ka kõik orjade lapsed sündisid orjadena. Orje oli väga paljudel ateenlastel. Võib arvata, et orjad moodustasid umbes veerandi kogu rahvast. Peremees võis orja karistada, kuidas heaks arvas, ainult tappa ei olnud lubatud. USUPIDUSTUSED Kõige tähtsamad olid Ateenas Panthenaia pidustused jumalanna Athena auks. Korraldati uhke rongkäik agoraalt akropolile. Rongkäigu keskel oli suur ratastel laev, seda saatsid ratsamehed, tantsivad tüdrukud ja arvukad ohvriloomad. Kui jõuti templini, algas loomade ohverdamine ja rikkalik pidusööming. Ateenast said alguse ka olümpiamängud, mida tähistatakse tänapäeval iga nelja aasta tagant. Kasutatud kirjandus: Ajaloo 6.klassi õpik ja vihik.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS AUTOTEHNIK JÕUÜLEKANNE JUHENDAJA PÄRNU 2014 Diferentsiaal Diferentsiaal võimaldab ratastel erinevalt pöörelda. Kurvis peavad välimised rattad läbima tunduvalt pikema tee kui sisemised rattad. Seega hakkaksid rehvid auto keeramist takistama. Diferentsiaali on vaja ka siis, kui üks ratas veereb ebatasasel kohal. Diferentsiaal koosneb taldrikhammasrattast, korpusest,kahest sateliidist, kahest koonushammasrattast ja ristteljest. Korpus kinnitub taldrikhammasratta külge ning hoiab paigal sateliiteja koonushammastattaid
60000 tagant. 10.Uksed luugid- õlitada likkude ja uste avanemist. 11.Salongifilter-Puhastada õhuvõtu ava. 12.Hooldusnäidik- Nullida näidikuplokis hooldusmeenuti. Proovisõit 1.Enne mootori käivitamist- kontrollida märgutulede toimisust. Automaatkäigukasti puhul et oleks neutraali või parkingu peal. 2.Mootori käivitamine- käivitamisel ei tekiks müra. 3.Heitgaasi kontrollimine- peab o0lema normide piires. 4.Pidurite trummelstend- sama telje ratastel ei oleks erinevust rohkem kui 30%. 5.Proovisõidu ajal- kontrollida et sidur ei libiseks 6. Pärast proovisõitu- Kontrollida vedelkite taset, ega mootri ruumis poleks lekkeid. 7. Kui kõik on korras, siis panen auto istme samasse asendisse mis oli ka algul, ning annan auto kliendile üle. Autopesu 1) Akende kontroll. 2) Kere kahjustused. 3) Svamm oleks puhas. 4) Ämber puhtaks. 5) Kojamehed ülestõstetu.
Sellel päeval valitseb Rio de Janeiros pehmelt öeldes hullumaja ning tasakaalukas põhjamaalane võib tunda end kui sõjatandrisse sattunu. Rio sambastaadionil toimub otsustav sambakava esitus ning sellele järgneb ühine suur show ja pidu, mis kestab hommikutundideni. Samba on rõõm ja iga-aastane karneval on rõõmupidu. Vaeste linnaosas mängivad lapsed veel nädalaid pärast karnevali kostüümide uhkete sulgedega, äärelinnades laiutavad ratastel platvormid, millel esineti ning turistid meenutavad heldimusega karnevali kõrghetki ja tusastena mitmekordseks kerkinud hindu. Nüüd, mil karneval on Brasiilias üks peamisi turismiobjekt, korraldatakse karnevali järjest 2-3 päeval ning peale suurt karnevalimöllu pakutakse turistidele nn "võitjate paraadi", kus astuvad sambadroomil üles selle aasta karnevalivõitjad. Ka see nö. lõpupidu, nagu kõik brasiilia sambapeod, kestab hommikuni. Vahe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
