Surface TextureContour Measuring Instruments Explanation of Surface CharacteristicsStandards Definition of Surface texture and Stylus instrument Profile by Stylus and phase correct filter ISO4287: '97 and ISO3274: '96 Total profile Primary profile P Measure perpendicular to lay X axis Z axis Stylus method ...
LABORATOORNE TÖÖ NR. 9 Pinnakareduse mõõtmine profilomeetriga Töökohal on kõige lihtsam pinnakaredust mõõta pinnakaredusetalonidega. Need on väikesed plaadikesed, millele on imiteeritud (kriibitud) vastavad pinnakaredused ja mõõtmine käib nende võrdlemise teel detailidega. Karedamaid pindasid võrreldakse palja silmaga, siledamaid aga kas luubiga või väikese kaasaskantava mikroskoobiga. Etalonid valmistatakse eraldi malmidele ja terastele. Erandjuhtudel võidakse valmistada ka etalondetailid. See meetod on siiski küllaltki ebatäpne ja teda kasutatakse üha vähem. Täpsemalt saab pinnakaredust mõõta kas profilomeetriga või profilograafiga. Need on keerukad ja kallid mõõteriistad ja igas ettevõttes neid olla ei pruugi. Profilograaf on isekirjutav mõõteriist, mille mõõteotsak pannakse mööda mõõdetavat pinda liikuma ja isekirjutav sedae joonestab pinnakonarustest suurendatud kujutise. Suuren...
Antud detaili pinnad on vaja töödelda laastu eemaldamisega kui ka puurimist kasutades. Tolerants, sõltuvalt antud detaili nimimõõtmetest ja soovitud täpsusest, on ligikaudu 0,4 mm. Pinnakaredus kõigub vahemikus 1,6-25m sõltuvalt pinnast (vt. joonist). Pikitreimisel kooriva ja puhastöötlemise korral on soovitatav. pinnakaredus 1,6m ja otsatreimisel 3,2m, mis vastab meie soovitud nõuetele, seega on antud detail ilusti töödeldav universaaltripingis. Peale töötlemist treipingis oleks lisaks vaja veel augud sisse puurida. Soovitatav pinnakaredus puurimisel on 12,5m, mis samuti jääb soovitud piiridesse. Selleks kasutame vertikaalpuurpinki. Kõigepealt kinnitatakse toorik treipinki silindrilisest osast (pikem) kolmepakilisse padrunisse
Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 03.12.2015 Allkiri: Tallinn 2015 1. Töö vahendid: Nr. Nimetus 1. Euroopa pinnakareduse Ra etalon 2. Nõukogude pinnakareduse Ra etalon 3. Profilomeeter Surtronic 2. Töö käik: 1.Määrata visuaalselt pindade pinnakaredus Ra nõukogude etalonidega vastavuses nende pindade töötlemise meetodile (freesimine, treimine, lihvimine jne). 2.Määrata visuaalselt pindade pinnakaredus Ra Euroopa etalonidega vastavuses nende pindade töötlemise meetodile (freesimine, treimine, lihvimine jne). 3.Mõõta pinnakaredused profilomeetriga Surtronic 10 igal pinnal kolm korda muutes mõõtmise kohti. Seadme töö kirjeldust lugege töölaua abimaterjalist. 4
1.Tooriku valmistamine Toorikuks on terasest S235 valtsitud ümarmaterjal läbimõõtuga ØDtoor = 52 mm; tooriku pikkus Ltoor = 142 mm. Mõlema mõõdu tolerantsijärk on IT14 (nimimõõdu kõikumine jääb alla 1 mm). 2. Otste freesimine ja tsentreerimine Tsentreerimis-freesimispingil freesida toorik pikkusmõõtu L1 = 142 mm, töödeldud otspindadesse puurida tsentriavad ØDts = 7 mm; sügavuseni Lts= 6 mm. Tooriku pikkusmõõdu tolerantsijärk on IT10. Otspindade pinnakaredus Ra 12. 3. Koorivtreimine (pealt) Treida välispind mõõtu ØDvälis = 42 +0-0.5 mm ja pikkusmõõduni L3 = 110 mm. Toorik viia lõppmõõtmeteni kahe siirdega. Töötlemispikkus koorivtreimisel Lkooriv= 110 mm, lõikesügavus t = 2,5 mm. Töödeldava pinna pikkusmõõdu tolerantsijärk on IT10. Pinnakaredus Ra 50. 4. Koorivtreimine (1. aste) Treida 1. aste mõõtu ØD1 = 35 +0,2-0.3 mm ja pik- kusmõõduni L3 = 50 +0-0.5 mm. Toorik viia lõppmõõtmeteni kahe siirdega.
Joonis 4. Liivvaluvorm koos valukanalite süsteemiga Valuviiside võrdlus 1. Kordkasutusega vormid Liivvormvalu Eelised · Suurte mõõtmetega valandid · Odavad seadmed, tööjõud · Tootmispartii suurus piiramatu Puudused · Ei saa valmistada väga väikeseid ja keerulise konfiguratsiooniga valandeid · Suur töötlusvaru · Suur pinnakaredus · Palju defekte · Suur poorsus Koorikvormvalu Eelised · Suhteliselt suurte mõõtmetega valandid · Väiksem minimaalne seinapaksus (1,5 mm) · Odav tööjõud · Hea metalli väljatulek · Võimalik valmistada keskmise keerukusega valandeid Puudused · Kallid seadmed · Suur pinnakaredus · Suur poorsus
Materjalitehnika instituut Kodutöö nr.3 Lõiketöötlus Nimi: Tallinn 2009 Töödeldav detail (joonis1.) millel peab töötlema pinnad 1 ning 2 on hallmalmist valatud detail. Töödeltavate pindade lubatud tolerants on toodud rahvusvahelise tolerantsijärguga H12, h12+- IT12/2. Määratud pinnakaredus detaili pindadele 1 ja 2 on 6,3m. Vastavalt pinnakaredusele ning tolerantsile tuleb valida optimaalne lõiketöötlus viis. Kuna mõlemad pinnad, mida peab töötlema on silindri otspinnad (sümmeetrilised) siis valin töötlusviisiks universaalse treipingi ning kasutan treimisel paenutatud otsatera. Otsatreimisel on saavutatav ka soovitud pinnakaredus. (tabel 1 järgi). Kui detaili toodetakse masstootmises
Lõikekiirus: 1 läbim Vc = 640 m/min, 2 läbim Vc = 693 m/min [3] Tööpingi kasutatav võimsus: 1 läbim 2,22 kw, 2 läbim 1,96 kw [3] Tööriista püsivusaeg: 3080 siiret [3] Siirdeaeg: 0:00,948 min:s [3] Pinnakaredus: Ra = 2,6 µm 3.1.2 Kontuuri freesimine Sõrmfrees: CoroMill Plura 2P340-1600-PA 1630, Dc = 16 mm, zn = 4 Lõikesügavus: 1 läbim ae = 0,68mm, 2 läbim ae = 0,32 mm Spindli pöörlemissagedus: 1 läbim n = 7410 p/mim, 2 läbim n = 12000 p/mim [3] Ettenihe hambale: 1 läbim fz = 0,45 mm/h, 2 läbim fz = 0,276 mm/h [3] Lõikekiirus: 1 läbim Vc = 372 m/min, 2 läbim Vc = 603 m/min [3]
Aukude süvistamine ja avardamine. Süvistamiseks nimetatakse süvendite tegemist poltide, kruvide ja mutrite peade alla, samuti töötlemisfaaside ja -kidade kõrvaldamist. Süvistamiseks kasutatakse süvispuure. Lõikeosa kuju järgi jaotatakse süvispuurid koonilisteks ja silindrilisteks. Avardamiseks nimetatakse eelnevalt puuritud, stantsitud või valatud aukude töötlemist, et anda sellele range silindriline kuju, suurem täpsus ja väiksem pinnakaredus. Avardamisega saavutatakse 11...12 tolerantsijärgu täpsus ja pinnakaredus 6,3...3,2 m R a järgi. Varu avardamiseks sõltub avardi läbimõõdust ja ulatub 2...4 mm-ni läbimõõdu kohta. Ettenihe avardamisel on 1,5...2 korda suurem kui puurimisel. Lõikekiirus kiirlõiketerasest avardiga v = 40...60 m/min, kerimisplaatidega avardi korral v = 80...100 m/min. Avardi koosneb tavaliselt tööosast, kaelast ja sabast. Tööosa koosneb lõike- ja juhtosast.
paigutusest. Ül 3 Pinna 1 ja pinna 2 ksutan vastavalt välistreitera ja otsatera. Treiterad koosnevad terakehast ja sellele kinnituvast kõvasulamist valmistatud terikust. Lõikurmaterjalik on karbiidkermis (kõvasulam), mille põhikomponendiks on volframmonokarbiid WC, mille eelisteks on suur elastsusmoodul, suhteliselt suur plastsus ja suur tugevus. Kuna poolpuhta töötlemisega on võimalik saavuada nõutud pinnakaredus (3,2 m ) kasutan terikut tähistusega M. M-ide kasutusalaks ongi legeerteraste, süsinikteraste ja malmide töötlemine. M tähega tähistatavad terikud on väga universaalsed ning need tähistatakse kollase värviga. Valin teriku tüübiks ISO 513 järgi M 20, mis sobib hallmalmi treimiseks ja on mõeldud põhilisteks treimisoperatsioonideks. Rühma tähise järel pole suurem number (nt. 30, 40) seetõttu, et need karbiidkeermised on mõeldud väga rasketes tingimustes treimiseks.
Isiklik kood: 082804 MAHB-32 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Andres Laansoo 27.10.2009 4.11.2009 Ülesanne 1 Hindan nõudeid töödeldavate pindade täpsusele ja pinnakaredusele. Töödelda on vaja pinnad 1 ja 2. Pindade töötlemiseks on vajalik arvestada nõutud pinnakaredusega, milleks on 3,2 µm ja sümbol ise näitab, vastav pinnakaredus tuleb saavutada laastu eraldamise teel. Täpsuse ja pinnakareduse saamiseks on mõistlik kasutada piki- ja otsatreimist. Treimist tuleb kasutada just seetõttu, et töödeldav pind number 1 on pöördpind ning treimine sobib ka otspinna viimistlemiseks (pind nr. 2). Pikitreimisel tuleb kasutada puhastöötlemist, mitte koorivat töötlemist, muidu oleks pinnakonaruste vahemik olnud liiga suur. Detaili mõõtmete tolerants on üsna suur, seega ei ole mõtet kasutada väga
Teha mudeli eskiis. 3. Töötada välja liivvormi põhimõtteline konstruktsioon. Vormi eskiisil lõikes näitata vormikasti pooled, valukanalite süsteemi osad, räbupüüdel, tõusupea, kompensaatorid, toitekanalid, kärn. Analüüsida valandi saamise tehnoloogilist protsessi. Vajalikud materjalid ning seadmed. Antud valuprotsessi iseloomustus: Valandite pinnakaredus ja täpsus Materjalide vajadus vormide valmistamiseks ja metalli sulatamiseks Tööjõu kvalifikatoon Töötingimused ja keskkonnaohtlikkus 4. Alternatiivne protsess tooriku saamiseks. · Valuprotsessid (kokillvalu, koorikvalu, valu väljasulatatavate mudelitega, tsentrifugaalvalu). 1. Detaili joonis Joonis 1 Detaili joonis 2
Mida nimetatakse tootmispartii suuruseks? : a. Toorikute ja detailide koguarvu b. Tootmisest välja tulevate detailide arvu c. Üheaegselt tootmisse antud toorikute arvu d. Aastas valmistatavate detailide arvu 6 : 3,00 Operatsiooni(siirde) eskiisikaardil peavad olema näidatud: : a. Operatsiooni(siirde) eskiisselliselt, kui reaalselt pingis, töödeldavad pinnad, töötlemismõõdud tolerantsidega, baseerimisskeem, vajalik pinnakaredus b. Lõikeriist, töödeldavad mõõdud tolerantsidega, vajalik pinnakaredus c. Detaili joonis, lõikeriist, töödeldavad mõõdud, baseerimisskeem 7 : 3,00 Mis on tootmise ettevalmistamise põhinõuded? : a. Konstruktsiooni tehnoloogilisuse tagamist, valmistusprotsesside projekteerimist ja rakistuse projekteerimist ning valmistamist b. Tootmise ettevalmistamise (TE) põhinõuetena mõistame tootmise konstruktiivset ettevalmistust
Testi võimalikke küsimusi ja vastuseid Tootmistehnika alused 1 Question1 Lõikamine jaguneb... Vali üks või enam vastust. a. Termiline b. Mehaaniline c. Elektrooniline d. Keemiline Question2 Milleks kasutatakse kammlõikamist? Vali üks või enam vastust. a. Välispindade töötlemiseks b. Erineva kujuga sisepindade töötlemiseks c. Liistusoonte valmistamiseks Question3 Milleks kasutatakse plasmatöötlust? Vali üks või enam vastust. a. Detailid lihvimiseks b. Lehtmaterjali lõikamiseks c. Soonte töötlemiseks d. Detailide painutamiseks Question4 Lasertöötluse eelis...
ühine mõjusirge ja on võrdvastupidised Taustsüsteem- tingmisi liikumatud kehad, mille suhtes on otsustatud määrata keha asend ruumis Teo.mehaanika-uurib absol jäikade kehade liikumist/paigalseisu, neile rakendatud jõudude toimel. Triboloogia- teadus hõõrdumisest. Vastumõju aksioom- 2 keha mõjutavad teineteist samamõjusirete omavate võrdvastupidiste jõududega (Päike ja Maa) Varignon´teoreem- annab võimaluse määrata jõu suurust/asukohta Ma(R)=Ma(Fi) Veerev hõõrdumine- Pinnakaredus ei märgi rolli, ratastega. Abs. jäik keha- 2 punkti vaheline kaugus kehas ei muutu Descarte võttis kasutusele koordinaatteljestiku, taustsüsteemi uurimiseks Elastne keha- välisjõudude mõjul keha kuju muutub Ekvivalentsed jõusüsteemid- jõusüsteemid, millel sama mõju vaadeldavale kehale. Kas siis seisab paigal või hakkab liikuma sama kiirendusega Hõõrdetegur- iseloomustab pinna karedust Fh=fN Jõud- kehade vastastikune mõju(otsene/kaudne)
ühine mõjusirge ja on võrdvastupidised Taustsüsteem- tingmisi liikumatud kehad, mille suhtes on otsustatud määrata keha asend ruumis Teo.mehaanika-uurib absol jäikade kehade liikumist/paigalseisu, neile rakendatud jõudude toimel. Triboloogia- teadus hõõrdumisest. Vastumõju aksioom- 2 keha mõjutavad teineteist samamõjusirete omavate võrdvastupidiste jõududega (Päike ja Maa) Varignon´teoreem- annab võimaluse määrata jõu suurust/asukohta Ma(R)=Ma(Fi) Veerev hõõrdumine- Pinnakaredus ei märgi rolli, ratastega. Abs. jäik keha- 2 punkti vaheline kaugus kehas ei muutu Descarte võttis kasutusele koordinaatteljestiku, taustsüsteemi uurimiseks Elastne keha- välisjõudude mõjul keha kuju muutub Ekvivalentsed jõusüsteemid- jõusüsteemid, millel sama mõju vaadeldavale kehale. Kas siis seisab paigal või hakkab liikuma sama kiirendusega Hõõrdetegur- iseloomustab pinna karedust Fh=fN Jõud- kehade vastastikune mõju(otsene/kaudne)
Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras.
raamjoon ja paigutada kirjanurk. Eskiisi koostamine. Etapid 7. Peenjoonega tõmmatakse välja vaadete üldkontuurid säilitades proportsioonid 8. Joonestatakse välja üksikelemendid 9. Teha lõiked ja ristlõiked 10. Enne lõikepindade viirutamist kustutada abijooned. 11. Tõmmata distants- ja mõõtjooned. 12. Mõõta detail ja kirjutada mõõtarvud. 13. Kanda eskiisile pinnakaredus tähised ja tolerantsid. 14. Tõmmata kontuurjooned üle jämejoonega 15. Täita kirjanurk
d Varras on valmistatud terasest E295 DIN EN 10025-2 (voolepiir Re = 295 MPa ja tugevuspiir Rm = 470 MPa), B F varda töötemperatuur on kuni T = 120 °C ja tulemuse D usaldatavus peab olema 99 %. Varda pinnakaredus ohtlikus kohas on Ra = 3,2 µm. RR0,5 Dimensioneerida varras ja arvutada koormustsüklite arv Varras kuni varda purunemiseni. Varda mõõtmed valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele F numbrile A. Varda koormus valida vastavalt üliõpilaskoodi F max eelviimasele numbrile B.
Varras on valmistatud terasest E295 DIN EN 10025-2 B F D (voolepiir Re = 295 MPa ja tugevuspiir Rm = 470 MPa), varda töötemperatuur on kuni T = 120 °C ja tulemuse R0,5 usaldatavus peab olema 99 %. Varda pinnakaredus ohtlikus kohas on Ra = 3,2 µm. Dimensioneerida varras ja arvutada koormustsüklite arv Varras R kuni varda purunemiseni. Varda mõõtmed valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Varda koormus valida vastavalt F üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Fmax Vajalikud etapid: F
uprod = 0,035 mm. Töötlemisviisiks sobib peenfreesimine. 14. Arvutada mõõtme B kontrollimiseks sobiv kaliiber ja teha kaliibir tööjoonis. Mitteläbiva kaliibri ülemine piirmõõde valitakse võrdseks detaili alumise piirmõõtmega ja läbiva kaliibri alumine piirmõõde toote ülemise piirmõõtmest väiksem 1/10 detaili IT väljast. Kaliibri tolerantsiväli ¼ toote IT väljast. 15. Hinnata vajalik pinnakaredus pindadele A ja B tolerantsi ja töötlemisprotsessi alusel, valida sobiv mõõtevahend pinnakaredusele ning hinnata mõõtemääramatus. IT12 korral sobib antud nimimõõtmetega detaili pinnakareduseks Ra = 10 µm. Mõõtevahendiks pinnakaredus etalonkomplekt.
korpusesse. Ümarvarda otsale, kaugusel L korpuse seinast, mõjub ajas sümmeetrilise tsükliga muutuv punktjõud F = (Fmin ... Fmax) ( kusjuures Fmin = - Fmax). Varras on valmistatud terasest E295 DIN EN 10025-2 (voolepiir Re = 295 MPa ja tugevuspiir Rm = 470 MPa), varda töötemperatuur on kuni T = 120 °C ja tulemuse usaldatavus peab olema 99 %. Varda pinnakaredus ohtlikus kohas on Ra = 3,2 µm. Dimensioneerida varras ja arvutada koormustsüklite arv kuni varda purunemiseni. Varda mõõtmed valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Varda koormus valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: 1. Koostada koormuse suurimale väärtusele Fmax vastav paindemomendi M epüür, koostada painde tugevustingimus ning arvutada varda
Jäikuse mõõduks on jäikustegur c. c = ( jõud, moment, koormus) / deformatsioon. Kontaktjäikuse suurendamiseks tuleb suurendada pinnasiledust. 25.Kuidas valida baaspindu? 26.Detaili seaduvus. Seaduvus on detaili omadus (võime) võtta antud konkreetses olukorras soodsaim asend. Seaduvust võimaldavad kerajad tugipinnad, vetruvad baas- ja sideelemendid, vahedetailid ja ka lõtkud. Teema 3.1. - 3.4. Mõõtmestamise ja tolereerimise aineosa, pinnakaredus 1.Vahetatavuse mõiste. mehhanosüsteemide konstrueerimise, tootmise ja ekspluatatsiooni põhimõte, millega kindlustatakse üksteisest sõltumatult valmistatud detailide montaaz koostuks, koostude montaaz kompleksiks (masinaks, aparaadiks, mehhanismiks jms.) ilma detailide täiendava mehaanilise töötlemise või sobitamiseta 2.Vahetatavuse liigid: täielik, osaline, väline, sisemine, funktsionaalne ja geomeetriline vahetatavus. - täielik (ilma täiendava sobitamiseta);
ping. Seega tõenäoliselt istub välisvõru liikumatult laagripesas (pöörleb koos korpusega), sisevõru saab aga võllil aeg-ajalt liikuda. Nii jaotub sisevõru koormus ühtlasemalt. Laagris olev lõtk näitab, kui palju võib üks võru nihkuda teise suhtes. Keskmiste läbimõõtude toleratsitsoonie tähistatakse sisevõrul, kui aval, L- ga ja välisvõrul, kui võllil, l-ga [5.3, lk 71]. 5.6 Kasutatud kirjandus: [5.1]Tabel 4. – Veerelaagrite võrude tolerantsid ja pinnakaredus [5.2] M. Purde.Tolerantsid ja istud. Tln: TallinnaTehnikakõrgkool, 2005. 116 lk. [5.3]Ülesanne 5 – Veerelaagrite istud ja arvutamine [5.4] ISO 286-1:2010; Geometrical product specifications (GPS) — ISO code system for tolerances of linear sizes — Part 1: Basis of tolerances, deviations and fits [5.5] ISO Tolerances for Shafts ISO 286-2:2010. [5.6] ISO 5593:1997 - Rolling bearings - Vocabulary
20.04.2012 Algandmed ja ülesande püstitus Astmega ümarvarras on konsoolselt kinnitatud korpusesse. Ümarvarda otsale, kaugusel L korpuse seinast, mõjub ajas sümmeetrilise tsükliga muutuv punktjõud F = (Fmin ... Fmax) (kusjuures Fmin = - Fmax). Varras on valmistatud terasest E295 DIN EN 10025-2 (voolepiir Re = 295 MPa ja tugevuspiir Rm = 470 MPa), varda töötemperatuur on kuni T = 120 °C ja tulemuse usaldatavus peab olema 99 %. Varda pinnakaredus ohtlikus kohas on Ra = 3,2 µm. Dimensioneerida varras ja arvutada koormustsüklite arv kuni varda purunemiseni. L = 140 mm D = 1,40d F = 300 N [S] = 4 1. PaindemomendiM epüür ja varda peenemaosaläbimõõtd Esmalt leitakse paindemoment M Lõige tehti kui L = 70 mm Painde tugevustingimus: Varda peenema osa läbimõõt = 42 Nm kuna väändemomenti ei ole Kontrollime läbimõõdu d = 18 sobivust 2
1. Algandmed Materjal: Teras E295 DIN EN 10025-2 Voolepiir: Re =295 MPa Tugevuspiir: Rm=470 MPa Töötemperatuur: T =120 ° C Tulemuse usaldatavus: 99% Pinnakaredus: Ra=3,2 μm Varuteguri väärtus: [S]=4 L= 260 mm D = 1,10d F = 2300 N Koostan Fmax paindemomendi epüüri M B=F∗L=2300∗0,26=598 Nm Ohtlik Lõige on M B=598 Nm Painde tugevustingimus: M σe σ max = ≤ , kus W on telg tugevusmoment W [S] M 598∗4 [ W ]= [ S ]= ≈ 8,1cm3 σe 295∗10 6
aeglaselt ja sujuvalt. Lubamatu on hõõritsat vastassuunas pöörata, kuna see võib kriimustada töödeldavat pinda ja murda hõõritsa lõikeserva. Hõõritsemist võib lugeda lõppenuks, kui hõõritsa tööosa on augu läbinud. Raskesti juurdepääsetavate kohtade hõõritsemisel kasutatakse pikendusvardaid .Kui hõõritsemist pole võimalik teostada eelnevate siiretega ühest ja samast ülesseadest, tuleb hõõrits seada tööpinki ujuvalt. Ettenihke suurusest hõõritsemisel sõltub pinnakaredus, mida väiksema läbimõõduga ava, seda väiksem on ettenihe. Lähtudes eelöeldust võib ettenihe hõõritsemisel olla piires 0,5...4 mm/p. Lõike-kiirus teras ja malm detailide hõõritsemisel v = 2...8.m/min.
16.04.12 Algandmed Astmega ümarvarras on konsoolselt kinnitatud korpusesse. Ümarvarda otsale, kaugusel L korpuse seinast, mõjub ajas sümmeetrilise tsükliga muutuv punktjõud F = (Fmin ... Fmax) (kusjuures Fmin = - Fmax). Varras on valmistatud terasest E295 DIN EN 10025-2 (voolepiir Re = 295 MPa ja tugevuspiir Rm = 470 MPa), varda töötemperatuur on kuni T = 120 °C ja tulemuse usaldatavus peab olema 99 %. Varda pinnakaredus ohtlikus kohas on Ra = 3,2 µm. Dimensioneerida varras ja arvutada koormustsüklite arv kuni varda purunemiseni. L = 140 mm, D = 1,40d F = 3100 N [S] = 4 1 Paindemomendi M epüür ja varda peenema osa läbimõõt d Esmalt leitakse paindemoment M Lõige tehti kui L = 70 mm Painde tugevustingimus Varda peenema osa läbimõõt
• Laastu laius – kaugus laastu külgpindade vahel • Laastu paksus – on määratud lõikeserva liikumise trajektooriga ja muutub liikumise käigus . Töödeldud pinna geomeetria Lõiketöötlemise kvaliteeti iseloomustatakse töödeldud pinnale jäävate töötlemisjärgede suuruse järgi . Töötlemise järljed töödeldud pinnal on : Töödeldud pinnal esinevad mikrokonarused ehk pinnakaredus Lõikeinstrumendi pöörlevast liikumisest tulenevad lained ehk kinemaatiline laine Puidu jääkpingetest tulenevad ebatasasused . Pinnakaredus on detaili pnna reljeefi moodustavad suhteliselt väikese sammuga ebatasasused, mida vaadeldakse teataval kindlal alal ehk lähtepikkusel Puidu pinnakareduse moodustavad : Puidu anatoomilise ehituse elemendid ( aastarõngad, sooned)
Fa, N 900 1100 1300 1400 1500 1600 1700 1800 1900 2000 [S] 1,5 1,6 1,7 1,8 1,9 2 2,2 2,3 2,4 2,5 d, mm 35 40 45 50 55 60 70 80 85 90 Tinglik rummu läbimõõt, rummu laius ja pinnakaredus valida õppekoodi eelviimase numbri () järgi: B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 d2 = =(d+20...40) Vasta- Vasta- Vasta- Vasta- Vasta- Vasta- Vasta- Vasta- Vasta- Vasta-valt mm valt valt valt valt valt valt valt valt valt d -le
– Sisselõige – saeteekujuline vigastus – Murrend – puu langetamisel tekkiv ulatuslik välislõige – Killend – metsamaterjalist eraldunud puidukild – Nokk – metsamaterjali puudulikul läbisaagimisel jääb puiduosa – Kida – spooni või detaili servalt väljaultuv nokk – Rebis – puu langetamisel või töötlemisel paikne süvend – Muljutis – jeebus küll – Rõmelisus – spooni pinnakaredus – Torge – terava esemega tekitatud torkeava – Kriim – kitsas vagu puidu pinnal – Õnarus – freesimisel tekkiv süvend – Freesimisvajak – freesimata koht – Harjand – lõiketera vea tõttu tekkiv töötlemata pinna riba – Läbilihv – liiga palju lihvitud detail – Vaeglihv – liiga vähe lihvitud detail – Põletis – lõikeriista liiga suure hõõrdumise tõttu tekkiv põletus puidu pinnal Kaardumused
Suur rõhk on asetatud ruumilise mõtlemise arendamisele. Aines õpitakse tundma ISO ja Eesti standardeid. Mistahes tootmine, hooldus, teenindamine ei ole tänapäeval mõeldav jooniste ja skeemideta. Neilt saab enamuse informatsioonist objekti kohta, selgituse seadmete ehitusest ja tööpõhimõtetest, erinevate detailide ja sõlmede koostööst. Jooniselt selguvad detaili kuju, mõõtmed, materjal ja teised vajalikud andmed, nagu pinnakaredus, tole- rants, kõvadus, termiline töötlemine, pinna katmise viisid jne. Detaili tööjooniste alusel valmistatakse detailid, seejärel koostatakse nendest koostejooniste järgi sõlmed, seadmed, masinad, mis ühendatakse elektri-, pneumo-, hüdraulikaskeemide alusel koostatud juhtorganitega. Õppeaine “Joonestamine” omandamine ei ole mõeldav teoreetiliste teadmiste kinnistamiseta tegelikkuses, praktiliste ülesannete lahendamiseta.
Nii soveldatakse sabloonide, pikkusplaatide, kaliibrite jt. tööpinnad. Soveldamisel eraldatakse materjal pinnalt keemilismehaanilisel teel. Soveldatav pind peab olema eelnevalt töödeldud meetoditega, tagavad 6..7 tolerantsijärgu täpsuse. Seega peaks soveldatav pind olema eelnevalt kas lihvitud, hõõritsetud, kaabitsetud, peentrei-tud, freesitud või kammlõikamisega töödeldud. Varu sovelduseks on 0,01...0,02 mm. Soveldamisel saadav täpsus on 0,001...0,002 mm. Pinnakaredus Ra järgi 0,1...l,6 m. Soveldi materjal peab olema pehmem töödeldavast materjalist. See on vajalik abrassiivosakeste tungimiseks soveldi materjali. Soveldi valmistatakse hallmalmist, pehmest terasest, vasest, pliist, kõvadest puuliikidest jt. Eelnevaks sovelduseks, kui eraldatakse paksem metallikiht, tuleb kasutada pehmemast metallist soveldeid, nad seovad abrassiivmaterjali paremini kui hallmalm. Eelsoveldid tehakse 1...2 mm sügavuste soontega, mis asuvad teineteisest 10..
A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 T, Nm 50 600 700 750 800 850 900 950 1000 1100 0 Fa, N 90 1100 1300 1400 1500 1600 1700 1800 1900 2000 0 [S] 1,5 1,6 1,7 1,8 1,9 2 2,2 2,3 2,4 2,5 d, mm 35 40 45 50 55 60 70 80 85 90 Tinglik rummu läbimõõt, rummu laius ja pinnakaredus valida õppekoodi eelviimase numbri () järgi: B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 d2 = Vasta- Vasta- Vasta- Vasta- Vasta- Vasta- Vasta- Vasta- Vasta- Vasta-valt valt valt valt valt valt valt valt valt valt d -le =(d+20...40) d -le d -le d -le d -le d -le d -le d -le d -le d -le mm
zip/pinnakaredus1.html 17 PINNAKAREDUSKLASSID Tähistamine joonisel a- töötlemisviis määramata b- lõiketöötlemisega mitte töödelda c- töödelda lõiketöötlemisega Allikas (joonised): http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1970/Tehniline%20mootmine.zip/pinnakaredus1.html 17 PINNAKAREDUSKLASSID Pinnakaredus on otses sõltuvuses täpsusklassist. tähistamine detaili pindadel Allikas (joonised): http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1970/Tehniline%20mootmine.zip/pinnakaredus1.html 17 LÕIKEPROTSESSI ELEMENDID met. lõiketöötlemisel Spindli pöörete arv on väga tähtis suurus lõikekiiruse arvu- tamisel ja on sellega võrdelises sõltuvuses. Valem: n=1000v: D
4.Tehnolog protsessi elemendid koos def: Operatsioon - tehn.protsessi osa, mis täidetakse ühel töökohal ühe detaili järjestikusel lõpuni valmistamisel. Paigaldus op.osa, mis täidetakse töödeldava detaili muutumatul kinnitusel. Siire - op.osa, mida iseloomustab töödeldava pinna, tööriista ja pingi tööreziimi muutumatus. Läbim - siirde osa, mis toimub tööriista ühel tööliikumisel ettenihke suunas (muutub tooriku mingi parameeter-kuju,mõõtmed,pinnakaredus) 5. Terakasvaja + ja -? + kaitseb lõiketera kulumise eest. - vähendab lõikenurka, - töödeldud pind jääb krobeliseks. 6. Mida kajastab op. kaart? Sisaldab detaili valmistamise käigu üksikasjalikku kirjeldust siirete kaupa ja annab andmeid ka kõikide lõikeprotsessi elementide suurusest ning kasutatud rakistest ja tööriistadest selle juures. 3. Variant 1.Nim lõikeelemendid lõikeprotsessis. Lõikekiirus V (m/min) lõikesügavus t
(seletuskirjas) b) Joonis peab olema tehtud mõõtkavas c) Istamis,- ahel- ja gabariitmõõtmed (tolerantsiga) Mõõtmete kordamine põhjustab vigu ja praaki valmistamisel ning on seetõttu keelatud. Mõõtmed tohivad korduda juhul, kui ühte neist nimetada teatmemõõtmeks. Nad märgitakse tärniga ja tehnilistesse nõuetesse kirjutatakse * teatmemõõtmed. d) Geomeetrilised tolerantsid joonisel, kaasa arvatud otspindade tolerantsid, nende baasid e) Pinnakaredus, kaasa arvatud otspindade omad; paremal nurgal ühesuguste pindade karedus (" tühja" sümboliga) f) Võlli telg peab paiknema paralleelselt kirjanurga pikema küljega g) Lõiked A-A, B-B, kus on liistu sooned h) Soone tolerantsid- mõõtme- ja asenditolerantsid koos uue (teise) baasiga i) Tehnilised tingimused 1. Kõvadus HB ..... välja arvatud tähistatud koht 2 2. Märkimata raadiused ..... mm 3. *Lõikeriistaga määratud mõõde (või Teatmõõtmed) 4
koos def: Operatsioon - tehn.protsessi osa, mis täidetakse ühel töökohal ühe detaili järjestikusel lõpuni valmistamisel. Paigaldus op.osa, mis täidetakse töödeldava detaili muutumatul kinnitusel. Siire - op.osa, mida iseloomustab töödeldava pinna, tööriista ja pingi tööreziimi muutumatus. Läbim - siirde osa, mis toimub tööriista ühel tööliikumisel ettenihke suunas (muutub tooriku mingi parameeter- kuju,mõõtmed,pinnakaredus) 5. Terakasvaja + ja -? + kaitseb lõiketera kulumise eest. - vähendab lõikenurka, - töödeldud pind jääb krobeliseks. 6. Mida kajastab op. kaart? Sisaldab detaili valmistamise käigu üksikasjalikku kirjeldust siirete kaupa ja annab andmeid ka kõikide lõikeprotsessi elementide suurusest ning kasutatud rakistest ja tööriistadest selle juures. 3. Variant 1.Nim lõikeelemendid lõikeprotsessis. Lõikekiirus V
paberist väljatrükid või PDF-id ja JPEG failid . 8. RIP-i failide kontrolli seaded 3. Mida on vaja teada poognamontaaziks: a) trükimasina tehnilistest parameetritest . 1)Plaadi mõõt 2)Paberi suurus 3)Toote formaat 4)Montaaziskeem kujutiste paigutused plaadil, sõltuvalt järeltöötluse vajadustest 5)Montaazile vajalikud märgid 6)Minimaalne ja maksimaalne paberi suurus. b) paberi ja toote parameetritest? Paberite tehnilised näitajad: 1. Valgesus 2. Pinnasiledus ja pinnakaredus 3. Läbipaistmatus 4. Paberi grammkaal e. Pinnakaal 5. Paksus 6. Erikaal e. Mahulisus Ajalehepaber 95-115 LPI = 190-230 DPI Ajakirjapaber 130 LPI = 260 DPI Katmata poognaofsetpaber 135-150 LPI = 270-300 DPI Kaetud poognaofsetpaber 150-175 LPI = 300-350 DPI Mitmekordselt kaetud paber (valupaber) 200 LPI = 400 DPI 4. Poognamontaazi programmi ülesehitus, milliseid peamisi parameetreid seadistatakse programmis?
dets 2011 TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 1.Algandmed Võll T = 500 Nm (pöördemoment) Fa = 900 N (telgjõud) [S] = 1,5 (ehk K) d = 35 mm d1 = 0 mm (täisvõll) Materjal teras C45 = ReH = 370 MPa Rumm d2 = 70 mm = 0.07 m l = 100 mm = 0.1 m Ra = 0.6 * 10-6 m (pinnakaredus) Materjal valuteras 1.0558 = ReH = 300 Mpa Keskmine töötemperatuur on 40ºC. Tõrkedeta töö tõenäosus on 95% ehk töökindluse tegur P = 0.95. 2. Kontaktala survepinge Esiteks tuleb leida kontaktala survepinge. Selleks aga tuleb leida pressliitega ülekantav telgjõud ning ülekantav pöördemoment. Ülekantav telgjõud Tugevustingimus: f * p * * d 2 K * Fa 2 p pressliite kontakti survepinge K varutegur (antud juhul [S] ehk 1,5)
hiljem eemaldada (N: Liivaprits). Määrde aine puhtuse tagamine. Korrosioon-kulumine: Detaili pinnalt eraldub korrosiooniproduktide kiht. Vähendamise võimalused: Õige määrdeaine kasutamine (suurem viskoosus, okudeerumist pidurdav koostis). Õigeaegne määrdeaine vahetus. Kontakti määrimise parendamine (suurem pinnakaredus). Pindväsimus: Detaili pinnalt eraldub tsükliliste kontaktjõudude toimel õhuke kiht. Vähendamise võimalused: _________________________________________________________________________ _______________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL
A Osa · L - mõõtetulemuse aluseks on mõõteriista näidud L. K- kalibreerimistunnistuse parand READ - lugemi võtmine (ümardamine lähima täisjaotiseväärtuseni) PAR - mõõteliinide paralleelsus RECT - ristseis RS - baaspinna asend F - mõõtejõud T temperatuur RO pinnakaredus MAT materjal RE - mõõtmiste vähesed kordused Mudel üldkujul: - pinna hälve sirgjoonelisusest, STR = f(mõõtevahendi näit, faktorid) STR = f(faktorid)= f(Lmax Lmin; K; READ, PAR, RECT, RS, F; T, RO, RE) - hälve pindade paralleelsusest, PAR = f(mõõtevahendi näit, faktorid), PAR = f(faktorid)=f(PAR, RECT, RS, RO) - hälve sümmeetrilisusest telje suhtes SYM = f(mõõtevahendi näit, faktorid),
Sügavtõmbamisproovil hinnatakse stantsitavust tavaliselt maksimaalse tõmbeteguriga Kmax, mis on tooriku ja tõmmatava õõneskeha maksimaalse läbimõõdu suhe, mille juures sügavtõmbarnine on veel võimalik, Kmax=D/d. Tõmbeteguri Kmax suurust mõjutab tõmbeteimil voolavuspiiri ja tõmbetugevuse suhe ÕT/ÕB, samuti suhteline ahenemine \i. Mida väiksem on suhe OT/ÖB ja suurem on plastsust iseloomustav suhteline ahenemine, seda suurem on Kmax. Mõju avaldab ka tooriku pinna olek (pinnakaredus, koostis, sisepinged x jne.) ning tõmmatava detaili paksuse suhe läbimõõtu saa» s/di, mille suurenedes stantsitavus üldiselt paraneb. Lõiketöödeldavuse määrab sõltuvus lõikekiiruse v ja lõikeinstrumendi püsivusaja Tp vahel. Uuritavat ja etalonmaterjali teimitakse täpselt ühesugustes tingimustes. Keevitatavuse masinteimid on standardiseeritud Katsemasinas koormatakse keevisõmblusega proovikeha kas painutamisega või tõmbamisega.
Metalli viilimine. Viilimine on lukksepatööoperatsioon, mille käigus eemaldatakse viiliks nimetatava lõikeriista abil tooriku pinnalt metallikiht (töötlemisvaru). Viilimisega antakse detailile nõutav kuju, vajalikud mõõtmed ja ettenähtud pinnakaredus. Viilimine jaguneb jäme- ja peenviilimiseks. Töötlemise täpsus viilimisel on kuni 0,05 mm, üksikutel juhtudel isegi 0,0l mm. Varu viilimiseks ei ole suur - 0,5...0,025 mm. Raided viili pinnal moodustavad hambad. Viili hambad saadakse raiumise, freesimise ja kammlõikamise teel. Mida vähem on raideid viili pikkuse 10 mm kohta, seda suurem on hammas. Raide kuju järgi eristatakse ühekordse ja kahekordse raidega, samuti raspliraidega viile.
stabiilsuse [6.2, lk. 79] Peale termilist töötlemist (karastamist) tuleb kaliibrid kunstlikult vandada, et vähendada sisepingeid materjali sees. Kuni 3 mm nimimõõtmega korkkaliibreid tuleb tsementiitida 0,5 mm sügavuselt, ülejäähud kaliibrid tuleks tsementiitida 0,8...1,2 mm sügavuselt. Kaliibrite mittetööpinnad oksüdeeritakse. Kui korkkaliiber on suurem kui 3 mm või kui ta ei ole kroomitud, siis peaks nad olema karastatud kõvaduseni mitte alla 58 HRC. Mõõtepindade pinnakaredus võetakse 10% valmistustolerantsist, kuid mitte üle 0,2 µm kui toote tolerantsiaste on IT6......IT12 [Ibid.]. Mõõtepindade faasid võetakse pinnakaredusega Ra1,6, käepideme ava ja ülejäänud pinnad võetakse pinnakaredusega Ra2,5. Antud juhul on valmistustolerantsiks H = H1 = 4 µm 10% 4-st on 4* 0,1= 0,4 µm. Kuna 0,4 > 0,2, siis pean mõõtepindade pinnakareduseks võtma Ra0,2, kuna võlli tolerantsijärguks on IT7 ja ava tolerantsijärguks IT7.Materjaliks valisin kõrge
Astmega ümarvarras on konsoolselt kinnitatud korpusesse. Ümarvarda otsale, kaugusel L korpuse seinast, mõjub ajas sümmeetrilise tsükliga muutuv punktjõud F = (Fmin ... Fmax) (kusjuures Fmin = - Fmax). Varras on valmistatud terasest E295 DIN EN 10025-2 (voolepiir Re = 295 MPa ja tugevuspiir Rm = 470 MPa), varda töötemperatuur on kuni T = 120 °C ja tulemuse usaldatavus peab olema 99 %. Varda pinnakaredus ohtlikus kohas on Ra = 3,2 µm. Dimensioneerida varras ja arvutada koormustsüklite arv kuni varda purunemiseni. Varda mõõtmed valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Varda koormus valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: 1. Koostada koormuse suurimale väärtusele Fmax vastav paindemomendi M epüür, koostada painde tugevustingimus ning arvutada varda
Jämedad (killustik) ja peened (liiv) täitematerjalid moodustavad betooni skeleti, mille seob kokku moodustuv tsementkivi. Täitematerjalide oluliseks tingimuseks on puhtus. Näiteks ei tohiks liiv sisaldada huumust, kuna see halvendab tsemendi kivinemist. Samuti ei tohiks täitematerjalid sisaldada liigset tolmu või savi, kuna kivinev tsement ei pruugi nakkuda tera pinnale, mis on juba tugevalt kokkupuutes saviga. Täitematerjalide terade suurus, terastikuline koostis, terade kuju ja terade pinnakaredus mõjutavad betooni tugevust. Eelnevalt mainituna, oleks tsemendi kasutamine ilma täitematerjalideta väga kallis ning sideainekivi kasutamine tekitaks suuremaid pragunemisi. 7 Tuleb silmas pidada, et täitematerjalide koguse valimisiel tuleks siiski olla ettevaatlik, et tagada olukord, kus täitematerjalide terade ning minimaalse tsemendi ja vee segu kogus täidaks siduvat funktsiooni.
2. Lukksepatööd. 2.1. Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras.
00 Flag question Question text Pingeolekut ekstrudeerimisel iseloomustab alljärgnev skeem: Select one: a. a b. d c. b d. c Question 11 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millised on tõmbamise teel saadud profiilide eelised valtsitud ja/või ekstrudeeritud profiilidega võrreldes? Select one: a. eeliseid ei ole b. ühtlasem struktuur ja väiksem omahind c. suurem mõõtmete täpsuse ja väiksem pinnakaredus d. kalestumisest tingitud toodete paremad mehaanilised omadused Question 12 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Milline on kuumvormstantsimise stantsipoolte maksimaalne ettekuumutustemperatuur? Select one: a. 600...750 °C b. 400...450 °C c. 300...400 °C d. 200...350 °C Question 13 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Milliseid tooteid (profiile) saab toota ekstrudeerimise teel?
b. väiksem metallikulu c. stantsi suurem püsivus d. saab kasutada ebatäpseid toorikuid Küsimus 26 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised on tõmbamise teel saadud profiilide eelised valtsitud ja/või ekstrudeeritud profiilidega võrreldes? Vali üks: a. kalestumisest tingitud toodete paremad mehaanilised omadused b. ühtlasem struktuur ja väiksem omahind c. eeliseid ei ole d. suurem mõõtmete täpsuse ja väiksem pinnakaredus Küsimus 27 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Plastse külmdeformatsiooni puhul väheneb metalli Vali üks: a. plastsus b. tugevus c. kõvadus d. dislokatsioonide arv Küsimus 28 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Loetlege tõmbamise teel valmistatud toodete põhiliigid Vali üks: a. täisprofiilid läbimõõduga kuni 200 mm, traat läbimõõduga 0,02...6 mm b. traat läbimõõduga 0,001
annaabi.ee 
