Enamlevinud termoplastsete polümeeride reoloogiliste omaduste võrdlus Karin Erimäe MT-3 Mis on reoloogia? Reoloogia on teadus deformatsiooniprotsessidest. Polümeeride reoloogias käsitletakse eelkõige sulapolümeeride voolamisest tingitud deformatsiooniprotsesse, kus mehaaniline energia hajub sisehõõrdumise tulemusena soojusena. Termoplastsed polümeerid ehk termoplastid Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis Korduval kuumutamisel pehmenevad (veelduvad) ja jahtudes tahkestuvad, seega on taaskasutatavad; Jõu mõjul voolavad; Lahustuvad iseloomulikus lahustis; Sõltuvalt molekulaarsest struktuurist on tahkestudes amorfsed või poolkristallilised; Enamlevinud termoplastsed polümeerid
Polüeeterketoon (PEEK) on värvitu orgaaniline termoplast, mis on suurepäraste keemiliste ja mehaaniliste omadustega isegi kõrgetel temperatuuridel. See on väga vastupidav termolüüsi ja biolagunemise suhtes. Tihedus 1320 kg/ m3 Elastsusmoodul (E) 3.6 GPa Tõmbetugevus (σt) 90–100 MPa Sulamistemperatuur 343 °C Tänu PEEKi headele omadustele kasutatakse seda enamasti nõudlikes rakendustes nagu laagrites, kolbi juppides, pumpades, ventiilides ja elektrikaabli isolaatorina. PEEKi peetakse heaks biomaterjaliks, mida kasutatakse meditsiiniliste implantaatide loomisel. Kasutatakse ka rakendustes, kus on pidev kokkupuude kõrgete temperatuuridega. https://www.plasticsinsight.com/open- competition-peek-market-demanded-ftc-supported-evonik/ Polütetrafluoroetüleen (PTFE) on tetrafluroetüleeni polümeer, ...
Pehmete plastide remont Pehmete TP vigastusi on võimalik parandada tööstusliku kuumaõhupuhuriga 1. Õgevendatava detaili ettevalmistus - tehakse see koht veega niiskeks, et soojus ei leviks laiali. 2. Õgevendatava detaili kuumutamine - sobivad kuumapuhur, soojapuhur või infrapunakuivati. Kuumut. temperatuurini, kui detaili on tagant tuline katsuda. 3. Õgevendamine - kasut. puuklotsi või vasara vart. Väikese vigastuse korral võib kasut lusikat (jahut. kiiresti maha) 4. Jahutamine- detail jahut kohe pärast õgvendamist külma vee ja svammiga või suruõhuga. 5. Lõppviimistlus
Mustad metallid: sinna hulka kuuluvad teras ja malm. Need koosnevad raua ja süsiniku segust. Värvilised metallid: Masina ehituses on põhiliselt kasutusel vase sulamid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teite elementidega. Samuti kasutatakse auto ehituses ka plast materjale. Plastid jagunevad, lähtuvalt oma molekulaarstruktuurist ja molekulide vaheliste ristsidemete hulgast kolme põhirühma: elastomeerid, termokõvenevad plastid ja termoplastid. Elastomeerid: Elastomeer on väga kulumiskindel, elastne ning tugev polüuretaanmaterjal, mille omadusi on võimalik rakendada peaaegu igas elu valdkonnas. Termokõvenevad plastid: Tuntud kui termoreaktiivid. Termokõvenevate plastide valmistamisel toimub materjali kõvenemine kas keemilise reaktsiooni või temperatuuri mõjul, seetõttu saab sellist materjali vormida vaid üks kord. Termoplastid: On plastid, milles puuduvad molekulidevahelised ristsidemed
Polümeermaterjalide instituut Polümeeride tehnoloogia õppetool Enamlevinud termoplastsete polümeeride reoloogiliste omaduste võrdlus Referaat Üliõpilane: Karin Kinna Üliõpilaskood: 072239 Juhendaja: professor Andres Krumme Tallinn 2011 Termoplastsed polümeerid ehk termoplastid (thermoplastics) on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduval kuumutamisel pehmenevad (veelduvad) ja jahtudes tahkestuvad on taaskasutatavad. Jõu mõjul roomavad (creep). Amorfsed enamlevinud termoplastid on: PMMA, PS, PVC, PC Voolav vedelik on amorfse termoplasti olek, mida iseloomustabviskoosne voolamine. Selles olekus toimub polümeeri sulatöötlus. Materjali vormitavus on tingitud makromolekulide translatoorsest liikumisest. Makromolekulide libisemine põimunud
Nimetatud materjalid sisaldavad vaike, mis kuuluvad looduslike polümeeride koostisse. Kõige olulisemad neist on aminoplasitid (lämmastikku sisaldavad) saadakse polümerisatsiooni teel (enamasti polükondensatsioon). Oluline on nende plastide käitumine temperatuuri muutudes see määrab nendest plastidest detailide/komponentide valmistamise võimalused. LIIGITUS: Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: 1. Termoplastid, 2. Termoreaktiivid. Termoplastid muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: · tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC),
Response 1. vedelas 0% olekus 2. gaasilises 100% olekus 3. vedelas, 0% tahkes ja gaasilises olekus Score: 10/10 4. Polümeeride põhitüübid supermolekulaarse struktuuri järgi on Correct Student Response Value Feedback Answer 1. tarbeplastid ja 0% konstruktsioonplastid 2. termoplastid, 0% termoreaktiivid ja elastomeerid 3. elastomeerid ja 0% termoreaktiivid 4. termoplastid ja 100% termoreaktiivid Score: 0/10 5. Mida näitab termoreaktiivsus? Student Correct Value Feedback Response Answer 1. pehmenemist 0% ja veeldumist temperatuuri mõjul 2. tahke 100%
ABS omadused on tugev, mõõdutäpne ja galvaniseeritav PA(Polüamiid) Kasutatakse: Mootorikatted, sisselaskekollektor, pistikud ja filtrid. PA omadused on temperatuuristabiilne, püsiv, jäik ja vananeb aeglaselt Plastideparandus viisid Plastikute keevitamine kuumaõhupuhuriga Plastikute liimimine erinevate liimidega Plastikute tootmine Plastikuid toodetakse: survevalu, ekstrusiooni, puhumise, rotatsioonvormimise, vaakumvormimise ja mehaanilise töötlemise teel Termoplastid ja Termoreaktiivsed plastid Termoplastid muutuvad q Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel voolavaks, kõvendi või kuumutamise toimel. ruumilise jahtudes aga taastavad oma struktuuriga esialgsed omadused. q Termoreaktiivid on ruumilise Nende molekulidel on enamasti struktuuriga
monomeerid nagu etüleeni ja propüleeni on omavahel seotud , et moodustada pikad polümeerid ketid. Iga polümeeri on oma omadused , struktuur ja suurus sõltuvalt erinevatest monomeeridest. Erinevad viisid kuidas teha plastikut on näiteks polüneriseerimine, ja polükondentseerimine. Plastikust asju tehakse temperatuuri ja või vormi abil. Tartu 2014. · Mis on termoplastid ja mis on termoreaktiivsed plastid (kõvad plastid)? Tooge välja nende omadused ja kus neid kasutatakse? On olemas kahte tüüpi termoplaste: Termoplastid on plastiku tüübid mis tehakse pikkadest polümeeride kettidest. Polümeerid koosnevad üksikutest molekulidest, mida kutsutakse monomeerideks Termoplaste kuumutades muutuvad nad pehmeks ja painduvaks. Termoplaste saab taaskasutada Termoplastid ei kannata väga kuumust. Sellepärast ei saa neid kasutada kohtades kus on kõrge
B. pikeneb pinge suurenemisel C. pikeneb konstantsel pingel D. plastne deformatsioon puudub Score: 10/10 4. Millest sõltub kummi elastsus? Student Response Feedback A. väävli sisaldusest makromolekulis B. aatomsidemete iseloomust makromolekulis C. makromolekuli keemilisest koostisest D. makromolekuli kujust Score: 6,6/10 5. Kas orgaanilised vaigud (fenool-, polüestevaik) on termoplastid või termoreaktiivid? Student Response Feedback A. termoplastid B. sõltub temperatuurist C. termoreaktiivid D. sõltub kõvendajast Score: 10/10 6. Missugused aatomsidemed on monomeerides? Student Response Feedback A. elekrtostaatilised (Van der Waalsi jõud) B. metalsed C. kovalentsed D. grafiidisidemed Score: 10/10 7. Kas polümerisatsiooni käigus tekivad kõrvalproduktid?
pikeneb pinge vähenemisel Score: 10/10 4. Mis on termoreaktiivplastide (termoreaktiivide) temperatuuri toimest tingitud põhiomadus? Student Response A. sulamine temperatuuri mõjul surve all B. ühekordne sulamine-tardumine C. pöörduv sulamine-tardumine +? D. sulamine keemiliste lahustite mõjul Score: 0/10 5. Kas orgaanilised vaigud (fenool-, polüestevaik) on termoplastid või termoreaktiivid? Student Response + A. termoreaktiivid B. termoplastid C. sõltub temperatuurist D. sõltub kõvendajast Score: 10/10 6. Kuidas muutuvad polümeeri omadused nende vananemisel? Student Response A. paremaks + B. halvemaks C. algul paranevad, hiljem halvenevad D. ei muutu Score: 10/10 7.
b. homogeenne ühefaasiline segu c. maatriksi ja sarruse segu d. heterogeenne ühefaasiline segu Küsimus 14 Maailmas eksisteerib puhtalt komposiitmaterjalidest valmistaud: a. lennuk b. helikopter Küsimus 15 Mis on prepreg? a. maatriks b. sarrus c. komposiitmaterjali pooltoode Küsimus 16 Suuske valmistatakse järgmistest komposiitmaterjalidest: a. süsinikkiud + epoksüvaik b. klaaskiud + epoksüvaik c. aramiidkiud + termoplastid d. aramiidkiud + reaktoplastid Küsimus 17 Ballistikas kasutatakse järgmisi komposiitmaterjale: a. kevlar + termoplastid b. kevlar + termoreaktiivid c. klaaskiud + polüestrid d. klaaskiud + polüetüleen Küsimus 18 Jalgratta raame valmistatakse: a. klaaskiust b. süsinikkiust c. aramid d. boor Küsimus 19 Komposiitmaterjalide lisakomponendid on: a. plastifikaatorid b. apretid c. värvained d. täiteained Küsimus 20
1. gaasilises olekus 100% 2. vedelas, tahkes ja gaasilises olekus 0% 3. vedelas olekus 0% 4. Polümeeride põhitüübid supermolekulaarse struktuuri järgi on Student Response Value Correct Answer 1. termoplastid ja termoreaktiivid 100% 2. elastomeerid ja termoreaktiivid 0% http://webct6.e-uni.ee/webct/urw/lc283691001.tp11885591001/ViewStudentAttempt.... 18.05.2007 View Attempt . 2 3 3. tarbeplastid ja konstruktsioonplastid 0% 4. termoplastid, termoreaktiivid ja elastomeerid 0% 5.
Nende osa igapäevaelus on plahvatuslikult suurenenud ning muutunud valdavaks tarbeesemete, pakendite ja pinnakatete valmistamisel. Sünteetilised orgaanilised polümeerid võivad asendada mõningaid materjale, mille töötlemiseks kulub palju aega ja energiat, näiteks klaasi, puitu ja metalli. Plastid ehk plastmassid moodustavad umbes kaks kolmandikku kogu sünteetiliste polümeeride toodangust. Plastid võib jagada kolme suurde rühma. Tarbeplastid - odavad, kergesti töödeldavad termoplastid. ·Tehnoplastid - tugevamad ja vastupidavamad kui tarbeplastid. Nende hulka kuuluvad polüamiidid, polükarbonaadid ja polüestrid. ·Eriti kvaliteetsed plastid - väga heade omadustega, kuid raskesti töödeldavad kuumakindlad polümeermaterjalid, näiteks teflon, polüamiidid ja aramiidid.
vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulameid. Plastmassidest tehakse tarbeesemeid, mänguasju, toidunõusid ning neid kasutatakse laialdaselt paljudes teistes tööstusharudes. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit PLASTMASSID Polümeeri struktuuri ja omaduste põhjal liigitatakse plastmassid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. Termoplastid on maailmas enim kasutatud polümeersed materjalid, moodustades ligikaudu 90% kogu toodetavast plastide mahust. Olulisemad termoreaktiivid on fenool,-amino-, epoksiid-, ja polüestervaigud ning termoreaktiivsed polüretaanplastid. PLASTMASSID Plastmassnõudes ei tohi hoida kuumi toiduaineid, kuna kõrgemate temperatuuride juures lahustuvad plastmassi koostisosad paremini ning lahustuvad toiduainetesse. Lahustunud plastmassiosade
polümeere on suurepärased isolaatorid. Neid kasutatakse elektrikaablite isolatsiooniks, elektripistikute korpustes, ühenduspesades ja elektriliste aparaatide ehitusel (Ashby, Shercliff, Cebon 2007: 319). 1.1. Plastide liigitus ja omadused Erinevate plastide peamised omadused määrab temas sisalduv, põhikomponendiks olev polümeer. Molekulidevaheliste sidemete iseloomust ja nende kuumutamisel toimuvatest muutustest lähtuvalt liigitatakse plaste: termoplastseteks (termoplastid), termoreaktiivseteks (reaktoplastid). Termoplastsete polümeeride molekulid on lineaarse ahela kujulised ning kuumutamisel lähevad need polümeerid voolavasse olekusse. Jahtudes omandavad nad jälle esialgsed omadused. Termoplastsetele materjalidele täiteainete lisamisega saadud materjale nimetatakse termoplastideks. Termoreaktiivsete polümeeride molekulidel on ruumiline struktuur, mis kuumutades ei lagune ning seetõttu ei muutu termoreaktiivne polümeer ei pehmeks ega voolavaks
Plastide peamised kasutuskohad on: •sõidukite siseviimistlus; •esiosa ja tagaosa detailid(põrkeraud, iluvõre jms.); •paagid; •kaablikatted; •tihendusmassid jne. Ca 75% autoehituses kasutatavatest plastidest on: •polüuretaan (PUR); •polüamiid (PA); •polüvinüülkloriid (PVC); •akrüülobutadieenstürool (ABS). Sõltuvalt molekulide struktuurist ja plasti omadustest liigitatakse neid järgmiselt: •termoplastid; •termoreaktiivsed plastid; •elastomeerid; Termoplastide makromolekulid on hargnemata. Toatemperatuuril on termoplastid kõvad, kuid temperatuuri tõustes muutuvad esmalt pehmeks, siis taignataoliseks massiks, lõpuks vedelaks ning lagunevad. Termoreaktiised plastid koosnevad tugevalt hargnenud makromolekulidest. Nad on termoplastidest kõvemad ja hapramad, samuti püsivamad kõrgema temperatuuri suhtes Elastomeerid koosnevad nõrgalt hargnevatest makromolekulidest
Student ResponseValueCorrect AnswerFeedback 1. madaltehnollogilised ja kõrgtehnoloogilised0% 2. tarbeplastid, konstruktsioonplastid, eriotstarbelised plastid100% 3. pakendiplastid, ehitsuplastid, autoplastid0% Score:10/10 4. Polümeeride põhitüübid supermolekulaarse struktuuri järgi on Student ResponseValueCorrect AnswerFeedback 1. termoplastid ja termoreaktiivid100% 2. elastomeerid ja termoreaktiivid0% 3. tarbeplastid ja konstruktsioonplastid0% 4. termoplastid, termoreaktiivid ja elastomeerid0% Score:10/10 5. Kas polümeerid on kolme dimensionaalselt isotroopsed? Student ResponseValueCorrect AnswerFeedback 1
TARBEPLASTID (polüetüleen, polüpropüleen, polüstüreen) Polüetüleen: Saamisviis pohineb eteeni (CH2=CH2) polümerisatsioonil. Need on värvitud pooläbipaistvad (läbiv valgus hajub struktuurse ebaühtluse tõttu) "vahase" pinnaga termoplastid, veekindlad, vastupidavad kemikaalidele, suure elektrilise eritakistusega. Seda kasutatakse pakendimaterjalina (polüetüleenkile), mahutite, toidunõude jpm. valmistamiseks. UHMWPE on kasutusel ülitugevate fiibrite valmistamiseks. Polüpropüleen: Propeeni monomeer on sarnane eteeniga ja nagu eteen, sisaldab ta kahekordset kovalentset sidet, mis avanedes polümeriseerub. PP on suurema tugevusega ja kõvadusega kui HDPE. PP
(hea soojusjuhtivus). Nikli sulamid:Invar ja alpaka. (kasutatakse peamiselt sulamite loomiseks teiste metallidega;hästi töödeldav). Titaan (lennundus,tarbekaubad;omadused:kerge ja tugev). Magneesium on keemiliselt väga aktiivne ja kerge.(kasutatakse meditsiinis) 12. Polümeerid. Polümeeride liigitus päritolu ja peaahela kuju järgi. Polümeeride struktuur. Plastid. Plastide liigitus: temperaturile reageerimise järgi, kasutusvaldkonna järgi. Termoplastid: PE, PP, PVC, PS, PTFE, PMMA, PET, nende omadused, kasutus. Termoreaktiivid: epoksüplast, aminoplast, fenoplast. Kasutus, omadused. Kummid ja elastomeerid. Struktuur, omadused ja kasutus. Plastide üldised eelised ja puudused. Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. Liigitus:vahelduv,juhuslik,plokk-kopo ja pook-kopopolümeer
· Liimide liigid pöörduvad (lahustena) ja pöördumatud (polümeersed) · Spetsiaalliimid mittekõvastuv (nakkuv)-kleepsud; kitid; pahtlid; kiiresti kõvenevad ,,Makroflex" tüüpi Pinnakatted · Otstarve (pinna ilustamine, tugevdamine, värvimine; pikaks ajaks samal kvaliteedil püsimine) · Värvid pöörduvad ja pöördumatud värvid, valatavad sisemiste pigmentidega värvimine Plastmassid · Polümeerid ja polükondensaadid · Termoplastid ja termoreaktiivid · Töötlemine toodetakse kraanolitest, mis imporditakse mujalt. Sulatatakse üles ning siis valatakse vormidesse. Värvide jaoks lisatakse värvikomponente Tekstiilid · Liigitus kootud ja trikotaazid, 2 rühma. Kootud kindla loogika järgi on niidid paigutataud. Trikotaazid krässus niidi läbipõimimine, pikem niit. · Valmistamine saab erinevalt kokku panna, erinevaid värve kasutada ning see on eraldi teadus
madaltihe b. lineaarne c. kõrgtihe d. ülikõrge molaarmassiga Küsimus 14 Epoksüvaikude kõvendid on: Vali üks või enam: a. amiinid b. tioolid c. anhüdriidid d. amiidid Küsimus 15 Millised nendest väidetest on õiged PVC puhul? Vali üks või enam: a. molaarmass on kuni 0,2 mln b. tihedus suurem kui H2O-l c. kõrge hind d. kristalliinne Küsimus 16 Milleste materjalide valmistamisega seotud kulud on kõrgemad? Vali üks või enam: a. termoplastid b. reaktoplastid Küsimus 17 Millist materjali toodetekse kõige enam aastas? Vali üks või enam: a. PET b. PVAC c. resoolvaigud d. epoksüvaigud Küsimus 18 Millised nendest väidetest on õiged PTFE puhul? Vali üks või enam: a. kõrge löögisitkus b. amorfne materjal c. kõrge pinnaenergia d. kasutatakse isolatsioon materjalina Küsimus 19 Milliste toodete valmistamiseks kasutatakse PET:i? Vali üks või enam: a. pudelid b. kiled c
......................................................................... 21 18.3. Tina ja sulamid ............................................................................................................... 21 18.4. Nikkel ja sulamid ........................................................................................................... 21 19. Babiit ............................................................................................................................ 22 20. Termoplastid ............................................................................................................. 22 21. Termoreaktiivid ....................................................................................................... 23 22. Tehnokeraamika ...................................................................................................... 24 23. Komposiitmaterjal ................................................................................................... 25 24
kohustuslik? Vali üks või enam: a. jah b. ei c. sõltub klaaskiu tüübist d. sõltub epoksüvaigu tüübist Küsimus 7 Täiteained annavad komposiitmaterjalidele järgmisi omadusi: Vali üks või enam: a. alandavad toote hinda b. vähendavad elastsusmoodulit c. vähendavad tugevust d. suurendavad tihedust Küsimus 8 Milliste vaikude tüüpidega sidustatakse kiude apreteerimisel? Vali üks või enam: a. reaktoplastid b. termoplastid Küsimus 9 Milleks teostatakse apreteerimist? Vali üks või enam: a. sarruse ja maatriksi kokkusobivuse tõstmiseks b. adhesiooni suurendamiseks c. materjali odavnemiseks d. keemilise sideme moodustamiseks sarruse ja maatriksi vahel Küsimus 10 Millised nendest väidetest on õiged: Vali üks või enam: a. 1 MN/m2 = 1 MPa b. 1 bar = 1 atm c. 1 bar = 100 000 Pa d. 1 Pa = 1 psi Küsimus 11 Milliste kiudude puhul kasutatakse pinna aktiveerimist enne apreteerimise alguseni?
sünteetilised polümeerid, mida kasutatakse valdavalt tarbeesemete, pakendite ja pinnakatete valmistamiseks. Sünteetilised orgaanilised polümeerid võivad asendada mõningaid materjale, mille töötlemiseks kulub palju aega ja energiat, näiteks klaasi,puitu ja metalli. Plastid moodustavad ligi kaks kolmandikku kogu sünteetiliste polümeeride toodangust. Need jagunevad tarbeplastideks, tehnoplastideks ning eriti kvaliteetseteks plastideks. Tarbeplastid on odavad ning kergesti töödeldavad termoplastid. Tehnoplastid on tugevamad ja vastupidavamad, kui tarbeplastid. Nende hulka kuuluvad näiteks polüamiidid, polükarvonaadid ja polüestrid. Eriti kvaliteetsed plastid on väga heade omadustega, kuid raskesti töödeldavad kuumakindlad polümeermaterjalid, näiteks teflon, polüamiidid ja aramiidid. Polüetüleen on kõige laialdasemalt kasutuselolev plast ning eteeni polümeer, mida toodetakse aastas ligi 80 miljonit tonni
- nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks), - viimistlemise minimaalne vajadus, tooteodavus, - hea töödeldavus, - korrosioonikindlus, - hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus), - plastid tagavad ühtlaselt vaikse töö ja mürasummutuse, - nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. Plastide liigitus ja omadused Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: 1. Termoplastid, 2. Termoreaktiivid. Termoplastid muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestik polümeerideks,mis ei sula ega lahustu. Plastid, struktuur ja töötlemine Plastide talitlusomadusi Plastist toodete talitlus-, e kasutusomadused, mis ilmnevad ekspluatatsioonis, on: a) mehaanilised:
Sünteetilised liimid, lakid ja värvid ka põhinevad polümeeridel. Tänapäeval paljude traditsiooniliste materjalide asemel edukalt kasutatakse plaste, sest neil on madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalam energiakulu, nad on kergemad, odavamad ja korrosioonikindlad. Erinevaid plaste inimesed kasutavad nii igapäevases elus kui ka tööstuses ja ehituses. Temperatuurile vastupanu järgi jaotatakse plastid termoplastideks ja termoreaktiivideks. Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud makromolekulid, mis toatemperatuuril on jäigad ja muutuvad kõrgematel temperatuuridel pehmemaks ning deformeeritavamaks. Termoplaste on võimalik korduvalt vormida, viies materjali soojendamisel sulaolekusse ja jahutamisel uuesti tahkestada. Termoreaktiivid (ehk termosetid) on võrkstruktuuriga, ristsillatud makromolekulid, mis tahkuvad pöördumatult keemilise reaktsiooni käigus. Ristsildade tõttu ei ole kõvendatud termosetid
korduvatest lülidest. Plastide omadused: · väike tihedus (kerged), · ei vaja viimistlust, · odavad, · suur korrosioonikindlus, · enamikel plastidel ka suur hõõrdetegur, · head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadused, · väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus, · vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse: · termoplastsed. · termoreaktiivsed (reaktoplastid) Termoplastid: korduval kuumutamisel ei muutu kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastid: temperatuuri (või kõvendi ) mõjul muutub kuju ja koostis ning kaob plastsus. See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks , et saada teatavate omadustega plaste, lisatakse neile lisaaineid so. täiteaineid: · kõvendeid, · plastifikaatoreid, · värvaineid, · stabilisaatoreid · katalüsaatoreid.
keemistemperatuur on üldjuhul kõrgem polümeeri lagunemistemperatuurist. Polümeerid võivad olla ainult vedelas või tahkes agregaatolekus. Supermolekulaarse struktuuri põhimõisted on kristallilisus ja amorfsus. Polümeersetel materjalidel esineb nii kristallilisus kui amorfsus. Kristallilisus on kolmedimensionaalne korrastatus atomaarsel tasandil, kus aatomid võrepunktidena moodustavad määratud parameetritega kristallivõre. 6. Plastid: lisandid, liigitus (termoplastid, termoreaktiivid, elastomeerid). Plastide liigitus lõppomaduste ja otstarbe järgi (konkreetsed näited iga liigi kohta). Plastide kasutamise eelised ja puudused. Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis on kas puhtad vaigud (polümeerid) või vaigu ja lisandi sulamid. Lisandid : Täiteaine - pulbriline, kiuline, teraline või rullmaterjali kujuline.Vajalikud polümeeri kulu vahendamiseks ja plasti omaduste (surve- ja tõmbetugevus, kõvadus, kujukindlus jt.) kujundamiseks
hea külgsurvetöödeldavusega, korrosioonikindel. Sõukruvid, punksid, juhtpinnad Ni - suurepärase korrosioonikindlusega alustes, hapetes. Seetõttu kasutatakse teda keemiatööstuse seadmetes ja toiduainetööstuses. Sulamid: Ni Cl- hea tugevus, sitkus, Torud, lehed, plaadid Ti – korrosioonikindlusega, tugev, kõva. Sulamid: Al, Cr, V, Mo ja Mn Mg – tugev, Korrosioonikindel, Sulamid: 12. Plastide liigitus: temperaturile reageerimise järgi - Termoplastid (thermoplastics)- on polümeerid, mis koosnevad lineaarsest või hargnenud ahelast, mille vahel ei ole keemilisi sidemeid, kuid on füüsikalised sidemed. Muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastavad esialgsed omadused. Kasutusvaldkonna järgi - HDPE - kõrgtihe polüetüleen LDPE - madaltihe polüetüleen LLDPE - lineaarne madaltihe polüetüleen UHMWPE - ülikõrge molekulmassiga polüetüleen Termoplastid: nende omadused, kasutus.
Polüpreenid–naturaalne kautšuk. 3. Mis on plastid? Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikomponent on polümeerid. Mitmekomponentse süsteemina sisaldavad need põhipolümeerile lisaks mitmeid lisandeid ja abiaineid. 4. Mis on lisandite ja abiainete ülesanne? Lisandite ja abiainete ülesanne on polümeeride tehnoloogiliste ja talitlusomaduste mitmekesistamine. 5. Mis on termoreaktiivid? Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: - Termoplastid, - Termoreaktiivid. Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula kuumutamisel ega lahustu. Taluvad pikaajalisi koormusi ja kõrgemat temperatuuri ning on jäigad 6. Millest koosnevad komposiitmaterjalid? Komposiitmaterjalideks nimetatakse kahest või enamast osast - faasist - materjale. Komposiitmaterjal on heterogeenne, selle omadused on ette antud (korrosiooni- ja
docstxt/122606055616522.txt
Eksisteerib ka palju muid looduslikke polümeere nagu näiteks tselluloos, mis on põhiline puidu ja paberi koostises. looduslikud polümeerid ( biopolümeerid) a) polüsahhariidid tärklis ja tselluloos, koosnevad glükosiidse hapnikusillaga ühendatud glükoosimolekulide jääkidest Polümeerid: homo-ja kopolümeerid. Polümeeride klassifikatsioon päritolu, kasutusala, koostise,ahelakiju, elementaarlülide paigutuse ja iseloomu järgi. Termoplastid ja termoreaktiivid. Polümeeride nomenklatuur. Polümeeride füüsikalised omadused. Polümeeride lahustuvus.Tõeline-ja kolloidlahus. Polümeeride vananemine. Polümeerid Üldmõisted See on kõrgmolekulaarne ühend, mille makromolekul koosneb korduvatest väiksematest omavahel kovalentse sidemega seotud struktuuriühikutest monomeeridest -elementaarlülidest. Näiteks: monomeer eteen C2H4 e. CH2=CH2 n x (CH2 = CH2) (-CH2-CH2-)n polüetüleen ( PE)
Elementaarlüli, mis hakkab korduma, tekib funktsionaalsete rühmade omavahelisel reageerimisel. Peale polümeeri tekib veel mingi madalamolekulaarne aine (nt. H20). Homopolümeerid- -A-A-A- e elementaarlülideks on ühesugused aatomirühmad. Kopolümeerid- -A-B-A-B või - A-A-B-A-A-B-. Lineaarahelaga e. termoplastilised polümeerid. Need on termiliselt pööratavad klaasjast olekust tagasi voolavasse (elastsesse) olekusse. · Termoplastid ( thermoplastics) - Lineaarsed ja vähehargnenud poluümeerid - kuumutamisel pehmenevad ja veelduvad ning jahtumisel tahkestuvad ( korduvalt ) - lahustuvad mingis iseloomulikus lahustis - jõu mõjul voolavad - kasutustemperatuur on madalam pehmenemistemperatuurist. · Termoreaktiivsed e. reaktoplastid ( thermosets)- võrestikstruktuuriga polümeerid- ristseotakse peamiselt kuumutamisel pöördumatult- ei pehmene ega sula kuumutamisel- lahustites ainult punduvad- jäigad ja mittevoolavad -
näiteks teflon. Erinevatel plastmassidel on võimalik saavutada aga eelpoolnimetatud omaduste eriti head taset ja parandada lisandite lisamisega nende omadusi: · optilisi omadusi · sooja- ja isolatsiooniomadusi · elektriisolatsiooni omadusi · adhesioonivõimet · vastupanu keemilistele mõjudele · töödeldavust · tulekindlust Puudused: · suur plastne voolavus e roomavus, seda eriti termoplastidel (termoplastid on sellised polümeerid, mida on võimalik korduvalt kuumutades ümbervormida, vastand - termoreaktiivsed vaigud, mis termilisel käsitlemisel lagunevad). · suur temperatuuripaisumise koefitsient - ca 2,5...10 korda suurem kui ehitusterasel · mamdal kuumakindlus - 60...200kraadi · on põlevad (põledes suitsevad, eritades tihti mürgiseid ja lämmatavaid gaase)
Tehakse hästi kuumaks, jahutatakse õlis või vees kiirelt. Noolutamine on karastatud detaili järeltöötlus, millega parandatakse detaili omadusi. Sellega saavutatakse materjali sitkuse märgatav paranemine, pingete vähendamine ning töödeldavuse paranemine. Parendamine kasutatakse konstruktsioonterastel C sisaldusega 0,3-0,5 %, millel on vaja sitkust ja tugevust. Saavutatakse parim sorbiitstruktuur, mis tagab terase hea tõmbetugevuse, kõvaduse ja plastsuse. 8.Plastid. Nende jaotus (termoplastid, termoreaktiivid), põhiomadused ja kasutusalad. Plastidel on väiksem tihedus, väga madal sulamistemperatuur, halb soojus ja elektrijuhtivus. Väga laialdase kasutusega. Näiteks keskmises sõiduautos on ca 1000 plastdetaili kogukaaluga 110 kg. Termoplastide kuumutamisel muutub plastmaterjal esmalt pehmeks, seejärel vedelaks, jahtumisel omadused taastuvad. Töötemperatuur kuni 100 kraadi. Prügikastid, torud ja pudelid. Termoreaktiivide kuumutamisel või kõvendi toimel muutuvad
Põhjusi, miks plaste kasutatakse on mitmeid: -madalam töötlemistemperatuur kui metal- lidel ja keraamikal, seega madalm energia- kulu, -nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks), -viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus, -hea töödeldavus, -korrosioonikindlus, -hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus) Plastide liigitus ja omadused Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: 1. Termoplastid, 6 2. Termoreaktiivid. Termoplastid muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur. Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolü- meerideks, mis ei sula ega lahustu.
keemiline reageerimisvõime, keemiline püsivus, hüdrofoobsed, vastupidavus hapnikule, osoonile ja UV- kiirgusele. Silikooni kasutatakse köögitarvete tegemisel, mänguasjade tegemisel, meditsiinis, elektroonikas, kosmeetikas, silikoonõlid(autolakk), kuulikindlate vestide vahekiud Looduslikud polümeerid: tselluloos(vill, puuvill), valgud, siid, lateks ja sünteetilised polümeerid on nt: plastmassid ja tehiskiud. Termoplastid on materjalid, mis kuumutamisel pehmenevad ja jahtumisel kõvenevad. Termoreaktiivseteks nim maerjale, mis kuumutamisel vedelduvad ja ende esialgsed omadused taastuvad jahtudes. Polüamiidid on polümeerid, mille põhiahelas kordub amiidirühm (-CO-NH-). Polüamiid võib moodustada aminohappe molekulide kui monumeeride polükondensatsioonil. (-(CH2)5C NH-) + nH2O Kõige tähtsamad polüamiidid: nailon-6 ja nailon-6,6
- nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks), - viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus, - hea töödeldavus, - korrosioonikindlus, - hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus), - plastid tagavad ühtlaselt vaikse töö ja müra summutuse, - nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. Plastide liigitus ja omadused Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: 1. Termoplastid, 2. Termoreaktiivid. Termoplastid muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur . Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. Lineaarahelaga termoplastid Hargnenud ahelaga termoplastid Ruumstruktuuriga termoplastid Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid:
omavahel kovalentse sidemega seotud struktuuriühikutest monomeeridest -elementaarlülidest. Ahelakuju: – homoahelaga / C põhiahelas on ühte liiki aatomid - heteroahelaga / mitut liiki elemendi aatomid - lineaarne - hargnev - ruumiline 62. Mis on plastid? Plastides kasutatavad lisa- ja abiained? Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikomponent on polümeerid. Põhilisteks lisa- ja abiaineteks on täiteained, plastifikaatorid, stabilisaatorid, määrdeained ja värvained. 63. Mis on termoplastid ja termoreaktiivid ehk reaktoplastid? • Termoplastid ( thermoplastics) - Lineaarsed ja vähehargnenud polümeerid - kuumutamisel pehmenevad ja veelduvad ning jahtumisel tahkestuvad ( korduvalt ) - lahustuvad mingis iseloomulikus lahustis - jõu mõjul voolavad - kasutustemperatuur on madalam pehmenemistemperatuurist • Termoreaktiivsed e. reaktoplastid ( thermosets) - võrestikstruktuuriga polümeerid - ristseotakse peamiselt kuumutamisel pöördumatult - ei pehmene ega sula kuumutamisel
valmistamine, nõude (ahju ja mikrolaineahju panemiseks mõeldud) valmistamine, plastmassist söögiriistade valmistamine, kilekottide valmistamine. Plastide liigitus termomehaaniliste omaduste järgi Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikomponendiks on polümeerid. Mitmekomponentse süsteemina sisaldavad need lisaks põhipolõmeerile mitmeid lisandeid ja abiaineid. Temperatuuri vastupanu järgi jaotatakse plastid termoplastideks ja termoreaktiivideks. Termoplastid - polümeerid, mis koosnevad lineaarsetest või hargnenud ahelatest, mille vahel ei ole keemilisi sidemeid, kuid esinevad füüsikalised sidemed. Toatingimustes on nad tahked ja jäigad, kõrgematel temperatuuridel muutuvad pehmemaks ja deformeeritavamaks. Termoplaste võib korduvalt sulatada ja temperatuuri alandamisega taas tahkestada. Termoplastid võivad jaguneda kaheks: 1) Poolkristalsed e. kristalliinsed materjalid - Võivad moodustada kristalliite. Sellised
12. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoaktiivsed polümeerid, elastomeerid. Termokäitumise järgi jagatakse termoplastideks ja termoaktiivseteks. 1) Termoplastid on lineaarsed või väheargnenud polümeerid, mis korduval kuumutamisel vedelduvad ja jahtudes tahkestuvad. Nii amorfsed kui poolkristallilised. Amorfsed: polümetüülmetakrülaat, polüstrüool, polüvinüülkloriid. Osaliselt kristallilised: polüetüleen, polütetrafluoretüleen, polüpropüleen, polüamiid, polüetüleen-tereftalaat (polüester). 2) Vedelkristalsed polümeerid: neis esinevad vedelas olekus korrastatud alad:
-konstruktsiooniplastid( PA,PC) -eriotstarbelised plastid b)Päritolu järgi: -looduslikud -modifitseeritud looduslikud -sünteetilised c)Peaaehele kuju järgi: -lineaarsed -hargnenud -ristsillatud d)Temperatuurile vastupanu järgi: -termoplastid(saab korduvalt sulatada, sisaldavad kristalliinset ja amorfset piirkonda, toatemp-l jäigad) -termoreaktiivid(tahkuvad pöördumatult, ristsillatud, täielikult amorfsed. toatemp-l haprad ja jäigad) -elastomeerid(võimalik vormida ainult üks kord,ristsillatud- harvem kui termoreaktiividel,saab deformeerida ilma jäävate
4. , 24. , . , . 2 - , , . . 15-25 1000 , 3-6 1000 . , , , , « », , , . 5. LDPE ja HDPE Nii LDPE kui HDPE on värvitud pooläbipaistvad (läbiv valgus hajub struktuurse ebaühtluse tõttu) "vahase" pinnaga termoplastid, veekindlad, vastupidavad kemikaalidele, suure elektrilise eritakistusega. HDPE on jäigem ja termiliselt vastupidavam kui LDPE. Tihedus 930 (LDPE) ... 950 (HDPE) kg/m3. UHMWPE on silmapaistvate mehhaaniliste omadustega (tugevus, vastupanu korrosioonile). Kõrgtihe polüetüleen (HDPE) omab kõige lihtsama ehituse, sest koosneb korduvatest etüleeni ühikutest -(CH2CH2)n-. Madaltihe polüetüleen omab sama keemilist valemit, aga erineb sellega,
) kujundamiseks. Orgaaniline täiteaine: nt. puidujahu, tselluloos, paber; anorgaaniline: nt. asbest, grafiit, klaaskiud. Stabilisaator - plasti vananemisprotsessi aeglustamiseks. Plastifikaator- plastsusomaduste ja töödeldavuse parandamiseks. Plastifikaatorid on tavaliselt vedelikud. Värvaine- dekoratiivsel eesmärgil. Erilisandid- parandavad mõningaid tarbimisomadusi, nt. soodutavad plasti lagunemist. Plastid jaotatakse temperatuurile reageerimise järgi: Termoplastid- on polümeerid, mis koosnevad lineaarsest või hargnenud ahelast, mille vahel ei ole keemilisi sidemeid, kuid on füüsikalised sidemed. Muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastavad esialgsed omadused. Kuumutus- ja jahutustsükleid võib piiramatult korrata, ilma et materjali põhiomadused muutuksid. Termoplastid on sageli kristalliinsed, mõned aga ka amorfsed. Termoreaktiivid ehk reaktoplastid- muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise
Peamised meetodid on hürdoplastiline vormimine, vormivalu, pulbri pressimine. Järgneb kuivatamine. Kuivatamisel maht väheneb, sest vesi eemaldab savi kihtide vahelt. Niiskust ei tohi eemaldada liiga kiiresti, sest muidu kuivavad pinnakihid kiiremini ja pragunevad. Järgneb põletamine. Põletamisel osa alumosilikaate sulab ja voolab tühimikesse. Jahtumisel see osa klaasistub ja seob omavahel kristalsed osad. 13.Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid Polümeerid liigitakse termokäitlemise järgi liigitatakse polümeerid termoplastilisteks ja termoreaktiivseteks. Termoplastid: lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel pehmenevad ja jahtudes tahkestuvad. Võivad olla ja poolkristallilised Vedelkristalsed polümeerid: esinevad vedelas olekus korrastatud alad. Korrastus võib olla ühe- dimensionaalne või kahedimensionaalne
C. Polümeeride tõmbetugevus on väiksem kui painde ja survetugevus D. Polümeeri tõmbetugevust saab suurendada tõmborienteerimisega Score: 0/3 25. Kuidas iseloomustab pinge-deformatsiooni sõltuvus tõmbekatsel erinevat tüüpi polümeermaterjale? Student Response Feedback A. kummielastsetele polümeeridele on iseloomulik suur taastuv elastne deformatsioon (kuni 1200%). B. klaasiolekus amorfsed termoplastid (PMMA, PS, PVC) purunevad jõudmata voolamiseni. C. klaasiolekus kristalliinsetele termoplastidele on iseloomulik voolamispinge ja deformatsiooni energia absorbeerimine. D. kummiolekus amorfne termoplast (PMMA, PS, PVC) puruneb jõudmata voolamiseni. Score: 0/3 26. Polümeeri maksimaalne töötemperatuur sõltub? Student Response Feedback A. sellest, kas polümeeri pehmenemistemperatuur on
D. Polümeeri tõmbetugevust saab suurendada tõmborienteerimisega Score:3/3 25. Kuidas iseloomustab pinge-deformatsiooni sõltuvus tõmbekatsel erinevat tüüpi polümeermaterjale? Student ResponseFeedback A. kummielastsetele polümeeridele on iseloomulik suur taastuv elastne deformatsioon (kuni 1200%). B. klaasiolekus amorfsed termoplastid (PMMA, PS, PVC) purunevad jõudmata voolamiseni. C. kummiolekus amorfne termoplast (PMMA, PS, PVC) puruneb jõudmata voolamiseni. D. klaasiolekus kristalliinsetele termoplastidele on iseloomulik voolamispinge ja deformatsiooni energia absorbeerimine. Score:0/3 26.
monomeeri kordamises 23. joonis 24. polümeerid eristatakse: 1. kõrge (suure) tihedusega(HDPE) polüetüleen. HDPE molekulid on lineaarse struktuuriga. 2. madala tihedusega (LDPE) polüetüleen. LDPE molekulid sisaldavad hargnemisi (ühe süsinikuga on seotud üle kahe lineaarse ahela). 25. joonis 26. Omadused Nii LDPE kui HDPE on värvitud poolläbipaistvad (läbiv valgus hajub struktuurse ebaühtluse tõttu) “vahase” pinnaga termoplastid, veekindlad, vastupidavad kemikaalidele. Kasutamine Pakendimaterjalina (polüetüleenkile), mahutite, toidunõude, jpm. Valmistamiseks. UHMWPE on kasutusel ülitugevate fiibrite valmistamiseks. Ei eraldu toidu sisse mürgiseid kemikaale. Sulamistäpp ca 100 kraadi. 27. PET- polüetüleentereftalaat Valmistatakse vee, mahla ja gaseeritud jookide pudeleid, toidupakendeid, küpsetusvorme, -kotte ja –kilesid. PET märgistusega plast on tavaliselt taaskasutatav!
isolatsioonimaterjalid Olmematerjalid ja koduhooldus TEHISMATERJAL Snteetiline materjal- tehismaterjali alaliik, mida looduses ldse ei leidu ja mis on inimese looming tehismaterjalide kasutusalad: liimid pinnakatted(mbel, kirjutustarbed) plastmassid kunstnahk tekstiilid vrvained LIIMID JA LIIMIMINE Liimitavad pinnad- karedus, hdrofiilsused ained ja hdrofoobsed ained Liimide liigid- prduvad(lahustena) ja prdumatud (polmeersed) spetsiaalliimid Plastmassid polmeerid ja polkondensaadid Termoplastid ja termoreaktiivid ttlemine Tekstiilid liigitus valmistamine ttlemine vrvimine kasutusvaldkonnad Tekstiilide liigitus: A)looduslikud puuvill, lina ja kanepikiud B)siid atsetaatsiid snteeskiud a)polakrlkiud b)polesterkiud Kunstnahk aluskiht ja kattekiht tehisseemisnahk- kattekiht karestakse traatharjaga ja tidetakse lhikeste nailonkiududega tehiskarusnahk- aluskihi klge on sisse kootud pikad dekoratiivsed asjad Tavaprobleemid kodus tolm praht mustus pesemine puhastamine triikimine
annaabi.ee 
