P2 Ettevalmistav küsimustik 1. Mis on kõvadus? Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel 2. Kas kõvadus ja tugevus on samad mõisted? Ei 3. Kuidas tähistatakse Rockwelli meetodi A skaalal saadud kõvadusarvu? HRA 4. Millistel juhtudel on soovitatav mõõta Rockwelli meetodi B skaalal materjali kõvadust? Mitteraudmetallide ja -sulamite kõvadust 5. Milline on koormus ja otsik Vickersi meetodi korral? Otsikuks on neljatahuline teemantpüramiid, kus tahkude vaheline nurk on 136 kraadi ja jõud on 9,8...980 N 6. Kuidas valitakse Vickersi meetodil koormus? Sõltuvalt uuritavast materjalist 7. Millistel juhtudel on soovitatav mõõta Vickersi meetodiga materjali kõvadus? Kui on vaja mõõta üksikute struktuuriosade kõvadust 8. Kuidas tähistatakse Vickersi meetodil saadud kõvadusarvu? HV 756 9
Töö eesmärk: Tutvuda kõvaduse määramise meetoditega ja määrata detailide kõvadus Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetodil. Töö selgitav osa: Kõvadus on materjali võime vastu panna lokaalsele plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel. Kõvadust määratakse otsiku (intentori) toime järgi materjali pinnasse. Otsik on valmistatud vähedeformeeruvast materjalist (nt teemant, kõvasulam, karastatud teras) ja on kuuli, koonuse või püramiidi kujuline. Enamlevinud meetod on kõvaduse mõõtmine sissesurumise teel. Otsiku küllaltki suure
B. Õhukeste materjalide korral C. Termotöödeldud duuralumiiniumi korral Student Response Feedback D. Karastatud terase puhul E. Mitteraudmetallide ja -sulamite kõvadust Score: 7/7 11. Kuidas tähistatakse Rockwelli meetodi A skaalal saadud kõvadusarvu? Student Response Feedback A. HB B. HRA C. HV D. HRC E. HRB Score: 6/6 12. Milline on koormus ja otsik Vickersi meetodi korral? Student Response Feedback A. Otsikuks on kuul läbimõõduga 1,588 mm ja koormus 980 N ning eelkoormus 98 N B. otsikuks on neljatahuline teemantpüramiid tahkudevahelise nurgaga on 136 kraadi ja jõud on 9,8...980 N C. Otsikuks on koonus tipunurgaga 120 kraadi ja koormus 1470 N ning eelkoormus 98 N D. Otsikuks on kuul (läbimõõt 10; 5; 2,5; 2; 1 mm) ja koormus on 9,8 kuni 29430 N
D. Karastatud terase puhul E. Kui on vaja mõõta üksikute struktuuriosade kõvadust Score: 7/7 11. Kuidas tähistatakse Rockwelli meetodi A skaalal saadud kõvadusarvu? Student Response A. HRB B. HB C. HV * D. HRA E. HRC Score: 6/6 12. Milline on koormus ja otsik Vickersi meetodi korral? Student Response A. Otsikuks on kuul läbimõõduga 1,588 mm ja koormus 980 N ning eelkoormus 98 N B. Otsikuks on koonus tipunurgaga 120 kraadi ja koormus 1470 N ning eelkoormus 98 N C. Otsikuks on kuul (läbimõõt 10; 5; 2,5; 2; 1 mm) ja koormus on 9,8 kuni 29430 N * D
Mitteraudmetallide ja -sulamite kõvadust D. Õhukeste materjalide korral E. Karastatud terase puhul Score: 7/7 11. Kuidas tähistatakse Rockwelli meetodi A skaalal saadud kõvadusarvu? Student Response A. HB Student Response B. HRA C. HV D. HRB E. HRC Score: 6/6 12. Milline on koormus ja otsik Vickersi meetodi korral? Student Response A. Otsikuks on kuul läbimõõduga 1,588 mm ja koormus 980 N ning eelkoormus 98 N B. Otsikuks on kuul (läbimõõt 10; 5; 2,5; 2; 1 mm) ja koormus on 9,8 kuni 29430 N C. Otsikuks on koonus tipunurgaga 120 kraadi ja koormus 1470 N ning eelkoormus 98 N D. otsikuks on neljatahuline teemantpüramiid tahkudevahelise nurgaga on 136 kraadi ja jõud o Score: 6/6 13.
C. Termotöödeldud duuralumiiniumi korral D. Mitteraudmetallide ja -sulamite kõvadust E. Õhukeste materjalide korral Score: 7/7 11. Kuidas tähistatakse Rockwelli meetodi A skaalal saadud k Student Response A. HRC B. HV C. HRB D. HB E. HRA Score: 6/6 12. Milline on koormus ja otsik Vickersi meetodi korral? Student Response A. Otsikuks on koonus tipunurgaga 120 kraadi ja koormus 1470 N ning eelkoormus 98 N B. Otsikuks on kuul (läbimõõt 10; 5; 2,5; 2; 1 mm) ja koormus on 9,8 kuni 29430 N C. otsikuks on neljatahuline teemantpüramiid tahkudevahelise nurgaga on 136 kraadi ja jõud on 9,8...980 N D. Otsikuks on kuul läbimõõduga 1,588 mm ja
Õhukeste materjalide korral B. Kui on vaja mõõta üksikute struktuuriosade kõvadust C. Mitteraudmetallide ja -sulamite kõvadust D. Termotöödeldud duuralumiiniumi korral E. Karastatud terase puhul Score: 7/7 11 . Kuidas tähistatakse Rockwelli meetodi A skaalal saadud kõvadusarvu? Student Response A. HRC B. HV C. HRB D. HB E. HRA Score: 6/6 12 . Milline on koormus ja otsik Vickersi meetodi korral? Student Response A. Otsikuks on kuul läbimõõduga 1,588 mm ja koormus 980 N ning eelkoormus 98 N B. Otsikuks on kuul (läbimõõt 10; 5; 2,5; 2; 1 mm) ja koormus on 9,8 kuni 29430 N C. otsikuks on neljatahuline teemantpüramiid tahkudevahelise nurgaga on 136 kraadi ja jõud on 9,8...980 N D. Otsikuks on koonus tipunurgaga 120 kraadi ja koormus 1470 N ning eelkoormus 98 N Score: 6/6
näit. mille köhal suur osuti nüüd peatub, näitabki kõvadusarvu HR. Vickersi meetod Vickersi meetod seisneb teemantpüramiidi surumises uuritava materjali pinda. Meetod võimaldab määrata nii pehmete kui ka väga kõvade metallide ja sulamite kõvadust ning sobib õhukeste metallpindade kõvaduse määramiseks. Materjalisse surutakse Vickeri pressi abil neljatahuline püramiid, mille tahkudevaheline tipunurk on 136°, jõud 9,8 - 980 N (l - 100 kgf). Jälje diagonaali mõõdetakse Vickersi meetodil mikroskoobiga (joon. l. 17.). Joonis 1.17 Püramiidi jälje diagonaali mõõtmise skeem Kõvadus Vickersi meetodil arvutatakse valemiga kus F -jõud kgf, A -jälje pindala mm, a - püramiidi tahkudevaheline nurk 136°, d -jälje diagonaal mm. Vickersi kõvadust tähistatakse F = 30 kgf ja koormuse kestuse 10.. 15 s korral näiteks 500 HV. Teistsugustel koormustel ja kestusel märgitakse peale tähist HV koormus ja koormamise kestus, näiteks 220 HV 10/40, s.t
S jälje pindala, mm2 D kuuli läbimõõt, mm d jälie läbimõõt, mm Brinelli meetodil tehtud arvutused: Katsekeha 1, katse 1: HB= = 215,0351 katse 2 : HB= = 204,4726 katse 3: HB= = 207,5623 Katsekeha 2, katse 1: HB= = 218,3554 Katse 2: HB= = 224,054 katse 3: HB= = 221,7494 Katsekeha 3, katse 1: HB= = 631,8855 katse 2: HB= = 693,9073 katse 3: HB= = 637,1781 Kõvaduse määramine Vickersi meetodil: Valem: HV = = = 1,8544 ,kus F rakendatud jõud, kgf - püramiidi tipunurk () d jälje diagonaal. Vickersi meetodil tehtud arvutused: Katsekeha 1, keha 1: HV = 1,8544* = 207,3314 keha 2 : HV = 1,8544* = 218,1433 keha 3 : HV = 1,8544* = 201,8395 Katsekeha 2, keha 1 HV = 1,8544* = 215,5744 keha 2 HV = 1,8544* = 211,3927 keha 3 HV = 1,8544* = 218,1433 Kokkuvõte:
Märgista küsimus Küsimuse tekst Millistel juhtudel on soovitatav mõõta Rockwelli meetodi B skaalal materjali kõvadust? Vali üks või enam: 1. Mitteraudmetallide ja -sulamite kõvadust 2. Karastatud terase puhul 3. Kui on vaja mõõta üksikute struktuuriosade kõvadust 4. Termotöödeldud duralumiiniumi korral 5. Õhukeste materjalide korral Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on koormus ja otsik Vickersi meetodi korral? Vali üks või enam: 1. Otsikuks on neljatahuline teemantpüramiid, kus tahkude vaheline nurk on 136 kraadi ja jõud on 9,8...980 N 2. Otsikuks on kuul läbimõõduga 1,588 mm ja koormus 980 N ning eelkoormus 98 N 3. Otsikuks on kuul (läbimõõduga 10; 5; 2,5; 2; 1 mm) ja koormus on 9,8 kuni 29430 N 4. Otsikuks on koonus tipunurgaga 120 kraadi ja koormus 1470 N ning eelkoormus 98 N Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Kuidas tähistatakse Rockwelli meetodi A skaalal saadud kõvadusarvu? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. HB b. HRB c. HRC d. HV e. HRA Score: 6/6 Küsimus 12 (6 points) Milline on koormus ja otsik Vickersi meetodi korral? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Otsikuks on kuul (läbimõõt 10; 5; 2,5; 2; 1 mm) ja koormus on 9,8 kuni 29430 N b. Otsikuks on koonus tipunurgaga 120 kraadi ja koormus 1470 N ning eelkoormus 98 N c. Otsikuks on kuul läbimõõduga 1,588 mm ja
Rockwelli meetodil? Missugused on nendel juhtudel otsakud ja koormused? Metalsete materjalide korral leiavad kasutamist enamasti A-, B- ja C-skaala, pehmete sulamite ning plastide puhul H-, R-, M28 skaala. Tüüpiline kasutusala terase puhul on C-skaala, Al-sulamite korral B-skaala, kõvasulamitele korral A-skaala ning plastide puhul M-skaala Skaala HRA Koonus- 588N , kõvasulamid Skaala HRB Kuul 980N , Cu, Al ja FE sulamid 5. Millist otsakut ja jõude kasutatakse Vickersi meetodil kõvaduse määramisel? Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. Materjali pinda surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136o ja jõuga 1...100 kgf (9,8...980 N). 6. Selgitage tähiseid HBW, HV ja HBS. Brinelli kõvadusarv HBW kõvasulamkuuli (HBS teraskuuli) puhulmääratakse kuulile toimiva jõu ja sfäärilise jälje pindala suhtena. Metallide ja sulamite puhul (lõõmutatud olekus) kehtib tõmbetugevuse
Tõmbe- ja surv D. Tõmbe- ja surv Score: 8/8 2. Milliseid meetodeid kasutatakse keraamika kõvaduse mõõtmiseks? Student Respo A. Vickersi meeto B. Vickersi meeto C. Kuulkõvadust D. Brinelli meetod E. Rockwelli mee Score: 8/8 3.
kõvaduse vahemikus materjalide katsetamiseks. Meetod oma põhimõttelt on lihtne ning ei ole nõutav jälje mõõtmine operaatori poolt. Tulemus loetakse otse masina skaalalt. Puuduseks on nõutav katseobjekti hea pinnaviimistlus, samuti ka korralik baseerimine töölauale. Katseobjekti läbivajumine või liikumine koormuse toimel ei ole lubatud, üks kõvadusarvu ühik vastab otsaku liikumisele 1...2 m. Kõvaduse määramine Vickersi meetodil Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. See meetod võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks. Tüüpiline kasutusala õhukesed materjalid, pinded, tsementiiditud, nitreeritud pinnakihid ja pindkarastatud terased; keevisõmbluste termomõjutsoonid (nt terase S235J2G3 korral ei tohi kõvadus ületada 350 HV10 ühikut), kõvasulamid, keraamika. Meetodi puuduseks on
Materjalitehnika Instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperuhm: Kaitstud: Töö nr: 1 OT allkiri Metallide mehaanilised omadused Töö eesmärk: Tutvudametallmaterjalide Töövahendid: Brinelli,Rockwelli ja katsetamisega tõmbele,löökpaindele.Tutvuda Vickersi masin.Löökpendel.Teimid. metallmaterjalide kõvaduse määramismeetoditega. Tõmbeteim Materjalide põhilised mehaanilise tugevuse näitajad tõmbel määratakse katselisel teel koostatud toimiva jõu ja absoluutse pikenemise ja pinge ning suhtleise pikenemise vahelise diagrammi põhjal.Määratakse järgmised tugevus-ja plastsusnäitajad: Tugevusnäitajad: Tõmbetugevus Rm-maksimaaljõule F m vastav pinge. Voolavuspiir ReH(ülemine)ja ReL(alumine)
Materjali Kriipe(viili) Valitud Jälje Kõvadusar HV Tugevus iseloomustus katse kõvaduse suurus mm v N/mm2 määramise meetod Teras, Kermis Brinelli m 5.5 115.86 122 390 risttahukas, viilib antud hallikas terast. (alla 60 HRC) Kermis, Kõige Vickersi m 0.329 171 171 550 risttahukas, kõvem, hallikas viilida on raske (üle 60 HRC) Duralumiiniu Kõige Rockwell`i 135 430 m, hõbehall kergem m 1.5 -7(ei saa ) viilida, C 1 73 kermis B viilib antud materjali(all a 60 HRC)
B. Plastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet C. Elastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet D. Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab kõverat osa (vt joonist) Score: 8/8 2. Milliseid meetodeid kasutatakse keraamika kõvaduse mõõtmiseks? Student Response A. Vickersi meetodit ja kõvasulamkuuli B. Kuulkõvadust C. Brinelli meetodit ja teraskuuli D. Rockwelli meetod ja teemantkoonust E. Vickersi meetodit ja teemantpüramidi Score: 8/8 3. Keraamika põhiomadusteks on? Student Response A. Suur termopüsivus B. suur kõvadus ja kulumiskindlus C
3.Missugused otsikud on enamkasutatavad Rockwelli meetodil kõvaduse mõõtmisel? Missugused on nendel juhtudel otsikud ja koormused? Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse jälje sügavuse järgi teraskuuli läbimõõduga 1,588mm (1/16'') ja jõuga 980N (100kgf) skaala B või teemant kõvasulamkoonuse tipunurgaga 120 ° ja jõuga 580N (60kgf) või 1470N (150kgf) materjali sissesurumise teel vastavalt skaalad A ja C. 4.Missugune otsik ning koormused on kasutusel Vickersi meetodil kõvaduse määramisel? Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjalisse. Meetod võimaldab määrata igasuguse kõvadusega metallide ja sulamite kõvadust ning sobib ka metalli õhukese pinnakihi kõvaduse määramiseks. Materjali surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136°, jõuga 9,8...980N (1...100kgf). Nelinurksel jäljendil mõõdetakse kahes sihis diagonaal ning arvutustes kasutatakse nende aritmeetilist keskmist 5
Barcol). Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Kasutatud töövahendid: katsekehad viil mikroskoop jälje mõõtmiseks Brinelli kõvadusmasin Rockwelli kõvadusmasin Vickersi kõvadusmasin Kõvaduse mõõtmise meetodid: Brinelli meetod: Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul läbimõõduga (D) 10; 5; 2,5; 2; 1mm ja jõuga (F) 1...3000 kgf (9,8...29430N). Brinelli kõvadust määratakse reeglina metalsetel (terased, Al-sulamid, Cu- sulamid jne) materjalidel. Meetodi ülemiseks piiriks võib lugeda terase kõvaduse karastatud olekus, alumiseks pehmed puhtad metallid
suurem see on, seda väiksem kõvadus.Tüüpiline kasutusala terase puhul on C-skaala, Al-sulamite korral B-skaala, kõvasulamitele korral A- skaala ning plastide puhul M-skaala. h otsaku sissetungimise sügavuste vahe; N skaalale omane konstant (koonuse puhul N = 100; kuuli puhul N = 130); c skaalajaotis 0,002 mm; 0,001 HRN ja HRT puhul Koonuse kasutamisel loetakse kõvadusarv indikaatori mustalt skaalalt (A- ja C-skaala), kuuli puhul punaselt skaalalt. Kõvaduse määramine Vickersi meetodil Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. See meetod võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks. Meetodi puuduseks on kõrgendatud nõuded pinnaviimistlusele, sisuliselt on nõutud poleeritud pind. F jõud N, S jälje pindala mm2, püramiidi tahkudevaheline nurk ( = 136o), d jälje diagonaal mm Kõvaduse määramine Barcoli meetodil
Arvutamise valem: kus h otsaku sissetungimise sügavus N skaalale omane konstant S - skaalajaotis Katsetamisel surutakse otsak materjalisse eeljõuga F0= 10 kgf (98 N) ja fikseeritakse asend. Seejärel suurendatakse seda põhijõuni 60 kgf (588 N), 100 kgf (980 N) või 150 kgf (1470 N) ja taastatakse esialgne jõud F0. Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungi uise sügavuste vahe. Vickersi meetod meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. Sobib nii metalli kui sulami kõvaduse määramiseks ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks. Tüüpiline kasutusala õhukesed materjalid, pinded, tsementiiditud, nitreeritud pinnakihid ja pindakarastatud terased. Meetodi puuduseks on kõrgendatud nõuded pinnaviimistlusele. Materjali pinda surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136° ja
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 2 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud: Töö eesmärk: 1. Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). 2. Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. 3. Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. 4. Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. 5. Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Töö selgitus Kõvadus on materjali võime vastu panna...
d. Tehnokeraamika tihedus on enamasti väiksem e. Teraste tõmbetugevus on suurem Küsimus 3 Õige Hinne 4,0 / 4,0 The linked image cannot be displayed. The file may have been moved, renamed, or deleted. Verify that the link points to the correct file and location. Märgista küsimus Küsimuse tekst Tehnokeraamika kõvadus Vickersi HV skaalas jääb järgmisse vahemikku: Vali üks: a. 150-700 b. 700-1000 c. 1000-3000 d. 5000-8000 Küsimus 4 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milliseid meetodeid kasutatakse keraamika kõvaduse mõõtmiseks? Vali üks või enam: a. Rockwelli meetod ja teemantkoonust b. Brinelli meetodit ja teraskuuli c. Vickersi meetodit ja teemantpüramidi d. Kuulkõvadust e. Vickersi meetodit ja kõvasulamkuuli Küsimus 5 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus
omadused: tugevus, kõvadus, plastsus ja sitkus. Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vm. Metallide tugevusnäitajateks on voolavuspiir, tugevuspiir jt. Eristatakse konstruktsioonitugevust, staatilist, dünaamilist ja kestustugevust. Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Tuntumad kõvadusteimid (Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetod) põhinevad kõvast materjalist otsaku (indentori) surumisel uuritava materjali pinda. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist deformeerimist. Sitkuse vastupidine omadus on haprus. Sõltuvalt
13. Kas amorfsete termoplastide tööpiirkond on piiratud klaasisiirde- või sulamistemperatuuriga? Student Response Feedback A. jah, klaasisiirdetemperatuuriga B. Ei, sulamistemperatuuriga Score: 3/3 14. Milliseid meetodeid kasutatakse keraamika kõvaduse mõõtmiseks? Student Response Feedback A. Rockwelli meetod ja teemantkoonust B. Kuulkõvadust C. Brinelli meetodit ja teraskuuli D. Vickersi meetodit ja kõvasulamkuuli E. Vickersi meetodit ja teemantpüramidi Score: 0/3 15. Keraamika põhiomadusteks on? Student Response Feedback A. väike painde- ja tõmbetugevus B. suur kõvadus ja kulumiskindlus C. korrosiooni ja tulekindlus D. Suur termopüsivus E. väike tihedus metallidega võrreldes, millest tuleneb ka suur eritugevus survel Score: 0/3 16.
sulamistemperatuuriga? Student ResponseFeedback A. jah, klaasisiirdetemperatuuriga B. Ei, sulamistemperatuuriga Score:3/3 14. Milliseid meetodeid kasutatakse keraamika kõvaduse mõõtmiseks? Student ResponseFeedback A. Vickersi meetodit ja teemantpüramidi B. Rockwelli meetod ja teemantkoonust C. Vickersi meetodit ja kõvasulamkuuli D. Kuulkõvadust E. Brinelli meetodit ja teraskuuli Score:3/3 15. Keraamika põhiomadusteks on? Student ResponseFeedback A
Rockwell ja Vickers, Barcol). Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Kasutatud töövahendid: Karastatud terasest viil, Brinelli katsemasin, Rockwelli katsemasin, Vickersi katsemasin, etalonplaadid. Katsetulemused: Materjali Viilikatse Jälje HV Võrdlusskaa Rm iseloomustus suurus la mm Messing Kriimustas 3,4 113 107 HBS 360 Lõõmutatud Ei 113 63 HRB 360 teras kriimustan ud
HBW d F 1 · F Rockwelli kõvadus F0 F0 F 0 HRA, HRB, HRC 0 h h F · Vickersi kõvadus HV S d Kõvadusteimid · Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel · , , Kõvaduse määramine · Otsaku (indentori) toime järgi materjali pinnasse. Otsak on valmistatud vähedeformeeruvast materjalist (teemant,; kõvasulam; karastatud teras, ; ) ja on kuuli,
13) 14) KU- U-soonega teimiku purustustöö; KV- V-soonega teimiku purustustöö 15) Brinelli meetodil kasutatakse kõvasulamkuuli või karastatud teraskuuli läbimõõduga 10;5;2,5;1mm ja jõudu 9,8.....29430N 16) Katsekeha läbimõõt t ei tohi olla väiksem kui jälje 8-kordne sügavus 17) Katsetusjõud valitakse arvestusega, et jälje läbimõõt oleks vahemikus (0,24...0,6) D. Suhe jõud-läbimõõt 0,102 F/D2 peab olenevalt materjalist olema 30;15;5;2,5 või 1 18) 19) Vickersi meetod- neljatahulie püramiid tahkudevahelise nurgaga 136 kraadi, jõud 9,8...980N 20) HBW- Brinelli kõvadus, kõvasulamkuul HBS- Brinelli kõvadus, teraskuul
kgf) vastavalt skaalad A ja C. Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungimise sügavus. Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. See meetod võimaldab määrata igasuguse kõvadusega metallide ja sulamite kõvadust ning sobib õhukese metalli kõvaduse määramiseks. Materjali sisse surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136°, jõuga 9,8...980 N (1...100 kgf). Vickersi kõvadusarv määratakse püramiidile toimiva jõu ja jälje pindala suhtena. Brinelli Rockwelli Vickersi Materjalide Füüsikalis- keemilised omadused 1.Füüsikalised eristatakse: tihedus, värvus, sulamistemperatuur, (soojusjuhtivus, soojusmahtuvus)- jahutus vedelikus ,soojuspaisumine ja kahanemin, kulumise kindlus, hõõrdumine ehk fiktsioon-, elektrilis magneetilised omadused 2
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 2 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Oliver Nõgols Rühm: MATB11, rühm A Esitatud: 22.10.14 Töö eesmärk: (Lühidalt kirjeldada praktikumitöö eesmärk) 1) Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers). 2) Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. 3) Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. Kasutatud töövahendid: (Kirjeldada katseaparatuuri jmt) Kõvaduse määramise katsemasinad: Brinell, Rockwell, Vickers; erinevad metallid: alumiinium, alumiiniumsulam, lõõmutatud süsinikteras, messing, karastamata teras, pehme t...
Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sisse- surumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) – skaala B; teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 kgf) – vastavalt skaalad A ja C. Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungimise sügavus. 10 Joonis 11. Rockwelli kõvaduse määramise skeem 6.3. Vickersi kõvadus Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sisse- surumisel materjali. See meetod võimaldab määrata igasuguse kõvadusega metallide ja sulamite kõvadust ning sobib õhukese metalli kõvaduse määramiseks. Materjali sisse surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136°, jõuga 9,8.-980 N (1-100 kgf). Vickersi kõvadusarv määratakse püramiidile toimiva jõu ja jälje pindala suhtena. Joonis 12. Vickersi kõvaduse määramise skeem 7
Kui Wollaston seda pakkus sohos ühele poele arvati et see on elavhõbeda ja plaatina sulam. Pallaadium on nimetatud pallase asteroidi järgi mis kaks aastat varem avastatud oli. Pallaadiumkloriid oli üks varasemaid tuberkuloosiravimeid. Füüsikalised omadused Pallaadium on toatemperatuuril tahkes olekus. Tihedus on umbes 12g·cm^-3 ning vedelas olekus umbes 10g·cm^-3. Sulamistemperatuur on 1554.9C ja keemistemperatuur 5365C. Kõvadus puhtal olekus palladiumil on vickersi skaala järgi 37 Mehhaanilised omadused Pallaadium toatemperatuuril on pehme ja plastne kuid karastamisega saab teda tugevamaks teha. Muu keemiline info Pallaadiumil on 6 stabiilset isotoopi massidega 102, 104, 105, 106, 108 ja 110. Tüüpilised oksüdatsiooniastmed on tal 0, +1, +2, +4 ja harvadel juhtudel ka +6. Kuigi plaatinametallina Pallaadium väga hapetega ei reageeri, on ta plaatinametallidest hapetega kõige reageerivam metall. Kasutusvaldkonnad
e vähe ilma Viilikatse võttis võttis vaevata Brinelli meetod Valitakse sobiv kera suurus ja raskus katse jaoks (proovimise teel valitakse) Kera surutakse masinaga materjali sisse Mõõdetakse ise kera jälje läbimõõt Saadakse tulemus Vickersi meetod Valitakse sobiv koormus Teemantpüramiid surutakse materjali Masin annab/arvutab automaatselt tulemuse Rockwelli meetod Valitakse sobiv skaala antud materjali jaoks (proovimise meetodi abil valitakse) Surutakse koonuse kujuline ots materjali sisse Masin arvutab automaatselt tulemuse. Barcoli meetod Surutakse materjali teraskoonus Mõõdetakse saadud tulemus
omadused: tugevus, kõvadus, plastsus ja sitkus. Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vm . Metallide tugevusnäitajateks on voolavuspiir, tugevuspiir jt. Eristatakse konstruktsioonitugevust, staatilist, dünaamilist ja kestustugevust. Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Tuntumad kõvadusteimid (Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetod) põhinevad kõvast materjalist otsaku (indentori) surumisel uuritava materjali pinda. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist deformeerimist . Sitkuse vastupidine omadus on haprus.
Alustatud pühapäev, 4. oktoober 2015, 18:46 Olek Valmis Lõpetatud pühapäev, 4. oktoober 2015, 18:48 Aega kulus 2 minutit 31 sekundit Hinne 12,00, maksimaalne: 13,00 (92%) Tagasiside Suurepärane! Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetodiga määratakse materjalide: Vali üks: 1. kõvadus 2. tugevus 3. sitkus Tagasiside Õige vastus on: kõvadus Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Al-sulami normaalelastsusmoodul on 70 GPa, terasel 210 GPa. Kumb materjal on elastsem? Vali üks: 1. Al-sulam 2. teras Tagasiside Õige vastus on: Al-sulam Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst ..
Tõmbetugevuseks nimetatakse tugevusõpetuses tõmbekatsel esinevat suurt pinget, mille korral katsekeha veel ei purune. Rm=Fm/S0, kus Fm – maksimaaljõud ja S0 – teimiku algristlõikepindala. 2. Milline on seos materjali tõmbetugevuse ja kõvaduse vahel? Mõlema puhul on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformeerumisele. Vastupanuvõime tugevale koormusele. 3. Selgita tähised HBW, HV, HBS HBW – Brinelli kõvadusaste tähistus(kõvasulamkuul) HV – Vickersi meetodi kõvadusarvu tähistus HBS – sama mis essa aga (teraskuul) 4. Mis on voolepiir, tinglik voolepiir ja kuidas neid määratakse? Voolepiir on piir, millest all poolt on detailil elastne deformatsioon ehk taastab peale jõu kaudumist oma orginaal mõõtmed...ning voolepiir punktist üleval pool on plastne deformatsioon ehk peale jõudude eemaldumist säilitab detail oma kuju ja mõõtmed. Tinglik voolepiir on märgitakse kokkulepitult pingele kus keha on pikenenud oma
Küsimus 8 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Millises pingeolukorras on keraamika tugevus suurim? Vali üks: 1. väändel 2. paindel 3. tõmbel 4. survel + Küsimus 9 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Tehnokeraamika valmistamise põhioperatsioonid on Vali üks: 1. pulbri pressimine ja paagutamine + 2. sepistamine 3. lõiketöötlemine 4. toormaterjali sulatamine ja valamine sulast olekust vormi Küsimus 10 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Küsimuse tekst Tehnokeraamika kõvadus Vickersi HV skaalas jääb järgmisse vahemikku: Vali üks: a. 150900 b. 7001000 c. 10003000 + d. 50008000 Küsimus 11 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Küsimuse tekst Millised väited on õiged? Vali üks või enam: 1. puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine ei mõjuta protsessi 2. silumiinis olev räni osakesed takistavad voolava laastu teket ja seetõttu parandavad lõiketöödeldavust + 3. puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine võib rikkuda detaili või treitera + 4
saamiseks kõvaduse mõõtmisel Brinelli meetodil? Katsekeha minimaalne paksus ei tohi olla väiksem kui jälje 8-kordne sügavus 18. Missugused skaalad on enamkasutatavad kõvaduse mõõtmisel Rockwelli meetodil? Missugused on nendel juhtudel otsakud ja koormused? Enamkasutatavad skaalad on A, C ja D .HRA-koonus, koormus 588,4 N HRC-koonus, koormus 1471 N. HRD-koonus ,koormus 980,7 N 19. Millist otsakut ja koormust kasutatakse Vickersi meetodil kõvaduse määramisel? Kasutatakse neljatahulist teemantpüramiidi ja jõudu 9,8...980 N. 20. Selgitage tähiseid HBW ja HBS.
Küsimus 8 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Millises pingeolukorras on keraamika tugevus suurim? Vali üks: 1. tõmbel 2. väändel 3. paindel 4. survel Küsimus 9 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Tehnokeraamika valmistamise põhioperatsioonid on Vali üks: 1. lõiketöötlemine 2. toormaterjali sulatamine ja valamine sulast olekust vormi 3. pulbri pressimine ja paagutamine 4. sepistamine Küsimus 10 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Küsimuse tekst Tehnokeraamika kõvadus Vickersi HV skaalas jääb järgmisse vahemikku: Vali üks: a. 150-900 b. 700-1000 c. 1000-3000 d. 5000-8000 Küsimus 11 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Küsimuse tekst Millised väited on õiged? Vali üks või enam: 1. silumiinis olev räni osakesed takistavad voolava laastu teket ja seetõttu parandavad lõiketöödeldavust 2. puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine võib rikkuda detaili või treitera 3. puhta alumiiniumi treimisel tekkiv laastu voolamine ei mõjuta protsessi 4
c. Ei mõjuta Küsimus 12 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on Barcoli kõvadusmeetodi eelised Rockwelli meetodi ees? Vali üks või enam: a. Sobib ka polümeerkomposiitmaterjalide korral b. Seade on kaasaskantav c. Tulemused on täpsemad Küsimus 13 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Enim kasutatavateks plastide kõvaduse mõõtmise meetoditeks ja skaaladeks on? Vali üks või enam: a. Vickersi meetod ja teemantpüramiid b. Kuulkõvadus ja teraskuul 5 mm c. Brinelli meetod ja teraskuul 2,5 mm d. Rockwelli meetod ja kuul 6,35 mm Küsimus 14 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kas PC (polükarbonaat) on kergesti lõiketöödeldav? Vali üks: a. jah b. ei Küsimus 15 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kas PC (polükarbonaat) on kergesti lõiketöödeldav? Vali üks: a. ei b. jah Küsimus 16 Õige
Purustustöö norm on nt 27J, temperatuuril +20..+60 kraadi (JR..J6). JR on 20+, J0 on 0, J2 on -20 kraadi. 3. Materjalide kõvaduse mõõtmise meetodite üldkirjeldus ja tähistus. Kõvaduse määramine Brinelli meetodil HB. Teraskuul kuni 10 mm surutakse mõne aluse peale. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil HRA, HRC koonus surutakse aluse peale ja HRB puhul surutakse kuul peale. Kõvaduse määramine Vickersi meetodil HV teemantpüramiidiga igasugustele materjalidele ja kõvasulamitele surutakse peale. 4.Ehitus ja masinaehitusteraste põhiomadused, kasutusalad, tähistus. Ehitusterased on madala süsinikusisaldusega (kuni 0,2 % C). Tavaliselt on profiilmaterjalina (nurkteras, latt, armatuur jne). On hästi keevitatavad. S185. Masinaehitusterased jagunevad: 1. Tsementiiditavad terased (C10E) Hammasrattad 2. Parendatavad terased (C30E) Võllid 3
1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused. Pöörata erilist tähelepanu metallide kasutamisele ja selle muutusele. 2. Metallide ja sulamite liigitus: tiheduse, sulamistemperatuuri, keemilise aktiivsuse järgi. 1) kergmetalllid ja -sulamid (light metals and alloys) tihedusega <5000 kg/m³. Nt. Liitium, berullium, magneesium, alumiinium jt. 2) raskemetallid ja -sulamid (heavy metals and alloys) tihedusega >10000kg/m³. Nt. Plaatina, volfram, molubdeen, plii, jt. 3) keskmetallid ja -sulamid tihedusega 5000-10000 kg/m³. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 1) kergsulavad metallid ja sulamid (fusible metals and alloys), mille sulamistemperatuur ei uleta plii oma, st. 327 °C. Nt. Tina, plii, elavhobe jt. 2) rasksulavad metallid ja sulamid (refractory metals and alloys), mille sulamistemperatuur uletab raua oma, st. 1539 °C. Nt. Volfram, tantaal...
Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on Barcoli kõvadusmeetodi eelised Rockwelli meetodi ees? Vali üks või enam: a. Tulemused on täpsemad b. Seade on kaasaskantav c. Sobib ka polümeerkomposiitmaterjalide korral Küsimus 13 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Enim kasutatavateks plastide kõvaduse mõõtmise meetoditeks ja skaaladeks on? Vali üks või enam: a. Brinelli meetod ja teraskuul 2,5 mm b. Kuulkõvadus ja teraskuul 5 mm c. Vickersi meetod ja teemantpüramiid d. Rockwelli meetod ja kuul 6,35 mm Küsimus 14 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Kas PC (polükarbonaat) on kergesti lõiketöödeldav? Vali üks: a. ei b. jah Küsimus 15 Õige Hinne 1,00 / 1,00 The linked image cannot be displayed. The file may have been moved, renamed, or deleted. Verify that the link points to the correct file and location.
Materjali vastupanu deformeerimisele ja purune¬misele iseloomustavad materjalide mehaanilised omadused: tugevus, kõvadus, plastsus ja sitkus. Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust. Metal¬lide tugevusnäitajateks on voolavuspiir, tugevuspiir jt. Eristatakse konstruktsioonitugevust, staatilist, dünaamilist ja kestustugevust. Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Tuntumad kõvadusteimid (Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetod) põhinevad kõvast materjalist otsaku (indentori) surumisel uuritava materjali pinnal saadava jälje suuruse hindamisega. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist deformeerimist. Sitkuse vastupidine omadus on haprus.
katkevenivus. GJM – tempermalm (B-must; W-valge) Eriomadustega legeermalmid markeeritakse koostise järgi. Esimene täht näitab malmi liiki grafiidi osakeste kuju järgi (L-lamellgrafiit, libleja kujuga; S-sferoidaalne grafiit, keraja kujuga). EN – GJLA-XniCuCr 15-6-2. L – liblegrafiit A – austeniitstruktuuriga X – kõrglegeeritud Abrasiivkulumiskindlate malmidel GJN (N-puudub grafiit). Liigitähise järel Vickersi kõvadus. Mittelegeerteraste tähistus kasutuse järgi (kasutatakse, kui tootmisel ei kasutata termotöötlust) Terasegrupid ja peasümbolid: Teraskonstruktsiooniterased – S Masinakonstruktsiooniterased – E Survemahutite terased – P Toruterased – L Relsiterased - R Peasümboli järel voolepiir (N/mm2) Mittelegeerteraste tähistus keemilise koostise järgi (terast on termotöödeltud)
ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 kgf). Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungimise sügavus. Kõvaduse määramine Vickersi meetodil 2. Materjalide aatomstruktuur Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. See meetod võimaldab määrata Kõikide tehnomaterjalide põhiliseks struktuuri-ühikuks igasuguse kõvadusega metallide ja sulamite on aatom, mis koosneb positiivselt laetud kõvadust ning sobib õhukese metalli kõvaduse
Löökpaindeteim Kõvaduskatse 6. Milliseid materjalide omadusi määratakse tõmbeteimiga? Tõmbeteimiga määratakse materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. 7. Millised on materjalide kõvaduse mõõtmise meetodid? Brinelli meetod - surutakse katsetavasse materjali karastatud teraskuul läbimõõduga (D) kuni 10 mm ja jõuga (F) kuni 29400 N(e. 3000 jõukilogrammi – kgf) Rockwelli meetod - määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi Vickersi meetod - Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali Knoopi kõvadus Mohsi skaala Shore´i kõvadus 8. Mis on metallisulami komponent? Komponentideks nimetatakse neid aineid, mis moodustavad sulami. 9. Mis on metallisulami faas? Faasiks nimetatakse süsteemi ühtlast osa, millel on ühesugune koostis ja agregaatolek ning mis on eraldatud süsteemi teistest osadest (faasidest) piirpinnaga. 10. Mis on mehaaniline segu metallisulamis?
Score: 2,7/2,7 18. Mis on Barcoli kõvadusmeetodi eelised Rockwelli meetodi ees? Student Response 1. Seade on kaasaskantav 2. Tulemused on täpsemad 3. Sobib ka polümeerkomposiitmaterjalide korral Score: 2,7/2,7 19. Enim kasutatavateks plastide kõvaduse mõõtmise meetoditeks ja skaaladeks on? Student Response A. Rockwelli meetod ja kuul 6,35 mm B. Kuulkõvadus ja teraskuul 5 mm C. Vickersi meetod ja teemantpüramiid D. Brinelli meetod ja teraskuul 2,5 mm Score: 2,7/2,7 20. Kas PC (polükarbonaat) on kergesti lõiketöödeldav? Student Response 1. jah 2. ei Score: 2,7/2,7 21. Milline on enam kasutatav Rockwelli skaala plastide korral? Student Response 1. A 2. B 3. M Score: 2,7/2,7 22. Milline toodud plastidest on suurima kulumiskindlusega?
18. Mis on Barcoli kõvadusmeetodi eelised Rockwelli meetodi ees? Student Response 1. Seade on kaasaskantav 2. Tulemused on täpsemad 3. Sobib ka polümeerkomposiitmaterjalide korral Score: 2,7/2,7 19. Enim kasutatavateks plastide kõvaduse mõõtmise meetoditeks ja skaaladeks on? Student Response A. Rockwelli meetod ja kuul 6,35 mm B. Kuulkõvadus ja teraskuul 5 mm C. Vickersi meetod ja teemantpüramiid D. Brinelli meetod ja teraskuul 2,5 mm Score: 2,7/2,7 20. Kas PC (polükarbonaat) on kergesti lõiketöödeldav? Student Response 1. jah Student Response 2. ei Score: 2,7/2,7 21. Milline on enam kasutatav Rockwelli skaala plastide korral? Student Response 1. A 2. B 3. M Score: 2,7/2,7 22.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
