(2263-1710 a ema) laiad kaelaehted Uue riigi periood parukad, tripati (1710-1090 a ema) sandaalid Kreeta N:pihik, põll, püksseelik, Varane järguline seelik, 3000-2000. a e Kr M: niudevöö, Keskmine lühike seelik, 2000-1700. a e Kr kitoon Hiline 1700-1450. a e Kr. keep, peakatted linane;villane, nahk filigraansed ehted lõike kasutamine sussid, sokid, sandaalid, saapad, kontsaga kingad Kreeka N: peplos, kitoon, himation., Arhailine pharos, palla (700-500 a e Kr.), M: himation, hlamis, Klassikaline eksomis, kitoon (500-338 a e Kr.) ja petasos, pilos, saccus, früügia Hellenismi periood müts, stephanie (338-168 a e Kr.)
Atsetaadist tehakse näiteks voodririiet. Batist - õhuke, kerge, läbipaistmatu, tavaliselt puuvillane riie. See on valmistatud puuvillast, villast, polüestrist või segust. Broderii - ääristatud riie, millesse lõigatud või torgatud augud on äärestatud mähkpistetega. Brokaat - riie, millel on metallniitidega sissekootud muster Buklee - sõlmelisest või aasalisest lõngast kootud riie Denim - teksariie Flanell - mõlemalt poolt karustatud puuvillane või villane riie Fliis - paks ja pehme karvastatud polüesterriie Frotee - aasakestega kartud hästi vett imav puuvillane riie Gabardiin - toimse sidusega villane või poolvillane ülikonna- või kostüümiriie Impregneer - vetthülgav riie, mis on immutatud spetsiaalsete ainetega Jute - selgesti loetavate lõngadega jämedakoeline käsitööriie Kanvaa - tugevasti tärgeldatud, hõreda koega tikkimisel tarvitatav riie, mille niidid tõmmatakse pärast tikandist välja
Polüuretaan- Kaubanimetused: lycra, dorlastan, elasthan. kiud Sidused Atlass-sidus Üks kolmest põhisidusest, kus lõngade minimaalne arv mustrikorras on 5. Koeatlase puhul on kanga pealispinnal näha koelõngad ja lõimeatlase puhul lõimelõngad. Võimalik teha figuraalseid mustreid Riidetüübid Baika Mõlemalt poolelt karvane paks pehme riie, harilikult puuvillane, harvemini villane. Lõimeks kraaslõng ja koeks aparaatlõng. Batist Nimi pärineb esmavalmistajalt prantslaselt Jean Baptistelt. Batist on õhuke poolläbipaistev tiheda labase sidusega kangas. Materjali järgi eristatakse puuvillabatisti, linabatisti ja siidbatisti. Bemberg Vask-ammoniaakkiu filamentidest valmistatud siidriie. Bjass Labase sidusega sitsist paksem puuvillane riie; võib olla pleegitatud,
· Valge puuvillane: täispesupulber, värviline puuvillane: color pesupulber · Kirkaid värvilisi puuvillaseid esemeid peaks pesema eraldi, sest need võivad anda värvi. · Paksud puuvillased esemed pööratakse enne pesemist pahempidi. · Masinkuivatus on küll lubatud , aga tuleb arvestada tugeva kortsumisega. Parim viis kuivatamiseks on nööril kuivatamine. · Triikida võib kõrgel temperatuuril, kasutada võib auru. Villane Villane on materjal, mille saamiseks kasutatakse erinevate loomade karva. Tuntumad on lamba, kitse, laama, ja kaameli vill. Kasutatakse kõigi loomade karva, mille pikkus võimaldab seda töödelda lõngaks. Villane kiud on pehme ja kohev, hoiab hästi sooja ja laseb õhku läbi. Villane kiud elektriseerub. Villased esemed viltivad kergesti, sellepärast utleb hooldamisel olla ettevaatlik. Vill imab palju niiskust ja kuivab kaua. Villase materjali hooldus
Rahvarõivaste käiste mustreid ja seeliku värvitriipe imetledes jätame tihtilugu vöö tähelepanuta. Aga vöösidki on tuhandeid, igal oma muster ja värvid. Naiste kirivöö on eesti rahvapärases tekstiilikunstis olnud eriti armastatud, teda on kantud nii vaipadele kui kinnastele, aga isegi õllekannud pole sellest rikkalikust geomeetriast puutumata jäänud. Ilus vöö ju ka - valgele linasele põhjale kootud värviline villane kiri. Saaremaa Saaremaal oli peaaegu igas kihelkonnas mõningal määral erinev rõivastus, suuremate rühmadena eralduvad lääne ja idapoolsemate kihelkondade rõivad. Ida Saaremaal, kus asub Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine 19. sajandi jooksul muutus naiste rõivamood oluliselt. Allpool vaatleme 19. sajandi kolmandal veerandil kantud
........................... 3 2. Mehe ülikond (TAHVEL I, III) .................................................................................... 5 3. Kasutatud allikad .......................................................................................................... 7 2 1. Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) Viljandi naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, kampsun või must villane pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, väike tanu, sukad, kindad ja jalanõudena pastlad, hiljem kingad. Viljandi neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja tanuta. Pähe pani ta pidulikul puhul peapaela või pärja. Seelik (kört, körtsik, alune, alus, seelik) kooti Viljandi kihelkonnas koeripstehnikas pikitriibuline, vanem laiema, uuem kitsama triibustikuga. Domineerivaks värviks olid
Kraed ja vahel ka varruka värvleid kaunistati tumedavärvilise villase tikandiga. Sageli õmmeldi särke ka kraeta, kodust välja minnes pandi särgile lahtkrae. Nii sai kraed vajaduse korral vahetada. Saaremaal oli ka varrukateta pihakate ehk abu. Seelik Karjas kanti punast või lambapruuni kurrutatud seelikut. Seda nimetati kirikuueks alläärde kootud põiktriipude ehk viirgade järgi. Seelikul olid püstkurrud, allääres 1,5 cm laiune sini-puna-rohelise kirjaga villane äärispael pook. Kampsun Pealisrõivana kanti lambapruuni kampsunit. Kampsun oli pikkade varrukatega ja õmmeldi villasest riidest. See oli suhteliselt lühike ja kattis vaevalt vööd. Hõlmad kinnitati viie vaskhaagiga. Põll oli saarenaistel piduliku ülikonna täienduseks. Karjas olid pidulikud põlled tehtud linasest kangast ja kaunistatud pilutikandiga. Põllealase iseloomulikuks kaunistuseks olid volangid, mõnikord ka pitsiread. Kirivööl mähiti korrad üksteise peale
Sina Ma olen vihmapiisk su aknal Ma olen pastapliiats su pinalis Ma olen villane kampsun su sahtlis Ma olen sinu. Ma olen jäälill su aknal Ma olen juuksekarv su peas Ma olen klaviatuur su arvutilaual Ma olen sinu. Ma olen päike su argipäevas Ma olen hambapasta su hambaharjal Ma olen hommikune kaste su jalge all Ma olen sinu.
Nad püüdsid igati saavutada heledat nahavärvust. Juuksed olid loomulikult tumedad ja neidki püüti pleegitada Kreeklaste arusaama järgi pidi inimese hingeline ilu olema kooskõlas välise iluga, harmoonilise kehaga. Selle saavutamiseks tuli hoolitseda oma keha eest, mida õpetasid nn kosmeedid Kudumiskunsti pidid oskama kõik naised. Kõikide pealmiste rõivaste jaoks kasutati villast, alumiste ja koduste riiete jaoks linast riiet Linane riie oli pleegitatud, villane tavaliselt värvitud. Peale sissekootud ornamendi osati tekstiili kaunistada nii tikkimise kui trükkimise abil RIIETUS NAISED 700 - 168 eKr Kandsid lihtsaid kehakatteid, milleks oli enamasti nelinurkne kangatükk. Õmblustööd polnud peaaegu üldse, sest rüü vajas vaid mähkimist ja drapeerimist. Viisi, kuidas kangas endale ümber seada ja voltida, määras traditsioon. Ideaalis pidi kehakate
5 Kanga tüüp: puuvill, sünteetiline, siid, vill... 6 Bränd: Mayeri, Ariel, Dosia, Bonux, Persil, Rex, Minirisk, Neutral, Bio Est 10 7 Tootja: erinevad 8 Hind: erinevad 3.1 Bio Est 1 Kellele: kõikidele 2 Pesu tüüp: valge ja heledavärviline pesu 3 Konsistent: pulber 4 Funktsioon: masina ja käsipesu, universaalne 5 Kanga tüüp: Sobib kõigi riidematerjalide (v.a.siid ja villane) pesemiseks. 6 Bränd: BIO EST 7 Tootja: Flora Kaubandus OÜ, Eesti 8 Hind: 1,59.-euro(3,98 kg). 9: Pakend: 0,400 g , kartong 11 3.2 Persil geelkapsel 1 Kellele: kõikidele 2 Pesu tüüp: värvilisele pesule 3 Konsistent: geelkapsel 4 Funktsioon: masinapesu 5 Kanga tüüp: Sobib kõigi riidematerjalide (v.a.siid ja villane) pesemiseks. 6 Bränd: Persil 7 Tootja: Henkel, Ungari 8 Hind: 5,99.-euro(0,43
2) koma ei ole, kui on võrdlus punane kui veri / nagu väike idu 3) kui järgneb loetelu/nagu näiteks, paned koma .. linnad, nagu (näiteks) Kuressaare, Elva, Tartu. 6. Kõigi KÄÄNETE KÜSIMUSTE ette läheb ALATI koma 7. Komad täiendite vahel 1) samatähenduslike täiendite vahele käib koma Päikesepaisteline, selge, pilvitu ilm on parim suve nautimiseks. 2) eritähenduslike vahele ei pane koma Kreisul oli seljas punane kootud villane kampsun. Kui sa siia komad paned, siis tähendaks see seda, et punane ja villane on üks ja sama asi, aga ei ole ju. 3) järeltäiendite vahele paned koma (tavaliselt ei ole töös) Laulja, noor, võluv, sinisilmne, alustas oma unustamatut karjääri. 4) matrioška puhul koma ei pane Madis elab Kuressaares Aia tänava 23. korteris. 5) Kuupäeva ja täht-/nädalapäeva vahele paned koma 8. Semikoolonit kasutatakse siis, kui väikestest
pehmuse. Säbarus võib olla: · lame · normaalne · kõrge Mida peenekiulisem on vill, seda säbaram ta on. Säbarusest oleneb villa elastsus, vanuvus ja riide poorsus. Villakarva pikkus määrab lõnga siledus ja tugevus. Villa tugevus oleneb kiu jämedusest ja kvaliteedist. Jäädes puuvillale ja linale tugevuse poolest olla, on vill samal ajal venivam, elastsem ja (kandmisel) vastupidavam. Villa venivus ja elastsus on suurem kui teistel kiududel, mistõttu on villane riie vähekortsuv ja tooted säilitavad hästi vormi. Soojuse ja mehhaaniliste tegurite mõjul muutuvad niisked villakiud plastilisemaks, asetuvad ümber ja lähevad sassi, moodustades vilditaolise kihi. Seda nimetatakse vanuvuseks. Vanutamise teel toodetakse kalevit, drappi, vilti.(allikas 2) Villane lõng Villast lõnga valmistatakse villa ketramisel. Vanasti kasutati selleks vokke. Inimesed kasvatasid lambaid, pügasid neid lambakääridega ja töötlesid ning ketrasid villa käsitsi
nähtustele, Ida-Mulgi naised olid uuendusmeelsemad kui Lääne-Mulgi naised. Tarvastus valitsesid erilaadsed punased, mõnede taimeliste sugemetega geomeetrilised kirjad. Nähtavasti peegeldas see pilt tumedate taimmustrite varasemat laiemat levikut ning nende järkjärgulist taandumist Tarvastu punaste geomeetriliste kirjade ees. Tarvastu naise- ja neiu rõivad Tarvastu naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, Tarvastu tanu ehk mulgirätik, laia sääremarjaosaga sukad, kindad ja jalanõudena pastlad. Tarvastu neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja mulgirätikuta. Peas kandis ta valgest linasest niidist ning punasest, sinisest ja rohelisest villasest lõngast tehtud pealõnga. Tarvastu särkide tüüpiliseks iseärasuseks nagu üldse Eesti särkidel olid laiad varrukad
/Houndstooth/ muster, mis moodustub jopede valmistamisel, murtud ruutudest või tänapäeval igal pool abstraktsetest alusriided kuni nelinurksetest üleriided, lisaks kujunditest. Originaalis interjöör. must-valge, kootud villasest kangast. Kalasaba muster Enamasti villane Enamasti ülikondade ja /Herringbone/ kangas. Silmaga üleriiete valmistamisel, märgatavad aga ka interjööris. katkekohad, kootud mustril paistavad nooled või ristkülikud. Flanell /Flannel/ Labase-sidususega Tekid, magamisriided, kangas, tihti ruuduline. voodipesu, särgid
2.2. Sünteeskiud Polüamiid (PA) Polüester (PL, PES) Polüakrüülnitriilkiud (PC) Elastaan (EA) Polüuretaankiud (PU) Fluorkiud (FL) Kloorkiud (PVC) 2. Keemilised kiud 2.3. Anorgaanilised kiud Metallkiud (ME) on metallist või metalliühenditest valmistatud kiud. Materjalide terminid WOOLMARK – WO , vill Valmistatud varem kasutamata villakiust ega ole segatud muude kiududega Villane, sisaldab taaskasutatud villa Villa ja mõne muu kiu segust toodetud vill. Muud kiud on lisatud villa omaduste parandamiseks Materjalide terminid UUS VILL (WV) - kui kangas või toode on valmistatud ainult varem ketramata villast ja see vill on osalenud ainult toote valmistamiseks hädavajalikus ketramis- ja vildistamisprotsessis ning ei ole mingis staadiumis kahjustunud. PURE NEW WOOL – rõivas on valmistatud puhtast uuest villast
Kiviktaimla Mis on kiviktaimla? Kaunitele mägitaimedele loodu kasvutingimused kus taimed asetsevad kivide vahel jäljendades looduslikku paigutust. Istutusala, kus kasutatakse kive ja sinna sobivaid mägitaimi. Mis taimed? Enamus valguslembesed taimed. Näiteks mägisibul, kukehari, basiilikulehine seebilill, metssalvei, villane paju, metsvits, tulinelk, aediiris, kuldkann, varretu emajuur, sõnajalg, harilik drüüas, harilik kaksikkannus, nelk, palu-näsiniin, harilik müürilill, karvane kadakkaer, tarn, kellukas, aubrieeta, merikann, kaukaasia hanerohi, kalju kuldkilbik jpt. Rajamine Kiviktaimla üheks oluliseks ja iseloomulikuks eelduseks on et rajatis peab olema väga hästi dreenitud.Kiviktaimla muld peaks olema selline et ämbritäis vett jõuaks sellest läbi joosta, kui samal ajal aeglaselt kümneni lugeda
Vooder on valmistatud riidest Tald on sünteetilisest materjalist Pealsed on valmistatud nahast. Vooder on kombineeritud nahk ja riie. Tald on sünteetilisest materjalist Kiudude märgistused Puuvillane Looduslik Villane Villane, Linane siid sisaldab taaskasuta- tavat villa Angoorakitse vill mohäär Pakendite märgistused Roheline punkt. Toote pakendi hinnas sisaldub maks
Kõik teised materjalid Jalanõude märgistus Pealsed on valmistatud nahast. Vooder on valmistatud nahast. Tald on sünteetilisest materjalist. Pealsed on valmistatud nahast. Vooder on valmistatud riidest Tald on sünteetilisest materjalist Pealsed on valmistatud nahast. Vooder on kombineeritud nahk ja riie. Tald on sünteetilisest materjalist. Kiudude märgistamine Puuvillane Looduslik siid. Villane Villane, sisaldab taaskasutatud villa Linane Angoorakitsevill mohäär Pakendite märgistamine Roheline punkt. Toote pakendi hinnas sisaldub maks jäätmekäitlussüsteemile aja ära elanud pakendi või toote keskkonnale kahjutuks muutmiseks. Viska prügikasti. Märk soodustab ka prügi Sorteerimist ja pakendi taaskasutamist PCT MÄRGISTUS .PCT on Venemaa sõltumatute sertifitseerimisasutuste poolt kasutatav tootemärgistus
Riiklik looduskaitse 1918 1997. a alates rahvusvahelise tähtsusega märgala 2004. aastast Natura 2000 linnu-ja loodusala Väärtused Põhiväärtusteks on elupaikade mitmekesisus ja Emajõe suur deltasoostik Erinevad sootüübid, soosaared, roostikud, jõed ja järved, neid ümbritsevad metsamassiivid Emajõe Suursoos kasvab kümmekond ohustatud taimeliiki - siberi võhumõõk (Iris sibirica), kiirjas ruse (Bidens radiata), villane katkujuur (Petasites spurius), sinine emajuur (Gentiana pneumonanthe) jt. Veelgi suurem on kaitsealal leiduvate haruldaste linnu- ja loomaliikide arv. Väga esinduslik on soostiku kotkapopulatsioon - merikotkad, kalakotkad, kaljukotkad, suur-konnakotkad ja väike-konnakotkad . Kaitseala on tähtis elupaik suurkoovitajatele ja tetredele. Järvedel ja jõgedel peatuvad ning pesitsevad meelsasti mitme- sugused veelinnud. Piirkonnas on kokku kohatud
Küpsed õunad- спелые яблоки Suured kõrvitsad- большие тыквы Pilvine hommik- пасмурное утро Ilus kukk- красивый член Armas kirik- прекрасная церковь Vana maja- cтарый домтарый дом Sogane järv- мутное озеро Eakad naised- пожилые женщины Õnnelikud kalamehed- счастливые рыбаки Villane rätik- шерстяное полотенце Lai sild- широкий мост Viljakas sügis- плодородная осень Mustad katused- черные крыши Kollane kask- желтая береза Roheline rohi- зеленая трава Sinine ämber- синее ведро Vana kuur- старый сарай
Kosmeetika silmade rõhutamine mustaga, värviti küüsi, põsku, huuli, kasutati parfüümi, Soengud ja peakatted patsed, juuksepikendused, tripardid parukad, mütsid, kiivrid Jalanõud käisid palja jalu või sandaalidega Materjalid nahk, papüürus, pilliroog, lina, siid, puuvill, kuld, 1090. a eKr merekarbid, helmed, puu, taimed KREETA. Minose kultuur Rõivastus: 3000. a eKr - linane;villane, nahk - keha ei ole varjamiseks - iluideaal sale piht Jalatsid kandsid susse mokassinilaadsed sokke, sandaale, kõrgeid reisisaapaid Varane Soengud keerulised, pikk hobusesaba, läbipõimitud palmikud, lainesse koolanud juuksed, kõrva juures lokirull, paelaga kuklasse kinnitatud juuksed Ehted - lilledega kaunistatud laubapael, kullast ehted,
.(Kaarma; Voolmaa 1981) Rõivastuse üldiseloomustus Nii neiul kui naisel on kotitaoline särk (ame), mille kaelaava kaunistavad äärt kaunistavad poolrattamotiivilised põimpilud. Särk õmmeldi peenemast linasest riidest piha osas ja alaosa tehti jämedamast takusest riidest. Hallistes ja Karksis säilis naiste särk 19. Sajandil lõikelt kõige arhailisemana kogu Baltikumis.(Kaarma; Voolmaa 1981) Halliste neiul on punane villane vaipseelik, mis on äärtest kaunistatud pronksikarva ääristega. Naistel on musta värvi seelikud. Seelikut aitasid üleval hoida ning paigal hoida vöö. Vööd olid valgele linasele põhjale korjatud värviliste villaste kirjadega, mis eriti Karksis ja Hallistes olid hästi kitsad, peentest lõngadest kirjaga. Vana põlise kombe kohaselt lõikasid Halliste naised ja neiud oma juuksed kõrvust saadik lühikeseks ja neiud hoidsid oma juukseid koos peapaela abil, mis oli kootud
rahvariided. Siin on Põltsamaa lipp ja vapp. Põltsmaa vapp Põltsamaa lipp 2 Põltsamaa rahvariided Veel 18.sajandi lõpul ja 19 sajandi algul kandsid Põltsamaa noorikud piduliku peakattena linukat ehk sabaga tanu. Selle rohkem Põhja-Eestis tuntud peakatte kaunistasid saksa käsitöömeistrid lilltikandiga. Linuk, nagu villane õlakate sõbagi, jäi 19. sajandi esimese poole jooksul kasutusele veel vaid pruudirõiva osana. 18. sajandialgul levisid siin moerõivastuse eeskujul värvli külge tihedatesse voltidesse seatud kaharad mustad seelikud, mille alläärt kaunistas taimemustris helmetikand (helmetari, kudrustükk). 18. sajandi keskpaigasthakati siin kandma meile juba hästi tuntud triibuseelikuid. Tähelepanuköidavad ka Põltsamaa laiad
EESTI RAHVARIIDED Eesti rahvariie on meie esivanemate ajalooline riietus, mis on loodud sajandite vältel vastavalt võimalustele, vajadustele ja tavadele. Selle arengus võeti eeskuju nii naabritest kui kõrgkihtide rõivastest, kuid kõik välismõjutused kohandati oma maitse ja traditsioonidega. Rõivaste valmistamiseks kooti telgedel kangas, kasutati naturaalseid materjale- linane, villane. Värvide saamiseks korjati ja kuivatati erinevaid taimi ja keedeti nendes lõnga või kangast. Vanimad arheoloogilised leiud pärinevad I ja II aastatuhandest. Tooleaegsetel rahvariietel oli rohkest ühiseid jooni teiste Balti riikide riietusega. Naiste riiete peamised osad olid linane varrukatega särk ja selle peal kantav villane varrukateta umbkuub. 13.-17. sajandi kohta on andmeid samuti napilt, kuid
____________________________________________________________________ Niisugust arengut nim. ___________________ arenemiseks. 4. Mille poolest erinevad rändrohutirtsud Eestis elavatest rohutirtsudest? 5. Miks on liblikaid puhkeolekus raske märgata? 6. Mille poolest erinevad liblika ja mardika tiivad ? 7. Leia sobivad sõnapaarid ja moodusta nendega bioloogiliselt õiged laused. Leedik ööliblikas koiliblikas jahuuss kapsaliblikas kahjustatud villane riie kasekirilane kapsauss 1._______________ 2.____________ 3.__________ 4._______________- 9. Koosta kaks toiduahelat, millest esimeses on üheks lüliks kapsaliblika valmik, teises aga kapsaliblika vastne. ________________->____________->______________->_____________ ________________->____________->______________->_____________
Liibuvad teksad + kaboi saapad, pearätt, säärised Hipi stiil 95/96 disko stiil Must riietus Disainer rõivad(Chanel, Armani, Gucci, Chanel) Õrnad toonid Fliisjakk, maikad, union jack Casual chic Muu Papud, kaboisaapad, tennised, platvormkingad, jelly shoes, varbavaheplätud, jooksutossud Peavõru, pearätt, kuldehted Ülitumedad huuled Strigid Soeng Meg Ryan Jennifer Aniston Tumedad juuksed Kiilaspäisus Hobusesabad Mehed Flanell särgid Villane kampsun, teksajakk, nahkjakk, polo särk Sirge lõikega teksa, lõigatud lühikesed teksad Hiphop stiil pesapalli jope, kilejope Dressipüksid, traksipüksid Tänavastiil kõrge äärega ketsid(Adidas, Reebok, Hitec), riidest jope, korvpalli püksid Äristiil kolmenelja nööbiga pintsak, Ameerikas ülikond moest väljas, Bill Gatesi stiil Muu Pikemad juuksed Mustanahalistel hiphop stiil Aviatori päikseprillid(Freddie Mercury) · Julge kümnend
ja võtaksid osa soojusjuhtivusest. 25. Miks õhk on väga halb soojusjuht? Õhk koosneb gaasidest ja gaasid on halvad soojusjuhid, sest nende soojusjuhtivustegurid on väikesed. Õhus enamuse ajast osakesed ei põrku omavahel ja seega on osakeste põrkamise tõenäosus ka väike, mistõttu on õhk väga halb soojusjuht. 26. Kus kasutatakse metallide väga head soojusjuhtivust? Pannipõhi, radiaator 27. Kus kasutatakse õhu väga halba soojusjuhtivust? Riided, eriti villane riie, ehitusmaterjalid, lindudel suled 28. Mis on soojusisolaator? Nimetage neid. Materjal, mis hoiab ära soojuse levimise ühest keskkonnast teise. (seisev õhk, puit, riided, villane, sulejope, linnusulestik, lambavill) 29. Mis on konvektsioon? Soojuse levimine vedelike või gaasi vooluga. 30. Tooge näiteid konvektsiooni kasutamise kohta tehnikas. Keskküte, pliit, kamin, toaahi 31. Tooge näiteid konvektsiooni esinemise kohta looduses.
siiski puuvillane kangas. Tvill on väga vastupidav ja seda kasutatakse tavaliselt kergete suverõivaste, enamasti vabaaja pükste valmistamiseks. TVIID On paks jämedakoeline e sõlmja pinnaefektiga tavaliselt toimse sidusega mitmevärviline, Anne Hein 2009 TLÜ Tööõpetuse osakond värviliste toppidega või väikesemustriline villane või poolvillane mantli- või kostüümiriie. On saanud nime otimaa ja Inglismaa piirijõe Tweed´i järgi. Valmistati algselt Inglismaal ja Iirimaal ning seda kasutatakse eelkõige sportlike pintsakute, kostüümide ja mantlite valmistamiseks. KALEV On labase või toimse sidusega tugevasti vanutatud viltja pinnaga villane või poolvillane riie, enamasti ühevärviline. Eristatakse karvastamata ja karvastatud kalevit. COOL-WOOL
Imetajaid elab kaitsealal 43 liiki Suurimetajatest võib siin kohata nii karu, hunti, ilvest, metskitse, metssiga kui põtra. Veekogude ääres tegutsevad mink, kobras, saarmas ja mügri. Soostiku veekogudes elab umbes 35 kalaliiki Haruldased kalad, keda püüda ei tohi, on säga ja tõugjas. Tähelepanu vajavad ka hink, vingerjas ja võldas. Üle 300 taimeliigi, neist 13 on kaitsealused Nt. sinine emajuur, haruldased siberi võhumõõk, kiirjas ruse ja villane katkujuur, jõhvikad Abiootilised tegurid Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, niiskus ja mullastik. Samuti keskkond. Liikidevahelised suhted Parasitism: lehekirp –sookask Kisklus: hunt – jänes Kommensialism: mardikas – sipelgad Mutualism: sipelgas – lehetäi Herbivoor: põder – sammal Inimtegevus Kahjuks on mõned inimesed selles piirkonnas hoolimatud olnud ning sandistanud mitmeid puid radade ääres.
· Elati Põhjamaades rannikukülades. · Nad harisid põldu, kasvatasid karja, püüdsid kala, käisid jahil. · Enamus toitu tehti teraviljast (leib, puder). · Kasvatati ka köögivilju. · Metsast korjati seemneid, pähkleid, marju. · Viikingid olid osavad käsitöölised ja kaupmehed. Kaubeldi orjade, karusnahkade, hõbeda ja merevaiguga. · Mehed kandsid pikka särki ja pükse, mille peal oli nahkvest või jakk. · Naiste riietuseks oli pikk linane kleit ja villane tuunika. Riideid kinnitati sõlgedega. Nahast valmistati kingi või pikasäärelisi saapaid. · Viikingite kodudeks olid puidust või kivist niinimetatud pikkmajad. · Viikingid uskusid paljusid jumalaid. · Viikingid uskusid, et pärast surma läheb nende hing langenute paradiisi Valhallasse. · Surnud viikingid maeti koos relvadega ja haua kohale kuhjati kääbas. · Tähtsad isikud maeti sageli koos laevaga või lükati põleva laevaga merele.
toonis kaelaside. Visiitülikonda kantakse visiitidel, ennelõunastel vastuvõttudel, pidulikel istungitel. Visiitülikonna juurde kuuluvad mustad nahkkingad ning valged või hallid ilma voodrita nahkkindad. Lisaks visiitülikonnale kantakse ka teisi, natuke vabamaid ülikondi, kuid tuleb lähtuda järgnevatest tüüpidest, kui minna kuhugi üritusele. 1. Tumehall, villane. 2. Tviid, helehall. 3. Prince-de-Galles, s.t. sotiruuduline, villane. 4. Beez või tubakavärvi, gabardiin. 5. Tumesinine, villane. 6. Bleiser, tumesinine, villane + hallid püksid. Rätsepaülikond ei ole kunagi kastanpruun, seda peetakse sportliku riietuse värviks. Käesoleval ajal õmmeldakse üha harvemini kolmeosalist, kuuest, vestist ja pükstest koosnevat ülikonda
Pika kasvu ja kitsa näo korral võiks kududa bareti tüüpi mütsi. Barette on mitmesuguseid- kirjusid ja ühevärvilisi, väikseid ja lopsakaid. Kes soovib, võib kududa voodriga mütsi (kahekordse). Kududa võib viie sukavardaga või ringvarrastega. Ringvardaid on pikemaid ja lühemaid, sobivad tuleks valida selle järgi, kui palju on mütsil silmuseid. Kude peab olema parajalt tihe, et müts vormi hoiaks. Müts vajab vormiaurutamist nagu igasugune teine kootud villane ese. Bareti vormimiseks sobib hästi paraja suurusega potikaas. Tõmmake müts parempidi kaanele nii, et nupp või sangakoht vabaks jääb, ja riputage sangast läbipandud paela abil kuivama. Müts kootakse kahe vardaga edasi-tagasi-ribades nagu sall, kusjuures salli laius annab mütsi kõrguse ja kududa tuleb nii pikk tükk, et see ulatuks ümber pea. Diagonaaltriibuline müts kootakse kahe varbaga edasi-tagasi-ribades nagu põigiti kootud sall, ühelt servalt
· Vaibad- Vanish. Eemaldab hästi sissekuivanud mustuse. · Tolmulap- Mifi. Ei jäta mustuse rante tolmu pühkimisel. · Põrandad- Ajax. Teeb hästi puhtaks ja jätab meeldiva lõhna. · Mööbel- Vanish. Eemaldab hästi sissekuivanud mustuse. Riidekapp: · Siid- Sallid,pluusid jne. · Kapron- Sukad,põlvikud,sokid. · Nailon- Joped,dressid,voodipesu. · Puuvill- Dressid,dsjemprid,aluspesu,sokid,püksid. · Villane- Kampsunid,sokid,sallid,kindad,mütsid. · Süntees.
Kangast saadi kolmest kiudainest: villast, linast ja nõgestest. Vokki esialgu ei tuntud, lõnga kedrati käes hoitava värtnaga. Lõnga värviti taimevärvidega. Rõivaid tehti kolme liiki: pidurõivaid, käimarõivaid ja igapäevaseid töörõivaid. Soojal ajal kanti peamiselt linaseid, talvel külmaga aga villaseid rõivaid. Naiste rõivastuse moodustasid linasest kangast tehtud pikk varrukatega särk, mille peale tõmmati käisteta villane umbkuub. Puusade ümber mähiti vaipseelik pikem kangatükk , mis oli kinnitatud vööga. Veel kuulusid naiste riietusse sõba, põll ja jalamähised sukkade asemel. Meeste rõivastus koosnes särgist, kuuest, pükstest ja õlgadele heidetavast riidetükist üleviskest. Särk oli lõua alt kinnitatud paelte, pööra või hoburaudsõlega. Nööpe keskaja talurahvas ei kasutanud. Särk ja kuub olid pikad, ulatudes põlvini või isegi allapoole
Eesti asukate rõivastus muinasajal Säde Matiisen TE-11 2011 Ülevaade Arheoloogilised leiud 11. 13. sajandist Tunneme pidulikke rõivaid, argipäevarõivad suhteliselt tundmata Sarnasused soomeugri naabritega Meestel sarnane rõivastus Naiste rõivastus Linane varrukatega särk Naiste rõivastus Villane varrukateta umbkuub Naiste rõivastus Vaipseelik e. Pallapool (seoti vööga ümber keha) Naiste rõivastus Sõba e. Üleheide e. kaal Meeste rõivastus Alussärk (lühem, põlvini, kaeluses sisselõige) Meeste rõivastus Meeste püksid (laiad ja madala istmega ratsutamiseks) Meeste rõivastus Ülekuub (käistega ja lühem, kanti vööga) Meeste rõivastus
Siid ei talu higi ja päikesevalgust. Deodorandid ja lõhnaveed võivad jätta siidile püsivaid plekke. 4. Kuidas on hea siidist riideid kuivatada? Siidi kuivatatakse aluses või nööril varjulises tuuletus kohas. Leidke vastused järgmistele küsimustele: 1. Milliste loomade karva kasutatakse villase lõnga tootmiseks? Villase lõnga tootmiseks kasutatakse peamiselt lamba-, kitse-, laama-, kaamli karva. 2. Milliste omadustega on villane kangas? Pehme, kohev, hoiab hästi sooja, laseb õhku läbi, elektriseeruv, imab palju niiskust, kuivab kaua. 3. Kirjeldage villase hooldamist märkide keeles. 4. Kuidas toimub villase triikimine? Villast ei triigita, vaid aurutatakse. 5. Mis juhtub villasega, kui teda hõõruda või tsentrifuugida? Kui villast hõõruda või tsentrifuugida, siis vill viltub või venib välja
kooriruum-uuendus *Saint Severe´i apokalüpsis ( Johannese ilmutus) -armagdeon-maailmalõpp , põrguinglid, ekspressionism- *Maria Laachi kirik , 12. saj lõpp ülitundeline, värviline. -tüüpiline saksa kirik, puudub kooriruum -keskne nelitistorn *Bayeux vaip- villane tikand, 11, saj, Hastingsi lahing -2 külgtorni idas 1066 -väga pikk-70 m pikk, 50 cm lai *Speyeri toomkirik 11.saj lõpp-12.saj lõpp - inimesed, loomad -15 saksa keisrit maetud - 58 stseeni
Toiduks oli leib, kartulipuder või tangupuder, vahest ka tükike liha. Joogiks lähker hapupiimaga. Õppimine toimus pikkade laudade ümber, kus põlesid vaid 1-2 küünalt. Igal lapsel oli väike tahvlike, kuhu ta kirjutas krihvliga. Õpikuid oli vähe ja neid tuli jagada mitme lapse vahel. Ajad möödusid ja koolid muutusid nõukogulikeks. Ühtne koolivorm kehtestati Eestis 1955. aastal. Kõik lapsed pidid käima koolis ühtemoodi riides. Tüdrukutele oli ette nähtud pruun villane taljes kleit ja poistele tume ülikond. Esialgu ei olnud vorm siiski kohustuslik, ainult soovituslik. 1967. aastal lõpul võeti Eesti koolides kasutusele uus vorm. Kui varased koolivormid olid sarnanenud mujal Nõukogude Liidus kantutega, siis nüüd eristusid Eesti koolilapsed oma välimuselt selgelt teiste liiduvabariikide koolilastest. Kohustuslik kooliharidus oli algul kuus klassi, mis hiljem muutus järkjärgult üheteist klassiliseks.
Arvuti hooldamine 1. Vaja minevad asjad : · Majapidamispaber. · Suruõhk. · LCD puhastusvedelik. · Ekraani puhastamise lapp. · Pisike kruvikeeraja · Termopasta · Plastik kaabits. 2. Enne sülearvuti avamist vaata üle oma riietus. Veendu, et sa ei kanna staatilist elektrit tekitavaid esemeid (näiteks villane kampsun vms). 3. Parim riietus arvutite hooldus tegevusteks on näiteks lühikeste käistega T-särk. 4. Kui soovid riske välistada, siis võid kanda ka antistaatilist käevõru. 5. Samuti vaata, et sa ei teostaks arvutite hooldust vaibal või diivanil. 6. Parimaks arvutite hooldus paigaks on tavaline laud. 7. Jäta meelde kruvide asukoht. 8. Kui meelde ei jää, siis võta valge paber kirjuta sinna eemaldatud detaili nimetus ning aseta sellele kruvid samas mustris. 9
varukateta. Neid kaunistati karusnahaga. Külmemal ajal oli pealisrõivaks keep. Need old kas üle pea aetavad või eest lahti käivad keebid. Keepe sai mitmet moodi kinnitada, kõige lihtsamad võimalused neist olid paelseosed,rõivanõelad või pandlad. Lihtrahva seas oli väga populaarne lihtne kapuutsiga keep ilma kaunistuste ja eheteta. Põhiliseks materjaliks rõivaste valmistamisel olid linane ja villane riie. Aadlike ja linnlaste rõivad valmistati kvaliteetsemast ja peenekoelisematest kangastest. Mida jämedakoelisemat kangast kasutati rõivaste õmblemiseks, seda madalamal positsioonil rõiva kandja oli. Siidist ja puuvillakangast kehakatteid said endale lubada vaid väga jõukad aadlikud ja linnlased. Jõukamad kodanikud kaunistasid oma rõivad tihti ka soobli, hermeliini ja piibrinahkadega
paikkondlik omapära. 19. sajandil oli setude naisterõivastuse põhiosad särk, särgi peal kantav vene sarafani tüüpi rõivas ja vöö. Sajandi esimesel poole kandsid setu naised kitsaste, väga pikkade varrukatega venepäraseid särke. Sajandi teisel poolel asendus see särk laiade, värvli külge kurrutatud ning kaelusteni ulatuvate varrukatega särgiga. Pärimuste järgi on setu naiste varasemasse rõivastusse kuulnud Kagu-Eestile omane valge villane vaipseelik, mille asendas 19. sajandil algusel venepärane rüüd. 19. sajandi teisel poolel tuli koos uuemanäolise särgiga kasutusele tumesinine umbkuub. 20. sajandi algul tuli moodi must sukman. 19. sajandi esimesel poolel kuulus setu naiste ja neidude valge ülikonna juurde arhailine valgest linasest puusapõll. Sajandi teisel poolel see kadus, selle asemele ilmus etteseotav poeriidest või linasest põll. Peaehteks oli pidulikul puhul vanik, kuklas rippuvate siidpaeltega
Talupoegade elu keskajal Preisimaa või teiste saksa idakolonisatsiooni piirkondadega võrreldes oli Liivimaa täiesti erandlik: saksa talupoegi siia elama ei asunud ja kui rannarootslased välja arvata, siis Eesti talurahvas oli ja jäi etniliselt homogeenseks. Seevastu varanduslikult ja õiguslikult jagunesid talupojad üksteisest tunduvalt erinevateks rühmadeks. Kuigi juba teokoorimise suurendamine keskaja lõpul mõjus taludele majanduslikult nivelleerivalt, kadusid suured sotsiaalsed erinevused talupoegade vahel alles 16. sajandi teisel poolel. Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad, kes pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Nende talude majandusliku kandevõimet mõõdeti adramaades. Adratalupoegade õiguslik seisund oli ühesugune, kuid talude suurusel oli väga suur vahe ja sellest tulenevalt erines perede elulaad. Rahvaarvu kasvades asutati uusi talusid, kuid uute ma...
ketrusviis.tooraine ei läbi kammimise,ühtlase lindi tootmise ja eellõnga tootmise operatsiooni.Saadakse pehme karvane,vähem vastupidav ning ebaühtlane aparaatlõng.Lõnga jämedus 50-500 texi. 2.Lõngad ja niidid Kiu järgi eristatakse ühtlast-üheliigilisest kiust lõnga ja segalõnga,mis on toodetud eri liiki kiudude segust. Ketrusviisi järgi eristatakse lõnga järgmiselt : puuvillane lõng(kamm-,kraas-ja aparaatlõng) , linane lõng (märg-ja kuivketruslõng),villane lõng (kammlõng:peenvillane ja poolkarmlõng,aparaatlõng:karm-ja peenvillane),siidist lõng(kamm-ja aparaatlõng),staapellõng(lühikesed keemilised kiud). Ehituse järgi ühekordne,korrutatud,kordistatud,efektkorrutusega jt.Korrutatud lõng saadakse kahe või enama lõnga ühendamisel kokkukeerutamise teel.Kordistatud lõng koosneb kahest või mitmest korrutamata lõngast.Efektkorrutusega lõng saadakse erineva pikkuse ja pingega lõngade korrutamisel.Bukleelõng aasaline ja nupuline
Õmmeldud vöökohad , rõhutati kõigerohkem vöökohta,korsetid. 10.Milliseid ühiseid jooni on Vana-Kreekas ja Rooma riitetel? Kihiline õmblemata mähitud rõivas? 11.Kui oluliseks peeti antiikajal keha eest hoolitsemist,miks? Väga oluliseks, sest riided paistsid läbi . 12.Millist riietuseset kandsid nii mehed,kui naised? Kitoon. 13.Kuidas nimetati naiste kleiti Vana-Kreekas? Peplos. 14.Millised olid mantlid ,mis materjalist? Õhuke villane, 15.Milliseid jalanõusid kanti? Sandaalid. 16.Mida tead Vana-Kreeka sõjaväelaste riietusest? Pantser,metallkaitsed, nahast ribad mis kaitsesid reit ja säärt. 17.Mis tekkis Rooma keisririigi ajal?- 18.Kuidas kutsuti Rooma meessoost kodaniku tähtsust väljendavat riietusest,milline see oli,kuidas seda kanti? Tooga. 5.2 meetrit , seoti õmber keha, üks ots õmber käe rippumas. 19.Kuidas riietus Rooma naine,kirjelda? Stoola, õhuke loor sealjuures,kihiline riietus,palju ehteid. 20
- 300 liiki planktoniloomi - üle 400 liigi põhjaloomi - 34 liiki kalu, sõõrsuid o Järve rannikul: - 9 liiki kahepaikseid - 6 liiki roomajaid - 266 liiki linde - paarkümmend liiki imetajaid 2.1 Peipsi järve suurtaimestik o Peipsis mõnevõrra rohkem harulasi liike kui Võrtsjärves. o Kõrgematel liivkallastel: - liiv-vareskaer - villane katkujuur - rand-seahernes - lääne-mõõkrohi o Suurvetikad: - rohevetikas - punavetikas o Esinemissageduselt: - harilik pilliroog (u 83%) - kaelus-penikeel (79%) 2.2 Bakterid ja algloomad Bakterid: o Arvukust mõõdetakse miljonites rakkudes milliliitris. o 0,4 8,8x106 (2,5 3 milj) Algloomad: o Ripsloomad (57 ripsloomataksonit) o Viburloomad (600 isendit ml) o Juurjalgsed 2.3 Vetikad · Üle 1000 vetikataksoni (pooled ränivetikad) · Tähtsal kohal: - sinivetikad
paksuse ja pehmuse. Säbarus võib olla: · lame · normaalne · kõrge Mida peenekiulisem on vill, seda säbaram ta on. Säbarusest oleneb villa elastsus, vanuvus ja riide poorsus. Villakarva pikkus määrab lõnga siledus ja tugevus. Villa tugevus oleneb kiu jämedusest ja kvaliteedist. Jäädes puuvillale ja linale tugevuse poolest olla, on vill samal ajal venivam, elastsem ja (kandmisel) vastupidavam. Villa venivus ja elastsus on suurem kui teistel kiududel, mistõttu on villane riie vähekortsuv ja tooted säilitavad hästi vormi. Soojuse -4- ja mehhaaniliste tegurite mõjul muutuvad niisked villakiud plastilisemaks, asetuvad ümber ja lähevad sassi, moodustades vilditaolise kihi. Seda nimetatakse vanuvuseks. Vanutamise teel toodetakse kalevit, drappi, vilti. Villane lõng Villast lõnga valmistatakse villa ketramisel. Vanasti kasutati selleks vokke. Inimesed
43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE 44 Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia KIKKAPUULISED CELASTRACEAE 45 Harilik kikkapuu Euonymus europaeus KONTPUULISED CORNACEAE 46 Siberi kontpuu Cornus alba 47 Verev kontpuu Cornus sanguinea KUSLAPUULISED CAPRIFOLIACEAE 48 Harilik kuslapuu Lonicera xylosteum 49 Harilik lodjapuu Viburnum opulus 50 Villane lodjapuu Viburnum lantana 51 Punane leeder Sambucus racemosa 52 Must leeder Sambucus nigra 53 Harilik lumimari Symphoricarpos albus KASELISED BETULACEAE 54 Arukask Betula pendula 55 Sookask Betula pubescens 56 Madal kask Betula fruticosa 57 Vaevakask Betula nana 58 Sanglepp Alnus glutinosa 59 Hall lepp Alnus incana
43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE 44 Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia KIKKAPUULISED CELASTRACEAE 45 Harilik kikkapuu Euonymus europaeus KONTPUULISED CORNACEAE 46 Siberi kontpuu Cornus alba 47 Verev kontpuu Cornus sanguinea KUSLAPUULISED CAPRIFOLIACEAE 48 Harilik kuslapuu Lonicera xylosteum 49 Harilik lodjapuu Viburnum opulus 50 Villane lodjapuu Viburnum lantana 51 Punane leeder Sambucus racemosa 52 Must leeder Sambucus nigra 53 Harilik lumimari Symphoricarpos albus KASELISED BETULACEAE 54 Arukask Betula pendula 55 Sookask Betula pubescens 56 Madal kask Betula fruticosa 57 Vaevakask Betula nana 58 Sanglepp Alnus glutinosa 59 Hall lepp Alnus incana
Käsitsi korjatud puuvill Sõltumatult testitud naturaalse tekstiili märgis, mis markeerib tooteid, mida toodetakse vastavuses IVN kvaliteedistandarditega. Standardid keelavad keskkonnale ja inimeste tervisele kahjulike ainete kasutamist ja lisavad sellele sotsiaalse kriteeriumi, mis hõlmab ausaid töötingimusi tootmise käigus. Sirje Mets 20 Linane Looduslik siid Sirje Mets 21 Villane Valmistatud varem kasutamata villakiust ega ole segatud muude kiududega Villa ja mõne muu kiu segust toodetud vill. Muud kiud on lisatud villa omaduste parandamiseks Villane, sisaldab taaskasutatud villa Sirje Mets 22 Kasmiirkitse vill Mohäär ehk angoorakitise vill Kaameli vill Sirje Mets 23 Alpaca vill - kaamellaste sugukonnast pärit looma väga väärtuslik vill.
1. BUKLEE 1.1. Ajalugu Buklee (prant. k. boucle – keerd, bouclette – rõngas) ilmus möödunud sajandi keskpaiku ja oli Coco Chanel´i ja Jacques Heim´i lemmik kangas. 1960 aastatel olid populaarsed seelikud ja vestid buklee materjalist. [1] 1.2. Kanga kirjeldus Buklee on kangas krepplõngast, mille välimus iseloomustatakse sõlmede ja tihenenud kohtadega. Sellest tulenevalt tekib lainjas sõlm pind. Kõige tuntum on villane buklee. Samuti valmistatakse puuvilla, siidi, viskoosi või segatud kiududest. Buklee on pehme ja kerge, ei kortsu ja hästi drapeeritakse. [1] 2 1.3. Kasutusalad Mantlid, jakid ja kostüümid valmistatakse jämedast villast bukleest. Peen riie sobib kleitide ja seelikute õmblemisele. [1] 3 2
annaabi.ee 
