docstxt/15184492550747.txt
mittehomogeensetes keskkondades valguse levimiskiirus muutub Milleks kasulik? ● Valguse murdumisel põhineb paljude optikariistade töö (prillid, luup, binokkel...) ● Samuti tekivad selle tõttu paljud optilised atmosfäärinähtused, nagu näiteks vikerkaar või tähtede vilkumine Murdumisseadus ● Langev kiir, murdunud kiir ning langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes ja samas tasapinnas. ● St, et valguskiir murdub kas oma normaali poole või eemale, kuid mitte kiire ja normaali tasandist väljapoole. Valguse peegeldumine ja murdumine ● http://www.fyysika.ee/appletts/ph14ee/h uygenspr_ee.htm ● http://www.fyysika.ee/opik/index.php?tas e=asi&idex=1162&idse=8478 ● http://www.e-ope.ee/_download/euni_repos itory/file/2741/valgus_helid.zip/valguse _murdumise_videonited.html Kumerad ja siledad pinnad Mida kumeram on pind, seda suurem on valguse murdumise hulk, ehk mida laugem ja
Elerin Ehte ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON 1. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. Magnetvoog sõltub nurgast magnetvälja suuna ja juhtmekeeru pinna normaali vahel. Valem: =BS cos Tähis: (Fii) Ühik: 1 Wb (veeber) Üks veeber on magnetvoog, mis läbib 1m2 suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1 T. 2. FARADAY KATSED Faraday hakkas oma katsetusi tegema, siis kui ei leidnud raamatust vastuseid looduse küsimustele. Michael ei armastanud kasutada valemeid
l- juhtmelõigu pikkus (1m) 1. 2. 1)maksimaalne 0*=1 ( risti ) 2) minimaalne 90*=0 ( pikuti ) 8. Mis juhtub juhtmega kui talle magnetväljas vool sisse lasta? siis ta hakkab liikuma 9. Mis juhtub juhtmega mida magnetväljas liigutatakse? siis talle läheb elektrivool sisse 10. Magnetvoog - näitab milmääral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda (cos B magnetvälja pinna ja normaali vahe , B magnetinduktsioon) 11. Induktiivsus- näitab kui suure magnetvoo muutuse kutsub esile ühikulise voolu muutus juhis e L= I t L induktiivsus ( 1 H - Henry) Ee- elektromotoorjõud ( 1 V) Ülejäänud voolu muutumise kiirus (1 s) 12. Eneseinduktiivsus EMI mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud vaadeldavas kehas endas / nähtus kus voolu muutmise tagajärjel muutub ka magnetvoog, see
muutub. Valguse murdumisel põhineb paljude optikariistade töö (prillid, luup, mikroskoop, binokkel jm.) Valguse murdumise tõttu tekivad paljud optilised atmosfäärinähtused, nagu näiteks vikerkaar, tähtede vilkumine, halo. Murdumisseadus: Langev kiir, murdunud kiir ning langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes ja samas tasapinnas. See tähendab, et valguskiir murdub kas oma normaali poole või eemale, kuid mitte kiire ja normaali tasandist väljapoole. murdumisnäitajaks ehk refraktsiooniindeksiks nimetatakse dimensioonitut suurust, mis näitab, mitu korda erineb valguse või suvalise teise kiirguse faasikiirus selles keskkonnas valguse kiirusest vaakumis. 5. allotroobid llotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Neid elemendi erinevaid vorme nimetatakse allotroopideks. Allotroobid on erinevad struktuuri ja seetõttu ka omaduste poolest.
(12 tk).Neid on vaja Kuu ja planeetide liikumise jälgimiseks. Sodiaak on Päikese ja Kuu teed tähistavad 12 tähtkuju. Tähtede asend on püsiv, sest tähed asuvad väga kaugel ja muutusi on märgata alles mitmesaja tuhande aasta pärast. Maa liikumise 3 komponenti: 1)tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujuliselt orbiidil perioodiga 1 ring aastas 2)pöörlemine ümber tiirlemistasandi 66,3 kraadise nurga all oleva telje perioodiga 24 tundi 3)telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25,7 aastat. KUUVARJUTUS leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule. PÄIKESEVARJUTUS leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Kosmoloogia-tuleneb sõnast kosmos, kreeka keeles kord, kosmoloogia on korraõpetus, mis uurib universumi tekkimist, ehitust ja arengut.Universum-selle all mõistame kõike olemas olevatPrimitiivne
seda kontuuri pöörav maksimaalne jõumoment 1 N·m. Magnetvälja suund magnetväljas tasakaalses asendis oleva vooluga kontuuri poolt piiratud pinna normaali (pinna ristsirge) positiivne suund. Positiivne suund määratakse voolu suunaga kontuuris kruvireegli abil; Kruvireegel kui kontuuris kulgeva voolu suund ühtib kruvi pööramise suunaga, siis kruvi liikumise suund loetakse kontuuri poolt piiratud pinna normaali positiivseks suunaks; Magnetvälja jõujooned - konstrueeritud jooned magnetvälja kujutamiseks. Magnetvoog magnetilise induktsiooni vektori B voog, mis on määratletud: = B S cos kus S on magnetväljas asetseva pinna pindala, on nurk pinnanormaali ja magnetvälja suuna vahel. on arvuliselt võrdne väljaga risti olevat ühikulise pindalaga pinda läbivate välja jõujoonte arvuga;
e t s t p s * 5) Leiab esi ja põhijäljed tasandile mis on antud 3 punktiga ning siis toimib nagu punktis 1 53. Sõnastage sirge ja tasapinna lõikepunkti leidmise käik. * 1) * 2) 54. Mis sihilised on tasapinna normaali projektsioonid? * Tasapinna normaali p e a l t v a a d e on risti tasapinna horisontaali pealtvaatega (ja põhijäljega), e e s t v a a d e aga on risti tasapinna frontaali eestvaatega (ja esijäljega). 55. Joonestada valitud punktist A tasapinna (p;e) normaali n projektsioonid. A'' e n'' n' * A' p 56. Millise nurgaga mõõdetakse kahe tasapinna vahelist nurka?
keha mõjutavad üksteist jõududega,mis on vastupidised samal sirgel. 6. Seose mõiste ja liigid (sile pind, niit, varras, silindriline sarniir). Keha, mille liikumist takistavad teised kehad, on seotud ehk mittevaba keha. Igasugust liikumise tõket on tavaks nimetada sidemeks ehk seoseks. Jäik keha hõõrdevabal pinnal, sile pind keha ja pinna kontaktpunkt saab mööda pinda vabalt libiseda, kuid tõkestatud on liikumine pinna normaali sihis. Reaktsioon on suunatud kokkupuutuvate pindade ühise normaali sihis. Hõõrdevaba keha toetub teravikule. Et teraviku liikumine keha suhtes on tõkestatud ainult keha normaali sihis, siis on reaktsioon suunatud piki keha normaali. Keha toetub pöörduvale kaalutule vardale. Varras tõkestab keha liikumist oma telje sihis; selles sihis mõjub ka varda reaktsioon FA. Pöörduva vardaga samade omadustega on painduv niit, kuid
(selle elemendile, detailile) varem rakendatud koormusest. 15. Selgitage lõikemeetodi ideed! Tasakaalus kehast mõtteliselt eraldatud osa on samuti tasakaalus ning sisejõu väärtuse saab leida selle osa tasakaalutingimustest. 16. Mis on sisejõu epüür? Sisejõudu graafik piki varda telge. Nende abil on lihtne määrata sisejõu või pinge suurust detaili suvalises lõikes. 17. Kirjeldage normaalpinget! Normaalpinged - kui sisejõu mõjumise siht ühtib antud lõike normaali sihiga 18. Kirjeldage nihkepinget! 1 Nihkepinge on, kui sisejõu mõjumise siht on lõike normaali sihiga risti. 19. Selgitage lubatavat pinget! Lubatav pinge - konkreetse ülesande (koormusseisundi) puhul ohutuks loetud pinge. 20. Selgitage tugevustingimuse olemust! Tugevustingimus - pingete väärtused ei tohi ületada lubatavate pingete väärtusi mitte üheski detaili punktis. 21
Energia jäävuse seadusest. 10. Mida näitab magnetvoog? - Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. 11. Magnetvoo ühik ja millega on see samaväärne? - - 1 Wb (veeber). Magnetvoog on võrdeline koosinusega nurgast magnetvälja suuna ja pinna normaali vahel. 12. Millest sõltub magnetvoog? Magnetvoog sõltub nurgast magnetvälja suuna ja juhtmekeeru pinna normaali vahel. 13. Mis põhimõttel tekib induktsiooni elektromotoorjõud liikuvas juhis, valem, tähised? Kui induktsioonivool viib positiivse ühikulise laengu üks kord läbi tekkiva vooluringi, siis kõrvaljõu poolt selleks tehtavat tööd nimetatakse induktsiooni elektromotoorjõuks. (Ümar)E elektromotoorjõud = Ak töö / q - laeng 14. Mis on pööriselektrivälja tekke põhjuseks, millised on selle välja jõujooned? Pööriselektrivälja tekke põhjuseks on magnetvoo muutumine
esimesest keskkonnast teise Mida iseloomustab keskkonna absoluutne murdumisnäitaja? Absoluutsne murdumisnäitaja on aine murdumisnäitaja vaakumi suhtes, st kui valgus tuleb vaakumist (ligikaudu ka õhust) mingisse keskkonda Sõnasta valguse murdumisseadus? Langev kiir, murdunud kiir ning langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes ja samas tasapinnas. St valguskiir murdub kas oma normaali poole või eemale kuid mitte kiire ja normaali tasandist väljapoole. Mida iseloomustab keskkondade suhteline murdumisnäitaja? Mitu korda muutub valguse kiirus üleminekul ühest keskkonnast teise Mida nimetatakse läätsedeks? Kõverpindadega piiratud läbipaistev keha Mis on kumerläätsede väline põhitunnus? Keskelt paksem, koondab valgust Mis on nõgusläätsed väline põhitunnus? Keskelt õhem kui servast, hajutab Mis on läätsede põhiomadus? Valguse koondamine või hajutamine Millal nimetatakse läätse koondavaks
seisupunkti määramises ja kaardil kujutatud situatsiooni võrdlemises maastikuga. Kaardi orienteerimiseks kasutatakse kompassi, maastiku joonelisi objekte. Kompassi abil määratakse põhja-lõuna suund ja kaardilehe X-telg keeratakse antud punktis selles suunas. Kõrgussüsteemid Maastikupunktide kõrgusarvude määramisel eristatakse: • absoluutset kõrgust ehk kõrgust geoidist mööda loodjoont • geodeetilist kõrgust ehk kõrgust ellipsoidist mööda normaali • suhtelist kõrgust ehk kõrguskasvu Absoluutne kõrgus H määratakse mere või ookeani keskmisest pinnast, mida nimetatakse nullnivoopinnaks. Nivoopind on rahulikus olekus vedeliku pind, mis on igas punktis risti loodjoonega. Seega absoluutsed kõrgused määratakse geoidil. Nullnivoopind määratakse paljude aastate vaatluste põhjal veemõõdulati ehk mareograafi andmetel. Aastast 1946 arvestatakse Eestis absoluutset kõrgust Kroonilinna nullist, mis on määratud
Väli ei ole vahetult seotud laengutega Jõujooned on kinnised kõverad Jõujoonte suund ühtib induktsioonivoolu suunaga A=E 3. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned mingit pinda. = B S cos [Wb] magnetvoog B on magnetinduktsioon S pinna pindala nurk pinna normaali ja magnetvälja vahel 4. Faraday induktsiooniseadus induktsiooni elektromotoorjõu leidmiseks tuleb magnetvoo muutus jagada selle ajavahemiku pikkusega t, mille jooksul muutus toimus. 5. 1 veeber magnetvoog, mis läbib 1m2 suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui magnetinduktsioon on 1T. 6. Induktsioonvoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab. 7. Endainduktsioon elektromagnetilist induktsiooni juhtmes põhjustab voolu muutumine
Dispersioon Dispersiooniks nimetatakse valguse murdumisnäitaja sõltuvust sagedusest (lainepikkusest). Seda põhjustab valguse elektromagnetlainete vastastikmõju aines esinevate dipoolidega. Nähtava valguse diapasoonis võib seda kirjeldada nõnda, et normaali suhtes nurga all ainele langenud valguse punasele värvusele vastava sagedusega valguskiir murdub kõige vähem ja violetsele värvusele vastava sagedusega kiir murdub rohkem ehk pikema lainepikkusega valguskiir murdub vähem kui lühema lainepikkusega valguskiir. Kõige sagedamini demonstreeritakse valge valguse lahutamist värvilisteks valgusteks kolmnurkse klaasprisma abil. Kui valge valgus läbib klaasprismat, siis valgus murdub prismas
Voolu muutus juhtmes tekitab vastava magnetväljamuutuse kaudu voolu naaberjuhtmes. Faraday induktsiooniseadus- juhtmekontuuris tekkiv induktsiooni emj. on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. (magnetkaart, Elektrikarjus, induktsiooniahi, heli taasesitamiseks, magnetsummuti) Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda. (veeber (Wb))= B(tesla(T)) S(m2) cos , B- magnetinduktsioon, S-pinna pindala, -nurk pinna normaali ja magnetvälja vahel. Lenzi reegel- induktsioonivool toimib alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele. Endainduktsiooni nähtuseks - elektromagnetilise induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas. Juhi induktiivsus L(ü. H) näitab, kui suur endainduktsiooni emj. tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul.
Vees: 225000 km/s. Klaasis: 200000 km/s. Vaakumis: 299792,5 km/s. Valguse peegeldusmisseadus ja murdumisseadus. Täielik peegeldus. Kahe keskkonna lahutuspinnal muudab valguskiir suunda. Osa valgust levib esimesse keskkonda tagasi (peegeldumine) ja osa tungib teise keskkonda(murdumine). Langemisnurk- langeva kiire ja langemispunktist pinnale tõmmatud ristsirge vaheline nurk. Peegeldumisnurk- peegeldunud kiire ja sama ristsirge vaheline nurk (beeta). Murdumisnurk- murdunud kiire ja sama normaali vaheline nurk (gamma). Peegeldumisseadus- peegelduv kiir, langev kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud ristsirge asuvad ühes tasapinnas, alfa=beeta. Murdumisseadus- langev kiir, murdunud kiir ja kiire langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud ristsirge asuvad ühes tasapinnas. Langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks konstantne suurus sinaalfa/singamma= n (murdumisnäitaja).
Mõnede reaktsioonide korral vabanevad gaasid, mis on vedelikest või tahketest kehadest vähem korrapärased. 17. Valguse peegeldumisseadus. Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes ja samas tasapinnas. = 18. Valguse murdumisseadus Langev kiir, murdunud kiir ning langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes ja samas tasapinnas. See tähendab, et valguskiir murdub kas oma normaali poole või eemale, kuid mitte kiire ja normaali tasandist väljapoole 19. Coulomb'i seadus - seadus ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus on füüsika seadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga 20. Harmoonilised võnkumised - ehk siinusvõnkumiseks nimetatakse mis tahes
suunad ehk magnetinduktsiooni vektorite suunad ringjoontel ühtivad kruvi pööramise suunaga kui kruvi liigub voolu suunas. Püsimagneti pooluste vahele asetatud magnetnõela põhjapoolus on suunatud püsimagneti lõunapooluse suunas (joonis C). Järelikult on selles magnetväljas magnetinduktsiooni vektor suunatud püsimagneti põhjapoolusest lõunapooluse suunas. Asetame vooluraami püsimagneti pooluste vahele, kus on homogeenne magnetväli. Kui vooluraami positiivse normaali n-> (vektor) suund ei ühti magnetinduktsiooni vektori B -> (vektor) suunaga, siis raam ei ole tasakaalus ja hakkab pöörlema (joonis D). Järelikult raamile mõjuvate jõudude moment on nullist erinev. Jõudude momendi väärtus sõltub raami asendist vektori B-> (vektor) suhutes, kui raami normaali n-> (vektor) suund ühtib normaali B-> (vektor) sunaga (raamitasand on rist vektoriga B->), siis jõu moment võrdub nulliga ja raam on tasakaalus
Uraani atmosfäär koosneb 83% vesinikust, 15% heeliumist ja 2% metaanist. Uraani keskmine kaugus päikesest on ligi 3 miljardit kilomeetrit. Päikesevalguse intensiivsus on Uraanil 400 korda väiksem. Uraan teeb tiiru ümber päikese 84,3 maa aastaga. Uraani 13 rõngast on planeedist endast nooremad, ning koosevd tumedatest osakestest mille suurus varieerub mõnest mirkromeetrist kuni mõnekümne meetrini. Uraani telje kalle ekliptika (Maa orbiidi tasand) normaali suhtes on 97,77 kraadi. Uraani pöörlemistelg on peaaegu paralleelne päikesesüsteemi tasandiga, mille tõttu on aastaaegade vaheldumine uraanil täiesti erinev võrreldes teiste planeetidega. Uraani poolustel kestab polaarpäev ja polaaröö kokku 42 aastat. Uraani võrdlus maaga. Maa Uraan Mass 8,6810×1025 kg 5.9736×1024 kg
esilangusjoone projektsiooni ja esilangusjoone tõelise pikkuse vahel) 52) Tuletada tasapindade (p;e) ja (p;e) lõikesirge s (s';s''), kui tasapinnad on antud: jälgedega kolme punktiga, mis ei asetse ühel kahe lõikuva sirgega sirgel kahe paralleelse sirgega 53) Sõnastage sirge ja tasapinna lõikepunkti leidmise käik. 54) Mis sihilised on tasapinna normaali projektsioonid? a) normaali pealtvaade on risti tasapinna horisontaali pealtvaate ja põhijäljega b) normaali eestvaade on risti tasapinna frontaali eestvaateja esijäljega 55) Joonestada valitud punktist A tasapinna (p;e) normaali n projektsioonid. 56) Millise nurgaga mõõdetakse kahe tasapinna vahelist nurka? Nende tasandite normaalide vahelise nurgaga.
6. Lorenzi jõud. Mõjutab alati liikuvat laetud osakest. Kehtib ainult positiivse jõu kohta. F = Bqvsin B- magnetvälja induktsioon; q- laeng; v- kiirus 7. Paremakäereegel. Näpud näitavad magnetvälja suunda. Pöial näitab voolusuunda. 8. Mida näitab magnetvoog? Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda, selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. = BScos B- magneti induktsioon; S- pindala; cos- pinna normaali ja jõujoonte vahel 9. Valem voolutugevuse arvutamiseks vahelduvvoolu korral. I= I cost I voolutugevuse amplituut; - ringsagedus; i- voolutuge- vus anntud ajahetkel 10. Milleks on vaja klemmi? Klemmi on vaja selleks, et tagada ohutus inimesele, kes pingestatud tarvitit juhuslikult puudutades muudaksid oma keha vooluringi osaks. 11. Milliseid kahte tüüpi kaitsmeid on? ¤ bimetallkaitse ¤ sulavkaitse 12. Mis on trafo? Transformaator e
Gümnaasium 11.klass • Rock Summer is a rock festival that first took place in 1988 on the Song and Festival Grounds of Tallinn. • The main organizer of the festival was Jüri Makarov (Makarov Music Management). • The sub-headline was called ‘’glasnost 88’’. • Rock Summer was a free-entrance festival. • During three days there were approximately over 150,000 guests. Line-up of glasnost 88 • Balkan air, Big Country, Citron, Dialog, Eppu Normaali, In Spe, Juice Leskinen, G.G.G., Lainer, La Torre, Leather Nun, Leningrad Cowboys, Mahavok, Mamba, Pave Maijanen, Public Image Ltd., Rock Hotel, Seitsmes Meel, Singer Vinger, Sky High, Steve Hackett, Ultima Thule, Vitamiin. • Rock Summer took place from 1988 until 1997, when Makarov Music Management went bankrupt. • In 2013 the Rock Summer 25th birthday was held on Tallinn Song and Festival grounds yet again. • On 1990, the festival was withdrawn
teadmistebaasil võimalikult terviklik pilt maailmaehitusest ja arengust. 2) Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maakooreall asub2900km paksunetahkeraua-ja magneesiumi mineraalidestkiht, selleall 2200km paksuneväheseniklisisaldusegarauastvedelkiht ja kõigekeskel tahketuum,täenäliseltsamakoostisega, mis vedel,agarõhutõttutahkekspressitud. 3) Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine? TiirlemineümberPäikese,pöörlemineümbertelje, telje pretsessioonorbiidi tasandil normaali umber 4)Kuidas mõjutab inimtegevus Maa kui planeedi seisundit? Kui toodetavenergiahulkhakkablähenemaPäikeseltsaadvale, tõusebMaa temperatuur. 5)Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes? Kui omaorbiidil liikuv Maa möödubtemastkaugemalliikuvast välisplaneedist,paistabseetähtedesuhtes liikuvatvastassuunastegelikuleliikumisele. 6)Kirjelda päikesevarjutus? Päikesevarjutussiis k ui kuuon maaja päikesevahel.
Elektromagnetism uurib laetud osakeste mitteühtlast liikumist. Tagasiside on nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust. Magnetvoog iseloomustab magnetvälja mingi pinna ulatuses/sees. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned mingit pinda. Magnetvoog on võrdeline: 1)pindalaga S 1m2, 2)magnetinduktsiooniga B 1T, 3)sõltub pinna normaali ja magnetvälja suuna vahelise nurga koosinusega. Faraday induktsioon: 1831.a. avastas Faraday elektromagnetilise induktsiooni põhiseaduse. Elektromagnetiline induktsiooni nähtuseks nim elektrivälja tekkimist magnetvälja muutmisel. Induktsiooni elektromotoorjõud on pinge magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstel, kui juhtmes puudub vool. Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Endainduktsiooni
Farady induktsiooniseadus on seaduspära, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. .kus on elektromotoorjõud voltides , on kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog veeberites Magnetvoog näitab pinda läbivate jõujoonte arvu.See arv on määratud jõu joonte tihedusega. Magnetvoogu saab leida järgmise valemi kaudu: , kus B-magnetinduktsioon, S- pindala. nurk pinna normaali ja magnetvälja vahel .MV ühik on (1 Wb) Lenzi reegel on reegel induktsioonivoolu suuna määramiseks. See kõlab järgnevalt: suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuri pinna püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutumist Endainduktsiooni nähtuseks nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas.
See valem võimaldab meil ex väärtust välja arvutada võimalikult täpselt! 1. 21. Joone puutuja ja normaal Olgu f-n y=f(x) diferentseeruv punktis x ja |x|<. Kui (x, y) on f-ni y=f(x) graafiku punkte (a, f(x)) ja (a+x,f(a+x)) läbiva lõikaja suvaline punkt, siis lõikaja võrrand on Puutuja f-ni y=f(x) graafikule punktis (a, f(x)) on lõikaja piirseid piisprotsessis x0. Minnes piirile, saame puutuja võrrandiks: Et juhul kui 0<|f '(a)|<+ on joone puutuja tõusunurga tangensi ja normaali tõusunurga tangensi korrutis -1, siis normaali tõusunurga tangensiks on -1/f'(a) ja funktsiooni y=f(x) graafikule punktis (a, f(a)) tõmmatud normaali võrrandiks on N. y=2x puutuja ja normaal kui puutuja abtsiss on nt 1 1.22. Funktsiooni lokaalne ekstreemum Kui f-nil y=f(x) eksisteerib tuletis ja f'(x) on <0 punktis x, siis see funktsioon on punktis x rangelt kasvav ja f'(x)>0 puhul rangelt kahanev. f'(x)>0 Rangelt kasvav. f'(x)<0 Rangelt kahanev. Kui range kahanemine läheb
Mõõdetakse plaanil malliga, maastikul teodoliidiga, tahhümeetriga, bussooliga,goniomeetriga. Kaldenurk on kaldsuuna AB (AC) ja horisontaaltasandi vaheline vertikaalne nurk. Mõõdetakse tahhümeetriga, eklimeetriga. Komparaator- so. mõõteseade lindi pikkuse (l) võrdlemiseks etaloniga. Komparaatorid Väänas- Vääna Metroloogiakeskuses. Laius B on nurk, mis moodustub antud punkti läbiva loodijoone, täpsemini ellipsoidi normaali ja ekvaatori tasapinna vahel. Pikkus L on nurk, mis moodustub antud punkti läbiva meridiaani tasapinna ja algmeridiaani (Greenwichi meridiaani) tasapinna vahel. Kaardivõrk- so. kaardile kantud meridiaanide ja paralleelide võrk. Kaardivõrgu kuju sõltub valitud kartograafilise projektsiooni abipinnast. Moonutuste iseloomu järgi on projektsioonid: 1. konformsed e. õigenurksed, säilib kujundite sarnasus. 2. ekvivalentsed e. õigepindsed, pindalad on õiged. 3. konventsionaalsed e
joonpingus Varda või mingi konstruktsiooni mõtteline läbi lõikamine tekitab kaks sisepinda, kus väljenduvad vaadeldava ja eraldatud konstruktsiooni osa sisejõud. Sisejõud näitavad ühe varda osa mõju teisele varda osale ning nende jõudude mõju tugevust nimetatakse pingeks, mida mõõdetakse paskalites. Käesolevas referaadis käsitlengi lähemalt pingeid, nende tüüpe ja komponente. Pinged jaotuvad kaheks ning see jaotumine sõltub pinge suunast. Esimene, kui pinge on sisepinna normaali sihiline nimetatakse seda normaalpingeks, mida tähistame σX (Sigma, indeks tähistab normaali sihti). Normaalpinge alla käivad pikke- ja paindepinge. Pikkepinge Valem 1 esineb siis, kui vardale mõjub ainult pikijõud. Pikkepinge on Pikkepinge positiivne, kui tegemist on tõmbepingega (mõjuvad jõud tahavad varrast pikendada) ja negatiivne, kui esineb survepinge (varrast surutakse kokku). Paindepinge tähendab seda, et vardale mõjub
Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes. Voolu muutus juhtmes tekitab vastava magnetvälja muutuse kaudu voolu naaberjuhtmes. 6)Määratakse kruvireegli või parema käe rusikareegli järgi. Kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. 7)Magnetvoog iseloomustab magnetvälja läbi terve pinna. Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja magnetinduktsiooni ning pinna normaali vahelise nurga koosinuse korrutisega. 8)Magnetvoo ühiku sõnastus- magnetvoog on 1 Wb, kui läbi 1 ruutmeetri suuruse pinna läheb magnetinduktsioon 1 T pinnaga risti. 9)Faraday induktsiooniseadus ehk magnetilise induktsiooni põhiseadus ütleb, et induktsiooni elektromotoorjõud (laenguid kinnises kontuuris ,,liikuma panev jõud") on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. 10) induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab või siis
4. loeng Sirgjoone ja tasandi lõikumine ning paralleelsus Sirge ja tasandi lõikumine üldjuhul Sirge ja üldasendilise tasandi lõikepunkti L tuletamisel: 1.paneme läbi antud sirge s abitasandi( v ) risti põhi- või esiekraaniga 2.tuletame antud tasandi ja abitasandi lõikesirge 3.leiame lõikesirge ja antud sirge lõikepunkti, mis ongi antud tasandi ja sirge lõikepunkt. tasandi normaal on sirge, mis on risti iga sirgega sellel tasandil, sealhulgas ka tasandi nivoosirgetega. Normaali n tunnus kaksvaatel: n' risti p ja h' n'' risti e ja f'' Sirgjoon ja tasand on teineteisega risti, kui sirgjoone pealtvaade on risti tasandi horisontaali pealtvaatega ning sirgjoone eestvaade on risti tasandi frontaali eestvaatega; seejuures sirgjoone projektsioonid ei tohi olla risti x-teljega. Nurgad sirgete ja tasandite vahel Lahendadatakse järgmise mõttekäigu alusel: kasutades ülesa...
Liikuva punkti trajektoor: joon mida mööda keha liigub Punkti kiirendus: liikuva punkti kiirenduseks antud hetkel nim. Kiiruse tuletist aja järgi. 1 m/s 2 Trajektoori puutuja ja normaalisihilised komponendid: puutekiirendus ja normaalkiirendus Puute- ja normaalikiirenduse suurused ja suunad: puutekiirenduse suurus võrdub absoluutväärtuselt kiiruse suuruse tuletisega aja järgi ja on suunatud mööda trajektoori puutujat. Normaalkiirendus on suunatud mööda trajektoori normaali tema kõverustsentri poole, tema suurus võrdub kiiruse ruudu ja trajektoori kõverusraadiuse suhtega. Dünaamika põhiseadused (Newton): 1.(inertsi seadus) masspunkt, millele ei mõju jõude, püsib paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. 2.(määrab jõu ja kiirenduse vahelise sõltuvuse) masspunktile mõjuv jõud annab temale jõuga samasuunalise kiirenduse, mis on suuruselt võrdeline jõuga. 3. (mõju ja vastumõju kohta) kaks
aastal. Lenzi reegli võib sõnastada järgmiselt: Suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuri pinna püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutumist.Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis näitab magnetvälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda.Tähis: (Fii)Ühik: 1 Wb (veeber)Põhivalem: kus (Fii) on magnetvoog, on pinna magnetinduktsioon on pinna pindala ja (beeta) on nurk pinna normaali ja magnetvälja suuna vahel.Transformaator ehk trafo on elektromagnetiline seade (elektrimasin), mis võimaldab muuta vahelduvvoolu pinget ja voolutugevust voolusagedust muutmata.Elektrialajaamades kasutatakse trafosid. Suurim probleem elektrienergia ülekandmisel elektrijaamast kodutarbijani on energiakaod. Mida suurem on vool, seda suurem on soojuskadu. Alajaamas võimendatakse pinget trafode abil ja enne tarbijani jõudmist alaldatakse. Suurtes kõrgepinge liinides on pinge mõnisada kV
Voolu muutus juhtmes tekitab vastava magentväljamuutuse kaudu voolu naaberjuhtmes Magnetvoog ø näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. Magnetvoog on 0, kui magnetväli on paraleelne pindalaga. Magnevoog on maksimaalne, siis kui magnetvoog on risti pinnaga. Magnetvoog avaldub kujul: ø= BScos , kus B-magnetinduktsioon, S-pinna pindala , -nurk pnna normaali ja magnetvälja suuna vahel. Üks veeber ( 1 Wb) on magnetvoog, mis läbib 1m2 suurust magnevälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1 T. Seega 1Wb = 1T1m2 Faraday induktsiooniseaduse kohaselt juhtmekontuuris tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. SI-süsteemi korral i = -ø/t ø on magnetvoo muutus kontuuris t on ajavahemik, mille jooksul muutus toimus. Lenzi reegel , erinevad sõnastused:
muutumisel kontuuri askohas(2) Elektormagneetilise induktsiooni nähtuse avastas 1831a Faraday, kes tegi järgmise katse:(3) Faraday muretses endale vajalikud asjad ära, pani need kokku ja hakkas katsetama ühe teadlasega. Lülitades voolu sisse läksid teise tuppa vaatama... Induktsioonivoolu suunda määratakse Lenzi reegli abil.(4) Magneti põhjapooluse lähendamisel tekib juhtmekeerus vool, mille magnetväli on vastassuunaline B, joonisel seega üles, see on ka kontuuri normaali suund. Vastavalt kruvi reeglile saame voolu suuna- kruvi liikumise suund ühtib normaali suunaga, kruvipea pöörlemise suund näitab voolu suunda. Lenzi reegel: Induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetväli takistab induktsioonivoolu esilekutsuva magnetvälja muutumist. i=-/t Induktsiooni emj on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Endainduktsioon.Induktiivsus. Endainduktsiooniks nim nähtust, kus muutuv mahnetväli
Nende jõudude tööd positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringi ulatuses nimetatakse elektromotoorjõuks. Kontuuri pinda läbiva magnetvoo muutumisel tekivad kõrvaljõud, mille mõju iseloomustab induktsiooni elektromotoorjõud (i). Faraday induktsiooniseadus: Induktsiooni elektromotoorjõud suletud kontuuris võrdub magnetvoo muutumise kiirusega i= - /t. (Joonis 3). Valime kontuuris positiivse suuna. Kontuuri normaali n(vektor) suund on määratud kruvi reegliga. Kasvagu magnetinduktsiooni vektor B ajas ja olgu ta suund kontuuri normaali suund ajas. Sel juhul 0 ja /t0. Vastavalt Lenzi reeglile tekitab induktsioonivool magnetvoo '0. See nduktsioonivool on negatiivse suunaga ning induktsiooni elektromotoorjõud on negatiivne. Seetõttu peab induktsiooniseaduse valemis esinema miinusmärk. (joon. 4). Olgu meil transformaator, see on 2 spdamikule asetatud pooli, kui
pinda. Kuidas magnetvoogu arvutatakse? (Valem , tähiste seletused, ühikud ). Magnetvoog avaldub kujul: Nimi.........................................................................................Klass............... Kuupäev........................................ = B S cos · B on magnetinduktsioon · S pinna pindala · nurk pinna normaali ja magnetvälja vahel · Üks veeber (1 Wb) on magnetvoog, mis läbib 1 m2 suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1T. Seega 1 Wb= 1T * 1m2 7. Sõnasta Lenzi reegel. LENZI REEGEL · Elektromagnetiline induktsioon on oma olemuselt alalhoidlik nähtus. Induktsioonivool soodustab alati olemasoleva olukorra säilimist
tabeli andmeid kasutades. Valgustustihedus Kui valgusallikast lähtuv valgus langeb kaugusel r asuvale pinnale suurusega A, Valgustustihedus E võrdub sellele pinnale langeva valgusvoo Φ ja pinna suuruse jagatisega. Φ = I × Ω ja ruuminurga definitsiooni Ω/A = 1/r2 Pinna valgustustihedus on võrdne jagatisega I/r2 E = Φ/A = I × Ω/A = I/r2 Heledus Valgusallika pinna heledus, kus A on pinna suurus ja ϑ nurk pinna normaali ja kiirtekimbu suuna vahel. Seega on valgusallika heledus võrdne tema pinnaelemendilt antud suunas lähtuva kiirtekimbu valgustugevusega. L = I/Acosϑ Valgustugevuse mõõtmine Valgustugevuse mõõtmise põhimõtet, kui punktikujuline valgusallikas paikneb 1-meetrise raadiusega kera keskpunktis, siis lõikab 1 steradiaani suurune ruuminurk Ω vastavalt steradiaani definitsioonile kerast 1-ruutmeetrise pinna A.
Planeetide liikumine Sissejuhatus · Päikesesüsteemi kuulub Päike, kaheksa suurt planeeti ja hulgaliselt väikekehi. · Planeetide orbiidid on ligikaudu tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. · Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. · Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. · Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. Planeetide paiknemine Päike Veenus Merkuur Maa Mars Saturn Neptuun Jupiter Uraan Kepleri I seadus A f M · Planeedi liikumistee e e (orbiit) on ellips, mille l ...
1) Nimeta Maa 2 põhilist mudelit geodeesias. Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e sferoid (geomeetriline) 2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused? Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS84, GRS80. (?WGS72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise meetod? Polügonomeetria 4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a/(1e2sin2B)0,5 , apikem pooltelg, eeksentrilisus, meridiaani raadius geodeetilise laiusega B M=a(1e 2)/(1 e2sin2B)1,5. 5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu põhimõtteline skeem. 6) Loetle polügonomeetria puudused ja eelised, võrreldes teiste meetoditega (GPS, tringulatsioon) ning pikliku polügonomeetriakäigu eelis, võrreldes kõvera käiguga. Pol...
Milleks neid vaja on? Heledamate tähtede rühmitused. Neid on vaja Kuu ja planeetide liikumise jälgimise hõlbustamiseks. · Mis on Sodiaak? Päikese ja Kuu teed tähistavad 12 tähtkuju · Miks on tähtede asend taevasfääril püsiv? Tähtedevahelised kaugused on väga suured, selleks, et pilt muutuks, kuluks sadu tuhandeid aastaid. · Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine? Tiirlemine ümber Päikese, pöörlemine ümber telje, telje pretsessioon orbiidi tasandil normaali ümber · Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes? Kui oma orbiidil liikuv Maa möödub temast kaugemal liikuvast välisplaneedist, paistab see tähtede suhtes liikuvat vastassuunas tegelikule liikumisele. · Kirjeldage kuu- ja päikesevarjutus? Päikesevarjutus siis kui kuu on maa ja päikese vahel, kuuvarjutus siis kui maa on kuu ja päikese vahel
U-pinge [1V] voolu suund on vastupidised R-takistus [1] Joule Lenz'i seadus: Vasaku käe reegel: Kui asetada vasak käsi nii, et Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda juhis ning voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. magnetvälja magnetinduktsiooni normaali suunaline Q=I2Rt komponent on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial Q-soojushulk [1J] näitab vooluga juhile magnetväljas mõjuva jõu suunda. I-voolutugevus [1A] Vasaku käe reegel Lorentzi jõu suuna määramiseks: Kui asetada vasak R-juhi takistus [1] käsi nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad pos
· Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes · Voolu muutus juhtmes tekitab vastava magnetväljamuutuse kaudu voolu naaberjuhtmes MAGNETVOOG. FARADAY INDUKTSIOONISEADUS · Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda. Magnetvoog avaldub kujul: = B S cos · B on magnetinduktsioon · S pinna pindala · nurk pinna normaali ja magnetvälja vahel · Üks veeber (1 Wb) on magnetvoog, mis läbib 1 m2 suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1T. Seega 1 Wb= 1T * 1m2 · Kehtib Faraday induktsiooniseadus, mille kohaselt juhtmekontuuris tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. SI-süsteemi korral · - on magnetvoo muutus kontuuris · t- ajavahemik, mille jooksul see muutus toimus LENZI REEGEL
tähtkujuks. Kuu ränne kirjeldas ka Päikese liikumist taevas. Kasutati teavatähti, kuna taevasse ei saa kirjutada.15. Sodiaak ehk loomaring on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole Päikese näilist teekonda ehk ekliptikat.16.Tähistaeva püsivus muutumatuna on seletatav tähtede suurte kaugustega.17. Maa liikumine jagatakse:tiirlemine ümber Päikese, pöörlemine ümber enda, ja telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber. 18. Päikeseööpäev Täheööpäev tavalisest 4 minutit lühem, jagatakse ka 24 h. Algab, kui kulmineerub kevadpunkt.19. Troopiline aasta ehk päikeseaasta on aeg Maa kahe järjestikuse läbimineku vahel kevadpunktist.20. Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt.21. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Kuuvarjutuse tekitab Maa vari, kui planeet tuleb Päikese ja Kuu vahele. 33. 34
moodustavad murdjooni. Koordinaadid on tavaliselt arvsuurused, mis määravad mingisuguse punkti asukoha mingi valitud lähtetasapinnal lähtejoonte vahel. Geodeetilised koordinaadid graafilised koordinaadid määratakse geodeetiliste mõõtmistega. Geodeetiline kõrgus h, määrab vaatluspunkti kauguse ellipsoidi pinnast piki normaali - ellipsoidi punktitasandi ristjoon antud punktis. Geodeetiline laius (B) nurk ekvaatori tasapinna ja punkti M läbiva normaali vahel. Geodeetiline pikkus (L) nurk algmeridiaani ja punkti M läbiva meridiaani vahel. Astronoomilised koordinaadid geograafilised koor-d määratakse astronoomiliste vaatlustega. Lähtesuunaks on loodjoon ja punkti asukoht määratakse geoidil. Absoluutne kõrgus H, määratakse geoidi teel. Astronoomiline laius () on nurk ekvaatori tasapinna ja punkti läbiva loodjoone vahel. Astronoomiline pikkus () on kahetahuline nurk algmeridiaani ja punkti läbiva meridiaani tasapinna vahel.
MAGNETILINE VASTASTIKMÕJU. MAGNETVÄLI. Magnetiline vastastikmõju laetud kehade vahel esinev vastastikmõju, mis on põhjustatud nende kehade liikumisest. Magnetväli magnetilist vastastikmõju edasiandev väli, mis ümbritseb vooluga juhte ja liikuvaid laenguid. Magnetvälja asetatud vooluga kontuurile (raamile) mõjub kontuuri pöörav jõumoment, mis orienteerib kontuuri kindlasse tasakaalulisse asendisse. Kontuuri pinna positiivse normaali suund selles asendis loetakse magnetvälja suunaks kontuuri asukohas. Kontuuri pinna positiivse normaali suund määratakse kontuuris kulgeva voolu suunaga "kruvireegli" järgi. suund tasakaaluasendis (magnetvälja suund) I n Kontuuri pöörav jõumoment M (jõu F ja jõuõla l korrutis) avaldub: M = B I S sin ,
sisejõu epüüri 1.21. Mis juhtub detailiga selle materjali piirseisundi saabudes? Detail- põhjal konstruktsioon läheb katki 2.23. Mis on mehaaniline pinge?*** 1.22. Mis on materjali tõmbediagramm? = (pinge - deformatsiooni tunnusjoon) 2.24. Kirjeldage normaalpinget! kui sisejõu mõjumise siht ühtib antud lõike = tõmbekatsestsaadud taandatud koormuse ja suhtelise deformatsiooni graafik normaali sihiga; 1.23. Milleks vajatakse materjali tõmbediagrammi? *** 2.25. Kirjeldage nihkepinget!: kui sisejõu mõjumise siht on lõike normaali 1.24. Mis on materjali proportsionaalsuspiir? suurim pinge (punktis A), mille sihiga risti. korral kehtib veel Hooke'i seadus 2.26. Kuidas on matemaatiliselt seotud pikisisejõu resultant ja pikkepinge? *** 1.25. Mis on materjali elastssuspiir
· Maa keskmine raadius 6372,795 km. · Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C. · Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C madalaim õhutemperatuur on 89,6° C ...Veel miskit harivat! · Maa tiirleb ümber Päikese, kulutades ühe tiiru tegemiseks 356,26 päeva ehk ühe aasta. · 20. sajandi keskelt on inimesed saatnud Maa orbiidile palju tehiskaaslasi. · Maa telg on orbiidi tasandi ehk ekliptika normaali suhtes kaldus 23,4° võrra. (See nurk on aastaaegade põhjustajaks) · Maa-tüüpi Päikesesüsteemi planeetide seas on Maa suurim. · Maa on Kuust ligikaudu 81 korda massiivsem, kuid Päikesest 33 000 korda kergem. · Keskmine tihedus on 5,5 g/cm³. Seega on Maa keskmine tihedus vee tihedusest 5,5 korda suurem. · Kuult ja kosmoselaevadelt saab vaadelda Maa faase, mis sarnanevad Kuu faasidega. ... Lisaks veel ajaloost ka veidi! · Pythagaros avaldas VI sajandil e. Kr.
see sirge risti ka tasandiga PUNTKI P PROJEKTSIOONI TASANDIL - nim seda punkti läbiva tasandi lõikepunkti. PUNKTI KAUGUSEKS TASANDIST - nim punkti ja tema projektsiooni vahelist kaugust. TASANDIGA PARALLEELSE SIRGE KAUGUSEKS TASANDIST - loetakse selle sirge mistahes punkti kaugust tasandist. LÕIGUPROJEKTSIOON TASANDIL - on selle lõigu otspunktide projektsioonidega määratud lõik. SIRGE JA TASANDI VAHELISEKS NURGAKS - nim nurka, mis on sirge ja tema projektsiooni vahel. TASANDI NORMAALI JA TASANDI VAHELINE NURK - on 90*. TASANDIGA PARALLEELSE SIRGE JA TASANDI VAHELINE NURK - on 0*. SIRGE PROJEKTSIOONIKS TASANDIL - võib olla sirge või punkt. KOLME RISTSIRGE TEOREEEM - täisnurga projektsioon tasandil on täisnurk siis ja ainult siis, kui täisnurga üks haar asetseb tasandil või on sellega paralleelne ja tema haar ei ole risti tasandiga. ANTUD NURGA PROJEKTSIOON TASANDIL - on suurim, kui nurgahaarad on tasandiga paralleelsed.
sils toimlb nagu punktis 1 5) Lelab esl- ja pohljaljed tasandlle mls on antud 3 punktlga ning siis toimib nagu punktis 1 53. Sonastage sirge ja tasaplnna lolkepunktl leldmise kaik. * 1) )( 2) . , .. 54. Mis slhllised on tasapinna normaall proJektsloonld? * Tasaplnna normaali pea I t v a a d e on rtstl tasapinna horisontaall pealtvaatega (Ja p6hlj8Ijega), e est va a d e age on ristl tasaplnna frontaali eestvaatega(Ja esiJiUJega). 55. Joonestadavalltud punktist A tasaplnnaa{p;e) normaali n pro)ektsloonld. * A' Millise nurgaga moodetaksekahe tasaplnna vahelist nurka? 56. ** Nende N~"I'I~ t"c::,,"l'Iit~ ""rm""lil'l~ v"h~lic::~ "11M""" tasandite normaalidevahelise nurgaga. 57
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
