Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"resultant" - 174 õppematerjali

resultant – üks ja ainus süsteemiga ekvivalentne jõud, mida on võimalik leida näiteks rööpkülikuaksioomi korduval kasutamisel.
thumbnail
4
doc

Tugevusõpetus,kontrolltöö nr2

· lõiketsooni ristlõiked nihkuvad üksteise suhtes varda telje ristsihis; · lõiketsoonist väljas jääb varda telg sirgeks; · lõiketsooni ristlõiked jäävad tasapinnalisteks. 2. Puhas nihe = pingeolukord (pingus) kus pingeelemendi (Joon.3.12) ristuvatel pindadel mõjuvad ainult nihkepinged (normaalpinged puuduvad) 3. Väändemoment = osakestevaheliste (sise-) jõudude resultant väändel (Joon. 3.4) 4. Väändemomendi epüüril avaldub väänav üksikkoormus astmeliselt 5. Kui neetliite kõik lõikepinnad ei ole võrdselt koormatud, siis: · Aktsepteerida ülekoormust (kuni 5%) · Tugevdada neetliidet...

Tugevusõpetus i
357 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Füüsika kordamis küsimused ja vastused

Kui kaks keha üksteist mõjutavad, siis kuidas nende vastastiku mõju iseloomustada? 6. Mis on gravitatsiooni jõud? 7. Mis on raskusjõud (+valem)? 8. Mis on hõõrdejõud? Kuhu on suunatud? Millest sõltub? 9. Millega mõõdetakse jõudu? Jõu mõõtühik? 10. Mis on deformatsioon? Selle liigid? 11. Mis on elastsus jõud ja kuhu on suunatud? 12. Mida näitab rõhk (+valem+ühik)? 13. mis on resultant jõud ja kuidas seda arvutatakse? Vastused: 1. Inerts on keha omadus säilitada liikumise suund ja kiirus. 2. Mida suurema massiga on keha seda inertsem ta on. 3. Keha kiirus ja suund muutuvad vaid teise keha mõjul. 4. Keha on paigal kui talle ei mõju ükski keha või keha on kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kui sellele mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist. 5. Kaks keha mõjutavad üksteist alati vastastiku. 6...

Füüsika
96 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Rakendusmehaanika konspekt

3. Jäigale kehale mõjuv jõupaaride süsteem on ekvivalentne ühe jõupaariga, mille moment võrdub jõupaaride momentvektorite summaga. Mres= Mi 12. Jõusüsteemi peavektor, peamoment: 13. Staatika põhiteoreem: iga jõusüsteemi saab asendada ekvivalentse süsteemiga, mis koosneb taandamiskeskmes rakendatud peavektorist ja jõupaarist, mille moment võrdub peamomendiga. 14. Varignoni teoreem: Kui jõusüsteemil on resultant , siis võrdub resultandi moment mis tahes punkti suhtes süsteemi jõudude sama punkti suhtes leitud momentide geomeetrilise summaga. 15. Süsteemi raskuskese 16. Kujundi staatiline moment: Integraali Sx= A ydA nimetame kujundi A staatiliseks momendiks telje x suhtes, ja integraali Sy= A xdA kujundi A staatiliseks momendiks telje y suhtes. 17. Inertsimoment: Telginertsimoment (edaspidi inertsimoment) on pinnakarakteristik mis näitab kujundi pinnaelementide laotust mingi telje suhtes...

Füüsika
228 allalaadimist
thumbnail
17
odt

Rakendusmehaanika eksamiküsimuste vastused

...

Rakendusmehaanika
246 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Elekter

Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale E=F/q Vektori E sound ühtib väljas positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga http://www.abiks.pri.ee E=F/q=kQq/(r2q)=kQ/r2 punktlaengu väljatugevuse valem Väljade superpositsiooniprintsiip Kui mitu laetud osakest tekitavad ruumi punktis elektrivälja tugevusega E1,E2,En, siis resultant välja tugevus selles punktis on E=E1+E2+...+En Elektrivälja piltlikumaks ettekujutamiseks kasutatakse jõujooni Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E suunatud piki selle joone puutujat (joonised) TÖÖ ELEKTRIVÄLJAS. POTENSIAALNE ENERGIA. POTENSIAAL. PINGE Laetud kehade süsteemil on potensiaalne energia seetõttu et laengute vahel mõjuvad jõud ja need võivad tööd teha ja laenguid umber paigutada...

Füüsika
141 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Füüsika I eksami piletid

avaldub võrrandina: p2S=p1S+ghS. Jaganud võrrandi kõik liikmed S-ga saame p2=p1+gh. Seega on rõhkude vahe kahel eri nivool arvuliselt võrdne nende nivoode vahele jääva ühikulise ristlõikega vertikaalse vedelikusamba kaaluga. ARCHIMEDESE SEADUS: Üleslükkejõu suuruse ja suuna määramiseks asendame keha tahkestatud vedeliku või gaasiga. Et see tahkestatud osa jääb tasakaalu, siis peab sellele mõjuva raskusjõu tasakaalustama tema pinnale mõjuvate rõhumisjõudude resultant . Samasugused pindjõud mõjuvad ka kehale endale ning nende resultant annabki üleslükkejõu. (joon.1) §37. Mittekokkusurutava vedeliku pidevuse võrrand. Ajavahemiku t lõiget S läbinud vedeliku ruumala Sv t, ajaühikus lõiget läbinud vedeliku ruumala on aga Sv. Oletame, et voolutoru on nii peenike, et selle igas lõikes võib kiirust konst. pidada. Kui vedelik ei ole kokkusurutav, s.o. tema tihedus on kõikjal ühesugune ning muutuda ei saa, siis vedeliku...

Füüsika
1096 allalaadimist
thumbnail
12
doc

üldiselt füüsikast

1. Seisuhõõrdumine. 2. Hõõrdumine libisemisel ­ liuglev hõõrdumine. 3. Hõõrdumine veeremisel ­ veerev hõõrdumine. Hõõrdumine on tingitud pinna konaruste haakumistest üksteise taha.kehale mõjuvad raskusjõud ja toereaktsioon, millised tasakaalustavad teineteist ja nende resultant on 0. Kuid peale jõu F mõjub kehale veel FH, mis on tema liikumisega vastassuunaline j amida nimetatakse seisuhõõrdejõuks. On olemas maksimaalne seisuhõõrdejõud, mis on arvuliselt võrdne rõhumisjõuga, mis on alusele risti mõjuv jõud. Liuglev hõõrdumine. Liugleva hõõrdejõu tõttu väheneb keha kiirus selle keha suhtes, mille pinnal ta liigub ja selle põhjuseks on tõsiasi, et hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha kiiruse vektori suunaga. Keha pidurdavat...

Füüsika
158 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elementaarosakesed

mis põhjustavad objektide liikumise aeglustumist või suunamuutust. F=*m*g Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud. Raskusjõud-Jõud millega Maa tõmbab meid enda poole. F =mg Jõud ­ Ühe keha mõju teisele. Jõu mõõteriist ­ dünamomeeter.Jõud on vektor, on olemas suund ja rakendumispuknt.Arvuline väärtus. Newtoni 1. seadus: Keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni 2. seadus: Kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni 3. seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised....

Füüsika
123 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kt. materjal 2

Võib ka joonestada jõukolmnurga (joon2), kus liidetavad jõud kujutatakse teineteise järel, resultant on suunatud esimese vektori algusest teise lõppu. Üldjuhul koosneb koonduv jõusüsteem rohkematest jõududest. Need võib üle kanda mõjusirgete lõikepunkti ja järjekorras liita jõukolmnurkade abil. Resultant on suunatud esimese jõu algusest viimase lõppu.(joon3). Tasandilise jõusüsteemi korral on resultanti võimalik leida graafiliselt, kujutades jõude valitud mõõtkavas ja seejärel mõõtes resultandi joonisel. Üldjuhul toimub resultandi ja suuna määramine arvutuslikult, kasutades vektoralgebra teoreemi: summavektori projektsioon koordinaatteljel võrdub liidetavate vektorite projektsioonide algebralise summaga. Ruumilise jõusüsteemi korral: Fres x =F1x + F2x +...

Tehniline mehaanika
252 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Mehhaaniline liikumine

Elastsusjõud ­ esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hõõrdejõud ­ esineb ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda. Üleslükkejõud ­ mõjub vedelikus või gaasis olevale kehale. Fü = g V Impulss ­ on keha massi ja kiiruse korrutis. p = m v Newtoni I seadus ­ keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni II seadus ­ kehale mõjuv resultant jõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni III seadus ­ kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Gravitatsiooniseadus ­ kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. m1 m2 F =G r2...

Füüsika
98 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Füüsika põhivara

Ring- ja kôverjoonelisel liikumisel on kiirus suunatud mööda trajektoori puutujat. Kiirendus on alati risti kiirusega ja ringjoonelisel liikumisel on kiirendus suunatud mööda raadiust ringjoone keskpunkti poole. 21. Kiirendust ringliikumisel arvutatakse : a = v2/ r ; a = 2. r ; a = . v Dünaamika 22.(25.) Newtoni I seadus : On olemas taustsüsteeme, mille suhtes kehad säilitavad paigaloleku vôi ühtlase sirgjoonelise liikumise, kui neile môjuvate jôudude resultant on null. (Selliseid taustsüsteeme nim. inertsiaalseteks) 23. Newtoni II seadus : a = F / m Kiirendus, mille keha saab on vôrdeline temale môjuva jôuga ja pöördvôrdeline keha massiga. vôi teine kuju : F = m . a Kehale môjuv jôud on vôrdne keha massi ja selle jôu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. 24. Newtoni III seadus : F1 = ­ F2 Kaks keha môjutavad teineteist moodulilt vôrdsete ühel sirgel môjuvate vastassuunaliste jôududega. 26...

Füüsika
535 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Lõuna Aafrika rahvusköök

Much later, sugar farmers brought indentured labourers from India to cut the cane. The British, looking for gold and empire, also brought their customs and cuisine, as did German immigrants. And black communities carried on eating their traditional, healthy diet: game, root vegetables and wild greens, berries, millet, sorghum and maize, and protein-rich insects like locusts. Today the resultant kaleidoscope - the famous "rainbow" - applies not only to the people but to the food, for one finds in South Africa the most extraordinary range of cuisines. Typical South African foods and dishes · Amasi, sour milk. · Biltong, a salty dried meat (similar to jerky). · Bobotie, a dish of Malay descent, is like meatloaf with raisins and with baked egg on top, and is often served with yellow rice, sambals, coconut, banana slices, and chutney....

Kokandus
49 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Füüsika 1 - Uder - 1 töö piletid

Tekivad teised ,mittemehaanilised energialiigid(soojus). Elastseks põrkeks nimetatakse põrget kus jääkdeformatsioone ei teki. Järelikult mitteelastsel tekib ning seega läheb osa energiast deformeerumisele, selle pärast ei kehtigi mehaanilise energia jäävuseseadus 7) Sõnasta liikumishulga jäävuseseadus ? d ( Mv M ) = Fdt . Välisjõudude resultant on võrdeline ajaühikus toimuva massikeskme liikumishulga muutusega 8) Millised mehaanilise energia muutused võivad toimuda konservatiivses süsteemis ? Energia võib minna ühest liigist teise; kineetilisest potentsiaalseks või vastupidi. See juures on energia muutumine mõõduks töö. 9) Konstanstse kallakuga tõusul liigub rong inertsi mõjul 60 km/h. 3km pärast rong peatub, määrata kiirendus tõusul ja tõusuaeg ?...

Füüsika
145 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Füüsika konspekt 11kl

sageduse tähis on v või f ning ühik [Hz]- hertz. Sagedus ja periood on teineteise pöördväärtused. V või f=1/t. Nr 5. Inertsus ja mass. Jõu. Newtoni seadused. Inertsiks nimetatakse keha püüet säilitada oma liikumise kiirust. Mass iseloomustab keha inertust ja vastastikust külgetõmmet. Massi saab mõõta kaalumisel ning massiühik on [kg]- kilogramm. Newtoni 1. Seadus: Keha liigub ühtlaselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni 1. Seadust nimetatakse ka inetsiseaduseks. Newtoni 2. Seadus: Kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. F=ma. Newtoni 3. Seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunatud vastupidiselt. F1=-F2 Nr 6. Elastsusjõud. Hooke'i seadus. Liikumine elastsusjõu mõjul. Elastsusjõud esinem kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga....

Füüsika
74 allalaadimist
thumbnail
41
doc

10. klassi arvestused

5 1. SI süsteemi põhimõõtühikud ....................................................................................................5 2. Ühikute teisendamine ja eesliite väljendamine kümne astmetena .......................................................................................................................................................6 3. Kulgliikumine............................................................................................................................6 4. Taustsüsteem..............................................................................................................................7 5. Nihe...

Füüsika
1117 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Teooria küsimused ja vastused

suhtes ning kõikide jõudude projektsioonide võrdumine nulliga teljel, mis ei asetse risti A kahte punkti läbiva sirgega Jõu liitmine. Graafiline ja analüütiline meetod. Ristlõike peateljed ja peainertsimomendid. Kui ühele punktile mõjub kaks jõudu, siis nende resultant on nende jõuvektorite Kujundi sümmeetriatelge ja sellega ristuvat kesktelge nim keskpeateljeks. diagonaal Inertsimomendid keskpeatelgede suhtes on peainertsmomendid. Ühe peatelje suhtes on inertsimoment maksimaalne ja teise suhtes minimaalne. (Peatelgede suhtes on...

Masinatehnika
241 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast

9) =1 See on punkti dünaamika põhivõrrand mitme jõu üheaegsel mõjumisel. Et punktile mõjuvad jõud moodustavad alati koonduva jõusüsteemi ja koonduval jõusüsteemil N on alati olemas resultant F = F , siis võib võrrandi (2.9) asemel kasutada ka =1 võrrandit (2.1), kus jõu F all tuleb mõista punktile mõjuvate jõudude resultanti. 5. Märkusi Newtoni seaduste kohta. A. Newtoni seadused ei ole tõestatavad ja seetõttu ongi neid õigem nimetada aksioomideks. Nendele neljale aksioomile on üles ehitatud kogu klassikaline J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 8...

Insenerimehaanika
85 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Scotland

The existing bedrock includes very ancient Archean gneiss, metamorphic beds interspersed with granite intrusions created during the Caledonian mountain building period (the Caledonian orogeny), commercially important coal, oil and iron bearing carboniferous deposits and the remains of substantial tertiary volcanoes. During their formation, tectonic movements created climatic conditions ranging from polar to desert to tropical and a resultant diversity of fossil remains. Scotland has also had a role to play in many significant discoveries such as plate tectonics and the development of theories about the formation of rocks and was the home of important figures in the development of the science including James Hutton, (the "father of modern geology") Hugh Miller and Archibald Geikie. Various locations such as 'Hutton's Unconformity' at Siccar Point in Berwickshire and the Moine Thrust in the north west were...

Inglise keel
41 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Newtoni seadused.

Newtoni esimese seaduse järgi keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal,kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga.Keha omadust säilitada oma liikumisolekut nimetatakse inertsiks.Ühte jõudu,mis avaldab kehale sama mõju,kui mitu jõudu koos,nimetatakse resultantjõuks.Newtoni teise seaduse järgi kiirendus,millega keha liigub on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga.A=F/m.F=mxa.N=kgxm/s2.Fjõud.mmass.Raskusjõud on jõud,millega maa tõmbab kehi enda poole.F=mxg...

Füüsika
46 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tugevusõpetus I

23. Milleks vajatakse materjali tõmbediagrammi? *** 2.25. Kirjeldage nihkepinget!: kui sisejõu mõjumise siht on lõike normaali 1.24. Mis on materjali proportsionaalsuspiir? suurim pinge (punktis A), mille sihiga risti. korral kehtib veel Hooke'i seadus 2.26. Kuidas on matemaatiliselt seotud pikisisejõu resultant ja pikkepinge? *** 1.25. Mis on materjali elastssuspiir? pinge, mille ületamisel algab materjali 2.27. Sõnastage pikkepinge märgireegel! Pikenemine on pos. voolamine 2.28. Sõnastage Bernoulli hüpotees ! Varda deformeerumisel jäävad kõik selle 1.26. Mis on materjali voolavuspiir? *Pinge, mis vastab voolavusjõule. ristlõiked tasapinnalisteks 1.27. Mis on materjali tinglik voolavuspiir? Rp0...

Tehniline mehaanika
542 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun