Veere laagri täpsus märgitakse veere laagri nr ette NT. P5-205 või lihtsalt 5-205. Kõige täpsem on P2 laager.Veere laagri istamisel masinatel ei töödelda laagri võrusi. Vajalike istude saamiseks tuleb töödelda laagri pesa või võlli. Seepärast on välis võru istud võlli süsteemis ja võlli tolerants väljad ava süsteemis. Kuna laagrid valmistataks eri tehnoloogia järgi, seega on naad tüpsemad kui kokku käivad tetailid. Veere laagrid valmistatakse täpsusega: IT2-IT5. Laagri pesad masina keres IT5-IT9 järgi. Seepärast on veere laagri istud palju täpsemad silatate silindri istudes. Laagri pesa ja võlli istumis pindade koonilisus ja ovaalsus ei tohi ületada sõltuvalt laagri täpsusest 0,25-0,6 vastava mõõtme tolerantsi. Isumis pindade siledus peab olema Ra-skaala järgi piirides 0,1mm-0,16mm. Istude valik veere laagrile sõltub koormus olukorrast. Veere laager töötab
Jõgikond on ala, kust jõgi saab oma vee. Juga on langeva veega vooluveekogu lõik. Juga erineb kosest selle poolest, et kose vesi ei lange, vaid voolab mööda jõesängi. Kosk on väga suure languga vooluveekogu lõik. Langus on jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe meetrites. Lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta. Jõestik on peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. Delta on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. Estuaar ehk lehtersuue on jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud. Äravool on vee kogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt mõõdetakse aastas kuupkilomeetri kohta) voolab valglalt veekogusse (jõkke, järve, merre). Veelahe on piir vesikondade või jõgikondade vahel. Tavaliselt on veelahkmeks mäeahelikud, mäestike kõrgemad osad või kõrgustikud. Veereziim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihti...
Raba kooslus Raba Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Raba tekkeviisi ja arenguastme järgi jaotatakse Eesti rabad kolme peamisse kasvukohatüüpi: Nõmmraba Siirderaba Kõrgraba Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Puude arvu ja kasvu järgi kaotatakse rabad: Rabamännikud Puisrabad Raba taimekooslus Rabas kasvavate taimede väliskuju, ehituse ja elukestuse eripära järgi võib rühmitada taimed järgmiselt: Turbasamblad Igihaljad puhmad Suvehaljad puhmad Kitsalehised rohttaimed Puud (mänd) Laialehised rohttaimed Putuktoidulised taimed Pärislehtsamblad Maksasamblad Samblikud Vetikad Üheaastaseid taimi ei kasva! Liigivaene! Liigid Puurinne: mänd, sookask Põõsarinne: vaevakask, pajud Puhmarinne: sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, küüvits, ha...
Mullad *Esimesed organismid mullal on samblikud(ei vaja aluspinda jne.) * MULLALÕIVIS Kerge legend: nool allapoole tähendab seda, et savimuldade poole minnes kahaneb, ülespoole nool, siis suureneb. Liiv saviliiv liivsavi savi Alla 10% üle 50% Mullaosakeste suurenemine (nool allapoole) Muulapooride suurus (nool allapoole) Niiskussisaldus (nool ülespoole) Õhusisaldus (nool allapoole) Soojenemis kiirus (nool alla poole) Toitainete sisaldus (nool ülespoole) VEEREZIIM 1)läbiuhtumise veereziimiga. (ülekaalus sademed, mis liiguvad muldades allapoole, sademeid rohkem kui aruda jõuab) 2) Tasakaalustatud veereziimiga. (sademete hulk on võrdne aurumisega) 3) aurumise ülekaaluga (aurumine suurem kui sademete hulk) MULLAHORISONDID. *Mullakihid, erinevad paksuse, mullalõivise, keemilise koostise, happelisuse poolest, orgaaniliste ainete sisalduse poolest jne. *0-horisont = kõduki...
võttena.(Nt. Kalevite kangem poega) o Parallelism- ehk mõtteriim või mõttekordus on eesti rahvaluule iseloomulik kujundusvõte: ühe värsi (ka lause või lauseosa) mõtte teisendatud, täpsustav ja avardav kordamine. o Neljajalgne trohheus- regivärsi värsimõõt, mis jaguneb neljaks värsijalaks, milles on kaheksa silpi ning kus vahelduvad rõhuta ja rõhuga silbid. Nt: Veere, veere, päeväkene, veere, päevä, vetta möödä, hõbedasta õrta möödä, vaskesta värävid möödä, kullatud kõrendid möödä!
Mulla tähtsus: · Mulla abil toodetakse toitu · Muld filtreerib sademete vett · Muld on elupaik paljudele organismidele · Muld on kasvukoht taimedele · Sümboolne tähendus Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim pindmised murenenud kivimid, millesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikaline murenemine Keemiline murenemine Kivim peenestub eri suurustega osakesteks, Kivimi keemiline koostis muutub, osa kivimi koostis ei muutu. lahustuvaid aineid eraldub. Toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe Toimub intensiivselt palavas kliimas, sademeid, kuid kus temp. kõikumise ulatus hädavajalik on ka piisav kogus sademeid. ja sagedus on suur. Mineraliseerumine orgaaniliste ainete laguneminemaapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Humifitseerumine m...
Murenemine.kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel.Lähtekivim pindmised murenenud kivimid, millesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust.Füüsikaline murenemine e. rabenemine on kivimite peenenemine välisjõudude toimel, kivimi keemiline koostis ei muutu, põhjustavad eelkõige temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine, eriti intensiivne kõrbetes ja tundravööndis, ka kõrgmäestikes. Keemiline murenemine e. porsumine -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega, eriti intensiivne palavas ja niiskes keskkonnas, nt vihmametsades,toimub ka leostumine vees lahustuvate soolade lahustumine ja ärakanne( karstumine-lubjakivi, dolomiidi, kipsi murenemine ja lahustumine vees, mille tagajärjel tekivad pinnavormid) Murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine...
Mängu kirjeldus: Õpetaja on varasemalt ettevalmistanud numbripalli. (Selleks on valgele paberile kirjutatud numbrid 1 kuni 5 ja need on kortsutatud üheks suureks palliks). Numbritega lehti on nii palju, et iga laps saaks harutada endale palli küljest ühe numbrilehe. Lapsed istuvad koos õpetajaga põrandal ringis. Mängu alguses on pall õpetaja käes. Õpetaja hakkab palli lastele veeretama salmi saatel. ,, Veere veere pallike, leia üles lapsuke" . See laps kes saab palli võtab palli küljest lahti ühe lehe, vaatab mis number seal kirjas on, ütleb selle kõvasti välja ja veeretab palli edasi järgmisele lapsele. Seda tehakse nii kaua, kuni kõik lapsed on oma numbrid kätte saanud. Edasi tõustakse püsti, õpetaja juhendamisel moodustatakse numbrite järgi rühmad. Kõik kellel on number ühed seisavad ühte kohta, number kahed teise kohta jne
Slide 1 TERAVILJAPÕLD (TAVAKASUTUS, MONOKULTUUR) EMÜ 2011 Slide 2 Taimed Teraviljad Umbrohud Nisu Harilik tuulekaer Oder Harilik orashein Kaer Põldohakas Rukis Põldsinep Tritikale Roomav madar Slide 3 Loomad Linnud Jänes Hiireviu Rebane Kiivitaja Põldhiir Nurmkana Metskits Põldlõoke Mutt Rukkirääk Slide 4 Slide 5 Putukad Mullaelustik Ripslased Mullaorganismid Maakirp Vihmaussid Viljakukk Seened Lehetäi Bakterid Lepatriinu Jooksiklane Slide 6 Slide 7 Sobivad mullad Parim on kerge liivsavilõimisega muld Rukis kergemad kui...
KAKUKE ELASID KORD... TAAT JA EIT TAAT ÜTLES EIDELE: "EIDEKE KULLAKE, KALLIKE, KÜPSETA MULLE, PALUN, KAKUKE " EIT VÕTTIS... PIIMA JAHU PÄRMI MUNE VÕID RAPUTAS... JA SOOLA SUHKRUT JA HAKKAS... TAINAST SÕTKUMA EIT LAULIS: "PATSU-PATSU, LEIVAPÄTSI SIILU-SAALU, SAIAPÄTSI VEERE-VEERE, KAKKU VISKAN AHJU HOPS" KAKUKE KÜPSES JA KÜPSES EIT VÕTTIS KAKUKESE AHJUST VÄLJA JA PANI AKNA PEALE JAHTUMA KAKUKE JAHTUS JA JAHTUS, SIIS HAKKAS TAL IGAV... TA HÜPPAS AKNAST ALLA JA HAKKAS VEEREMA KAKUKE VEERES JA VEERES... SIIS TULI TALLE VASTU JÄNES TERE, KAKUKE! TERE -TERE, PIKKKÕRV! KAKUKE, MA SÖÖN SU ÄRA! LAS MA LAULAN SULLE LAULUKEST: EIDE KÄEST VEERESIN ÄRA JA TAADI KÄEST VEERESIN ÄRA JA SINU KÄEST VEEREN KA KAKUKE VEER...
Kuidas vanasti lauldi Merilyn Ohtla Rahvalaul Vanem rahvalaul ehk regivärsiline ehk regilaul kolmandal aastatuhandel eKr läänemeresoomlaste ja algbaltlaste rahvalaulu vastastikustel mõjutustel.. Rahvalaulu komponendid Tekst Meloodia Esituslaad Teksti iseloomustab... Algriim Nt (kulla kallid kannikesed) Parallelism nt (veere, veere päevakene) neljajalaline trohheus Nt (Söö-ge, lan-gud, joo-ge lan-gud) Meloodia lühike ja väikese ulatusega ühehäälne, ainult mõnel pool Lõuna- ja Kagu-Eestis kohtame mitmehäälsust Palju rühmaviise Esitus Eeslaulja ja koor Koor ühehäälne Lauljad olid põhiliselt naised Parimateks peeti suuremate kogemustega keskealisi või vanemaid naisi. Rahvalaulu zandrid Meeleolu ja elamusi vahendavad lüürilised laulud Sündmustest jutustatavad lüroeepilised laulud Regilaulu liigid
Pea igat spordiala, kus on täielik kehaline liikuvus lühikestes ja tugevasti kontrollitud liikumise pursetes, saab pidada aktrobaatikaks. Erinevad harjutused Tirel ette ja taha: Tirel ette - toengkükist (käed 30 - 40 cm kaugusel pöidadest) sirutatakse jalad, millele järgneb keharaskuse kandmine kätele. Sellega kaasneb käte kõverdamine, ning viies pea rinnale ja tõugates jalgadega, veeretakse üle turja, maandudes kägarasendis turjal.Tireli lõpetab veere turjalt toengkükki. Tirel taha - sooritatakse toengkükist ( käed pöidadest 15cm - 30cm ees ), veeredes kägarasendis taha.Jõudes turjale, asetada käed kiiresti õlgade taha, sõrmed sees, ning neile toetudes veeretakse üle pea lähteasendisse. Ettevalmistavad harjutused *Veeremine kägarasendis seljale ja ette *Veeremine kägarasendis seljale ja ette, veere lõpul ette lüüa käteplaks *Toengkägarast veere taha seljale, asetada käed taha tireli asendisse ja hooga
REFERAAT Kehaline kasvatus Akrobaatika Tallinna Mustamäe Gümnaasium Jaana-Kristiina Jõgevest Tallinn 2009 TIREL Tirel ette toengkükist (käed 30 - 40 cm kaugusel pöidadest) sirutatakse jalad, millele järgneb keharaskuse kandmine kätele. Sellega kaasneb käte kõverdamine, ning viies pea rinnale ja tõugates jalgadega, veeretakse üle turja, maandudes kägarasendis turjal. Tireli lõpetab veere turjalt toengkükki Tiret taha sooritatakse toengkükist (käed pöidadest 15cm - 30cm ees), veeredes kägarasendis taha. Jõudes turjale, asetada käed kiiresti õlgade taha, sõrmed sees, ning neile toetudes veeretakse üle pea lähteasendisse. Ettevalmistavad harjutused · Veeremine kägarasendis seljale ja ette · Veeremine kägarasendis seljale ja ette, veere lõpul ette lüüa käteplaks
Tehnika iseloomustus. 1. Toengkükis asetatakse käed ette maha. 2. Jalad tõugatakse sirgeks ning seejärel toetatakse pea kätest natuke ettepoole. 3. Samaaegselt äratõukega võetakse pea rinnale. 4. Kätega haaratakse tugevalt säärtest, võttes tiheda kägarasendi. 5. Tirel ette lõpetatakse toengkägarasendis. Tirel taha Tehnika iseloomustus. 1. Toengkükist liikumise alustamiseks tuleb keha raskuskese viia tasakaaluasendist välja (puusavöö viiakse toetuspunktist tahapoole). 2. Veere selili, haarata tugevalt säärtest ja tõmmata põlved õlgade juurde. 3. Kägarasendist sirutada jalad, nii paikneb raskuskese kiiremini ümber taha, kergendades liikumist otse üle pea taha. 4. Elemendi lõpetamisel tuleb tulla toengkägarasse põlvedele toetamata. Nimeta võimlemisvahendeid. Hüpits, rõngas, pall, lint , kurikad Selja- ja kõhulihaseid arendavaid harjutusi. Turiseisust keha aeglaselt alla langetamine ja nn kõhulihased Võimlemise alaliigid on:
Töö 1 1.milliseid mulla akumulatsioonihorisonte oskate nimetada? Kuidas tähistatakse? Toorhuumuslik horisont (A on huumushorisont), turbahorisont (T), kõduhorisont vist ka (O) 2.Milles seisneb mulla orgaanilise aine tähtsus? 1.Orgaaniline aine, eriti huumushapped, on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil.2. Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi omadusi.3. Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused.4. Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena.5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon).6. Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 3,Mis toimub mullas orgaanilise ainega, kui suur osa sellest võib humifitseeruda, millest see sõltub? Mulla pinnale j...
3) Lõpetamine. 3. Tirel ette või tirel taha – juurdeviivad ja ettevalmistavad harjutused ja tehnika. ALUSTUSEKS: 1. Sooritage peaga liigutusi neljas erinevas suunas (v: ette, taha, paremale, vasakule) 2. Liikuge kägarasendis kolmel erineval viisil (v: kägarkõnd, kägarhüpped, samad kuid erinevate käte asenditega) 3. Sooritage veereid kolmel erineval viisil (sirge kehaga, üks jalg kõverdatult, kägaraasendis veere kõrvale, harkistest veere seljale ja tagasi harkistesse) 4. Sooritage veereid sirge kehaga, hoides käsi kolmes erinevas asendis. JÄTKAMISEKS: 1. Toengkükist veere taha turjale, haare säärtest ja veere tagasi toengkükki. 2. Sooritada tirel ette, käed on asetatud nii kaugele kui võimalik. Tirel peab olema võimalikult pikk. Eesmärk on täiustada jalgadega äratõuget. 3. Sooritada tirel ette nii väiksel alal kui võimalik. Eesmärk on täiustada kägarasendi võtmist. (NB
õju jõud või kui m õjuvate jõudude su m ma on null. Näide! Pane m e palli horisontaalsele p õrandale. Kui m e palli ei lükka, seisab pall paigal, sest talle m õ juvad raskusjõud ja põranda elastsusjõud on tasakaalus. Kui m e palli lükka m e, siis hakkab pall p õrandal veere ma. Pall veereb sirgjooneliselt , te ma kiirus väheneb ja pall jääb lõpuks seis ma. Pallile m õjus liikumapanev jõud seni, kuni m eie käsi on palli küljes. Pall jäi seis ma sellepärast, et talle m õjus hõõrdejõud. Kui hõõrdumist ei
Olustikuromaan, rannatriloogia. Tegelased: Jüri Tuisk endine Maia laevakapten Kustas Tuisk koer Sulli suri Ameerikas oldud aja jooksul Kaarel Tuisk Lui Tuisk Juta Tuisk õppis kodumajanduse koolis Viia Kaarli naine; lapsed Heino ja tüdruk; tugev, kaalukas naine Rannavälja Hilde Kustase noorpõlvearmastus, abielus Veere Alleksiga kellega tal ka kaheaastane laps Tursa Simmu rannapops, õllemeister Võrke talu omad Peeter, Leena, Villem ( uppus, kui käisid 4kesi hülgejahil), tütar Linda elab Tallinnas, üks poeg Ameerikas, Jaan laomees Tallinnas. Kalamaja Priidu kutsus Kustast aina piule pilli mängima Ohtja Tooni Lui naine, õbluke, õrn, vaikne, jumalakartlik, tütar Ehte
oma uhket pilli mängima. Kustas läkski, aga ilma pillita. Tal oli aega terve suvi seda mängida. Kohal, korgiti viinad lahti ja tantsiti. Kustas otsis rahvahulga seast Hildet. Lõpuks leides viis ta Hilde ringi tantsima. Kustas tahtis muudkui eemale jalutama minna ja lõpuks Hilöde nõustus vana lepa all kohtuma, kus nad vanastigi olid käinud. Seal tükkis Kustas Hildele aina lähemale ja lähemale, kui Hilde tõrjus ta minema ja ütles, et ta on juba kolm aastat Veere talus, Veere Alleksi naine ja neil on kaheaastane tütar. Nüüd Kustas mõistis. Nad läksid eraldi minema, et keegi neid ei näeks. Tagasi pidulist juurde minnes oli Kustas tusane. Noor tütarlaps jooksis temast mööda ja järgmisel hetkel oli ta Kustase käte vahel. Tüdrukule see ei meeldinud ning andis Kustasele laksu vastu nägu, palus andeks ja jooksis tantsijate juurde.Nüüd oli Kustas päris tusane ja sõprade juurde jõudes küsis kohe viina järele.
Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest lõpuks savi. Murenemine on mullateke eeltingimus ja toimub kõikjal, nii kõrgmäestikus kui ka lauskmaal. Murenemise käigus kivimid peenestuvad ning lähtekivimile hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikalist murenemist ehk rabenemist soodustavad temperatuuri kõikumine, vaja oleks ka mineraalaineid, keemiline ja mineraloogiline koostisaine. Toimub soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Keemiline murenemine ehk porsumine, selle käigus kivimi keemiline koostis muutub ning eralduvad lahustuvad ained. See tuleneb palavast kliimast, ning rohkestest sademetest (marmorskulptuuride säilitamise probleem). Muld koosneb: õhust, veest, toitainetest...
AUGUST MÄLK ,,Taeva palge all" TURSA SÕBRAD, TUTTAVAD SIMMU RANNAVÄLJA REIN VEERE ALLEKS (Hea sõber KALAMAJA PRIIDU ja abimees) HÜDJAPE JUHAN abielus VEERE LAPS Noorpõlve armastus HILDE TUISU KUSTAS (peategelane) JUTA Koolmeister VÕRKE (Kustase õde) abielus Tammise VILLEM poeg isa LEENA TUISU JÜRI poeg KAAREL
Harjutused tagurpidi tireli tegemiseks: 1) Heida sirgelt pikali. 2) Vii jalad aeglaselt le pea, mitte sirgelt, vaid nii, et jalad kverduksid. 3) Jalad ei pea pris maha saama, nd vta abiks ked. 4) Tuleta meelde, kuidas teised tirelit teevad- ked maha ja veere le pea. 5) Kui saad sellega hakkama, siis juhindu pris tireli jrgi. Lhed hooga jalad le pea ked maha ja veered le. Lihtsad viis sammu, kuidas tireli moodi hakkama saada, sest kui ned, kuidas teised seda teevad, juhindud samade reeglite jrgi. Proovi parem kodus harjutamist esialgu. Niteks voodil vi madratsil on vga hea harjutada. Vta selleks aega ja see, et sa varsti tagurpidi tireli ra teed on peva- kahega garanteeritud! Edu!
Hõõrdejõud Hõõrdejõud on jõud mis takistab keha liikuma hakkamist, keha liikumist või libisemist teise kehapinnal. Hõõrdejõud jaguneb: · Paigalseisu hõõrdejõud · Veere hõõrdejõud · Lingle hõõrdejõud Hõõrdejõud mõjub kõikidele liikuvatele kehadele, hõõrdejõud on alati vastassuunaline liikumise suunale. Hõõrdejõud mõjub pikki kokkupuute pinda ja hõõrdejõud on võrdeline pindu kokku suruva jõuga ( ehk rõhumisjõuga) Kui ta liikumist ei säilitata mingi teine jõud, jääb keha lõpuks seisma, hõõrdejõu mõju arvutatakse valemiga: F=µmg F-hõõrdejõud m- kehamass g-raskusjõu võrdetegur 9,8 N/ kg
Kordamisküsimused 10.klass PEDOSFÄÄR 1.Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elus looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. 2.Mulla koostis: mulla koostisosade mahuline vahekord. 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel (mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline (soodes vastupidi), gaasiline (mullaõhk) 3.Mis on murenemine? Kuidas liigitatakse murenemist? Iseloomusta lühidalt mõlemat tüüpi! Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (te...
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................ 2 Suurjärv Võrtsjärv.................................................................................................................................. 3 Veereziim........................................................................................................................................... 3 Elustik................................................................................................................................................ 4 Ökosüsteemi seisund.......................................................................................................................... 4 Väikejärved............................................................................................................................................ 5 Kujunemine..........
Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. Soome ja Karjala rahvapärimuses kasutatakse selle värsimõõdu kohta terminit "Kalevala-mõõt". Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka neljajalaliseks trohheuseks ("veere, veere, päevakene"). Selline värsivorm kujunes rohkem kui tuhat aastat tagasi. Värsimõõdu nõudel on rahvalauludes läbi sajandite säilinud vanapäraseid sise- ja lõpukaota keelendeid (näiteks laulemaie), mis üldkeelest on ammu kadunud. Folkloristide hulgas üldlevinud arvamuse järgi on väga vanad mõned meie ajani ulatunud lauludki, näiteks "Loomislaul", "Suure tamme laul" ja "Suur härg". Regilaulu viis (nimetati ka tooniks või mõnuks) on lühike ja väikese ulatusega. Regiviis on
Elektromagnetilise induktsiooni nähtus - Olukord, kus magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Pööriselektriväli. Kasutatakse. - Tekib magnetvälja muutusel. Kasutatakse ära elektrigeneraatorites. Miks püsimagnetist kuulike ei veere vasktorus sama kiiresti kui sama suur raudkuul? - Pöörisväli hoidab seda magnetväljas kinni. Induktsiooni elektromotoorjõud - Pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele siis, kui juhtmes puudub vool. Faraday magentilise induktsiooni katse - Pooliga on ühendatud galvanomeeter. Pooli südamik on ühendatud teise mähisega ja teises mägises voolu sisselülitamisel tekib impulss esimeses mähises. Magnetvoog. Tähis
KADRIPÄEV KOMBED Kadripäeval lõppes tüdrukute tööaasta ja naiste sügistööd.Kadripäeval oli keelatud igasugune villaga seotud töö- ketramine,kudumine,nõelumine,sest arvati,et nii võib lammastele kahju teha.Soovitatav oli lambaid pügada.Paiguti oli kombeks laudas süüa. Kadripäeva eelõhtul käisid ringi kadrisandid,kelleks olid külanoored,nii tüdrukud kui poisid.Kadrid olid riietatud heledatesse naisterõivastesse ning vastupidiselt mardisantidele olid nad kenad ja puhtad.Kadrid ehtisid end pitside ja satsidega.Kübara asemel kõlbas ka õlgedest tehtud peakate,mis kaunistati paelte ja lilledega.Jalas kandsid kadrid valgeid sukki ja käes valgeid kindaid.Ainult nägu peideti,,et naabrid ära ei tunneks.Pähe võis panna maski või padjapüüri,millele joonistati silmad,suu ,nina ja lõigati augud sisse.Kadrid käisid ringi perena,juhtijaks kadriema. Kadriemal oli käes vitsakimp või kepp.Vitsakimbuga löödi igale pe...
Sammelkatus, keskelt lomm, vaotab varsti hoone koost (3:61). Siis haaras teda öö (2:195), mustad pilvedehärjad (2:174), (oh kuramus!) (3:60) ja sünnib katastroof (2:44), jättes maha vaid rusud (2:182). Lännu kõik, mis hoiet seni hoole nink auga (1:44). Armu ei heida ta (2:46). Et maa päält kaop lust ja naar (1:49) jääb siiski eluraas (2:44). Ei ole emä süamele rõõmu saamist ei tule poig, ei temä tule (1:43). Rahutus. Ra-hu-tus (2:37). Rõõmus paar kaep mütsu veere alt nigu pääsukese kaarte alt (1:26). Kas tuuperast ma ole kurb (3:58)? Kurgussa miks kõrveteleb (2:143)? Süda veel taob ja tuksleb pea, õhku, õhku nii pisut (2:32)! Nii. Nüüd vait kõik jäi jälle. Vait (2:37). Võib hingata, puhata (2:37). Öö on ümber ja pimedus veelgi tihkub (2:125), öö pigimust (2:44), kõigi asjade üle langeb kui jäide (2:125). Üle sinu-minu maja (3:62). Ainsa ööga (2:162). Üle sinu-minu kodu (3:62). Om kurblik hengüs üle maa (1:36)
ehk resultantjõust ( tulemusjõud). Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega keha mõjub alusele. Keha kuju muutumisel (deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Hõõrdejõud - liikumisele vastassuunaline jõud, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. Hõõrdejõu suurus sõltub rõhumisjõust ja pindade omadusdest. Tahkete pindade liikumisel: liuge, veere ja seisuhõõrdejõud Elastsusjõud - keha kuju ja mõõtmete muutmisel tekkiv jõud. Tekib keha kuju või ruumala muutmisel Püüab taastada keha endist kuju ja ruumala On suunatud vastupidiselt keha kuju muutvale jõule Deformatsioon - keha osakeste vastastikuse asendi muutus, mis on tingitud selle keha kuju ja mõõtmete muutusega.(tõmbe, surve, painde, väände ja nihkedeformatsioon) Raskusjõud mingi eseme poolt selle läheduses paiknevale väiksemale kehale avaldatav
MEELESPEA Vanus 2-6 Toas ja õues Laste arv: piiramatu Aeg: 10 min ja kauem Abi vajalik väiksemate laste puhul Ei määri VAHENDID pole vajalikud Mida laps õpib? Plaksutamismängud on head rütmi tabamiseks, laulu kulu (näiteks riimide) etteaimamiseks ja käte osavuse arendamiseks. mida teha: Kaheaastane plaksutab kindlasti meelsasti käsi koos järgmise lihtsa laulukesega. PATSI-PATSI LEIVAPÄTSI Patsi, patsi leivapätsi, siilu, saalu, saiapätsi veere, veere kakku, (2x) viska ahju, hopp (tehakse kahe käega viskeliigutus) PLAKSUTA JA KOPUTA Kolmeaastasele on juba jõukohane vaheldumisi plaksutada ja koputada. Plaksuta, plaksuta, mis siis muud, kui plaksuta! Koputa, koputa, mis siis muud, kui koputa! Tral-lal-la-la-la-la, Tra-la-la-la-la .... KUI SUL TUJU HEA Järgmine laul on igas eas laste lemmik. Kui sul tuju hea, siis käsi kokku löö! TEGEVUS: kaks käteplaksutust. Kui sul tuju hea, siis käsi kokku löö! TEGEVUS: kaks käteplaksutust.
Minu Eesti Enamus pildid on tehtud Saaremaal, aga mõned on ka mandril, üle Eesti, reisimas käies. Kairi Rakaselg 8.klass Saaremaa konn Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kaali kraater Saaremaal Fotokas unustati aegvõttele ja nii pilt sündis. Click to edit Master text styles Second level Third level ...
esineda ka liikuva keha lennufaasis, näiteks kägarasend salto sooritamisel. Salto on akrobaatikaelement, mille käigus inimese keha teeb õhus täispöörde ümber keha keskme, nii et pea jääb vahepeal alaspidi. Tirel ette- toengkükist (käed 30- 40 cm kaugusel pöidadest) sirutatakse jalad, millele järgneb keharaskuse kandmine kätele. Sellega kaasneb käte kõverdamine, ning viies pea rinnale ja tõugates jalgadega, veeretakse üle turja, maandudes kägarasendis turjal. Tireli lõpetab veere turjalt toengkükki. Tirel taha- sooritatakse toengkükist (käed pöidadest 15-30 cm ees),veeredes kägarasendis taha. Jõudes turjale, asetada käed kiiresti õlgade taha, sõrmed sees, ning neile toetudes veeretakse üle pea lähteasendisse. Ratas kõrvale- algseisust käed ees-ülal tõstetakse vasak jalg ette, hoogsa käte ja kere liikumisega ette-alla asetatakse eesolevast jalast (tõukejalg) 30-35 cm kaugusele samapoolne käsi. Samaaegselt
Minna üle veerehõõrdumisele (ratas) Pinnad krobelisemaks Kasutada 2 pinna vahel vedelikku (õlitamine) Hõõrdumise liigid: SEISU.- väga levinud. (me ei suuda liigutada raskeid esemeid, seetõttu seisavad enamus esemeid paigal) LIUGE.- tekib kui pinnad libisevad teineteise peal. N: suusad lumel. VEERE.- tekib kui on tegemist veeremeisega. N: ratas. Hõõrdejõud sõltub: RÕHUMISJÕUST mida suurem on rõhumisjõud seda suurem on liikumine. 3 KOKKUPUUTUVATEST PINDADEST materjalist, pindade karedusest, pinnakonarlusest. Hooke seadus väikestel deformatsioonide keha elastsusjõud on võrdeline keha
Jõud ja jõuliigid. Jõud on kehade vastastikkune mehaaniline mõju mõõt. Kehad võivad teineteist mõjutada kas rõhumise, hõõrdumise või väljade tulemusel (magnetväli,-gravitatsiooniväli,-tuumaväli). Jõud on vektor , mida iseloomustab arvuline väärtus, suund ja rakendus punkt. Kui jõumõju suund on paralleelen teega siis me nimetame seda jõu mõju sirgeks. Jõuliigiid: gravitatsioonijõud,( mis avaldub kehade vastastikkuses tõmbumises). Gravitatsioonile alluvad kõik kehad olenemata massist ja keha mõõtmetest. Njuutoni poolt on sõnastatud ülemaailmne seadus ( valem): F= Gkorda m1m2 jagatud r(ruudus) Seletus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga (väärtus= ) Raskusjõud: Raskusjõud võrdub keha massi ja vabalangemise kiirenduse korrutisega mis on suunatud vertikaalselt maa keskpunkti poole.( valem) F=mg Raskusjõudu mõõdetakse dünamomeetriga ehk...
kõrva juures justkui karu juttu kuulates. Räägi lapsele, et karu ütles: "Hakkame mängima!" · Ütle "Hakkame mängima!" kõrge hääletooniga. · Anna kaisukaru lapsele ja küsi, mida karu tema arvates ütleb. · Jätka mängu, küsides lapselt, mida mänguasjad ja teised esemed toas räägivad. · Mänguasja või mõne eseme eest rääkides kasuta alati kõrget hääletooni. VEERE, VEERE VURINAGA Maimik on jõudnud ikka, kus palli veeretamine pakub lõbu. · Istu lapsega põrandale. Hüüa last, et ta sinu poole vaataks ning veereta siis pall temale . · Õhuta last palli tagasi veeretama. · Palli veeretades ütle: "Ma veeretan palli sulle. Vurr!" · Kui laps veeretab palli sulle tagasi, ütle: "Veereta pall emale/isale! Vurr!" · Ütle "Vurr!" ainult palli veerema lükates. MÄNGIME KLOTSIDEGA
Urmas Sisak Urmas Sisask sündis 9. septembril 1960. aastal Raplas. Tema kokkupuude muusikaga algas üsna noorelt, üheksaaastasena tegi ta esimese sõrmepuudutuse Lohusalu algkoolis, kaks aastat hiljem esines juba esimest korda avalikult. 1971. aasta tähistab ka teist väga olulist sündmust Sisaski elus, nimelt tegi ta esimest korda tutvust tähistaevaga sellest sai üks tema suur kirg, mis on suurelt mõjutanud ka tema loomingut, tema teist kirge, muusikat. Järgnevatel aastatel ehitas ta ise endale 5. meetri kõrguse tähetorni, 13-aastaselt valmistas prilliklaasidest ise Galilei tüüpi teleskoobi, samal aastal käis ka esimest korda Tallinna tähetornis. 1974. aastal sai ta oma esimese heliloomingu tunni Anatoli Garsenki'lt, aasta hiljem valmis tema esimene tähismuusika pala "Kassiopeia". Ta oli siis vaid 14- aastane ning ta lõi selle ühel tähesajusel suveööl klaveril, mis toa remondi tõttu oli õue la...
Kats miist tulli müüdä tiid. Kolla ja Volli. Mõlõmba noorõmbapuulsõ taluperemiihi poja. Eeläõdagune simman kõrvalküläh andsõ tunda. Pääq olli olgõ pääl ilmadu rassõq ja suuh olli vist kassiq kusõl käünü. Möldre veski paisu alt juudu vesi oll lämmi ja es taha sukugi pääd ravitsõda. Volli löüdse, et ei avita siin miski, piät koskilt pääparandust saama. Poolõ versta päält nakas Kribu talu paistma. Peremiis oll vahtsõ vankriratta aidakaartõ veere alla tahenõma säädnü. Tii vei Kribu aida takast müüdä ja ku untsandsgu aidaga kohaguti saiva, läts Kolla haigõn pään palama tulõkõnõ. Ega Kribu peremehel kotun õks viina ei olõ ja kitsivõitu ka tõõnõ, sis ei lääq küsümägi. Võtami paremb vankriratta üten. Ratta ruttu kangli alla ja viil rutõmbale mõtsa varju. Kribu peremehel katõraudnõ, kes tuud tiid, mis saa, ku näge. Pääle mõtsa tõmsiva pisu hinge ja pidäsivä plaani
väliskurvis olev. Kui tagarataste rõhk pole piisav, kaldub auto taguosa kurvi vastassuunas seda rohkem, mida pehmemad on tagarattad. Et niisugust ülejuhtivust vältida soovitab auto valmistaja tagaratastesse pumbata õhku pisut rohkem. Tagarataste suurema rõhu korral paraneb ka juhitavus roobastega teel. Sõidukil tohib kasutada valmistaja tehase poolt ette nähtud rehve. Kui rehvis on ettenähtud vähem rõhku siis selle veere takistus on suurem, rehv kuumeneb ja kulub rohkem, rehvi muster kulub kiiremini ja selle rehvi karkass saab vigastada. Rehvi veere takistuse suurenemisel on bensiini kulu tunduvalt suurem. Näidikud ja hoiatus tuled peavad olema töökorras. Kui pidurdus teekond kuival teel kiirusega 40km/h on pikem kui 13.2m täiskoormaga 14.7m pole pidurid heas korras, vajab remonti seda kontrollib tehnoülevaatus. Kiirus 15km/h või väiksem peaksid ABS piduritega auto rattad
tundeskaala. · ,,Hiir rätsepaks" · Muri ja Mall o Muri ja Mall o Korstnapühkija o Kiisu lühike, väiksematele o Varblane o Lapse palve tibukesele lühike, pigem väiksematele o Sõit o Linnuke linnul polnud süüa, Jukuke tõi leiba o Väike jänes jänku tegemised o Minu hani o Vana sokk o Eideratas veere, veere, vokiratas, ketra, ketra, eideratas! o Kill-kõll o Kiisu-Ants - lühike o Hällilaul o Uni tuleb - kui tudud, siis virgud suureks o Õhtu õõtsub meie õues · Varane kuldnokk o Õhus tundub kevadet o Varane kuldnokk o Märts o Sinikellukese surm o Aprill o Kannikene emale o Lõoke o Pääsukeste tulek · Paistis suvepäike särav
36. Mis on hõõrdumine? erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes 37. Mis on hõõrdejõud? jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes 38. Mis on hõõrdetegur? dimensioonitu suurus, mis näitab, mitu korda on hõõrdejõud suurem rõhumisjõust 39. Seisu hõõrdejõud? Hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist 40. Veere hõõrdejõud? Hõõrdejõudu, mis tekib keha veeremisel teise keha pinnal 41. Liuge hõõrdejõud? Hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal 42. Hõõrdumise 2 põhjust? Pindade ebatasasus Kehade aineosakeste vahelised tõmbejõud. 43. Mis on deformatsioon? Keha kuju muutumist 44. Milline on elastne keha? mille kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub 45. Plastiline ja elastne deformatsioon?
korraliku mõõga muretseda. Ta pööras sammud teisele teele ning läks üle lagendiku, üle kanarbiku, läbi soo ja raba ning jõudis suurde laanemetsa. Kalevipoeg eksles metsas kolm päeva. Öö saabudes heitis ta suure kuuse alla pikali ning mõtles kui üksi ta on ilma jäänud, sest tema isa ja ema on surnud ja vennad kaugel. Hommikul hakkas Kalevipoeg jälle teed otsima. Lind hüüdis võsast: ,,Pööra päeva veeru poole, veere videviku vastu!" Nii ta tegigi ja pääses kiiresti metsast välja. Teel tuli talle vastu lombakas vanaeit ning küsis kuhu Kalevipoeg teel on. Kalevipoeg jutustas, et tal on mõõka vaja ja küsis vanaeidelt teed sepa juurde. Vanaeit juhatas: ,,Mine läbi laane. Kuusiku keskel on jõgi, kõnni mööda jõe kallast kolm päeva, siis pööra õhtu poole. Näed mäge, mine mööda mäe äärt ja keera kura kätt. Vastu tuleb jõgi, millel kolm juga. Mine edasi kuni tuleb org
Puurpingid Puurpink on metallitöötluspink avade puurimise, nende avardamiseks, hõõritsemiseks, keermepuuriga keermestamiseks ja süvistamiseks. Nad võimaldavad puurida avasid läbimõõduga kuni 100mm, rõngaspuuridega isegi suuremaid. Puurpingid liigitatakse: universaalpingid; püstpingid; radiaalpingid; eripingid. Puurimine Ülepuurimine Avardamine Hõõritsemine Puurpingid võib jagada kahte rühma: püstpuurpingid – ettenähtud avade puurimiseks ja keermestamiseks kergetesse detailidesse, mida on kerge töölaual liigutada. See koosneb rõhtsast töölauast ja spindlist, millesse kinnitatakse lõikeriist. Spindlile antakse püstsihiline ettenihe. radiaalpuurpingid – kasutatakse keskmiste ja suurte detailide töötlemiseks. Nendel on võimalik silinderhülssi pöörata ja nikutada spindlikasti radiaalselt mööda konsooli. Avasid läbimõõduga kuni 12mm puuritakse lauapuurpinkidel. ...
Setud ja setude kultuur Setod on etniline ja lingvistiline vähemusrühm, kes asustavad Kagu- Eesti ja Loode-Venemaa alasid. Nende piiriala staatus on andnud setodele võimaluse säilitada oma keel, elustiil, toit ja omanäolised rahvarõivad. Originaalne seto kultuur arenes välja seguna Ida ja Lääne kultuuridest. ...
Liiklusohutus Auto liikumist mõjutavad tegurid Veojõud - mõjub veorataste ja tee kokkupuute punktis ning paneb auto liikuma . Veojõu allikaks on mootor . Veojõudu saab reguleerida juht: Ø Muutes mootori pöördemomenti (gaasipedaali vajutamisega) . Ø Muutes käigukasti ülekandearvu (käikude vahetamisega). Veojõu abil tasakaalustatakse kõik liikumist takistavad jõud , nagu veere -, õhu -ja tõusutakistus , inerts Kui veorattad hakkavad kohapeal ringi käima, on veojõud ületanud veorataste ja teepinna vahelist haardejõudu . Haardejõud - sõltub veorattale langevast massist ja haardetegurist. Haardetegur - iseloomustab auto rataste ja teekatte vahelist haardumist. See näitab , kui suur on libisemise tekitamiseks vajaliku jõu suhe auto kaaluga . Tee olukorda iseloomustavad haardeteguri väärtused . Auto peatumisteekonnad meetrites 1-sek. reageerimisaja puhul.
oled tema nokas. Hani tuli koju, minul rõõmus tuju. Vana sokk (Vene lastelaulu järgi) Kapsaaias vana sokk, närib kapsaid, maiasmokk. Sokukesel habe pikk, teine sarv on kõverik, keha paks ja ümarik, saba aga väike. Vana sokk on maiasmokk! Soku kinni püüame, köie kaela köidame. Ei siis kapsaid süüa saa. heinu peab närima. Vanal sokul paha meel, tahaks kapsaid süüa veel. Vana sokk on maiasmokk! Eideratas Veere, veere, vokiratas, ketra, ketra, eideratas! Villad toodud Virumaalt, linad lõunast Läti ra'alt. Vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa, vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa! Oi, hella eideke, ketrad sina minule? Veere, veere, vokiratas, ketra, ketra, eideratas! Siis saan talveks sukad ma, suveks särgi ilusa. Vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa,
Töökojas kasutatavad tööriistad Õlivahetustööriistad Õlifiltri tangid, õlifiltri võti, õlivahetuskanister, vana õli vaakumkoguja, õlipüstol, õlipumbad Tungrauad, pressid, kraanad Hüdropress, garaazikraana, tungraud, pukk, silindertungrauad, agregraaditungrauad, hallitungrauad, bussimootorite tõstuk, mootoripukk, lükketungrauad, pukseerimistungrauad, sillatõstuk, tross-tali,. Autokere taastamisseadmed Keretungraud, hüdrosüsteemi pump, keretööde tõstuk, rattavanker Autotöökoja ventilatsiooniseadmed Heitegaasivoolik, kummiotsik klambri ja sulguriga Garaazitõstukid Kanalitõstuk, käärtõstuk, mootorrataste tõstuk, põrandasisesed tõstukid, posttõstukid Garaazi eriseadmed Rattakäru, lamamisalus Amordivahetus Golf 2/3 Tungraudasid kasutatakse auto üles tõstmiseks ja ka toestamiseks. Tõkiskingad on vajalikud selleks, et ülestõstetud auto veerema ei hakkaks (kui kasutada on tõstuk, siis neid vaja ei lähe). Veljev...
maas magamas. Kalevipoeg läks tammikusse, võttis ühe tamme ja tegi sellest endale nuia ning läks Tuuslarile kallale. Tuuslaril polnud enam kuhugi minna ja hakkas vastu ., viskas udusuled õhku ja puhus need õhku keerlema ning hakkas salasõnu sosistama. Sulgedest muutusid sõdalased, kes läksid Kalevipojale kallale, aga Kalevipoeg võitis. Pärast väsitavat sõda läks ta magama. Järgmisel päeval andsid linnud Kalevipojale nõu: "Pööra päeva veeru poole, veere videviku vastu!" Kalevipoeg võttis linnukeste nõu kuulda ning pääses paksust metsast lagedamale ja hakkas edasi minema. Lõpuks jõudis Kalevipoeg sepa juurde, kus sai endale mõõga ja rajus sepa pojal pea otsast. V Kuningaks saamine pojad läksid koju ja mõtlesid et täidavad isa viimase käsu ning lähevad liisku heitma kes kõige kaugemale viskab saab kuningaks. Kalevipoeg viskas kõige kaugemale ja sai kuningaks. VI Kikerpära soos. Vetevaim. Ilmaneitsi sõrmus
Vanem rahvalaul ehk regilaul Vanem rahvalaul ehk regivärsiline ehk regilaul tekkis kolmandal aastatuhandel eKr läänemeresoomlaste ja algbaltlaste rahvalaulu vastastikustel mõjutustel.. Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka neljajalaliseks trohheuseks ("veere, veere, päevakene"). Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. Viis on valdavalt ühehäälne, ainult mõnel pool Lõuna- ja Kagu-Eestis kohtame mitmehäälsust. Regiviiside seas on palju rühmaviise, see tähendab, et ühte ja sama viisi kasutati mitme eri teksti jaoks (näiteks kiigetoon, karjatoon, pulmatoon). Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks
Piimatööstuse üldseadmed (kordamisküsimused 2009) 1. Püsi- ja demonteeritavad liited. Keevisliide, neetliide ja keermesliide, hammasliide, kiilliide, (aku)klemmliide 2. Võllid, teljed ja sidurid. Telg jäik, ei liigu. Võll laagritel. Sidur- silinder, mis ühendab kahte võlli nt jäigalt kiiludega. 3. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte: elektripump, ventiil, vedelik(õli) hüdromootor (turbiin), õlimahuti, pump... Ventiili abil hea regul. Pöörlemiskiirust. 4. Ülekanded: regul. Pöörlemiskiirust, suurend-vähend jõumomenti. Hõõrdetakistus, kasutegur,veere-liug(material) laagrid, määrimine. Kiilrihm-hammas-kett-tigu. N=R/r 5. Hammas- ja tiguülekanne. Vedav ja veetav ratas(latt) hambuvad igal ajahetkel hamba pinnaga risti paiknevas tasandis- evolventprofiil (vältimaks hõõrdumist ja hambaid murdvat pinget). Tiguülekandel suurem ülekandetegur 6. Reduktorid: mitmeastmeline hammas-tigu- ülekanne. Vedavad ja veetavad võllid võivad olla varustatud ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
