................................................5 1.4 Magneesium...............................................................................................................................6 2. MUSTAD METALLID....................................................................................................................7 2.1 Malmid.......................................................................................................................................7 2.1.3. Valgemalm..........................................................................................................................8 2.1.1. Hall malm...........................................................................................................................8 2.1.2. Tempermalm.......................................................................................................................8 2.2 Teras....................................................................
suurenemist ei ole võimalik saavutada. Masinaehitustehaste praktikas kasutatakse malmvalandite karastamist vähe, ja kui seda tehakse, siis mitte tugevuse, vaid kõvaduse suurendamiseks. Tempermalmi termiline töötlemine Tempermalmi saadakse valgemalmist. Tempermalmist valandite tootmine koosneb kahest põhioperatsioonist: 1) valandi saamine valgemalmist ja 2) valandite lõõmutamine valgemalmi tsementiidi lagundamise eesmärgil. Et valamisel tekiks valgemalm, kasutatakse valamiseks väikese ränisisaldusega malmi. Suurema ränisisalduse korral võib valamisel tekkida hallmalmi struktuur ja hallmalmi tempermalmiks muuta ei ole üldse võimalik. Tempermalmi 1õõmutatakse järgmiselt. Valgemalmist valandid paigutatakse teras- või malmkastidesse ja nendele puistatekse peale puhast kuiva liiva. Liiva puistamine on vajalik selleks, et 1õõmutamisel ei tekiks kaardumist valandi enese raskuse ja temal asuvate teiste valandite raskuse toimel
ferriit 4. grafiit 5. tsementiit 6. perliit 18 Mille järgi otsutatakse, kas tegemist on hall-, temper- või keragrafiitmalmiga? : 1. malmi maksumus 2. eelkõige struktuuris oleva grafiidi kuju järgi 3. malmi keemiline koostis (süsinikusisaldus) määrab alati malmi tüübi 4. malmi värvus 5. kasutatud jahtumiskiiruse põhjal on võimalik oletada malmi tüüpi 19 Millise sulamiga on tegemist, kui struktuuris esineb grafiit pesadena? : 1. valgemalm 2. tempermalm 3. keragrafiidiga hallmalm 4. hallmalm 20 Millised on alaeutektse valgemalmi struktuuriosad toatemperatuuril? : 1. sekundaartsementiit 2. grafiit 3. ledeburiit 4. ferriit 5. perliit 21 Millised on üleeutektse valgemalmi struktuuriosad toatemperatuuril? : 1. ferriit 2. ledeburiit 3. grafiit 4. tsementiit 5. perliit 22 Millised väited malmide kohta on tõesed? Malmid... : 1
Vali üks: 1. kasutatud jahtumiskiiruse põhjal on võimalik oletada malmi tüüpi 2. malmi värvus 3. malmi keemiline koostis (süsinikusisaldus) määrab alati malmi tüübi 4. malmi maksumus 5. eelkõige struktuuris oleva grafiidi kuju järgi Question 19 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text Millise sulamiga on tegemist, kui struktuuris esineb grafiit pesadena? Vali üks: 1. valgemalm 2. tempermalm 3. hallmalm 4. keragrafiidiga hallmalm Question 20 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text Millised on alaeutektse valgemalmi struktuuriosad toatemperatuuril? Vali üks või enam: 1. ledeburiit 2. sekundaartsementiit 3. perliit 4. grafiit 5. ferriit Question 21 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text Millised on üleeutektse valgemalmi struktuuriosad toatemperatuuril? Vali üks või enam: 1. ledeburiit 2. ferriit 3
Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. liblejas b. Kerajas c. Pesajas d. Kantjas e. Ovaaljas Score: 5/5 Küsimus 6 (5 points) Millistel tingimustel tekib valgemalm? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel b. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel c. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 C juures d. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks
0,12%C; 1,8%Cr; 1,0%Ni D. 1,2%C; 18%Cr; 1,0%Ni 3. Millised väited on õiged tööriistateraste kohta? Possible Answers A. Tööriistateraseid kasutatakse termotöödeldult õigele kõv B. Tööriistaterastest valmistatakse stantse ja survevaluvorm C. Tööriistateraseid kasutatakse ehituskonstruktsioonides D. Tööriistateraseid ei termotöödelda 4. Millised väited on õiged? Possible Answers A. Valgemalm on survega töödeldav B. Valgemalmi kasutatakse valudetailide valmistamisek C. Valgemalm on kõva ja habras D. Valgemalm sulab kõrgemal temperatuuril kui teras 5. Mis on sisendustüüpi tardlahus? Possible Answers A. Kahe erineva elemedi aatomid moodustavad erinevad kris B. Lahustaja komponent seob lahustatava komponendi aatom C. Asendatakse osa lahustaja komponendi aatomeid lahustuv D
Score: 0 / 15 Küsimus 10 (10 points) Millised väited on õiged? Student Response: Õige Õppija Vastuse variandid Protsent vastus vastus 50.0% a. Valgemalmi võib saada kiirel jahutamisel ka lisandite olemasolul 50.0% b. Valgemalm tekib aeglasel jahtumisel lisandite puudumisel -50.0% c. Valgemalm on survega töödeldav -50.0% d. Valgemalm tekib Si olemasolul ja aeglasel jahtumisel Score: 5 / 10 Kogutulemus: 38.3 / 100 = 38.3%
lisandite puudumine. Kui sulamalm kristalliseerub ebastabiilselt, tekib valgemalmi struktuur. Eeldused grafiitmalmi, ehk hallmalmi tekkeks on aeglane jahutamine ja lisandi räni olemasolu. Mida rohkem on malmis süsinikku ja räni, seda rohkem tekib struktuuri ka grafiiti. Hallmalmis on kogu või enamus C-d vabas olekus grafiidina. Valgemalmi struktuur 11. Antud malmi tehnoloogilisi omadusi ning põhjendused. Valgemalm on väga habras ja kõva ega ole lõiketöödeldav. Ledeburiit teeb malmi hapraks ja seepärast ei saa ühtki malmiliiki survega töödelda, sepistada ega valtsida. Valgemalm on ka raskesti valatav.
Küsimuse tekst Terast oskas inimene toota varem kui malmi. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Valatavad Fe ja C sulamid on: Vali üks: 1. malmid 2. terased Tagasiside Sinu vastus on õige. Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kõige tavalisem ja odavam malm on: Vali üks: 1. valgemalm 2. hallmalm 3. tempermalm Tagasiside Sinu vastus on õige. Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Csisalduse tõusuga muutuvad Fe ja C sulamid plastsemateks. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Malmides on võrreldes terastega vähem S ja P. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00
Vali üks või enam: a. Tsementiiditavate teraste süsinikusisaldus on 0,05 ... 0,25 % b. Malmid on tugevusomdaustelt paremad, kui terased c. Terased liigitatakse kõige laiemalt kahte suurde gruppi: legeerterased ja madallegeerterased d. Malmide tugevus jääb vahemikku Rm=100...1000 MPa Küsimus 19 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on malmi GJL-350 liik ja omadused? Vali üks: a. hallmalm, Rm=350 N/mm2 b. valgemalm, Rm=350 N/mm2 c. hallmalm, HB=350 d. hallmalm, Rm=350 kgf/mm2 Küsimus 20 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised väited on õiged tööriistateraste kohta? Vali üks või enam: a. Tööriistateraseid ei termotöödelda b. Tööriistaterastest valmistatakse stantse ja survevaluvorme c. Tööriistateraseid kasutatakse termotöödeldult õigele kõvadusele (vahemikus 45...60 HRC) d. Tööriistateraseid kasutatakse ehituskonstruktsioonides
Student Response A. Grafiidiosakeste suurusest ja jaotusest B. Grafiidiosakeste kujust (libleline, pesaline ja sferoidaalne) C. Grafiidi osakeste tugevusest D. grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis Score: 2/2 50. Millise malmiga on tegemist? Student Response A. Ferriitne tempermalm B. Perliitne tempermalm C. Üleeutektne valgemalm D. Alaeutektne valgemalm E. Perliitne keragrafiitmalm F. Ferriitperliitne keragrafiitmalm G. Perliitne hallmalm Score: 2/2 51. Millise malmiga on tegemist? Student Response A. Ferriitne tempermalm B. Perliitne tempermalm C. Ferriitperliitne tempermalm D. Ferriitne keragrafiitmalm E. Perliitne keragrafiitmalm F. Ferriitperliitne keragrafiitmalm G. Perliitne hallmalm Score: 2/2 52. Millise malmiga on tegemist
A. Grafiidiosakeste suurusest ja jaotusest B. Grafiidiosakeste kujust (libleline, pesaline ja sferoidaalne) C. Grafiidi osakeste tugevusest D. grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis Score: 2/2 50. Millise malmiga on tegemist? Student Response A. Ferriitne tempermalm B. Perliitne tempermalm C. Üleeutektne valgemalm D. Alaeutektne valgemalm E. Perliitne keragrafiitmalm F. Ferriitperliitne keragrafiitmalm G. Perliitne hallmalm Score: 2/2 51. Millise malmiga on tegemist? Student Response A. Ferriitne tempermalm B. Perliitne tempermalm C. Ferriitperliitne tempermalm D. Ferriitne keragrafiitmalm E. Perliitne keragrafiitmalm F
süsinikusisaldusega on malmid. 4 Malm Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (>2,14%) rauasüsinikusulameid. Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidis (Fe3C) Seotud süsinikuga malmi nimetatakse valgemalmiks. Valgemalm on väga kõva, habras ja halvasti töödeldav.Seepärast teda detailide valmistamiseks ei kasutata. Valgemalm on terase tootmise lähtematerjal. Grafiiti sisaldavad malmid on: hallmalm – liblelise grafiidiga keragrafiitmalm – kõrgtugev, keraja grafiidiga vermikulaarmalm – ussikujulise grafiidiga tempermalm - pesaja grafiidiga Joonis 1. Malmi liigid (allikas: www.uni-due.de/we)
Saamiseks lõõmutatakse pikka aega valgemalmist valandeid ; tulemusena tekkib pesajas grafiit. Teiste malmidega võrreldes on tempermalmil suurem löögitugevus ning teda kasutatakse detailide valmistamiseks milledele mõjub mõningane (juhuslik) löökkoormus. Tempermalm on hallmalmiga võrreldesvastupidavam staatilisele ja eriti dünaamilisele koormusele. Teda tarvitatakse peamiselt põllumajandus-, masina-, ja autotööstuses. Valgemalm Väiksema ränisisaldusega valgemalm on suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav metall. Teda kasutatakse niisuguste detailide valmistamiseks, mis peavad olema kulumiskindlad või töötavad agressiivsetes keskkondades. Valgemalmi murdepind on grafiidi puudumise pärast hele (sellest nimetus). Valgemalmi kasutatakse kas terase tootmiseks või tempermalmist detailide valmistamiseks. Valandeid tehakse temast kõvadduse ja rabeduse tõttu harva.
B. Grafiidiosakeste kujust C. Metalse põhimassi struktuurist D. Grafiidiosakeste suurusest Score: 2/2 50. Millise malmiga on tegemist? Student Response Feedback A. Perliitne tempermalm B. Perliitne hallmalm C. Perliitne keragrafiitmalm D. Ülaeutektne valgemalm E. Ferriitperliitne keragrafiitmalm F. Ferriitne tempermalm G. Alaeutektne valgemalm Score: 2/2 51. Millise malmiga on tegemist? Student Response Feedback A. Perliitne hallmalm B. Perliitne tempermalm C. Ferriitperliitne keragrafiitmalm D
Answer D. grafiidiosakeste kogusest metalses 33,333% põhimassis Score: 2/2 50. Millise malmiga on tegemist? Student Response Value Correct Answer A. Ferriitne tempermalm B. Perliitne tempermalm C. Üleeutektne valgemalm D. Alaeutektne valgemalm 100% E. Perliitne keragrafiitmalm F. Ferriitperliitne keragrafiitmalm G. Perliitne hallmalm Score: 2/2 51. Millise malmiga on tegemist? Student Response Value Correct Answer A. Ferriitne tempermalm B. Perliitne tempermalm C. Ferriitperliitne tempermalm D. Ferriitne keragrafiitmalm
1. 0,2 F + P ....P... P + T´´ P + T´´ + Le .........Le .....Le + T Fe-Fe3C faasidiagramm ja sulamite struktuuriosad toatemperatuuril 2. Ledeburiit (Le) - On eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 °C. Temperatuurivahemikus 727°C kuni 1147 °C koosneb ledeburiit austeniidist (A) ja tsementiididist (T), alla 727 ° - ferriidist (F) ja tsementiidist (T). Perliit (P) - On ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi (A) lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727 °C. Beiniit (B) On ka ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu. Tekib temperatuuridel alla 500 °C. 3. T, °C 1500 1000 500 t 4. Ferriit ...
kasutatakse neid üsna laialdaselt.Masinaehituse põhiline valumaterjal on hallmalm.Sellest valatakse tööpinkide sänge,keredetaile,kandureid,hoo- ja rihmarattaid ning hoobi.Samuti saadakse ainult valamise teel tempermalmist detailide toorikuid.Tempermalmil on võrreldes teiste malmidega suurem löögitugevus ning teda kasutatakse detailide valmistamiseks millele mõjub löökkoormus.suure kõvadusega,habras ning halvasti lõiketöödeldav on valgemalm. Teda kasutatakse detailide valmistamiseks, mis peavad olema kulumiskindlad või töötavad agresiivsetes keskkondades. Teras on põhiliselt raua ja süsiniku baasil moodustatud sulam,mille süsiniku sisaldus on alla 2.14% .Malmides on süsiniku sisaldus üle selle.Teraseid võib jagada mitmesse gruppi.Tootmisviisi järgi:martäänteras,bessemer ehk toomasteras ning kasutusala järgi liigitades:konstruktsiooniterased,tööriistaterased ja eriomadustega terased
Tehnikainstituut Õpperühm: AT12/22 Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 26.10.2017 Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 1.Malmi tootmine........................................................................................................................4 1.1 Valgemalm........................................................................................................................5 1.2 Hallmalm..........................................................................................................................5 1.3 Keragrafiitmalm...............................................................................................................6 1.4 Kõrgtugevmalm................................................................................
B. legeerterased C. madallegeerterased (legeerivaid elemente alla 10%) D. kõrglegeerterased (legeerivaid elemente üle 10%) 2. Milline on malmi GJS 900-2 liik ja omadused? Student Response Correct Answer A. keragrafiitmalm, Rm=900 N/mm2; A=2% B. sferoidaalgrafiidiga malm, Rm=900 N/mm2; A=2% C. valgemalm, Rm=900 N/mm2; A=2% D. hallmalm, Rm=900 N/mm2; A=2% 3. Milline on terase 0,3%C, 13%Cr margitähis? Student Response Correct Answer A. 30Cr13 B. X30Cr13 C. 30Cr130 D. X300Cr13 4. http://webct6.e-uni.ee/webct/urw/lc283691001.tp11885591001/ViewStudentAttempt.... 18.05.2007
suurendus 500x 5. Sulami tehnoloogilised omadused. C-sisaldus 3,0% Valatavus: Hea, sest likvidusjoone ja solidusjoone vahe on väike. Lõiketöödeldavus: Grafiitmalmil hea (grafiidi osakeste tõttu). Valgemalmil väga halb. Survetöödeldavus: Grafiitmalmi korral on väga halb (grafiidi osakeste tõttu). Valgemalmis tsementiidi sisalduse lähtudes tuleb et sulam ei ole survetöödeldav. (Tsementiit kõva ja habras) Valgemalm tekib kui sulam ei sisalda lisandeid või jahtumiskiirus on suur. Hallmalm tekib kui lisandina on palju Si või aeglasel jahtumisel. Si soodustab grafitiseerimist ja vedelvoolavust. Kodutöö NR.2 TEHNOMATERJALID (Terase termotöötlus) 1. Millise grupi terasega (C-sisaldus 0,3%) on tegemist (liigitus kasutusalast ja termotöötlusest lähtudes)? Milline on antud terase tüüpiline termotöötlus? Tegemist on lähtudes kasutusalast konstruktsiooniterasega ja termotöötlusest lähtudes
Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega, taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Kõrgahjus toodetakse: toormalm (läheb terase sulatamiseks), valumalm (sulatatakse ümber et saada valandeid) ja ferrosulamid (suure Mn või Si sisaldusega rauasulamid, mida valumalmide ümbersulatamisel) Koostise järgi: Legeerimata malm(raudsüsiniksulamid) ja eriomadustega legeermalm (koostisesse lisatud täiendavaid elemente) Süsiniku oleku järgi: Valgemalm (kogu C on rauaga seotud olekus tsementiidi- Fe3C kujul; saadakse vedela malmi kiirel jahutamisel valuvormis) ja Hallid malmid ( kogu või enamus C on vabas olekus grafiidina) 2. Kuidas vähendada terase tootmisel süsiniku sisaldust? Vaata küsimus nr. 15 3. 4. Titaani tootmine Titaanimaak rikastatakse kas floatsiooni või magnetrikastamist ehk magnetseparatsiooni kasutades. Järgmine etapp on metalli tootmine taandamise teel taandatavast metallist
Samas suunas mõjutavad terases esinevad lisandid; 5. C sisaldus 2,5% (Alaeutektmalm). · Valatavus hea sest sulamistemperatuur ei ole väga kõrge ja lividusjoone ja solidusjoone vahe on küllaltki suur. · Lõiketöödeldavus halb sest malmid on kõik halvasti lõiketöödeldavad. · Ei ole survetöödeldav malm. Valgemalmi või hallmalmi tekkimisel mängib osa räni sisaldus.Valgemalmi tootmisel on seda vähe ja hallmalmi puhul palju. Valgemalm tekib ka suure jahtumiskiiruse korral. 2) Osa 1. Millise grupi terasega (terase C-sisaldus võtke Tabelist 2 vastavalt variandile) on tegemist (liigitus kasutusalast ja TT lähtudes)? Milline on antud terase tüüpiline termotöötlus? Tegemist on alaeutektoidterasega, kasutatakse konstruktsiooniterastena. Antud terase tüüpilisteks termotöötlemise meetoditeks on täislõõmutus, täiskarastus ja kõrgnoolutus. 2
kõrge temperatuuri juures ei muutu. Sisepõlemismootorite hülsid, vedrud, puksid, tõukurid, pihustite nõelad ja teised keeruka kujuga kuumust taluvad detailid valmistatakse terastes, mis sisaldavad kroomi, molübdeeni, alumiiniumi, vanaadiumi. Malmid Malm on raua ja süsiniku(2,14...6,7%) sulam. Süsinik on malmis keemilise ühendina moodustades rauaga tsementiite või vabas olekus grafiidina. Sõltuvalt süsiniku olekust jaotatakse malmid järgmiselt: Valgemalm selles malmis on kogu süsinik rauaga seotud tsementiidi kujul. Valgemalm on väga habras ja kõva ega ole lõiketöödeldav. Sellest malmist toodetakse tempermalmi. Diiselmootorite hülssside sisepind muudetakse valgemalmiks, et suurendada nende kulumiskindlust. Hallmalm selles malmis esineb süsinik grafiidina lehe või lille kujuliselt. Hallmalmi markeeritakse Cy4,Cy20,Cy45 kus arv malmi margis iseloomustab tõmbetugevust. Hallist malmist valmistatakse detaile valamise teel
4.eutektoid fe-C sulamis perliit. Fe koosneb F ja T ning tekib jahtumisel alla 727C. 5.Eutektmuutus leiab aset 4,3%C sisalduse juures temperatuuril 1147C L-A+T. Vedelfaasist kristalliseeruvad samal ajal välja A ja T 6.eutektoidterase struktuur- puhas perliit C sisaldus on 0,8% eutektmalm: C-sisaldus on 4,3% struktuur ledeburiit. 7.madallegeerterased kuni 2,5% legeerivaid elemente, kesklegeerterased 2,5-5% legeerivaid elemente, kõrglegeerterased üle 5% legeerivaid elemente. 8.Valgemalm tekib siis kui Si sisaldus on väike või jahtumiskiirus suur. Hallmalm tekib siis kui jahtumiskiirus on väike ja Si sisaldus suur. 9.deformeeritavad Al sulamid 1)termotöödeldavad Al-Mg ja Al- Mn sulamid 2)mittetermotöödeldavad Al-Cu, Al-Ni, Al-Mg-Si, Al-Zn-Cu, Al-Li sulamid. 10.messingid Cu-Zn, pronksid Cu-Sn vaseniklisulamid Cu-Ni... Al,P,Zn 11.1)vormimine 2)pressimine 3)valamine 4)ekstrudeerimine 12.On metalli ka keraamika baasil moodustatud komposiitmaterjal 6.variant 1
3.72 ja 3.73. Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia, I. Metalliõpetus ja metallurgia). Vastus: valatavus halb, sest sulamistemperatuur on kõrge ja et likviduse ja solidusjoone vahe on suur(sellest oleneb vedelvoolavus). 2,5%-lise süsinikusisaldusega sulami lõiketöödeldavus on halb sest, see sisaldab kõva tsementiiti ja survetöödeldavus on halb hapra ledeburiidi ja tsementiidi tõttu. Üldiselt on kõik malmid halvad lõike ja survetöödeldavad. Valgemalm tekib siis kui jahtumiskiirus on suur või kui sulam ei sisalda lisandeid. Hallmalm tekib aeglasel jahtumisel või kui lisandina on palju Si-d( soodustab grafitiseerimist ja vedelvoolavust) Tabel 1 variandi number tuleb vastavalt matrikli viimasele numbrile Variandi nr. Küsimused 3 ja 4 Küsimus 5 1 0,2 2,5
35 – C%x100 (E – etteantud S etteantud S-sisaldus) sisaldus) – C, leg. el. (madal- ja kesklegeerterased,leg. el. ≤5%, mittelegeerterased Mn ≥1%, mittelegeerautomaaditerased) 28Mn6 G-28Mn6 –C,leg.er l (kõrglegeerterased, leg. el. >5%) X5CrNi18-10 – Leg. el. (kiirlõiketerased) HS 12-9-1-8 W-Mo-V-Co 5.Malmid Malmide liigitus: süsiniku oleku, grafiidi-osakeste kuju ja metalse põhimassi järgi. Valgemalm Grafiitmalm Süsiniku olek Süsinik on seotud olekus Kogu süsinik või suurem osa tsementiidi kujul sellest on vabas olekus ehk vaba grafiidina Grafiidi-osakeste kuju 1) Liblegrafiidi kuju - hallmalm
õlitamine. Soojuskindlus – detailide omadus säilitada tugevus töötamisel kõrgetel tempidel. Materjali valik sõltub masina otstarbest, detaili ülesandest, selle valmistamise viisist. Valik peab olema õige sest sellest oleneb detaili ja üldiselt masina kvaliteet Mustad metallid jagunevad malmideks ja terasteks. Teras jaguneb süsinik teras ja legeeritud teras, konstruktsiooni teras, tööriista teras, spets. Füs. Omadustega teras Malmid jagunevad tempermalm (suur löögitugevus), valgemalm(suure kõvadusega, habras, halvasti lõiketöödeldav), põhiline hallmalm . Malmist tehakse detaile valamise teel. Värvilised metallid – vasesulamid ja kergsulamid. Pronks (Cu+Sn), Messing Cu+Zn, Babiit Cu+Sn+Pb+Sb, fosforpronks Cu+Sn+P, Ränipronks Cu+Si, Silumiin Al+Si Liikuvad liited – vajadus tingitud kinemaatika nõuetest, tagavad ühendatud detailide omavahelise liikumise
väga laialdaselt. Hallmalm on masinaehituses põhiline valumaterjal. Selest valatakse tööpinkide sänge, mitmesuguseid keredetaile, kandureid, hoo- ja rihmarattaid, hoobi jms. Tempermalmist detailide toorikuid saadakse samuti ainult valamise teel. Võrreldes teiste malmidega on tempermalmil suurem löögitugevus ning teda kasutatakse detailide valmistamiseks milledele mõjub mõningane (juhuslik) löökkoormus. Valgemalm on suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav metall. Teda kasutatakse niisuguste detailide valmistamiseks, mis peavad olema kulumiskindlad või töötavad agressiivsetes keskkondades. Teras on põhiliselt raua ja süsiniku baasil moodustatud sulam, mille süsiniku sisaldus on alla 2,14%´(malmides on süsiniku sisaldus üle 2,14%). Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4
3). Faasidiagramm polümorfismi korral? 4). Eutektoidstruktuuri faasid, millest tekivad, mis temperatuuril A->F+T (=P), 727 C 5). Eutektmuutus L->A+T (=Le), 1147C, C%=4,3 6). Eutektoidterase ja eutektmalmi struktuur P (C%=0,8), 727C Le (C%=4,3), 1147C 7). Legeerteraste liigitus legeerimisastme järgi · Madallegeerterased (Leg.elemente kuni 2,5%) · Kesklegeerterased ( Leg.elemente 2,5...5%) · Kõrglegeerterased ( üle 5 %) 8). Valge malmi ja valgendatud malmi vahe? Valgemalm-kiirel jahutamisel, kuid valgendatud malm teatud osade kiirel jahutamisel. 9). Deformeeritavate alumiiniumsulamite liigitus TT põhjal? · Sulamid, mida TT-ga ei tugevdata (mitteTT) (nt: AlMn ja AlMg); · TT-ga tugevdatavad (termotöödeldavad) (nt: AlCu, AlCuNi, AlLi). 10. vasesulamite liigitus lähtudes legeerelementidest Messingid CuZn, Pronksid CuSn, Vase-nikli sulamid CuNi 11. plastide töötlemine
Valige üks: a. kokillvalu, survevalu, täppisvalu b. liivvormvalu, koorikvalu, täppisvalu c. kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu d. survevalu, koorikvalu, täppisvalu Küsimus 38 Valmis Hindepunkte 0/1 Malmvalandite jahtumiskiiruse vähendamine soodustab järgneva struktuuri saamist Valige üks: a. tempermalm b. ferriitmalm c. perliitmalm d. valgemalm Küsimus 39 Valmis Hindepunkte 1/1 Millist tüüpi mudeleid kasutatakse liivvormvalus Valige üks: a. sabloon b. poolitatav mudel c. kahepoolne mudel d. terviklik mudelplaat Küsimus 40 Valmis Hindepunkte 1/1 Mida arvestatakse mudelplaatide mõõtmete määramisel liivvormvalus? Valige üks: a. vormimiskalded ja raadiused b. töötlemisvaru ja vormimiskalded c. kahanemist ja töötlemisvaru d
Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mida arvestatakse mudelite mõõtmete määramisel liivvormvalus? Vali üks: a. kahanemist, töötlemisvaru ja vormimiskalded b. töötlemisvaru ja vormimiskalded c. kahanemist ja töötlemisvaru d. vormimiskalded ja raadiused Küsimus 38 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Remove flag Küsimuse tekst Malmvalandite jahtumiskiiruse vähendamine soodustab järgneva struktuuri saamist Vali üks: a. valgemalm b. tempermalm c. ferriitmalm d. perliitmalm Küsimus 39 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised on põhioperatsioonid valandite tootmisel täppisvalu meetodil? Vali üks: a. sulavmudeli valmistamine, keraamilise kooriku tekitamine mudelile, mudeli sulatus b. mudeli valmistamine, mudeli tugevdamine (kuumutamisel), kooriku moodustamine c. kooriku vormimine, vormi kuivatamine, vormi tugevdamine (kuumutamisel) d
1.H6 k=6 n=2 4.eutektoid Fe-C sulamis perliit. Fe koosneb F ja T ning tekib jahtumisel alla 727C. 5.Eutektmuutus leiab aset 4,3%C sisalduse juures temperatuuril 1147C L-A+T. Vedelfaasist kristalliseeruvad samal ajal välja A ja T 6. eutektoidterase struktuur- puhas perliit C sisaldus on 0,8% eutektmalm: C-sisaldus on 4,3% struktuur ledeburiit. 7. madallegeerterased kuni 2,5% legeerivaid elemente, kesklegeerterased 2,5-5% legeerivaid elemente, kõrglegeerterased üle 5% legeerivaid elemente. 8. Valgemalm tekib siis kui Si sisaldus on väike või jahtumiskiirus suur. Hallmalm tekib siis kui jahtumiskiirus on väike ja Si sisaldus suur.9 deformeeritavad Al sulamid 1)termotöödeldavad Al-Mg ja Al-Mn sulamid 2)mittetermotöödeldavad Al-Cu, Al-Ni, Al-Mg-Si, Al- Zn-Cu, Al-Li sulamid.10. messingid Cu-Zn, pronksid Cu-Sn vaseniklisulamid Cu-Ni... Al,P,Zn 11. 1)vormimine 2)pressimine 3)valamine 4)ekstrudeerimine 12. On metalli ka keraamika baasil moodustatud komposiitmaterjal 6 variant 1
Materjali õpetus Sularaua ühinemisel süsinikuga saadaksegi malm. Kõrgahju protsessi juhtimisega saadakse, kas toormalm (valgemalm) või valumalm (hallmalm). Valgemalm On väga kulumis kindel äärmiselt kõva ja mehaaniliselt raskesti töödeldav. Murde pind on hele, valu omadused on viletsad, detaile valmistatakse äärmiselt harva. Kasutatakse lähtematerjalina tempelmalmi saamiseks. Hallmalm Halli murde pinnaga, tugev, kulumis kindel, hästi töödeldav, hästi valatav, puuduseks on haprus ja vähene vastupidavus löök koormustele. Kasutatakse mootoribloki, kered, rihmarattad valmistamiseks.
lähtudes liigitatakse terased: alaeutektoidseiks, C < 0,8%, struktuur F + P; eutektoidseiks, C = 0,8%, struktuur P; üleeutektoidseiks, C > 0,8%, struktuur P + T". C-sisalduse suurenedes kasvab T kogus terase struktuuris ning koos sellega terase kõvadus, tõmbetugevus Rm ja voolavuspiir Rp; vähenevad aga plastsus –ning sitkusnäitajad. Malmid (C-sisaldus üle 2,14%) Malmil on madalam sulamistemperatuur ning ta struktuuris esineb peamiselt grafiit (v.a valgemalm). Malmil on võrdlemisi head valuomadused. Suurest süsinikusisaldusest tulenevast grafiidist vaba grafiidiga malmides ja tsementiidist valgemalmis ei ole malm sepistatav. Fe-Fe3C faasidiagramm ja sulamite struktuuriosad toatemperatuuril Terased ja teraste termotöötlus (TT) Termotöödeldavuse eeldused ning TT liigutus TT eeldused: struktuurimuutus tardolekus;
MALM Malm (cast iron) on terasega võrreldes suurema süsiniku sisaldusega (üle 2.14%). Malmi ja terase erinevus seisab selles, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida , kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ja odavam kui teras. Mistõttu on masiante kered ja korpused valatud malmist. Malmil on omadus ka summutada lööke. Lähtuvalt süsiniku olekust ja sellest tulenevalt värvusest liigitatakse malmid: Valgemalm (white cast iron, white iron) – Kogu süsinik on raudkarbiidi Fe3C (tsementiidi) kujul, ehk seotud. Tsementiit on raua ja süsiniku ühend raudkarbiit, süsiniku sisaldus on 6,6%. Kõva kuid habras. Hallmalmis on kogu süsinik vabas olekus ehk grafiidina. Hallmalmid jagunevad: 1. Liblelise grafiidiga malm (flake graphite iron, FG-iron) on tuntud kui ka hallmalm (gray cast iron). Kõige enam kasutatav hallmalm. Tema tõmbetugevus on u
A. Vedela süsinikuga m B. Seotud süsinikuga m (grafiitmalmid) C. Pesagrafiidiga (valg D. liblegrafiidiga (hall Score: 2/2 58. Millistel tingimustel tekib valgemalm? Student Response A. Tekib lisandite puud B. Tekib lisandite olem C. Tekib grafiitmalmi D. Tekib valandi modi aeglasel jahtumisel Score: 2/2
Kasutusotstarbe järgi võib teraseid liigitada tööriista ja konstruktsiooniterasteks. Teraseid iseloomustatakse mehaanikas oluliste näitajatega ja need oleksid: karastuvus, töödeldavus, keevitatavus, tugevus, kõvadus, sitkus, elastsus, plastilisus jne. 4. Malmid Malm on raua ja süsiniku(2,14...6,7%) sulam. Süsinik on malmis keemilise ühendina moodustades rauaga tsementiite või vabas olekus grafiidina. Sõltuvalt süsiniku olekust jaotatakse malmid järgmiselt: Valgemalm selles malmis on kogu süsinik rauaga seotud tsementiidi kujul. Valgemalm on väga habras ja kõva ega ole lõiketöödeldav. Sellest malmist toodetakse tempermalmi. Diiselmootorite hülssside sisepind muudetakse valgemalmiks, et suurendada nende kulumiskindlust. Hallmalm selles malmis esineb süsinik grafiidina lehe või lille kujuliselt. Hallmalmi markeeritakse Cy4,Cy20,Cy45 kus arv malmi margis iseloomustab tõmbetugevust. Hallist malmist valmistatakse detaile valamise teel
25. Legeervääristeraste omadused. Kasutamine roostevabad, kuumuspüsivad ja kuumuskindlad terased, kuullaagri-, tööriista- ning eriomadustega terased Malmid. 1. Milliseid rauasüsiniksulameid nimetatakse malmideks ja missugused on malmide olulisemad füüsikalised ja mehaanilised omadused? süsinikusisaldusega (üle 2,14%), kõva ja habras 2. Kuidas liigitatakse malme nende struktuuri ja omaduste ning kasutusvaldkondade poolest? Valgemalm Grafiitmalm e. hallmalm 3. Valgemalmid, nende olemus, omadused ja kasutamine. kogu süsinik on seotud olekus tsementiidis Raskesti lõiketöödeldav, 1) eutektoidsed, C=4,3%, struktuur Le; 2) alaeutektoidsed, C4,3%, struktuur Le+T. 4. Hallmalmid, nende olemus, omadused ja kasutamine. kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina Vähene tõmbetugevus, väike plastsus 5. Tempermalmid, nende olemus, omadused ja kasutamine.
Mustad metallid ehk raud süsinik sulamid Olenevalt süsinuku sisaldusest liigitatakse mustad metallid: 1) Elektrotehniline teras- süsinuku sisaldus kuni 0,008% C EEE1, EEE2 2) Terased kuni 2,14%C (1,6%C)- malmid Legeerivad elemendid: Ni, Si, Cr,Ti,W- muudavad materjalide omadusi ja korrosiooni kindlust. Malmid 2,4%, Ülempiiriga 3,6% süsinikku, kõrgema süsiniku juures moodustub FeC 3 Malme kasutatakse valatava materjalina-keerulise kujuliste asjadega. Liigitatakse: 1.(Toormalm) Valgemalm G HB- kõige suurema süsiniku sisaldusega. 2.Hollmalm GG 3. Tempermalm GGG 4. Kõrgkvaliteetnemalm GGA 5. Legeeritud GGL Värvilised metallid ja nende sulamid Värvilisi metalle liigitatakse: 1. Tiheduse järgi (kerged(), keskmised(Tina) ja rasked(w,Ti)) 2. Sulamis temp järgi: kergesti sulavad 300C Sn,Mg, keskmiselt sulavad 300- 1500C, raskelt sulavad üle 1500C (W, Ti) 3. Vääringu ehk hinna järgi- väärismetallid -hõde, kuld, plaatina.
43. Mille sulamid on malmid? Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suuremasüsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsinikusulameid. 44. Malmide liigitus vastavalt grafiidiosakeste kujule? hallmalm ( lamelse kujuga grafiit ) kõrgtugev malm (kerajas grafiit) – saadakse hallmalmi modifitseerimisel magneesiumi, tseeriumi või teiste elementidega tempermalm ( vaba süsinik esineb pesaja grafiidina)- saadakse valgemalmi grafitiseerival lõõmutamisel. 45. Mis on valgemalm ja kuidas ta tekib? Kui malmis on grafitiseerivaid lisandeid (näiteks Si)vähe või on jahtumiskiirus suur, siis kulgeb kristalli-seerumine ebastabiilse Fe-Fe3C faasidiagrammi järgi ja grafiiti üldse ei eraldu. Niisugust malmi nimetatakse tema heleda murdepinna pärast valgemalmiks. . 46. Misasi on tempermalm? Tempermalm saadakse perliit – tsementiitstruktuuriga valgemalmist, tooriku pikaajalise lõõmutamisega. Materjal on plastilisem omab suuremat löögitugevust kui hallmalm. Samal
Ledeburiit (Le) (ledeburite)- eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 °C (eutektne tasakaal): L - Le (A+T). Eutektikum koosneb kuni temperatuurini 727 °C austeniidi ja tsementiidi segust, alla selle ferriidist ja tsementiidist. Ledeburiiti iseloomustab: Kõva ja habras. Teda sisaldavad sulamid pole survetöödeldavad. Ledeburiiti sisaldavaid sulameid nimetatakse valgemalmideks (white cast iron) ning kasutatakse valandite valmistamiseks. Valgemalm on väga kõva ja habras. Perliit (P) (pearlite) on ferriidi ja tsementiidi eutektoidsegu süsinikusisaldusega 0,8%. Perliit esineb neis rauasüsinikusulamites, milles on C>0,02%. Perliit tekib austeniidi (süsinikusisaldusega 0,8%) lagunemisel temperatuuril 727 °C: A - P (F+T). Perliiti iseloomustab: Sitke (ferriiti rohkem kui tsementiiti), Survetöödeldav, Kõvem kui ferriit. Austeniidist eutektoidmuutuse tulemusena tekkinud perliit on kihilise struktuuriga:
40) Malm : Malmideks nimetatakse terastega 48) CuNi30Mn1 : (Melhioor) Cu-69; Muu: 30Ni, 2054 °C võrreldes suurema süsinikusisaldusega (üle 1Mn; Rm- 650 (Soojuvahetite torud) 55) Rauamaak - on kivim või mineraal, mis sisaldab 2,14%) rauasüsinikusulameid. 49) CuNi25 : ( Mündimelhioor) Cu- 75; Muu: 25Ni; piisavalt rauda 41) Valgemalm : Rm360 (Mündimetall) 62) kalestumine () on 42) GJL350 : (liblegrafiit malm) Rm- 350 50) TiAl6V4 : (Titaansulamid) Ti-90; Muu: 6,7Al, materjali hapramaks muutumise tõttu sageli soovimatu, 43) GJS600-3 : (keragrafiitmalm) Rm- 600; A%- 3 4,5V; Rp0,2- 900; Rm- 1000 kuid mõnel juhul, näiteks vahelduvale
Metalse põhimassi struktuur võib olla keraja grafiidiga malmil analoogselt iblegrafiidiga malmiga kas ferriit, ferriit+perliit või perliit. Keragrafiit nõrgestab metalset põhimassi tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu on keragrafiidiga malmid heade mehaaniliste omadustega. Keragrafiidiga malmide plastsus (katkevenivus A 15...20% ferriitsetel, 2...3% perliitsetel malmidel) on tunduvalt suurem kui liblegrafiidiga malmil. Valgemalm Kui malmis on grafitiseerivaid lisandeid (näiteks Si) vähe või on jahtumiskiirus suur, siis kulgeb kristalliseerumine ebastabiilse Fe-Fe3C faasidiagrammi järgi ja grafiiti üldse ei eraldu. Niisugust malmi nimetatakse tema heleda murdepinna pärast valgemalmiks. Valgemalmi struktuuris (eelkõige pinnakihis) on palju tsementiiti (peamiselt ledeburiidis) ja seetõttu on valgemalmist valandid suure kõvaduse tõttu raskesti lõiketöödeldavad. Valgemalmi struktuuriga valandeid (sele 1
Hallmalm on kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt. Hallmalmi metalne põhimassi struktuur võib olla perliit, perliit+ferriit või ferriit (perliithallmalm, ferriitperliithallmalm või ferriithallmalm). Keragrafiitmalm. Saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga. Metalne põhimassi struktuur võib olla perliit, ferriit+perliit või ferriit. Keragrafiidiga malmid on heade mehaaniliste omadustega. Plastsus on tunduvalt suurem kui liblegrafiidiga malmil. Valgemalm. Struktuuris (eelkõige pinnakihis) on palju tsementiiti. Valgemalmist valandid (nt valtsrullid) on suure kõvadusega ja seetõttu raskesti lõiketöödeldavad. Malmi valu Toodetakse kõrgahjudes. Saadakse toormalm, mida kasutatakse terase tootmiseks.Malmvalandite valmistamiseks kasutatakse: Masinaehituses peamiselt:hallmalm, keragrafiitmalm Dünaamilistel koormustel (põllumasinad ja autode osad): tempermalm
Rasksulavad (Titaan); Kesksulavad (Cr) 83. Metallide liigitus- mustad (malm, teras), värviline 84. Flotatsioon- kasutatakse sulfiidide, karbonaatide ja silikaatide korral, mis ei märgu vee toimel. 85. Metallide saamise meetodid- Sulfiididest või oksiididest kuumutamisel; Oksiidide reageerimisel koksiga või CO-ga; Sulatatud soolade elektrolüüsil- 86. Malmid: hallmalm- kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus helbelise grafiidina. tempermalm - süsinik on pesalise grafiidina. valgemalm - kogu süsinik on Fe-ga seotud tsementiidina. kõrgtugev malm - süsinik on keraja grafiidina "pesadena". 87. Terased: Tootmisviisi järgi; Kasutusala järgi; Keemilise koostise järgi; Kvaliteedijärgi; Struktuuri järgi. 88. Värvilised metallid- liigitatakse: tiheduse järgi; sulamistemperatuuri järgi; vääringu järgi Kasutatakse: lennukitööstuses, mõõteriistades. 89. Vask- toodetakse vaskpüriidist; tema sulamid- pronks, messing, babiit 90
temp.)- on vaja piirata keevitusenergiat ja keevitusvoolu; suur joonpaisumis tegur detailid tuleb kinnitada rakistesse ja keevitada lõikudena Malmi keevitamine kasutatakse külmkeevitust või poolkuumkeevitust nikkel, nikkel-raud, pronks .. elektroodidega. Malmi keevitust raskendavad: habras, väike deformatsioonivõime, kiire jahutamise korral võib tekkida hapra struktuuriga valgemalm Alumiiniumi keevitamine hästi keevitatav materjal, kasutada võib erinevaid meetodeid: sula- ja survekeevitust. Põhiliseks kaarkeevitus (MIG- ja TIG keevitus, plasmakeevitus, elektroodkeevitus). Survekeevitusprotsessid alumiiniumi keevitamisel: Punkteevitus, joonkeevitus, laserkeevitus. Keevitamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata oksiidikilele, mis on tihe ja kõva ning takistab kaare põlemist. Oksiid tuleb eemaldada ennem keevitamist selle
iseloomustamises. Lähtudes tähistuse eesmärgist, liigitatakse margitähised 2 põhilisse gruppi: terased, mille tähistus põhineb nende kasutusel ja mehaanilistel või füüsikalistel omadustel ja terased, mille tähistus põhineb nende keemilisel koostisel. 9. Malmid. Malmide struktuur, omadused, kasutamine. Malm on rauasüsinikusulam C-sisaldusega üle 2,14%. Süsinik esineb malmis kahel kujul: - seotud kujul tsementiidina (Fe3C): valgemalm, vaba grafiidina: hallmalm. Kasutatavamate malmiliikide struktuuris on grafiit. Struktuur: Kõrgtugevmalm saadakse hallmalmist modifitseerimisel peeneteralise keralise grafiidiga struktuur. Suur tugevus, plastsus ja suhteliselt sitke. Valmistatakse valtspinkide, stantside, presside detailid ning väntvõllid, kolvid. Tempermalm saadakse perliit – tsementiitstruktuuriga valgemalmist, tooriku pikaajalise lõõmutamisega. Materjal on plastilisem omab suuremat löögitugevust kui hallmalm
raua taandamisega, taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Kõrgahjus toodetakse: toormalm (läheb terase sulatamiseks), valumalm (sulatatakse ümber, et saada valandeid) ja ferrosulamid (suure Mn või Si sisaldusega rauasulamid, mida valumalmide ümbersulatamisel). Koostise järgi: Legeerimata malm(raudsüsiniksulamid) ja eriomadustega legeermalm (koostisesse lisatud täiendavaid elemente). Süsiniku oleku järgi: Valgemalm (kogu C on rauaga seotud olekus tsementiidi- Fe 3C kujul; saadakse vedela malmi kiirel jahutamisel valuvormis) ja Hallid malmid (kogu või enamus C on vabas olekus grafiidina) 2. Malmide liigid a) Hallid malmid. Valumalmil on libleja kujuga grafiidiosakesed (lamellgrafiit). Valandid saadakse valamisel muldvormidesse. Eurostandard EN1561 (valumalmi) GJL-300 min. tõmbetugevus Rm on 300MPa ja maks võib olla kuni 400MPa.
29. Malmi tootmisel lubjakivi roll? Lubjakivi täidab malmi tootmisel räbusti rolli. 30. Milliste meetoditega tõsta metalli plastsust? Kuumtöötlemisega 31. Millised on lehtsantsimise eraldusoperatsioonid? Mahalõikamine, tükeldamine, väljalõikamine, avalõikamine, sälkamine, sisselõikamine, äralõikamine. 32. Kuidas töödelda õhukeseseinalisi valandeid? Painutatakse, lõigatakse, tõmmatakse, ääristakse, tegu pidevprotsessidega, 33. Malmi liigid? Valgemalm, vaba grafiidiga malm (hallmalm, keragrafiitmalm, tempermalm) 34. Valumeetod väikeste Al sulamite tootmiseks? Survevalu 35. Jootmine- ,,+"-joodise sulamistemp on on liidetava materjali sulamistemp madalam, väikesed deformatsioonid; ,,-" kallid, kõrgeid temp ei talu 36. Ultraheli võnked mõjuvad tasapinnas, plastses olekus 37. Radiaal- ja vertikaalpuurpingid- vertikaalpuurpingil töödeldav toorik kinnitatakse töölauale, mis on vertikaalselt nihutatav
annaabi.ee 
