Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"tangensi" - 56 õppematerjali

thumbnail
2
doc

Siinus - taandamisvalemid

TAANDAMISVALEMID sin = sin(180 ) = sin cos = cos(180 ) = cos tan = tan(180 ) = tan sin = sin(180 + ) = sin cos = cos(180 + ) = cos tan = tan(180 + ) = tan sin = sin(360 ) = sin cos = cos(360 ) = cos tan = tan(360 ) = tan sin() = sin cos() = cos tan() = tan VERTIKAALTELJE JUURES TAANDAMINE sin(90 ) = cos cos(90 ) = sin tan(90 ) = cot sin(90 + ) = cos cos(90 + ) = sin tan(90 + ) = cot sin(270 ) = cos cos(270 ) = sin tan(270 ) = cot sin(270 + ) = cos cos(270 + ) = sin tan(270 + ) = cot ...

Matemaatika
60 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Geodeesia Eksamiabimees

Mõõdetud pöördenurga ja valitud raadiuse kaudu võib ülejäänud elemendid arvutada järgmiste valemitega: T=R×tan/2 K=×Rװ/180° B=R(sec/2-1) D=2T-K Need kõvera põhielemendid arvutatakse antud valemite järgi või siis võetakse kõverate märkimise tabelist. Maastikul mõõtes liigutakse nurga punktini ja sealt mõõdetakse tagasi tangensi pikkus ning niimoodi leitakse kõvera algus. Siis liigutakse nurga punktist tangensi pikkuse võrra edasi ja leitakse kõvera lõpp. Kõvera keskpunkti märkimiseks tuleb teodoliidiga välja märkida nurgapoolitaja suund ja selle lõik B. Kui tangensi pikkused on üle ruleti pikkuse siis on õigem märkida kõvera algus ja lõpupunkt välja lähimast piketist. Selleks tehakse väliraamatus piketaazi arvutus. Kas: KA=NP-T (tangensi pikkus) · KL=KA+K (kõvera pikkus) · KK=KA+K...

Geodeesia
744 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Geodeesia II Sissejuhatus

3. Ringi kõvera elemendid Kõveral eristatakse rida elemente, esmajärjekorras märgitakse maastikule KA (kõvera algus), KK (kõvera keskpunkt) ja KL (kõvera lõpp). Edasised tähised ja valemid töölehel. 4. Kõvera peapunktide märkimine Kõvera peapunktide märkimist alustatakse pöördenurga tipust, mõõtes nurga tipust piki tangensit tagasi tangensi pikkuse saame kõvera alguse, edasi mõõtes kõvera lõpu. Kõvera keskpunkti märkimiseks tuleb välja märkida nurgapoolitaja suund ja sellele bisektori pikkus. Vajalikud elemendid saab arvutada. Pikki tangenseid ei ole mõtet lindiga üle mõõta, vaid arvutatakse kõvera alguse ja kõvera lõpu algused lähimast piketist. Vastavad arvutused tehakse piketaazi raamatus. Kõvera peapunktid märgitakse maastikule maavaia ja tunnusvaiaga...

Geodeesia
360 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Loogika ja programmeerimine

3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9...

Arvutiõpetus
210 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Sin Cos Tan

0 < cos < 1 30 0 45 0 60 0 cos 3/2 2/2 1/2 Tangens. tan =a/b tan =b/a Teravnurga tangens on selle nurga vastaskaateti ja lähiskaateti suhe. 30 0 45 0 60 0 tan 3/3 1 3 Teravnurga siinuse,koosinuse ja tangensi vahelised seosed. Tan =sin /cos 1+tan 2 =1 / cos 2 Tan =1 /tan (90 0- ) (sin )2 + (cos )2 =1...

Matemaatika
167 allalaadimist
thumbnail
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...

334 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Variandid

Variant 1 1. Gaaside läbilöögimehhanism. 2. Dipoolpolarisatsioon tekkemehhanism ja põhilised seosed. 3. Dielektrikukadude kaonurga tangensi definitsioon ja vektordiagramm. 4. Millised materjalid on pehmemagnetmaterjalid? 5. Millises vahemikus asub dielektrikute mahueritakistus? 6. Dielektrikute elektrijuhtivuse mõiste; elektrijuhtivuse seos laengukandjate kontsentratsiooni ja liikuvusega. 7. Mis on aatomite elektronegatiivsus? 8. Materjalide liigitus magnetiliste omaduste põhjal. 9. Kuidas sõltub metallide eritakistus temperatuurist? Variant 2 1...

Elektrimaterjalid
109 allalaadimist
thumbnail
273
pdf

Lembit Pallase materjalid

ch x e + e-x 17 y 4 2 x -2 2 Joonis 1.25: h¨ uperboolne koosinus y = ch x H¨ uperboolse tangensi graafik on joonisel 1.26. Selle funktsiooni m¨a¨aramispiirkond on X = (-; ) ja muutumispiirkond Y = (-1; 1). y 1 -2 2 x -1 Joonis 1.26: h¨ uperboolne tangens y = th x H¨ uperboolne kootangens y = cth x on defineeritud kui...

Matemaatiline analüüs
807 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eksamivariant 1

välja suunas, kuid seda takistab molekulide pidev soojusvõnkumine. Dipoolpolarisatsioon on võimalik ainult siis, kui molekulaarjõud ei tõkesta dipoolide orienteerumist el.väljas. Dipoolsete molekulide orienteerumine el.väljas on seotud sisehõõrdumisega ja energiakadudega, mille tagajärjelt dielektrikus eraldub soojus. Kui el.välja ei ole, siis ei ole ka summaarset momenti. Dielektrikukadude kaonurga tangensi definitsioon ja vektordiagramm ­ Millised materjalid on pehmemagnetmaterjalid? Pehmemagnetmaterjale iseloomustab kitsas hüstereesisilmus, suur magnetiline läbitavus µ ja ümbermagneetimiskaod on väikesed. Millises vahemikus asub dielektrikute mahueritakistus? 109...1020 cm Dielektrikute elektrijuhtivuse mõiste; elektrijuhtivuse seos laengukandjate kontsentratsiooni ja liikuvusega ­ Dielektrikute elektrijuhtivus on väga väike. Oma...

Elektrimaterjalid
113 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eksamivariant 2

suureneb Esineb peamiselt polaarsetes vedelikes ja gaasides Variant 2 ning ka orgaanilistes tahketes dielektrikutes. 1. Vedeldielektrikute läbilöögimehhanism. 2. Dielektrikukadude kaonurga tangensi Vedeldielektrikute läbilöök sõltub suuresti lisandite konsentratsioonist selles. Eristatakse definitsioon ja vektordiagramm. sillakeste, puhta elektrilise läbilöögi ja soojusliku Dielektrikukadude kaonurga tangens on võrdne: läbilöögi teooriaid:...

Elektrimaterjalid
109 allalaadimist
thumbnail
108
pdf

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

mahtuvust Kadude määramise lihtsustamiseks võetakse kõik kondensaatori kaod kokku ühte järjestiktakistusse Rs ja väljendatakse nad nn. kaonurga tangensina : tg = RS/XC = RSC Toodud valemist selgub, et kaonurga tangens sõltub sagedusest. Reaalselt on see sõltuvus aga veelgi keerulisem. sest ka kadusid arvestav takistus sõltub sagedusest. Joonisel 2.2 on toodud näitena enamlevinud kondensaatorite kaonurga tangensi sagedussõltuvused. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 12 JOON.2.2. Kondensaatorite valikul tuleb aga kindlasti ühe või teise kondensaatoritüübi sobivust käsutatavale sagedusele kontrollida tootevfirma kataloogi abil. 2.3 Püsikondensaatorid Sõltuvalt kasutatavast isolatsioonimaterjalist liigitatakse püsikondensaatorid kile, keraamika-ja elektrolüütkondensaatoriteks. Varem kasutati laialdaselt ka veel paber-ja...

Elektroonika
544 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kondensaatorid

mahtuvust Kadude määramise lihtsustamiseks võetakse kõik kondensaatori kaod kokku ühte järjestiktakistusse Rs ja väljendatakse nad nn. kaonurga tangensina : tg = RS/XC = RSC Toodud valemist selgub, et kaonurga tangens sõltub sagedusest. Reaalselt on see sõltuvus aga veelgi keerulisem. sest ka kadusid arvestav takistus sõltub sagedusest. Joonisel 2.2 on toodud näitena enamlevinud kondensaatorite kaonurga tangensi sagedussõltuvused. JOON.2.2. Kondensaatorite valikul tuleb aga kindlasti ühe või teise kondensaatoritüübi sobivust käsutatavale sagedusele kontrollida tootevfirma kataloogi abil. Püsikondensaatorid Sõltuvalt kasutatavast isolatsioonimaterjalist liigitatakse püsikondensaatorid kile, keraamika-ja elektrolüütkondensaatoriteks. Varem kasutati laialdaselt ka veel paber-ja vilkkondensaatorid. Kilekondensaatorite isolatsiooniks on mingi sünteetiline kile paksusega 2...20um ja...

Elektroonika
73 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Hüdroloogia materjalid

Sellel tasakaalul põhineb maakera veebilanss: Eo + ET + Em = So + Sm, mandrite veebilanss: ET + Em = Sm ­ Q, Valgla veebilanss: ET + Ev = Sv ­ Q ± V, Veebilansiliikmeid avaldatakse veekihi paksusena (mm) või mahuühikutes (km3). Veebilansi põhielementide vaheline seos Oledekopi valem aasta aurumise arvutamiseks: E- tegelik aurumine PE (T)- potentsiaalne aurumine P- sademed tanh ­ hüperboolse tangensi funktsioon MÕISTEID Aju-, pagunähtus- esineb tugevate tormituulte ja uputustega meredes. Veekogu veetase tõsueb ja langeb. Arteesia vesi- surveline põhjavesi. Elementaarvalgla- valgla on jaotatud väikesteks osadeks. Hürdosõlm- võib koosneda paisudest, paisjärvedest, tammidest, pealvoolukanalistest, ilutiikidest, piirdekraavidest, veejõujaamadest jne. Jõgikond- vee ärajuhtimine nt. Piusa jõgikond....

Hüdroloogia
262 allalaadimist
thumbnail
4
doc

ERITAKISTUS

7 0,42 0,98 0,73 0,98 0,37 8 0,48 1,12 0,80 1,12 0,40 I1 = 1 (A) I2 = 2 (A) d) Arvuti abil leitud graafik R1 = k1·(l). R = 2.3448 · l e) Arvuti abil leitud graafik R2 = k2·(l). R = 0.875 · l f) Leiame graafikult tõusnurga tangensi k1 = Tan = 2.3448 2.3 k2 = Tan = 0.875 0.9 g) Valemi abil leiame mõlema traadi eritakistuse 1 = 2.3 · 0.594 · 10-6 = 1.3662 · 10-6 1.37 · 10-6 ( · m) 1 = 0.9 · 1.961 · 10-6 = 1.7649 · 10-6 1.76 · 10-6 ( · m)...

Füüsika
288 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eritakistus

0.36 0.54 0.27 7. 0.42 0.58 0.29 8. 0.48 0.66 0.33 5) Leiame vastavad takistused R (tabelis 2). 6) Leiame arvuti abil graafik R = f(l), mõlema traadi kohta. Jäme traat: Peen traat 7)Kasutades lineaarset ekstrapoleerimist leiate graafikult funktsiooni R=f(l) tõusunurga tangensi . tan = k y=kx , siis · tan=0.7443 ( jäme traat) · tan=2.6185 (peen traat) 8) Valemi (6) abil leiame mõlema traadi eritakistuse Peen traat: ===0.385mm ===4.65 ·m Jäme traat: ===0.775mm ==1.89 1.891.41 ·m...

Füüsika
222 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Taandamisvalemid

Taandamisvalemid Taandamisvalemid on valemid, mille abil saab mistahes nurga siinuse, koosinuse ja tangensi väärtuse leidmise taandada teravnurga juhule või siis negatiivse nurga siinuse, koosinuse ja tangensi leidmise taandada positiivse nurga juhule. 1. Taandamisvalemid II veerandi nurkade korral. Iga II veerandi nurga , kui 90° < < 180°, saab esitada kujul = 180° - , kus on positiivne teravnurk. Näiteks = 110° = 180° - 70°. y II veerandi nurkade korral kehtivad valemid: sin(180° - ) = sin...

Matemaatika
50 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Kõrgepingetehnika

Dielektrikuskadude arvelt tekib dielektrikus soojushulk Qs, Qs = CU2 tan , kus: C ­ isolatsiooni mahtuvus = 2f 314 tan - dielektrikuskadude kaonurga tangens Dielektrikust eraldub ümbritsevasse keskkonda soojushulk Qü, Qü = k S ( -ü ) kus: k ­ soojusvahetuse tegur S ­ isolatsiooni pind, millelt soojus kandub ümbritsevasse keskkonda ü ­ ümbritseva keskkonna temperatuur Enamik dielektrikute tan suureneb temperatuuri tõustes. Joonis 3.17 Kaonurga tangensi tan sõltuvus temperatuurist 52. Vesipuud ja dendriidid tahketes dielektrikutes Dendriidid ja vesipuud tekivad tahke isolatsiooni pikaajalisel vananemisel. Põhjused: · pikaajalisest pingestamisest põhjustatud osalahendused · kõrgetest temperatuuridest pika aja jooksul põhjustatud mikropraod Nende põhjuste koosmõjul kujunevad tahkes dielektrikus gaasiga täidetud kanalid, mille seintel võib olla õhuke söestunud kiht ja mis aja jooksul kasvavad üldiselt elektrivälja...

Kõrgepingetehnika
223 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eritakistus

4. 0,24 0,83 0,55 5. 0,30 1,04 0,69 6. 0,36 1,25 0,83 7. 0,42 1,46 0,97 8. 0,48 1,66 1,11 f) Leiame arvuti abil graafik R=f(l), mõlema traadi kohta. g) Kasutades lineaarset ekstrapoleerimist leiame graafikult funktsioon R=f(l) tõusunurga tangensi tan=k h) Valemi (6) abil leiame mõlema traadi eritakistuse . k=0,6846 S1=1,94*10-6(m2) =k*S=0,6846*1,94*10-6=1,35*10-6 k=2,3072 S2=0,48*10-6(m2) =k*S=2,3072*0,48*10-6=1,11*10-6...

Füüsika
462 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Elektrontahhümeetrite areng läbi aja.

aastal. Sellel on okulaaris vaid üks horisontaalniit ja kauguse mõõtmiseks vajalik parallaks tekitatakse pikksilma okulaaripoolse otsa vertikaalse liigutamisega kahe piirasendi, kontakti vahel. Pikksilma kaldenurga arvestamiseks on tangensskaala. Latilt leotud lugemite vahe annab otseselt kauguse ilma täiendavate arvutusteta, kõrguskasv arvutatakse kaldenurga tangensi abil.[1] Joonis 2 Reduktsioontahhümeeter [1] Järgmine oluline etapp automaattahhümeetrite arengus oli diagrammtahhümeeter, millel vertikaalringi asemel on erilise kõverjoonelisi diagramme sisaldav pealmik. Diagrammide kujutis projitseeritakse optilise süsteemi abil pikksilma vaatevälja, kus on nähtav viseeritav vertikaalne mõõtelatt. Pikksilma kallutamisega liigub diagramm vaatevälja suhtes nii, et kaks kõverjoont moodustavad kaldenurgast...

Geodeesia
53 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kollokvium III 1.17-1.23 kõik

21. Joone puutuja ja normaal Olgu f-n y=f(x) diferentseeruv punktis x ja |x|<. Kui (x, y) on f-ni y=f(x) graafiku punkte (a, f(x)) ja (a+x,f(a+x)) läbiva lõikaja suvaline punkt, siis lõikaja võrrand on Puutuja f-ni y=f(x) graafikule punktis (a, f(x)) on lõikaja piirseid piisprotsessis x0. Minnes piirile, saame puutuja võrrandiks: Et juhul kui 0<|f '(a)|<+ on joone puutuja tõusunurga tangensi ja normaali tõusunurga tangensi korrutis -1, siis normaali tõusunurga tangensiks on -1/f'(a) ja funktsiooni y=f(x) graafikule punktis (a, f(a)) tõmmatud normaali võrrandiks on N. y=2x puutuja ja normaal kui puutuja abtsiss on nt 1 1.22. Funktsiooni lokaalne ekstreemum Kui f-nil y=f(x) eksisteerib tuletis ja f'(x) on <0 punktis x, siis see funktsioon on punktis x rangelt kasvav ja f'(x)>0 puhul rangelt kahanev. f'(x)>0 Rangelt kasvav. f'(x)<0 Rangelt kahanev. Kui range kahanemine läheb...

Matemaatiline analüüs
53 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun