Eesti Maaülikool VLI Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakond VEEBOILERI SOOJUSLIK JA HÜDRAULILINE PROJEKTARVUTUS Praktiline töö nr 5 Koostas: Gerda Niilo Juhendas: Tauno Mahla Tartu 2010 1. Sissejuhatus Töö eesmärgiks on välja selgitada veeboileri kaod tootmise liinis,peamised ehituslikud näitajad, küttepinna arvutused ja veel välja tuleb selgitada pumba tootmisvõimsus. Need kõik andmed on
Eesti Maaülikool VLI Toiduainetööstuse tehnoloogilised protsessid ja üldseadmed Veeboileri soojuslik ja hüdrauliline projektarvutus Projektarvutus Koostaja: Maarja Laur Juhendaja: Tauno Mahla Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe........................................4 2
Ülekandearv u = 94, pöördemoment tigurattal T2 = 250 Nm. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 u 38 47 66 76 94 38 47 66 76 94 B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 T, Nm 200 200 250 250 300 300 350 350 450 450 Leida: Teha tiguülekande projektarvutus. Loetleda: tiguülekannete üldised omadused ja tõrgete põhjused Tiguülekande üldised omadused: Max. võimsus P: normaaljuhul 50 kW, erijuhul 200 kW Max. väljundmoment Tv: 104 Nm Max. ringkiirus v: normaaljuhul 10 m/s, erijuhul 30 m/s Max. ülekandearv u: normaaljuhul 50, erijuhul 1500* Kasutegur : 0,70...0,92 Erivõimsus: 0,2...5 kW/kg Võimalik töötemp.: normaaljuhul -30...+150 C, erijuhul -30...+250 C Ülekandearvu püsivus: hea Müratase: madal
MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: Võlli konstrueerimine ja arvutus väsimusele A -4 B -2 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 23.04.2014 Fr Fa l/2 l Ülesanne m d2/2 Ft m Projekteerida võll ja läbi viia võlli arvutus väsimusele. Põhjendada võlli materjali ja kuju valikut. Võlli materjal: karastatud teras C55E (ReH = 420 MPa, Rm = 700 MP...
KODUTÖÖ AINES "MASINATEHNIKA" TIGUÜLEKANNE JA VÕLLIKOOSTU PROJEKTEERIMINE ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2006 Sisukord 1. Mootori valik ................................................................................................... 3 2. Tiguülekanne arvutus ....................................................................................... 4 3. Võlli projektarvutus ......................................................................................... 7 4. Võlli kontrollarvutus ........................................................................................ 9 5. Liistu arvutus ................................................................................................... 10 6. Siduri valik ....................................................................................................... 11 7. Laagrite valik .............................
N= 1,2 ; kW 3600 102 Pumba kasuteguriks valisin = 0,8 9500 (10,04 +15,84) 245860 N = 1,2 = 1,2 = 1,0043 1,0 N = 1 kW 3600 102 0,8 293760 Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatus instituut Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakond Veeboileri soojuslik ja hüdrauline projektarvutus Arvutus õppeaines: Toiduainetööstuse tehnoloogilised protsessid ja üldseadmed VL.0341 Koostaja: " " ...... 2012. a. ............Heili Sadam, LP II kursus Juhendaja: " "....... 2012. a. ................................Tauno Mahla Tartu 2012
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: Kert Kerem KOOD: 082657 JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT PÕHIÕPPE PROJEKT MHX0020 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 600 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,06 m/s Maksimaalne liikumiskiirus l = 400 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 04.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 20.05.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov 1. Projekteerimise objekt ja lähted Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints kandevõimeg...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: ....... KOOD: ........ JUHENDAJA: I. Penkov TALLINN 2007 1. Ajami kinemaatiline skeem 2. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Tugevustingimus Maksimaalne pingutusjõud Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N . Varutegur [S] = 5 [6]. Pidades silmas trossi keeramist ainult trumlil (mitte alt olevate trossi keerdude peal) valime tross TEK 21610 [7], mille Ft = 59,5 kN Siis Trossi mõõt d = 10 mm. Siis trumli läbimõõt kus e = 20 Valime D = 200 mm reast 160; 200; 250; 320; 400; 450; 560; 630; 710; 800; 900; 1000 mm 3. Mootorreduktori valik Trumli pöörlemiseks vajalik võimsus kus T pöördemoment, Nm; T - nurkkiirus, rad/s. Pöördemoment kus F - tõstejõud. Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N Kus g 9,81 m/s raskuskiirendus; ...
[]F1=KFL1·[]FO1=1·294=294 MPa; []F2=KFL2·[]FO2=1·256=256 MPa 5. Kinnise silindrilise hammasülekande arvutus: 1) Määran kindlaks reduktori massi diapasooni: mmin=0.1·T2=0.1·213,64=21,4 kg; mmax=0.2·T2=0.2·213,64=42,7 kg. 2) Massi suuruste mmin ja mmax järgi määran reduktori peamise parameetri aw eeldatava diapasooni: aw.min= (290·mmin)0.5=(290·21,4)0.5= 78,8 mm; aw.max= (290·mmax)0.5=(290·42,7)0.5= 111,3 mm Projektarvutus 1. Peamine parameeter telgede vahe aw: awKa ·(u+1) ·(T2·103/·u2·[]2H)1/3·KHß=43· (3,55+1) · (213,64·103/0.32·3,552·514.32)1/3·1= 114,47 mm Võtan lähima väärtuse L1 tabelist aw= 115 mm =0.28+0.08·0.5=0.32; Kui vähemalt ühe ratta kõvadus on H350 HB, siis KHß=1. 2. Hambumise moodul m: m2·Km·T2·103/D2·B2·[]F2=2·5.8·213,64·103/179,45·36,8·256=1,466 mm D2=2·aw·u/u+1=2·115·3,55/3,55+1=179,45 mm; B2= ·aw=0.32·115=36,8 mm
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: KAKB JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m= 800 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 320 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detailide joonised Joonis esitada formaadil A2-A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 l D v Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 680 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 05...
koormuste rakenduspunkte. Laagreid saab aga valida ainult peale võlli läbimõõdu leidmist. Seetõttu viiakse läbi võlli arvutust kahes etapis: projekt- ja kontrollarvutus. Projektarvutus. Arvutust viiakse läbi väändele: 52. Klemmliited. Konstruktsioon ja arvutus. Vajalik poltide eelpingutusjõud Fv leitakse eelduse põhjal, mille järgi summaarne hõõrdejõudude moment tasakaalustab ülekantava momendi T. i- poltide arv, f- Laager koosneb sise- ja välisvõrust, nende vahel asuvaist veerekehadest ja viimaste
tekkivaid pinged ei ületaksid lubatud pinget, ehk max või tegelik varutegur ei tohi olla nõutavast varutegurist väiksem, ehk 41 S S . Tugevustingimuse arvutusvalem tõmbel või survel on järgmine N A Konstruktsioonide tugevusarvutustel leidub kolm ülesannete liiki: 1. projektarvutus – leitakse ohtliku ristlõike minimaalne suurus N A ; 2. kontrollarvutus – määratakse tööpinget ning võrreldakse seda lubatava pingega N ; A 3. lubatava koormuse määramine N A . Näide
EIi = EMi - Ti/2. Mõõteahelaid lahendatakse toote konstrueerimisel. Arvutatakse lülide puuduvaid nimiväärtusi, tolerantse ja põhihälbeid. Toote täpsuslikus sünteesis projektarvutuste ajal on ette antud sulgeva lüli parameetrid ning tuleb leida koostislülide sobivad parameetrid. Kontrollarvutustes on olukord vastupidine ning koostislülide parameetrite järgi leitakse sulgeva lüli parameetrid. Projektarvutus on keerulisem, kuna lõpplülile etteantud tolerants tuleb jagada koostislülide vahel nii, et tulemus summaarselt oleks sobiv. See eeldab vajadusel väärtuste sobitamist ning sügavamaid teadmisi kasutusnõuetest. Vastavalt joonestamise ja mõõtmestamise reeglitele sulgevat lüli kui teistest olenevat ise väljakujunevat, tööjoonisele ei kanta. Mõõteahela analüüsi alustatakse vektorskeemi koostamisest. Mõõtmed märgitakse vektoritena üksteisele järgnevalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
