väiksem peaaegu 10 korda, väljatugevus on aga sõltuvalt õhu elektroodist 3-4 korda kõrgem. Õhu läbilöögiväljatugevus ühtlases väljas umbes 2,1 kVef/mm. See sobib töös saadud tulemustega, nt. tasapind-tasapind elektroodi kaugusel 7 mm mõõtsime tulemuseks 2,15 kV/mm. Ühtlase struktuuriga tahkedielektriku elektriline tugevus on elektrilise läbilöögi puhul väga suur, tavaliselt 100-300 kV/mm, ebaühtlase struktuuriga dielektrikuil on see näitaja suurusjärgu võrra väiksem. Katses kasutatud paberi struktuur on ilmselt väga ebaühtlase struktuuriga, läbilöögiväljatugevus jääb kõrgeimal juhul paar ühikut alla miinimumi (7,97 kV/mm vs. 10 kV/mm). Oma rolli võisid mängida mõõtevead, katseseadmel pinget liiga kiirelt tõstes võib läbilöök toimuda natuke varem võrreldes juhuga, kus pinget keeratakse juurde aeglasemalt.
teha. Esialgse variandi joongraafik on toodud joonisel 2, kus punasega on märgitud kriitilise tee peal asuvad tööd. Joonis 2. Esialgse variandi joongraafik Tööjõu vajadus antud variandile on toodud joonisel 3. Joonis 3. Esialgse variandi tööjõu vajadus Maksimaalselt on korraga objektil 17 töölist, kokku on tööjõu vajadus 312 töölist, seega keskmine tööjõu vajadus on 312/24=13. Tööjõu ebaühtlase kasutamise koefitsient on 0,76. 2.2 Lühendatud variant Ehituskestust tuleb lühendada 25% võrra, seega on vaja juurde tööjõudu nii palju, et varasema 24 päeva asemel saaks töö tehtud 18 päevaga. Selle saavutamiseks lisasin ühe lisa brigaadi töödele L, F, G, D, J ja B. Uus võrkgraafik on joonisel 4 ja uue võrkgraafiku arvutused on tabelis 3. Lühendades töö kestust, muutus ka ehituse kriitiline tee. Joonis 4. Muudetud võrkgraafik.
teritatud kuni lõikeserva tipuni, kalibreerival osal on iga hamba tipus kalibreeriv pind laiusega 0,05...0,4 mm . Kalibreeriva pinna ülesanne on kalib- reerida ja siluda hõõritsetav pind andes sellele nõutava mõõdulise täpsuse ja pinnakareduse. Et vähendada hõõrdumist augu seina ja hõõritsa vahel, tehakse kalibreeriv osa pikkusega l 2 kooniline. Hõõritsa läbimõõt väheneb iga 100 mm kohta 0,4 mm. Hõõritsate hambad tehakse kas ühtlase või ebaühtlase sammuga. Käsihõõritsemisel on soovitatav kasutada ebaühtlase sammuga hõõritsaid, sest nad annavad puhtama pinna. Kõige olulisem on aga see, et nad väldivad töödeldava pinna kuhjumist, mille tagajärjel langeb töötlemiskvaliteet ja tekivad kujuhälbed. Masinhõõritsad valmistatakse ühtlase sammuga. Käsihõõritsemisel kinnitatakse hõõrits pöördraua külge, määritakse ja pannakse auku, suunates seda juhtkoonusega nii, et hõõritsa ja augu teljed ühtiksid
5. Suure osakaaluga Ida- ja Kagu-Aasias Avamerepüük 1. Tehniliselt eelmisest keerulisem ja toimub pikema perioodi jooksul 2. Esmane töötlemine laeval 3. Maailma tööstuslikus püügis tähtsaim Ookeanipüük 1. Toimub rahvusvaheliste lepetega kindlate kvootide alusel 2. Suured hästivarustatud laevad on pikka perioodi merel 3. Kala töödeldakse laeval 4. Püük suhteliselt kallis 5. Kalad hajali, seetõttu röövpüügiks väike oht 2. Tead kalavarude ebaühtlase jaotumise põhjuseid maailmameres ja kalarikkamaid piirkondi maailmas. Peamised kalapüügipiirkonnad maailmas. Suuremad kalapüüdjad riigid maailmas. Kalavarude ebaühtlase jaotumise põhjused Igal pool ei ole piisavalt toitu ja hapniku. Kalarikkamad piirkonnad on parasvöötme rannikupiirkonnad ning külmade ja soojade hoovuste kokkupuutealad. Peamised kalapüügipiirkonnad maailmas: 1. ATLANDI OOKEANI kirde, põhja ja loode rannik. 2
· Õigeaegne väetamine põllumajanduses; · Läbimõeldud niisutussüsteemid; · Vältida olme ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse; · Veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel); · Vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud; · Liustikuvee kasutamine joogiveena; · Merevee destilleerimine; Eesti siseveekogude iseärasused · Reostustundlikkus · Killustatus · Jõed on lühikesed, veevaesed, ebaühtlase äravoolu reziimiga. · Ebaühtlane jaotus veevaene tööstuslik P Eesti. · Veed pruuni värvusega (sood, rabad) · Pandivere võlvidel puudub üldse jõgede võrk. Magevee kriis maailmas... Veeringe... Kasutatud materjal http://www.koolielu.edu.ee/bio/globaalprobleemid.doc http://p6dradteel.net/~windo/doc/notmine/Keskkonnakaitse1.doc http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja172.html? PHPSESSID=64369bf67d5e072d94944a499d20a5d2 http://www.keskkonnaveeb
OLULISED INIMESED: Sõbrad endast vanemad (noorukid) vanemate ja õpetajate positsioon oleneb sellest, kas nad on saanud hakkama väljakutsete ja testidegam mida mürsik neile korraldab Huvitav teada Puberteedi vallandajaks on LH (luteiniseeriv hormoon), selle tõus organismis. Puberteedi alguseks loetakse, tütarlastel, rinnanäärmete suurenemist ja poistel, testiste suurenemist. Seoses kiire ja ebaühtlase kasvuga on sagedased siseelundite funktsionaalsed häired Murdeeas ägenevad sageli ka kroonilised haigused. Kasutatud kirjandus: http://inimene.timberg.ee/elukaar_ja_selle_periood
Kardaanülekanne Kardaanülekannet kasutatakse autodel, millel on tagasillavedu ja mootor paikneb auto eesotsas. Kardaanülekannet kasutatakse ka mõnedel automarkidel pöördemomendi edasiandmiseks vedavale esisillale. Kardaanülekanne peab võimaldama pöördemomendi ülekandmist käigukastilt (jaotuskastilt) vedava silla peaülekandele muutuva nurga all. Täielik kardaanülekanne koosneb: 1 toestatud kardaanvõll, 2 vahetugi, 3 toestamata kardaanvõll, 4 ristliigend, 5 käigukast, 6 tagasilla peaülekanne. Pikematel kardaanülekannetel on suurema jäikuse saavutamiseks vahetugi. Tänu sellele tekib ülekandes kinnine osa toestatud kardaanvõll. Kardaanvõll kujutab endast õõnest terastoru, mille otstesse on keevitatud hammasliite otsik või ristliigendi otsik. Ristliigend võimaldabki pöördemomendi ülekannet muutuva nurga all. See on ebaühtlase nurkkiirusega liigend, mis tähendab seda, et pöörd...
väljub ka vesi, taim peab kaalutlema… Vaata õhulõhe tööd http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Plant_stoma_guard_cells.png http://www.ischool.zm/bio/Ch.%204%20Photosynthese_files/image008.jpg Õhulõhe sulgrakud http://www.emc.maricopa.edu/faculty/farabee/biobk/biobookplanthorm.html Lisalugemine Õhulõhed on avatud siis, kui sulgrakkudes on tugev turgor. Sulgraku rakukest on ebaühtlase paksusega ja rakukestas paiknevad tselluloosi mikrofibrillid radiaalselt Õhulõhede avanemisel liiguvad K, Cl sulgrakku ja rakk täitub veega. Sulgraku paisumisel võimaldab ebaühtlase paksusega rakukest sulgrakul suureneda vaid õhulõhe vastasküljelt – rakk kõverdub väljapoole ja õhulõhe avaneb. Taimede õhulõhed reageerivad välistingimuste muutustele minutite ja isegi sekundite jooksul . Õhulõhed avanevad või sulguvad, kui muutub süsihappegaasi
Äike Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest korraga keskeltläbi umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate ala...
orhideesid. Vilsandil asuvad suurimad hallhülge lesilad ja rikkalik merelinnustik. Avastamist ootavad ka kivististerohked paeastangud. Karula Rahvuspark LõunaEestis asuva Karula Rahvuspark kuppelmaastik on tekkinud mandrijää ebaühtlase sulamise tulemusena. Metsade, põldude ja heinamaaga kaetud küngaste vahel on rahvuspargis peidus u 40 järve. Karula oluliseks väärtuseks on pärandkultuurmaastikud. See on üks Eesti väiksematest rahvusparkidest ning sealsete elanike eripäraks on väga tugev side maa ja loodusega.
Puit puit koosneb mitmetest liiikidest rakkudest ja nende kogumikest,mis on omavahel tihedalt ühendatud ja moodustavad puidumatoonilise elemendi. Rakkude kuju sõltub nende talitluse,ning ühesuguse ehituseg rakkud. Puidu keemilise töötlemisel lahutatakse ligniin(puhas tselluloos on puuvil) Ligniin-liimitaoline aine ,mis imab endasse vett seejuures paisudes. Kuivalt on ligniin tugevam,kui märjalt,see seletab miks on puit kuivalt tugevam kui niiskelt. Kui puu kasvab ebaühtlase reljeefiga aladel,näiteks kallastel või domineeriva tuulte mõju pirkondades on puu pidevas 1 suunse koormuse all ja tulemuseks on puidu rakuehituse muutused tüves moodustab ränipuit. Männil on omadus koguda vaiku teatud puu ossa seda nimetatakse tõrvaks. Paremhüüm koerakkud toodavad vaiku,sobib tule hakkatuseks. KUUSK Estis harilis kuusk maailmas umbes 40 milj -liigid: must kuusk jt kuusk on küpspuit-südamikupuit ei erine värvusest kooreähedusest puidukihist.
Umbes 600 kuni 480 e.m.a mil kreeklased lõid tagasi suure pärlaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edasipidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks. · dooria sammas · nelinurkne tempel ·Algelised skulptuurid Arhailised skulptuurid Kouros Kore Vasikakandja 2.Klassikaline ehk õitseaeg 480 kuni 323 e.m.a, mil suri valitseja Aleksander Suur, kes oli oma võimule allatanud väga suure, kuid kultuuriliselt äärmiselt ebaühtlase territooriumi + need kultuuritasemete erinevused olid ka kreeka klassikalise kunsti edaspidise languse põhjuseks. · joonia sammas ·Akropol Ateenas ·Keerulised kujud Klassikalised skulptuurid Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Poseidon Odakandja Kettaheitja 3.Hiline ehk hellenistlik aeg
Marss Hendry Sadrak Marss Neljas planeet päikesest. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, tänu sellele võib olla Marss 60 miljonist kilomeetrist kuni 400 miljoni kilomeetrini Maast. Iga 2-3 aasta järel asuvad Päike, Maa ja Marss umbkaudu samal sirgjoonel. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Marsi mass on 9,31 korda väiksem kui planeet Maal. Üks väiksemaid planeete meie päikesesüsteemis. Olemas aastaajad. Maa ja marsi võrdlus Atmosfäär Marsi atmosfäär on hõre. 95% sellest moodustab süsinikdioksiid, mingil määral leidub ka veeauru, hapnikku, süsinikoksiidi ja vesinikku. Lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%. Temperatuur muutub ekvaatoril vahemikus 73 kuni +16 °C. Poolustel võib temperatuur langeda kuni 133 °C. Marsi raskusjõud on Maa omast 2,7 korda väiksem. Marsi pin...
Seda tüüpi vulkanism on pärit nii sügavalt, et saja kilomeetri paksuste litosfääri laamade liikumine selle asukohta ei mõjuta. „Kuuma täpi“ vulkanismi kaart Laava tüübid- Pahoehoe laava • Pahoehoe laava on vedel ja voolab kiiresti. • Tema tardunud pealispind on sile. • Pahoehoe laava on gaasiderikas. Laava tüübid- aa laava • Aa- laava on teravaservaline ja ebaühtlase pinnaga laava. • Aa-laava moodustub kergemini jahedamast laavast Vulkaanide tüübid 1. Aktiivsed vulkaanid on praegu tegutsev või ajaloolisel ajal tegutsenud vulkaan, mis tõenäoliselt tegutseb ka tulevikus) 2. Kustunud vulkaanid on parasjagu mittetegutsev vulkaan, mille aktiviseerumist tulevikus ei peeta tõenäoliseks. 3. Suikunud vulkaanide tegevust pole kunagi kirjeldatud, kuid tema aktiveerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks •
Sakala kõrgustik Sakala kõrgustik tõuseb Võrtsjärvest lääne pool ürgorgudest läbitud lavamaana. Sakala kõrgustiku kesk- ja lõunaosa ilmestab künklik moreenmaastik. Rutumägi (146 m) on Sakala kõrgustiku kõrgeim koht. Sakala kõrgustiku põhja-ja loodeservaks on kunagise Balti paisjärve rannaastang, mille kõrgeimaks tipuks on Sürgavere mägi (kõrgus 128 m ).Kunagist rannajoont märgistavad rannikuluited ja rannavallid. Vanad rannaluited on enamasti 6-12 m kõrgused. Sakala kõrgustiku põhjaosa on vahelduva pinnareljeefiga: astangute, voorte, ooside, moreenkuplite ja looklevate jõeorgudega. Sakala kõrgustiku pinnamoe kujundamisel on väga oluliseks teguriks olnud vooluveed. Sakala kõrgustik on vanade orgudega liigestatud (Tänassilma-Viljandi-Raudna) ebaühtlase suurusega lavadeks. Eestis leidub mitmeid sügavaid orge, mille põhjad jäävad tänapäeva merepinnast madalamale. Selletaoliste orgude olemasolu näitab, e...
· Georg Mülleri 39 jutlust · Gutslaffi grammatikat peetakse omas ajas paremaks kui Stahli keeleõpetust. · 1660.a ilmus teine põhjaeesti grammatika, mille autoriks on Heinrich Göseken põhjalikum grammatikakäsitlus, sõnastik Valik alamsaksa laensõnadest eesti kirjakeeles · Haridus kool, salm, paber · Riietus jakk, krae · Usund leer, köster Heinrich Stahl (1600? 1657) · Heinrich Stahl 17. sajandi kirjakeele mõjukaim kujundaja ja varasema ebaühtlase kirjaviisi fikseerija. · Trükituna ilmunud raamatud levisid Eesti kirikuõpetajate hulgas · Stahli keelekasutus eeskujuks kaasaegsetele · Kokku säilinud tekste üle 1700 lehekülje · Tõlkimisel kasutanud ka ametikaaslaste saadetud materjale · Suur varieeruvus sõnavaras ja vormistikus · Kujundatud ebaühtlane kirjaviis oli mõeldud haritud sakslastele 16.17. sajandi eesti kirjakeele lühiiseloomustus · Eesti kirjakeelt iseloomustab järjekindel
aastal Venemaal 113 miljonit inimest. • Venemaa rahvastiku tihedus on maailma madalaim. Samas tema naaberriigil Hiinal on rahvastiku tihedus 139,2 in/km² - see on päris kõrge. • Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007).Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja Kaug-Idas on suured alad peaaegu inimtühjad. • Rahvastiku ebaühtlase jaotuse põhjustab Venemaa suurus. Venemaal on kuskil inimesed paikseks jäänud ja on seal oma eluga rahule jäänud. Samas nende elujärk on samasugune nagu 50 aastat tagasi. Inimesed ei otsigi paremat elu. Teised inimesed jälle on vastupidised, nad ainult otsivad uuendusi, arenguid. Selge see, et linnades toimub kõik see palju kiiremini, eriti just Euroopa-poolsetes linnades. Selleks kolivadki osad inimesed lihtsamat elu otsima, ehk siis nad lähevad linnadesse.
Silma joonis. Mõelge oma silmast kui kaamerast, mis ümbritsevat maailma salvestab. Kui te midagi vaatate, peegeldub valgus sellelt objektilt ja siseneb teie silma, kõigepealt läbi selge kaitsekesta, mida nimetatakse sarvkestaks, seejärel läbi pupilli, ehk augu teie vikerkestas, mis laieneb ja tõmbub kokku, et reguleerida siseneva valguse hulka, just nagu kaamera objektiivi ava. ASTIGMATISM See juhtub tavaliselt siis, kui sarvkest on ragbipallikujuline: ühelt poolt kumeram ja teiselt poolt lamedam ja mitte ümmargune nagu korvpall. Selline ebaühtlane kuju põhjustab silma sisenevate valguskiirte fokusseerumise võrkkestal mitmesse punkti, mitte ühte punkti, nagu normaalselt peaks. Kui teil on astigmatism, tekib kujutise fookus silmas enam kui ühes kohas, sest silm on ebaühtlase kujuga. (joonis) KAUGNÄGELIK Kaugnägelikkust on võimalik korrigeerida, kandes sfäärilisi prille või kontaktläätsi. Vajalikud on täiendava optilise jõuga pluss-...
puuvillakiududes. Tsellofaan saadakse looduslikust tselluloosist keemilise töötlemise tulemusena (lahustamine aluses ja saadud lahuse ekstrudeerimine läbi pilu happelisse keskkonda). Tselluloosi (vatt, paber) töötlemisel kontsentreeritud lämmastikhappega väävelhappe manulusel saadakse nitrotselluloos (tselluloosnitraat). Tsellofaan on läbipaistev, paenduv kile, mis laseb halvasti läbi õhku ja õlisid. Tsellofaan on hügroskoopne ja deformeerub ebaühtlase niiskusesisalduse mõjul. Puidust saadav tselluloos on lähtematerjaliks paberi tootmisel. Puuvill on oluline tektsiilitööstuse tooraine. Tsellofaani kasutatakse pakkematerjalina (toiduained). Nitrotselluloos on suitsuta püssirohu põhikomponent. Suurim tselluloosi tarbija on paberitööstus. Paber ei ole lihtsalt tselluloos. Odavam paber sisaldab vaid 25% tselluloosi ja suurel hulgal peenestatud puidumassi. Kvaliteetpaberile lisatakse hulgaliselt mitmesuguseid aineid, mis
PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti
Siseveekogude püük: suurima toiteväärtusega, kõige lihtsam, varud ülepüügi tõttu väikesed, paljudes kohtades veekogud saastunud Avamerepüük: toimub peamiselt rannikuriigi majandusvetes, esmane töötlemine laeval, tehniliselt keerulisem ja toimub pikema perioodi jooksul Ookeanipüük: toimub rahvusvaheliste lepetega kindlate kvootide alusel, püük suhteliselt kallis, kala töödeldakse laeval, sellega tegelevad ainult suurriigid 6. Tead kalavarude ebaühtlase jaotumise põhjuseid maailmameres ja kalarikkamaid piirkondi maailmas. Peamised kalapüügipiirkonnad maailmas. Suuremad kalapüüdjad riigid maailmas. Ebaühtlase jaotumise põhjused: saastumine, kliima, toiduvarud, vaenlased, kust inimene püüab Kalarikkamad kohad: Kalarikkamad parasvöötme rannikupiirkonnad ning külmade ja soojade hoovuste kokkupuutealad Suurimad kalapüüdjad: Hiina, Island, Norra, Peruu, Jaapan, India 7. Kalavarude vähenemise põhjused
Kokkuvõte Põldsinep Põldsinep kuulub sugukonda ristõielised, perekonda sinep. Välimus Põldsinep on üheaastane ühekojaline rohttaim. Ta võib kasvada 10cm 70cm kõrguseks. Tema kroonlehed on erekollased, kuivades muutuvad nad heledateks, kuni 15 mm pikad ja 6 mm laiad. Õitseb maist septembrini (Putuktolmleja). Põldsinepi vars on püstine ja harunev, värvuselt kollakasroheline vars, mis on kaetud naaskeljate torkivate allapoole suunatud karvadega. Varreharude kaenlas esineb sageli violetjas täpp. Kasvukoht Põldsinep kasvab umbrohuna põldudel, teeservadel, jäätmaadel ja aedades. Eelistab lubjarikast pinnast, kuid kasvab ka lubjavaesel. Levik Põldsinep on väga laia levilaga liik, osaliselt inimese abiga on saanud kosmopoliidiks. Ta esineb kogu Euroopas, laialdaselt Aasias põhja- ja keskaladel, Ees-Aasias, Põhja- ja Lõuna-Aafrikas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Austraalias ja Uus-Meremaal. Põliseks kodumaa...
*Albeedo-peegeldumisvõime-pinnalt peegelduva ja pinnale langeva päikesekiirguse suhe. Albeedo sõltub aluspinna värvusest, maapinna niiskusest, pinna struktuurist, päikesekiirte langemisnurgast. Albeedo 100% looduses...lumi. Albeedo 0%, kui on absoluutselt must pind. *Maakiirgusbilants-maale saabuv ja tagasi peegelduv kiirguse tasakaal *Atmosfääri tsirkulatsioon ehk üldine õhuringlus-kogu maakera hõlmav õhuliikumine, mis toimub päikesekiirguse ebaühtlase jaotumise tõttu. Elemendid on : 1.Fassaadid 2.Läänetuuled 3.Mussoonid-püsivad tuuled 4.Tsüklonid 5.Antitsüklonid *Õhu liikumist mõjutavad : 1.Maismaa ja mere vaheldumine 2.Mäestikud 3.Maakera pöörlemine omal teljel *Corialise jõud-pöörlemise tõttu tekkinud jõud. 4.Hõõrdejõud 5.Gradientjõud-paneb õhu liikuma 6.Passaadid-püsivad tuuled, puhuvad 30 laiuselt ekvaatori poole. *Õhumass-ühesuguste omadustega õhuhulk troposfääris.
Kasutusvaldkond: Seinte ja põrandate vuukimine · Seinte ja põrandate vuukimine · Seina vuukimine · Põranda vuukimine · Soovitused! Seinte ja põrandate vuukimine Vuuke võib täita alles peale plaatimissegu täielikku kuivamist. Kuivamata niiskus, ebatasased vuugid ja tugevasti vettimavad plaadiservad imavad niiskust tihti ebaühtlaselt, mis võib mõjutada vuugisegu nakkumist ja põhjustada vuugi ebaühtlase värvi. Imavaid pindu niisutatakse enne vuukimist svammiga. Nurgad, seina/põranda liited ja deformatsioonivuugid täidetakse. Valmis segatud vuugimass kantakse kummiservaga pahtlilabida või vuugilabida abil täidetava vuugi suhtes diagonaalselt vuukidesse. Niipea kui vuugitäide tarduma hakkab, niiske vammiga üle siluda ja puhastada.
Päikesesüsteemi mood. Päikesest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. * 8 suurt planeeti(Merkuur, veenus, maa, marss, jupiter, saturn, uraan, neptuun),mõnituhat väikeplaneeti, asteroidi, komeete, planeetide kaaslased, meteooset ainet. *planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nim orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujuteldava telje. Kepleri seadused: 1) iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike 2)Planeedi raadiusvektor katab võrtsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Aastaajad on nendel planeetidel, mille pöörlemistelg on tiirlemistasandiga kaldu. *pöörlemistelg oleks orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuste muutust ja aastaaegade vaheldumist poleks,sest mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrdses seisus.(veenus, jupiter). Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel. Kui Kuu satub täielikult või osalisel...
Tollest perioodist pärinevad mitmed suurepärased albumid. 1960. aastate lõpul algasid Bakeri probleemid hambumusega. Asi läks niivõrd hulluks, et ta pidi hakkama kasutama hambaproteese ning 1970. aastateks oli mees juba trompetimänguga lõpetanud. 1973. aasta novembris tegi metadooniraviga oma narkosõltuvuse kontrolli alla saanud Baker comeback'i ühes New Yorgi klubis. Sellel kümnendil tuuritas Baker veel korduvalt ringi Euroopas. Chet Bakeri diskograafia on suur, ent ebaühtlase tasemega. Osaliselt on see seotud tema sõltuvusprobleemide ja pideva rahapuudusega. Kasutatud kirjandus: http://media.onsugar.com/files/ons1/257/2570811/07_2009/image_7.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Chet_Baker
15. Mis on tähtis osooni olemasolu? Elu säilimise seisukohalt on eriti tähtis lühilainelist ultraviolettkiirgust neelav 20 50 km kõrgusel paikneb osoonikihi. 16. Mis on hüdrosfäär? Hüdrosfääri all mõistetakse Maa atmosfääri ja litosfääri vahel ning osaliselt nende sees paiknevad katkendlikku sfääri, mille moodustab vedelas ja tahkes olekus vesi. 17. Millistel aladel hüdrosfäär puudub? Hüdrosfäär on väga ebaühtlase paksusega, kõrbete alal ta peaaegu puudub. 18. Mis on litosfäär? Litosfäär kujutab endast maakera suhteliselt jäika, välimist kivimilist kesta. 19. Mis on pedosfäär? Pedosfääriks nim. maa sfääri, mis hõlmab muldasid. 20. Mis on biosfäär ehk biogeosfäär? Biosfäär ehk biogeosfäär on Maa sfäär, kus elavad organismid ja kus toimub orgaanilise aine süntees. 21. Miks on biosfäär Maa jaoks oluline? Biosfääri olulisem omadus on produktiivsus orgaanilise aine
Vill on üks tähtsamaid loomseid tekstiiltooraineid. Villa saadakse peamiselt lammastelt, aga ka kaamelitelt, kitsedelt ja muudelt loomadelt. Villa kasutatakse lõnga, kangaste, trikotaazi, vildi, vaipade jm. tootmiseks. Inimesed on villa kasutanud lammaste kodustamisest alates. On olemas palju lambatõuge. Villa kvaliteedi järgi võib need jagada kolme põhirühma: peenvillalised, segatõulised ja karmivillalised. Kõige parema kvaliteediga on peenvillalistelt lammastelt saadud vill. Villa saadaPügamisel saadud toorvilla töödeldakse sorteeritakse, ropsitakse, pestakse ja kuivatataksekse lammaste pügamisel kevadel (ebaühtlase villaga lammastel veel ka sügisel) Villakiu ehitus Lambavillakarv ehk villakiud koosneb villarakkudest. Neid on kolme liiki: · villakiu välispinda katvad soomuselised katterakud (nende iseloomust oleneb kiu läige) · pärisrakud, mis moodustavad tüvikihi (määravad kiu tugevuse, venivuse, elastsuse, ...
Elektriväli looduses ehk äike Äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10-20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. Õhus on alati elektrit. Ka täiesti puhtas õhus leidub alati laetud osakesi. Päikeselt liigub Maa poole peale valgust kandvate neutraalsete (ilma elektrilaenguta) osakeste ka laetud osakesi
tütarlastel rinnanäärmete areng, menstruatsiooni teke. Puberteedi vallandajaks on LH (luteiniseeriv hormoon), selle tõus organismis. Puberteedi alguseks loetakse, tütarlastel, rinnanäärmete suurenemist ja poistel, testiste suurenemist. Vanuseliselt loetakse tütarlastel puberteedi alguseks 9.-13. aastat, keskmiselt 11.a. ja poistel 10.-14. aastat, keskmiselt 12.a. Hilinenud puberteediks loetakse, tütarlastel > 13.-14. a., poeglastel >15.-16. a. Seoses kiire ja ebaühtlase kasvuga on sagedased siseelundite funktsionaalsed häired. Murdeeas ägenevad sageli ka kroonilised haigused. Tekib häälemurre. Häälemurre tekib nii poistel kui tüdrukutel. Poistel on häälemurre rohkem väljendunud. Häälemurre tekib häälepaelte arenemisest. Kõri kiire areng algab juba viiendast eluaastast. Poistel suureneb murdeeas kõri poolteist korda. Tüdrukutel aga vaid üks kord. Seepärast ongi poistel häälemurre rohkem väljendunud. Murdeealsite psüühika on labiilne
Kesklööv ja transeptid kaetud silindervõlvidega, külglöövid ristvõlvidega. Kirik lammutati Suure Prantsuse revolutsiooni ajal). Cluny kirik eeskujuks Saksamaal Reini jõe ümbruses ehitatud kirikutele (Maria Laachi kloostrikirik, Wormsi, Mainzi ja Speyeri toomkirikud). · Põhja- Prantsusmaal ja Inglismaal ehitati kahe läänetorniga ja nelitistorniga kirikuid. Durhami katedraalis Inglismaal kasutati ristvõlve, mis olid ebaühtlase paksusega. · Itaalias tugev varakristliku arhitektuuri mõju. Levinud oli tavaline kuppel. Pisa basiilikana ehitatud toomkirikul oli kuppel nelitise kohal, kiriku juurde rajati kupliga ümarhoone ristimiskabel ja eraldi seisev kellatorn nn viltune torn. Veneetsias ehitati Bütsantsi eeskujul Püha Markuse kirik 5 kupliga tsentraalehitis. Itaalia kirikute fassaadid olid dekoreeritud, tihti eri värvi marmorist kujundatud geomeetrilise mustriga.
1.Absolutism? Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhil (tav.kuningal) on piiramatu võim. 2.Miks hakati erimaade 17.saj kunsti erinevalt nimetama? Erimaade 17.saj kunsti hakati erinevalt nimetama nende maade ebaühtlase arengu tõttu. Selle järgi võib jagada Euroopa maad kolme rühma. 3.Mida tähendab sõna ,,barokk"? Barokk on otse tõlkes ,,korrapäratu kujuga pärl", laiemas tähenduses kasutatud iseäralik, korrapäratu 4.17.saj teaduse saavutused Geograafilised avastused (Ameerika avastamine), kauged merereisid, tutvumine eksootiliste kultuuridega; Koperniku, Galilei ja teiste teooriad maakera ja inimese kohta. 5.Barokk arhitektuur Selles puudub rahu, kõik liigub ning lainetab
keelendid. 17. sajand oli eesti kirjakeele jaoks murranguline: pandi kindel alus kirikukeelele ja ilmusid esimesed eesti keele grammatikakogud. Töötati välja Eesti esimene ühtlustatud kirjaviis, mida hakati nimetama vanaks kirjaviisiks. Kirjasõnu anti välja põhja- ja lõunaeesti keeles. Kindlasti ei saa mainimata jätta Heinrich Stahli, 17. sajandi kirjakeele mõjukaimat kujundajat ja varasema ebaühtlase kirjaviisi parandajat. Stahli teeb eriliseks see, et tema teosed ilmusid trükituna ja levisid kirikuõpetajate hulgas. Kuna ta ise kõiki oma tekste ei tõlkinud, esineb ta tekstides suur varieeruvus sõnavaras ja vormistikus. 1680. aastatel toimus läbimurre, kui Bengt Gottfried Forselius lõi vana kirjaviisi ehk Forseliuse kirjaviisi, mis oli varasemast kergemini loetav. Tema süsteem lähtus täishäälikute märkimisest, võttes eeskujuks saksa ja rootsi kirjaviisi
või translatsioon Ehlers-Danlos Vigane lüsiini Naha suurenenud tüüp VI hüdrolüüsimine elastsus, silmamuna rebenemine Skorbuut C-vitamiini puudus Igemete versitsemine Osteogenesis Kollageen I geeni Spontaansed imperfecta ühe nukleotiidi muutus luumurrud Elastsed kiud · Elastsed kiud koosnevad põhiliselt elastiinist · Ebaühtlase diameetriga kuni 0,2-1,0 µm hargnevad ja omavahel anastamoseeruvad niitjad struktuurid · Mehaaniline vastupidavus on märgatavalt väiksem kui kollageensetel kiududel, kuid nad on tugevasti venitatavad; pikenevad jõu rakendamisel, selle lakkamisel aga lühenevad Elastsete kiudude ehitus · Elastiini molekulid sünteesitakse fibroblastides ja kiud `monteeritakse' väljaspool rakku · Elastsed kiud moodustuvad elastiini ja fibrilliini interaktsiooni tulemusel
tuuleiilid(Masing 1986). 1.1. Äikese jagunemine Äikest saab liigitada tekkepõhjustest ja -tingimustest lähtuvalt või rünksajupilvede organiseerumise järgi. 1.1.1. Äikese jagunemine tekkepõhjustest ja -tingimustest lähtuvalt Tekkepõhjustest ja tingimustest lähtuvalt jagunevad äikesed õhumassisisesteks ja frontaalseteks(Wikipedia…22.11.2012.). Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil tekkivais pilvedes, sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. (Masing 1986) 3 1.1.2. Õhumassisisese äikese jagunemine Õhumassisisesed äikesed jagunevad omakorda termilisteks, advektiivseteks ja orograafilisteks
lauge.Sakala kõige kõrgemad kohad jäävad kõrgustiku lõunaossa: kõrgeimaks on Rutu mägi - 146 m ja Kärstna mägi - 136 m. Pinnamood Sakala kõrgustiku põhjaosa on vahelduva pinnareljeefiga: astangute, voorte, ooside, moreenkuplite ja looklevate jõeorgudega. Sakala kõrgustiku pinnamoe kujundamisel on väga oluliseks teguriks olnud vooluveed. Sakala kõrgustik on vanade orgudega liigestatud (Tänassilma-Viljandi-Raudna) ebaühtlase suurusega lavadeks. Eestis leidub mitmeid sügavaid orge, mille põhjad jäävad tänapäeva merepinnast madalamale. Selletaoliste orgude olemasolu näitab, et veekogud, kuhu suubusid orge kujundanud jõed, pidid olema tänapäeva merepinnast palju madalama tasemega. Arvatakse, et need orud tekkisid enne viimast jääaega. Suurem osa sellistest vanadest orgudest on tänapäeval mattunud setete alla, mis kuhjusid orgudesse pärast jääaega. Ka Sakala
Karula rahvuspark Karula rahvuspark asub Valga- ja Võrumaa piiril Antsla, Karula, Mõniste ja Varstu valla maadel. 1979. aastal asutatud maastikukaitseala sai rahvuspargiks 1993. aastal. Karula rahvuspark on loodud, et säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Karula rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku. Karula rahvuspargi omapärane kuppelmaastik on tekkinud mandrijää ebaühtlase sulamise tulemusena. Metsade, põldude ja heinamaaga kaetud küngaste vahele jäävad pisikesed rabad, sood ja 40 järve. Karula rahvuspargi olulisemateks väärtusteks on iseloomulik looduse mitmekesisus ning pika ajaloo vältel kujunenud asustus, kultuuripärand ja taluarhitektuur. Kohalikel elanikel on säilinud väga tugev side maa ja loodusega.
Liitaine koosneb mitme elemendi aatomitest, kuid lihtaine ühest elemendist. 6.Mida näitab molekulivalem? Molekulivalem näitab aine koostist. Nt. H2O, CO2 7.Mis on mehaaniline liikumine? Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutus teiste kehade suhtes. 8.Mida nimetatakse soojus liikumiseks? Soojus liikumiseks nimetatakse aineosakeste liikumist. 9.Mida näitab kiirus? Kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühikus. 10.Mis on mitteühtlane liikumine? Mitteühtlane liikumine on ebaühtlase kiirusega liikumine. 11.Mida nimetatakse jõuks? Nimeta jõu ühik. Jõuks nimetatakse ühe keha mõju suurust teisele kehale. Jõu ühik on 1N- üks njuuton. 12. Mis on raskusjõud? Raskusjõud on maa külgetõmbe jõud. 13.Millal tekib kehas elastsus jõud? Kehas tekib elastsus jõud, kui elastne keha muudab oma kuju. 14.Millega mõõdetakse jõu suurust? Jõu suurust mõõdetakse dünamomeetriga. 15. Nimeta 3 aine olekut. 3 aine olekut on tahke, vedel ja gaasiline. 16. Mis on sulamine?
Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse toimub paakumine ja tekib kõva poorne mass. Nimetatud omadusel põhinebki savi kasutamine tema põhialal keraamikas, kus savist valmistatakse telliseid, ahjupotte, drenaazitorusid, katusekive, tarbekeraamikat ja muud. Eestis on kasutatud Kambriumi sinisavi Põhja-Eestis, Devoni savi Lõuna-Eestis ja Kvaternaari savi kogu Eestis. Kambriumi sinisavi ja Devoni savi on paremate omadustega, kui ebaühtlase koostisega Kvaternaari savi. Eestis oli varasemal ajal hulganisti kohalikke tellisetehaseid, kus käsitsi valmistati kõrgekvaliteedilist toodangut. Tehti ka katusekive. Maapõueseaduse järgi jaotatakse savi tsemendisaviks, rasksulavaks, keraamiliseks ja keramsiidisaviks. Tsemenditööstus tugineb tänapäeval peamiselt Alam-Kambriumi merelisele savile, nn. Lontova sinisavile (tegelikult küll rohekale või isegi rohelise-
Pärast 2m.s sai alguse jaapanist toyota.Lean filosoofia tuleneb toyota tootmissüsteemist.Lean on kulusäästlik protsess või tootmine. Ületootmine-valmistati tooteid,millel puudus tellimus Ootamine-ressursside ebaefektüvne planeerimine,materjali puudus Ebavajalik transport või järjekord-põhijustatud suurest töö mahust või materjali hulgast,mida on vaja paigutada vahelattu,vahelaod paiknevad ebaotstarbijalt. Valed või lüksed protsessid-töötavuse ebaühtlase metoodikaga ja erinevate töövahenditega mis ei võimalda protsesse standartiseerida ega juhtida Üleliigne laovaru-põhjustab materjalide ,halb laotehnoloogia Ebavajalikud liigutamised-igasugune tegevus,mis ei lisa tootele väärtust ja pole vajalike kliendi soovide täitmisees on raiskamine raiskamine on igasuguse tegevus,mis ei lisa tootele ja teenusele väärtust kliendi silmis
5 5,2 1,1 7,4 5 5,2 1,1 7,4 5 5,2 1,1 7,4 Keskmine 4,93 5,18 1,01 7,094 Pärast leidsime mahumassi (). Anum tühjana kaalus 0,476kg, turvas kaalus 3,624kg ja turvas kaalus koos anumaga 4,1kg. Graafikul 1 on toodud ka graafik, mis näitab pöördeid sekundis erinevate raskustega. 6N/ graafikul on järsk hüpe ebaühtlase ketramise tulemusel. Graafik 1. Erinevate raskustega pöörded sekundis. Niiskuse arvutasime järgneva valemi abil: W = , kus W niiskus. a algkaal. b - kaal pärast turba kuivatamist. Kaalusime turvast pärast igat viit minutit 105º juures kolm korda. Pärast viit minutit kuivatamist kaalus turvas 11g, pärast kümmet minutit kaalus turvas 8g ja pärast 15 minutit kaalus turvas 6g. Tulemuseks saime, et niiskus oli kuivatamise lõpus 45,5%.
Neid jaotatakse: astronoomilised tegurid ja geograafilised tegurid. Päikesekiirguse jaotumine ja kiirgusbilanss Maakera põhiline energiaallikas on Päike. Millal on suvi ja millal on talv? Seleta mõisted: Pööripäevad Polaaröö Polaarpäev Otsekiirgus Hajuskiirgus Kogukiirgus Albeedo Atmosfääri Üldtsirkulatsioon ehk õhuringlus, kohalikud tuuled Atmosfääri üldtsirkulatsioon kujutab endast püsivat, kogu maakera hõlmavatõhu liikumist, mis toimub päikesekiirguse ebaühtlase jaotumise tõttu. Maa pöörlemisel ümber oma telje tekib Coriolise jõud, mille mõjul kalduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral otsesuunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Passaadid, mussoonid, briisid, mäe, oru ja liustikutuuled Passaadid Läänetuuled Mussoonid Briis Mäeorutuul Liustikutuul Tsüklon Antitsüklon Ookeanide mõju kliimale, mandriline ja mereline kliima Peaaegu kolmveerand (71%) Maa pinnast on kaetud merede ja ookeanidega. Hoovused
Dielektrilise läbitavuse ja sageduse sõltuvuse graafikust võib järeldada, et tegemist oli neutraalse dielektrikuga, sest graafik oli pea-aegu horisontaalne sirge. [1] Graafikul, kus on näidatud kaotangensi sõltuvus sagedusest võib järeldada, et tegemist on polaarse dielektrikuga, sest graafikul pole ainult langev kõver vaid kõrgematel sagedustel tan δ suureneb, sest lisaks polarisatsioonikadudele esinevad ka juhtivuskaod. [1] Saadud tulemuste alusel võib väita, et tegemist oli ebaühtlase stuktuuriga dielektriguga, seda kinnitab ka fakt, et tan δ väärtused olid suurusjärgus 10-2. [2] 8. Kasutatud materjalid [1] Praktikumi nr 2 tööjuhend [2] Materjalitehnika. E. Hendre, P. Kulu, J. Kübarsepp, T. Metusala 7
28. ROMAANI STIILI ARHITEKTUURI SÜSTEEM JA EHITUSMÄLESTISED 11. saj, kui Euroopat ohustavad usundid olid kadunud või nende levik peatatud, kasvas järsult kiviehitiste püstitamine. 9. saj oli Karli suurriik jagunenud mitmeks osaks (Prantsusmaa ja Saksamaa). Saksamaa valitsejate Ottode ajal püüti taaselustada karolinglikku kunsti. Saksa-Itaalia riigi koospidamine osutus raskeks, sest tihti toetas paavst sõltumatuks püüdlevaid linnu. Usu ja paavsti võimu näitas ristisõja alustamine ja massilised palverännakud. Palverändurite teedele ehitati suuri kirikuid. Paari sajandi jooksul ehitati Euroopasse sadu kirikuid. Arhitektuuri süsteem Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle tõttu nimetatakse 10.- 12. saj ehituskunsti romaani stiiliks. Eeskuju andsid ka paljud teised ehitised ja igal piirkonnal oli omapärane ehituskunst. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Skeemis oli palju muudatusi. Vaimu...
Vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat, peaaegu sama vana kui Universum. Linnutee on suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. 3 VÄLJANÄGEMINE Kõik tähed, mis on nähtavad tähistaevas, on osa Linnutee Galaktikast. Mõiste ,,Linnutee" on määratletud taevas nähtava valge nõrgalt helenduva ebaühtlase vööna.[3] Selle heleduse põhjuseks on tohutu arv palja silmaga eristamatuid tähti ja muud materjali, mis asub galaktilisel tasandil. Maalt vaadeldaval taevasfääril on ka tumedad alad nagu Suur lõhe ja Söekott, mis on tegelikult tumedad udukogud, kust valgus tähtedelt on blokeeritud. Linnuteel on küllaltki väike pinnaheledus, magnituudidga +4,5 kuni +5. Linnutee nähtavus on suuresti mõjutatud sellest, et kui hele öötaevas on kuupaistest ja valgusreostusest ehk
vedavale esisillale. Kardaanülekanne peab võimaldama pöördemomendi ülekandmist käigukastilt (jaotuskastilt) vedava silla peaülekandele muutuva nurga all. Pikematel kardaanülekannetel on suurema jäikuse saavutamiseks vahetugi. Kardaanvõll on õõnest terastoru, mille otstesse on keevitatud hammasliite otsik või ristliigendi otsik. Ristliigend võimaldabki pöördemomendi ülekannet muutuva nurga all. See on ebaühtlase nurkkiirusega liigend, mis tähendab seda, et pöördemomendi ülekandel mingi nurga all vedav hark võib pöörelda ühtlaselt, kuid veetav hark pöörleb ebaühtlaselt, nö. ,,jõnksuliselt". Selline ebaühtlus on seda suurem, mida suurema nurga all pöördemomenti üle kantakse. Enam-vähem normaalseks võib ülekannet pidada kuni 20°...25° nurga all. Seetõttu ei saa selliseid liigendeid kasutada juhitavates sildades rattavõllide juures. Rattavõllide juures kasutatakse
Nagu kapsal ikka, on lehed täiesti söödavad, aga siiski lillkapsalehti üldjuhul ei sööda. Teda võib kasutada nii toorelt, kuumtöödeldult kui konservitult. Toidu valmistamiseks murtakse lillkapsaõisikud enam-vähem ühesuurusteks tükkideks. Pärast 8 minutit kestnud aurutamist või 5 minutit kestnud keetmist peaksid need tükid olema pehmed, aga mitte pudrutaolised. Seevastu segamine ei ole sel ajal soovitatav, sest selle tulemusel võivad suured tükid laguneda täiesti ebaühtlase suurusega väikesteks tükkideks. 6 Kokkuvõte Lillkapsast sain palju uut informatsiooni seda referaati tehes. Kõige huivitavam tundus lillkapsa ajalugu ja selle kasvatamine. 7 Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Lillkapsas 8
3. maismaa ja mere erinev soojenemine; 4. soojad ja külmad hoovused; 5. pinnamood. Üldine õhuringlus Globaalne õhuringlus tähendab kogu Maa atmosfääri haaravat õhuvoolude suhteliselt püsivat liikumist, mille abil toimub suurte õhumasside ümberpaiknemine Maal. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. Selline globaalne õhuringlus tekib Maa kerakujulisuselt tingitud päikesekiirguse ebaühtlase jaotumise tõttu. Kui Maa ei pöörleks ja tema pind oleks täiesti ühetaoline, siis oleks üldine õhuringlus küllaltki lihtne. Tegelikkuses muudavad kogu maakera hõlmava õhuringluse keerukaks: · Coriolisi ja hõõrdejõud, mis muudavad õhu liikumise suunda · Ulatuslike mere-ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine, mis mõjutab kõrg-ja madalrõhualade paiknemist ja õhu liikumist.
Galaktikad 1. Mis on Linnutee? Linnutee on meie galaktika projektsioon taevavõlvile. Riba moodustab tähistaevas 10-20- kraadise laiusega "tee", mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub taevapoolustest umbes 30 kraadi kauguselt. Nõrgalt helenduvat, ebaühtlase heledusega riba on mõnel pimedamal sügisööl näha. Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, mujal maades kreeklaste eeskujul Piimateeks. 2.Kirjeldage meie Galaktikat. · Keskel galaktika tsentris on must auk, mis on galaktika mootor, pannes kõik pöörlema, kuid samas neelates ka täheainet, mis jääb siia tsentri lähedale (mustad augud ehk ,,Universiumi solgitorud"). · Tsentri ümber asub galaktika mõhk, mille paksus on umbes 1 kpc. Siin asuvad
Olenevalt struktuurist, pöörlemisperiood on 15 kuni 50 miljonit aastat, lisaks liigub ta kiirusega 552 kuni 630 km sekundis. Vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat, peaaegu sama vana kui Universum. Linnutee on suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. Väljanägemine Kõik tähed, mis on nähtavad tähistaevas, on osa Linnutee Galaktikast. Mõiste ,,Linnutee" on määratletud taevas nähtava valge nõrgalt helenduva ebaühtlase vööna. Selle heleduse põhjuseks on tohutu arv palja silmaga eristamatuid tähti ja muud materjali, mis asub galaktilisel tasandil. Maalt vaadeldaval taevasfääril on ka tumedad alad nagu Suur lõhe ja Söekott, mis on tegelikult tumedad udukogud, kust valgus tähtedelt on blokeeritud. Linnuteel on küllaltki väike pinnaheledus. Linnutee nähtavus on suuresti mõjutatud sellest, et kui hele öötaevas on kuupaistest ja valgusreostusest ehk tehisvalgusest, mis muudab tähistaeva heledamaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
