Töö eesmärk Määrata küttemasuudi tinglik viskoossus. Tutvuda seosega tingliku ja kinemaatilise viskoossuse vahel. Tutvuda viskoossuse temperatuurisõltuvusega ja võrrelda saadud tulemusi kirjanduse andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1) viskosimeeter; 2) Elavhõbedatermomeetrid; 3) Mõõtekolb; 4) Põleti; 5) Anum uuritava küttemasuudiga; 6) Anum destilleeritud veega; 7) Piiritus; 8) Tolueen; 9) Stopper. Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus
Soojustehnika instituut Praktiline töö aines KÜTUSED JA PÕLEMISTEOORIA Töö nr. 6 VEDELKÜTUSE VISKOOSSUSE MÄÄRAMINE Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Skeem Töö eesmärk Määrata küttemasuudi tinglik viskoossus. Tutvuda seosega tingliku ja kinemaatilise viskoossuse vahel. Tutvuda viskoossuse temperatuurisõltuvusega ja võrrelda saadud tulemusi kirjanduse andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1) viskosimeeter; 2) Elavhõbedatermomeetrid; 3) Mõõtekolb; 4) Põleti; 5) Anum uuritava küttemasuudiga; 6) Anum destilleeritud veega; 7) Piiritus; 8) Tolueen; 9) Stopper. Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus
*Struktuur *Nitrilotrietaanhape (NTA) ehk kompleksoon I EDTA EDTA happelised omadused Astmeline dissotsiatsioon EDTA CaEDTA Kompleksi püsivuskonstant Kompleksi tinglik püsivuskonstant Kompleksi tinglik püsivuskonstant Kompleksi tinglik püsivuskonstant Tiitrimiskõver Tiitrimiskõverate arvutamine Näide: Arvutada tiitrimiskõvera punktid kui 50,0 ml 0,005M Ca2+ lahust tiitriti 0,0100 M EDTA lahusega puhverlahuse juuresolekul pH väärtusel 10,0. * Kompleksi tingliku püsivuskonstandi arvutamine Tiitrimiskõvera punktid enne ekvivalentpunkti *Ca tasakaalukontsentratsioon on võrdne tiitrimata Ca kontsentratsiooniga ja lisaks veel Ca ioonid, mis on lahuses kompleksi dissotsiatsiooni tõttu (cT). Viimane on väga väike võrreldes vabade Ca ioonide kontsentratsiooniga lahuses. *Peale 10,00 ml titrandi lisamist Ekvivalentpunkt Ca ioonid saavad lahusesse minna ainult tänu selle kompleksi dissotsiatsioonile. Ca kontsentratsioon peab olema võrdne vaba
● Kp on pinnakaredustegur, ● Kt on temperatuuritegur, mille väärtus valida kõrvaltoodud tabelist, ● Kp on usaldatavustegur, mille väärtus valida alltoodud tabelist; 7. Koostada ristlõike B kohalik väsimusgraafik, võttes 1000 pingetsükli tingliku väsimuspiiri väärtuseks σ-1E3 = 0,9Rm, ning määrata (arvutada) eeldatav pingetsüklite arv purunemiseni; 8. Formuleerida ülesande vastus. Varda mõõtmed vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A 1 2 3 4 5
K t =1 Kt -temperatuuritegur K u=0,814 Ku - usalduvustegur K=1∗0,83∗0,88∗1∗0,814=0,59 Koostada ristlõike B kohalik väsimusgraafik, võttes 1000 pingetsükli tingliku väsimuspiiri väärtuseks σ −1 E 3=0,9 Rm ning määrata (arvutada) eeldatav pingetsüklite arv purunemiseni. σ −1E3 =0,9 Rm =0,9∗470=423 MPa tingliku väsimuspiiri väärtus σ max =σ a=88 MPa kohaliku paindepinge amplituudväärtus σ (D ) −1 =K∗σ −1=0,59∗235=139 MPa astme kohalik väsimuspiir Eeldatav pingetsüklite arv purunemiseni Ei purune, kuna väsimuspiirväärtus on suurem kui kohalik paindepinge amplituudi väärtus ehk paindepinge maksimaalne amplituudiväärtus ei küündi väsimuspiiri väärtuseni. Vastu: Antud detailil purunemisohtu antud pingete korral ei ole.
Km on mastaabitegur, mille tarvis ristlõike ekvivalentne läbimõõt arvutada seosega Mastaabitegur Tabel Kp on pinnakaredustegur. Selle vajalikud andmed tabelist 3 Tabel Astme pinnakaredustegur: Kt on temperatuuritegur, mille väärtus valida alltoodud tabelist 4. Antud juhul Tabel Ku on usaldatavustegur, mille väärtus valida alltoodud tabelist 5. Antud juhul Tabel Väsimuspiiri alanemise tegur: 7 Ristlõike B kohalik väsimusgraafik, võttes 1000 pingetsükli tingliku väsimuspiiri väärtuseks . Eeldatav pingetsüklite arv purunemiseni. Tingliku väsimuspiiri väärtus: Astme kohalik väsimuspiir: Kohalik paindepinge amplituudväärtus: Kohalik paindepinge keskväärtus: Joonis Ristlõike B väsimusgraafik Eeldatav pingetsüklite arv purunemiseni: Detail ei tohiks puruneda, kuna materjali väsimuspiiri väärtus peale 200MPa enam ei alane. Antud
20...36 d + 1,0 d + 2,0 2.2. Neediava ristlõike pindala valem. 2.3. Ühe needi ühe lõikepinna põikjõud. z = 2 ühe needi lõikepindade arv n neetide arv 2.4. Lõike tugevustingimus. 2.5. Leian neetide arvu. 2.5.1. Kuna neete on rohkem kui 6 valin suurema needi läbimõõdu. d=30 mm, siis neediava läbimõõt tuleb d0=31 mm 2.5.2. Arvutan neetide arvu uue läbimõõduga. 3. Vahelehe paksus. 3.1. Ühe needi ja vahelehe tingliku muljumispinna pindala. 3.2. Muljumise tugevustingimus. 3.3. Arvutan paksuse. Kataloogist vaadates on lähim paksus 8 mm. 4. Vahelehe laius. 4.1. Vahelehe netopindala. 4.2. Tõmbetugevus tingimus. 4.3. Arvutan laiuse. Kuna nii suurt laiust kataloogis ei ole siis valin paksema vahelehe. 4.3.1. Arvutan uue laiuse. 5. Vahelehe kontroll tõmbele. Tugevustingimus on täidetud! 6. Neetide kontroll lõikele 6.1. Neetide sisejõud koormuse ekstsentrilisust arvestades
Vahelehe paksus ja laius Vahelehe paksus: Vahelehe laius: 6. Neetide kontroll lõikele r1 = 37,5 mm r2 = 112,5 mm Ohtlike neetide sisejõud: => Ohtliku needi ühe lõikepinna summaarne sisejõud: Äärmise needi ühe lõikepinna lõikepinge: Tugevuskontroll: 64 Tugevustingimus on täidetud. 7. Neetide kontroll muljumisele Ühe needi ja vahelehe tingliku kontaktiala pindala: Ühe needi ja kahe nurkterase summaarne tingliku kontaktiala pindala: Ühe needi ja vahelehe kontakti kontroll muljumisele: Tugevustingimus on täidetud 8. Nurkteraste kontroll tõmbele Tugevustingimus on täidetud. 9.Vahelehe kontroll tõmbele. 136,4 MPa Tugevustingimus on täidetud.
5*12+25*8+50*5+100*3+250*0 = 60+200+250+300+0 = 810 Küsitletud inimeste arv oli 100 Maksevalmidus=Summa kokku/inimeste arv= 810/100= 8,1 /in Tulu: 8,1*1000= 8100 Vastus: Kulu on suurem kui teenitav tulu, mis tõttu jääks ministeeriumile siiski 1900 kulu. Seega sellisel juhul oleks otsus mitte toetada puisniitude hooldust antud saarel. b) Kirjedage alternatiivset viisi, kuidas saab tingliku väärtustamise küsitluse läbi viia. Alusena võite lugeda Hussen-i õpiku peatükki 8.3, mille leiate Moodlest. Vastus: Tingliku väärtustamise küsitlus võiks koosneda kahest osast: põhjalik selgitus antud ala kasulikkuse kohta, millele järgneb väärtustamise küsimus. Esmalt tuleks selgitada võimalikult detailselt puisniitude olemust ja kasulikkust, seejärel tuua välja millistele erinevatele looma- ja taimeliikidele ta elupaigaks on
tabelist, Kp on usaldatavustegur, mille väärtus valida alltoodud tabelist; 1 7. Koostada ristlõike B kohalik väsimusgraafik, võttes 1000 pingetsükli tingliku väsimuspiiri väärtuseks -1E3 = 0,9Rm, ning määrata (arvutada) eeldatav pingetsüklite arv purunemiseni; 8. Formuleerida ülesande vastus. Varda mõõtmed vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A 1 2 3 4 5
Tugevuskontroll: 106 Tugevustingimus ei ole täidetud. Lahendusi on 2: Lahendus 1: Suurendada konstruktsiooni tugevust Lahendus 2: Lubada väikest (+/- 5%) ülepinget , Tuleb suurendada konstruktsiooni tugevust lisades juurde ühe needi: 89 (Tugevustingimus on täidetud) 7. Neetide kontroll muljumisele Ühe needi ja vahelehe tingliku kontaktiala pindala: Ühe needi ja kahe nurkterase summaarne tingliku kontaktiala pindala: Ühe needi ja vahelehe kontakti kontroll muljumisele: Tugevustingimus on täidetud 8. Nurkteraste kontroll tõmbele Tugevustingimus on täidetud. 9.Vahelehe kontroll tõmbele. 136,4 MPa Tugevustingimus on täidetud.
Fovism Fovismi nimi kunstiliigile tekkis 1905. aasta Sügissalongis (suurel ülevaatenäitusel), kus esines oma maalidega rühm noori kunstnike. Nende tööde metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid tekitasid peaaegu skandaali. Kunstikriitik Louis Vauxcelles ristis rühmituse liikmed kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves [le foov]), andes sellega nime uuele kunstivoolule. Maurice de Vlaminck (1876-1958) Maurice de Vlamincki (1876-1958) suureks eeskujuks oli aga van Goghi looming. Hilisemates töödes hakkaski Vlaminck kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka
n zn n - neetide arv · Lõike tugevustingimus Q 4F 4F neet = F = [ ] n= A0 zn d 02 z d 02 [ ] 4 300 103 n= = 5,58 6 neeti 2 0, 01852 100 106 4. Sõlmlehe paksus Flat bars (Ruukki) · Ühe needi ja vahelehe tingliku muljumispinna pindala AC = d 0 · Muljumise tugevustingimus F F F C C== bg AC nd 0 nd 0 bg 300 103 = = 0, 007722 m 12 mm 60, 0185 350 106 5. Sõlmlehe laius · Sõlmlehe netopindala ANeto = (b1 - d 0 ) · Tõmbetugevustingimus 4
osatuletised fxi võrduvad nulliga nimetatakse selle funktsiooni kriitiliseks punktiks.
Lokaalsed ekstreemumid võivad esineda funktsiooni f kriitilistes punktides.
Olgu funktsioonil f punktis A(a1;... ; an) lokaalne ekstreemum ning
eksisteerigu gradient (A). Siis A on funktsiooni f statsionaarne
punkt st (A) = 0.
14.Kahe- ja mitmemuutuja funktsiooni lokaalsete ekstreemumite piisavad
tingimused. Üks tingimustest tõestada.
15. Kahemuutuja fnktsiooni tingliku ekstreemumi mõiste. Lagrange funktsioon.
Kahemuutuja funktsiooni tinglike ekstreemumite seos Lagrange funktsiooni
statsionaarsete punktidega. Globaalsed ekstreemumid.
Tingliku eksteemumi ülesandeks ehk lisatingimustega ekstreemum-ülesandeks nim
ülesannet kujul: Leida funktsiooni u = f (x1; ... ; xn)
ekstreemumpunktid piirkonnas,mis on määratud tingimustega r
Mõõtsime teimiku keskkohast laiuse ning arvutasime algristlõike pindala. Samuti leidsime teimiku algpikkuse, märkides ja mõõtes mingi kindla vahemiku teimikul, et hiljem oleks hea uuesti mõõta. Seejärel asetasime erinevatest materjalidest teimikud tõmbe masina vahele ning tõmbasime kuni purunemiseni. Kasutades alg- ja lõpp pikkuseid, saime leida erinevate materjalide katkevenivuse. Samuti leidsime arvutuse teel materjalide tugevuspiiri (Rm) ning panime kirja ka tingliku voolavuspiiri(Rp). Ülejäänud andmed tabeli täitmiseks saime graafikult. JÄRELDUSED Erinevad materjalid on erineva tugevusega. Katsetest sai järeldada, et osade materjalide voolavuspiir oli suurem kui teistel, mõni materjal purunes kohe ilma venimata. Samuti oli ka materjale, mis ei purunenudki lõplikult, vaid lihtsalt ületasid voolavuspiiri. Katsetest saab järeldada, et erinevad materjalid reageerivad tõmbele erinevalt.
ülekannet. Signaali nivoo ehk tase - väljendatakse voltides, vattides või detsibellides. Detsibellid on suhtelised logaritmühikud kus signaali väärtust võrreldakse logaritmiliselt. Signaali hetkvõimsus muutub pidevalt suures ulatuses, kuid kesmine võimsus on suhtelselt ühtlane. Signaali keskmist ehk dünaamilist nivood mõõdetakse impulssmeetritega, mille põhiosadeks on detektor ja integreeriv ahel. Signaali nivooks nim keskmist võimsuse suhet tingliku 0 nivooga, milleks loetakse 1mW või 1W. Ühikuteks on (dB mw) või (db W). Rohkem levinud on signaali taseme määramine voltides, tingliku 0 nivoo suhtes 1mW võimsuse ja 600 koormuse juures. Väga harva väljendatakse 0 nivoo signaali voolu järgi. PSign=1mV R=600 Madalavoldilistes heliseadmetes on rahvusvaheliselt levinud signaali tase +6cB=1,55V Mitmeastmelistes heliseadmetes ja stuudiotraktides väljendatakse signaali taset ka graafiliselt
n =n = = 4=,3126 5,58 56neeti neeti 0 2 2 0, 100 2 2 0185 ,024 10 100 6 106 4. Sõlmlehe paksus Flat bars (Ruukki) 4 · Ühe needi ja vahelehe tingliku muljumispinna pindala AC = d 0 · Muljumise tugevustingimus F F F C C== bg AC nd 0 nd 0 bg 3 390300 1010 3 == = 0=,00929 m 10 0, 007722 m mm
· Lõike tugevustingimus 4 260 10 3 n= = 5,13 6neeti 2 0,024 2 56 10 6 QF 4F 4F neet = = [ ] n= A0 zn d 02 z d 02 [ ] 4 300 103 n= = 5,58 6 neeti 2 0, 01852 100 106 4. Sõlmlehe paksus · Ühe needi ja vahelehe tingliku muljumispinna pindala AC = d 0 ·Muljumise tugevustingimus 260 10 3 = = 0,0074m 10mm 6 0,024 243 10 6 F F F C C== bg AC nd 0 nd 0 bg 300 103 = = 0, 007722 m 12 mm 60, 0185 350 106 5. Sõlmlehe laius · Sõlmlehe netopindala ANeto = (b1 - d0 ) 4
Materjali voolavuspiir või tinglik voolavuspiir on alati suurem tõmbetugevuse näitajast C. Tõmbetugevus on pinge, mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist. D. Pinge detailis , mis ületades detaili materjali tõmbetugevuse näitaja, põhjustab detaili purunemise Score: 6/6 15. Millised väited on õiged tingliku voolavuspiiri ja füüsikalise voolavuspiiri kohta? Student Response Feedback A. Tinglik voolavuspiir on pinge, mille puhul baasi jäävpikenemine saavutab etteantud väärtuse protsentides. B. Mida hapram on materjal, seda suurem on tingliku voolavuspiiri ja tõmbetugevuse vahe. C. Materjali füüsikaline voolavuspiir või
Kritiseeris iganenud tõdesid Päevakajalised teemad ja kõiketeadev autor kaovad Uuendusmeelsed: Unt, Vetemaa, Traat, Tuulikud, Kallas. Traditsiooniline proosa: o H.Sergo ,,Põgenike laev" o R. Kaugver ,,40 küünalt" o V. Saar ,,Ukuaru" UUDE proosasse lisandub tinglikkus, modernsus, inimese siseelu uurimine. Autoreid: Vahing, Saluri, Saaber, Vint, Saat. 70ndail traditsioonilise ja tingliku korvale tuli DOKUMENTAALSUS. o Tugineb ajaloolistele allikatele o Eesmärgiks näitada nii palju tõde kui vähegi võimalik. o Ajaloolisi isikuid vaadeldakse omas ajas. Parimad: o J.Kross jõulised inimesed väljaspool oma päritolu keskkonda. o L.Meri muinasajast, põhjarahvast ,,Hõbevalge" , ,,Virmaliste väraval" ka reisikirjad ja filmid. o Ajaloolisi isikuid ei kujuta M.Traat ,,Tants aurukatla ümber" ja ,,Pommeri aed"
Keskseks teemaks on tarbimisühiskonna argipäev. Kunst on suunatud tavainimestele. Ei idealiseeritud, pigem populariseeriti. Väga sõjavastane. Erksad värvid ja kontrastid. Kasutati koomikseid ,kaubamärke, reklaami, poptähti, kuulsaid filminäitlejaid. Roy Lichtenstein sündis 27. Oktoobril 1923 ja suri 29. Septembril 1997. Roy Lichtensteini teosed kujutavad endast mõne üksiku kujundi suurendust. Tema maal säilitab koomiksipildikesele omase tingliku joonistuse ja koloriidi, kuid palju kordi suurendatud kujund mõjub ühtäkki uudsena. Teos ,,Whaam!" on üks tuntumaid popkunsti töid. See valmis 1963. Aastal. See asub Londoni kaasaegse kunsti galeriis Tate Modern. Vasakul paneelil näidatakse lennukit, mis tulistab raketi, mis parempoolsel paneelil tabab teist lennukit ning see plahvatab. Kärbitud ja toimetatud kiri ,,Whaam!" Teos ,,Drowning girl" (uppuv tüdruk) valmis aastal 1963. Praegu asub see New-Yorgi
BETTI ALVER ELU JA PÄRITOLU · Sündinud 23.novembril 1906 · Abielus luuletaja Heiti Talvikuga · Algharidus proua Kilgi erakoolis (1914) · Tartu ülikooli filosoofiateaduskond · Rühmitus ,,Arbujad" · Suri 1989.aastal haud Vana-Jaani kalmistul LOOMINGU ERIPÄRA (1) · Loomingu algul kirjutas proosat · ,,Tuulearmuke" (1927), ,,Invaliidid" · Esikkogu ,,Torm ja tuli" (1936) · Poeemid olid romantiliselt tingliku süzeega · Poeem ,,Pähklikoor" LOOMINGU ERIPÄRA (2) · Ballaadid kui Eesti väärtuslikumad leheküljed · 1936 lüürilise loomingu teine periood · Sonett ,,Sügis" · Endised motiivid ja väljendusviisid · Luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne OLULISEMAD LUULEKOGUD · ,,Tähetund" (1966) · ,,Eluhelbed" (1971) · ,,Kõmpa" (1976) · ,,Lendav linn" (1979) · ,,Korallid emajões" (1986) ,,KORALLID EMAJÕES" (1986)
c. Pinge detailis , mis ületades detaili materjali tõmbetugevuse näitaja, põhjustab detaili purunemise d. Materjali voolavuspiir või tinglik voolavuspiir on alati suurem tõmbetugevuse näitajast Score: 6/6 Küsimus 15 (6 points) Millised väited on õiged tingliku voolavuspiiri ja füüsikalise voolavuspiiri kohta? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Tinglik voolavuspiir on pinge, mille puhul baasi jäävpikenemine saavutab etteantud väärtuse protsentides. b. Füüsikaline voolavuspiir jaguneb ülemiseks ReH ja alumiseks ReL, kus ülemine on pinge
c. Pinge detailis , mis ületades detaili materjali tõmbetugevuse näitaja, põhjustab detaili purunemise d. Materjali voolavuspiir või tinglik voolavuspiir on alati suurem tõmbetugevuse näitajast Score: 6/6 Küsimus 15 (6 points) Millised väited on õiged tingliku voolavuspiiri ja füüsikalise voolavuspiiri kohta? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Tinglik voolavuspiir on pinge, mille puhul baasi jäävpikenemine saavutab etteantud väärtuse protsentides. b. Füüsikaline voolavuspiir jaguneb ülemiseks ReH ja alumiseks ReL, kus ülemine on pinge
Km on mastaabitegur, mille tarvis ristlõike ekvivalentne läbimõõt arvutada seosega Kp on pinnakaredustegur, Kt on temperatuuritegur, mille väärtus valida kõrvaltoodud tabelist, Kp on usaldatavustegur, mille väärtus valida alltoodud tabelist; 7. Koostada ristlõike B kohalik väsimusgraafik, võttes 1000 pingetsükli tingliku väsimuspiiri väärtuseks -1E3 = 0,9Rm, ning määrata (arvutada) eeldatav pingetsüklite arv purunemiseni; 8. Formuleerida ülesande vastus. Varda mõõtmed vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A 1 2 3 4 5 L = 100 mm, D = 1,50d L = 120 mm, D = 1,45d L = 140 mm, D = 1,40d L = 160 mm, D = 1,35d L = 180 mm, D = 1,30d
Fovism Kuidas tekkis? Fovismi nimi kunstiliigile tekkis 1905. aasta Sügissalongis , kus esines oma maalidega rühm noori kunstnike. Nende tööde metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid tekitasid peaaegu skandaali. Kunstikriitik Louis Vauxcelles ristis rühmituse liikmed kohe "metsloomadeks", andes sellega nime uuele kunstivoolule. Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine objektidele ainuomaste värvide kujutamine Peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine.
14. Millised väited on õiged tõmbetugevuse kohta? Student Response A. Pinge detailis , mis ületades detaili materjali tõmbetuge Student Response B. Tõmbetugevus on maksimaaljõule vastav pinge C. Materjali voolavuspiir või tinglik voolavuspiir on alati D. Tõmbetugevus on pinge, mille saavutamisel esmakords Score: 3/3 15. Millised väited on õiged tingliku voolavuspiiri ja füüsikalise v Student Response A. Tinglik voolavuspiir on pinge, mille puhul baasi jäävpi B. Mida hapram on materjal, seda suurem on tingliku voo C. Füüsikaline voolavuspiir jaguneb ülemiseks ReH ja alu ja alumine pinge on madalaim väärtus plastsel voolami D. Materjali füüsikaline voolavuspiir või tinglik voolavusp Score: 3/3 16.
raja osa jaoks eraldi Tinglikud ekstreemumid o Praktiliste ekstreemumi leidmise ülesannetena on kõige sagedasemad sedalaadi probleemid, kus tuleb leida mitme muutuja funktsiooni ekstreemum teatavaid lisatingimusi rahuldavate punktide hulgas. Leida funktsiooni z = f(x; y) ekstreemumid, mis rahuldavad lisatingimust g(x; y) = 0 (2): o Antud ülesannet nimetatakse tingliku ekstreemumi ülesandeks ja selle ülesande lahendeid tinglikeks ekstreemumiteks. Võrrand (2) määrab teatud joone xy- tasandil. Lihtsuse mõttes eeldame, et joon g(x; y) = 0 on kinnine, st tema alg- ja lõpp-punkt ühtivad. Geomeetriliselt tähendab tingliku ekstreemumi ülesande lahendamine funktsiooni z = f(x; y) graafiku madalaima ja kõrgeima punkti leidmist joone g(x; y) = 0 kohal 2. Vähimruutude meetod
jõudu suurendamata. Diagrammil väljendub see vooleastmena, mis võib olenevalt terase omadustest omandada mitmesuguse kuju. Nii algab paljudel madalsüsinikterastel vooleaste hambaga. Sel juhul eristatakse ülemist voolepiiri y,ül - suurimat pinget enne vooleastme moodustumist - ja alumist voolepiiri y,al - pinge madalaimat väärtust voolamise vältel. Vahel vooleaste polegi märgatav. Sellist terast iseloomustatakse tingliku voolepiiriga - pingega, mille juures moodustub küllalt suur jääkmoone. Tugevuspiir ehk tõmbetugevus u Suurim katses registreeritud tinglik pinge: u =maxF/A0 Metalli plastsus Võime omandada olulist jääkdeformatsiooni. Plastsust iseloomustatakse kahe kaudse karakteristikuga: Katkevenivus purunenud katsekeha mingil mõõtepikkusel määratud keskmine suhteline jääkpikenemine: 0
Kp on pinnakaredustegur, Kt on temperatuuritegur, mille väärtus valida kõrvaltoodud tabelist, Kp on usaldatavustegur, mille väärtus valida alltoodud tabelist; 7. Koostada ristlõike B kohalik väsimusgraafik, võttes 1000 pingetsükli tingliku väsimuspiiri väärtuseks -1E3 = 0,9Rm, ning määrata (arvutada) eeldatav pingetsüklite arv purunemiseni; 8. Formuleerida ülesande vastus. Varda mõõtmed vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A 1 2 3 4 5 L = 100 mm, D = 1,50d L = 120 mm, D = 1,45d L = 140 mm, D = 1,40d L = 160 mm, D = 1,35d L = 180 mm, D = 1,30d
Fovism ja ekspressionism Fovism 1905-1907 Click to edit Master text styles Tekkis sügissalongis Second level Eestvedajateks rühm noori Third level kunstnike Fourth level Fifth level Metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid Louis Vauxcelles ristis rühmituse liimed "metsloomadeks", millest saigi nime uus kusntivool Foovid on ekspressionismi eelkäijad Click to edit Master text styles Hüljati täielikult senise kunsti Second level põhitõed: Third level Valguse ja varjuga modelleerimine Fourth level
FOVISM Ebe-Kai Huuse 12a Fovismi nime tekkimine · 1905. aasta Sügissalongis (suurel ülevaatenäitusel), esines oma maalidega rühm noori kunstnike · maalide metsikute värvide ja tingliku joonistusega pildid tekitasid peaaegu skandaali · Kunstikriitik Louis Vauxcelles ristis rühmituse liikmed kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves [le foov]), andes sellega nime uuele kunstivoolule Foovide stiil · hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine · nende peaeesmärk oli kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine · Eeskuju said nad Vincent van
romaanivõistlusele, kus ta krooniti teise auhinnaga. Romaan ilmus 1927. aastal. Samuti kirjutas ta teosed "Invaliidid", "Viletsuse komöödia" ja "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlvemälestustele. Tänu noorte poeetidega suhtlemisele hakkas ka Betti luulega tegelema, tema meelisautoriteks olid Marie Under ning Gustav Suits. Värsse hakkas Betti avaldama 1931 aastal ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Suuremaks saavutuseks on "Vahanukk", romantiliselt tingliku süzeega nagu enamik Betti Alveri poeeme. Tema esikkogu `'Tolm ja tuli'' ilmus aastal 1936, mis üllatas esikkogudes harva saavutatud kunstilise täpsusega. Luua, teenida ja nautida kunsti tähendab Betti Alverile inimeseks saada, nagu tõendab luuletus "Kunsti sünd". 1937 abiellus ta Heiti Talvikuga. Bettile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad ning kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses ta peamiselt tõlkijana. Temalt ilmus
silmas pidada, et kõik kes seda kasutavad, maksavad võrdselt kulusid ning et antud omandit ei hakataks negatiivsel eesmärgil ära kasutama. 2. a) 5*16+25*8+50*5+100*3+250*0=80+200+250+300+0=830 € Maksevalmidus=830/100= 8,3€/in kohta. Kulu=10 000€ Tulu=8,3*1000=8300€ Vastus: Puisniitude hoolduskulu on suurem kui sellest tulenev tulu. Ministeeriumil jääks veel 1700€ (10 000€ - 8300€) kulu, seega saadud tulemuse alusel ei tasu toetada otsust. b) Vastus: Tingliku väärtustamise küsitlus peaks olema põhjalikum ning suunatud asukoha väärtustele. Küsitluse sissejuhatus peaks sisaldama hindamisele tuleva ala kasulikkust ning selle kirjeldust. Seejärel rõhuda väärtustele, mis annaks intervjueeritavatele aimu olukorra tõsidusest. Rääkida detailsemalt, mis on puisniitude kasulikkus, sealhulgas ka inimestele, kes seda kasutada saaksid jalutamiseks ja looduse avastamiseks. Samamoodi tuua välja ka puisniitudel elavad looma-
Na = (Nmax + Nmin) /2 = 0,004 5.4 Skemaatiline kujutamine: 0 ( ) −0,030 0 −0,011 0 ( ) L 6 −0,008 js 6 +0,0065 Ø52 −0,0065 Ø25 Sele 5.1 5.5 Kokkuvõte Mõtestasin lahti antud veerelaagri tingliku tähistuse. Leidsin laagrivõrude ja nendega liidetavate detailide piirhälbed. Arvutasin tekkivate lõtkude ja pingude piirväärtused. Kujutasin istu skemaatiliselt mõõtkavas laagri sise- ja välisvõru istud. Kasutatav laager on 5-2629, 5 – täpsusklass, 2 – tüüp (2000), 6 – läbimõõdu keskmine seeria, 2 – laiuse lai seeria, 9 - laiuse diameetri seeria. Materjaliks valisin kõrge süsinikusisaldusega kroomterase.
MHE0012 TUGEVUSÕPETUS II Variant nr. Töö nimetus: Kodutöö nr. 3 A-3 Pingekontsentraatoriga varda vastupidavus tsüklilisele B-1 paindekoormusele Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 61 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 20.04.2012 Algandmed ja ülesande püstitus Astmega ümarvarras on konsoolselt kinnitatud korpusesse. Ümarvarda otsale, kaugusel L korpuse seinast, mõjub ajas sümmeetrilise tsükliga muutuv punktjõud F = (Fmin ... Fmax) (kusjuures Fmin = - Fmax). Varras on valmistatud terasest E295 DIN EN 10025-2 (voolepiir Re = 295 MPa ja tugevuspiir Rm = 470 MPa), varda töötemperatuur on kuni T = 120 °C ja tulemuse usaldatavus peab olema 99 %. V...
SISSEJUHATUS Väärtustades meid ümbritsevat keskkonda ei mõtle me enamasti selle peale, kas ka reaalselt saaks ja oleks vajalik määrata loodusväärtuste hinda. Mitmetel põhjustel on see siiski vajalik. Seda näiteks looduskaitseks eraldatud summade õige paigutuse määramiseks, erinevate keskkonnaprojektide tulu võrdlemiseks, kaitse- ja taastamisprojektide olulisuse järgi järjestamiseks ning paljudel teistel juhtudel. Käesoleva töö eesmärgiks on anda põgus ülevaade ühe keskkonnakauba Vääna jõe hinna määramiseks sobilikest meetoditest. Samuti sisaldab töö põhjendusi, miks teised keskkonnakaupade hinna määramise meetodid antud juhul sobilikud ei ole ja tulemust ei annaks. 3 1. VÄÄNA JÕE KIRJELDUS Vääna jõgi on Kesk-Harjumaal asuv jõgi, mida nimetatakse ka Tõdva, Tedva, Hüüru, Topi ja Saku jõeks. Algab Nabala külast 3,5 km edela pool ja s...
aastani. Lühemat aega tegutseb"Draamastuudio" teatrikunsti koolis. Pedagoogina aitas oluliselt uuendada eesti teatri lavakujundust. Pööras Draamastuudio õppelavastustes tähelepanu dünaamilistele väljendusvahenditele ja lava aktiivsemale ruumilise organiseerimisele. Ta loob ka dekoratsioonikavandid "Estonia" ja "Hommikteatri" paljudele lavastustele. '' Estonia '' lavale tõi rahutuid rütme ja eredaid kontrastseid värve, loobus maalitud dekoratsioonidest ja butafoorisast ruumi tingliku liigenduse kasuks. Aastatel 1926-1930 on Aren Tartus ''Pallase'' õppejõud. Aastal 1930 taas Tallinnas. Septembris 1944. a. viib põgenikuteekond ta koos abikaasa Kariniga alguses Lõuna-Saksamaale ja Austriasse ning mitme laagri vahetuse järel lõpuks Geislingeni. Saksamaalt järgneb asumine New Yorki, kus algab uus pingeline tööperiood. Sellest ajast on teada Areni osavõtt näitustest ning arvukate teoste levik mitte ainult USA-s, vaid
ja korduvalt tabas eestlasi ka ebaõnn. Näiteks kaotati napilt lahing Lindanise all (lk 29). 6. Millisesse kultuuriruumi sattus Eesti ala muistse vabadusvõitluse tulemusel? Eesti ala sattus muiste vabadusvõitluse tulemusel Lääne-Euroopa kultuuriruumi (lk 30). 7. Millise riigi koosseisu sattus muistse vabadusvõitluse lõpus Põhja-Eesti? Põhja-Eesti sattus muistse vabadusvõitluse lõpus Taani koosseisu. 8. Milline on seos tingliku staatuse "vaba inimene" ja relvakandmisõiguse vahel? Relva omamine on inimese õigus ja vabadus. 9. Mitmendal sajandil toimus Põhjasõda? Põhjasõda toimus 18. sajandil (lk 31). 10. Mis riigi koosseisu kuulusid Eesti alad enne Põhjasõda? Eesti alad kuulusid enne Põhjasõda Rootsi ja Taani koosseisu. 11. Mis riigi koosseisu kuulusid Eesti alad peale Põhjasõda? Eesti alad kuulusid pärast Põhjasõda Vene Tsaaririigi koosseisu. 12. Mis on Micheal Andreas Barclay de Tolly tähtsus
· Feodaalidel tuli kohustusi kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truudussuhtes. Lään · Lään oli vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. · Domeenid kuningate maavaldused. · Allood täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei hõlmanud vasallisuhted. · Vasallisuhte sõlmimine toimus investuuri kaudu. Talupojad ja mõis · Talupoja ja isanda suhe sarnane vasallisuhtega: talupoegki kasutas maad tingliku omandi põhimõtte alusel ning tasus isandale selle eest. Tasuviisid: rent ja muud maksud ja/või teotöö. · Erinevus vasallisuhetest: talupojad ei olnud vabad, vaid sõltuvuses oma isandast. · Kujunes kaks põhilist majandamissüsteemi rendihärrus ja mõisahärrus. · Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti.
s u ? Kui tuletise märk punkti P läbimisel vektori s suunas: s ? 1)muutub + - iga s korral P on maksimum ? 2)muutub - + iga s korral P on miinimum ? 3)vähemalt ühe s korral ei muutu või erinevate suundade korral muutub märk erinevalt P ei ole ekstreemum 16. Mitme muutuja funktsiooni tinglikud ekstreemumid. Tingliku ekstreemumi tarvilikud tingimused. Def. 16.1. Funktsiooni z = f ( x, y ) tinglikuks ekstreemumiks nimetatakse ekstreemumit, millel see omandab väärtuste hulgal, millele vastavad argumendid rahuldavad lisatingimust ( x, y ) = 0 (16.1) n-muutuja funksiooni korral u = f ( x1 ,..., x n ) võib lisatingimusi olla 1-st kuni ( n - 1) -ni. u = f ( x1 ,..., x n ) (16.2) 1 ( x1 ,..., x n ) = 0 2 ( x1 ,..., x n ) = 0 (16.3) k ( x1 ,..., x n ) = 0 1 k n -1
A. Pinge detailis , mis ületades detaili materjali tõmbetugevuse näitaja, põhjustab detaili purunemis B. Materjali voolavuspiir või tinglik voolavuspiir on alati suurem tõmbetugevuse näitajast C. Tõmbetugevus on pinge, mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist. D. Tõmbetugevus on maksimaaljõule vastav pinge Score: 3/3 15. Millised väited on õiged tingliku voolavuspiiri ja füüsikal Student Response A. Füüsikaline voolavuspiir jaguneb ülemiseks ReH ja alumiseks ReL, kus ülemine on pinge väärtus, mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist ja alumine pinge on madalaim väärtus plastsel voolamisel B. Tinglik voolavuspiir on pinge, mille puhul baasi jäävpikenemine saavutab etteantud väärtuse protsentides.
Student Response A. Materjali voolavuspiir või tinglik voolavuspiir on alati suurem tõmbetugevuse Student Response B. Tõmbetugevus on maksimaaljõule vastav pinge C. Pinge detailis , mis ületades detaili materjali tõmbetugevuse näitaja, põhjustab detaili purunemise D. Tõmbetugevus on pinge, mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist. Score: 3/3 15 . Millised väited on õiged tingliku voolavuspiiri ja füüsikalise voolavuspiiri kohta? Student Response A. Füüsikaline voolavuspiir jaguneb ülemiseks ReH ja alumiseks ReL, kus ülemine on pinge väärtus, mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist ja alumine pinge on madalaim väärtus plastsel voolamisel B. Materjali füüsikaline voolavuspiir või tinglik voolavuspiir on alati väiksem tõmbetugevuse vastavast näitajast. C
Popkunst - Pidasid abstraktset ekspressionismi liiga elitaarseks ja elukaugeks. Claes Oldenburg leidis,et kunst peab valikuta kjutama kõike seda, mis on olemas. Vaataja võib vastavalt oma hoiakutele ja ideoloogiale popkunstist välja lugeda nii tarbimisühiskonna ülisust kui ka pila. Vaieldamatu on ainult visuaalse kogemuse teravus. Roy Lichtensteini teosed kujutavad endast mõne üksiku kujundi suurendust. Tema maal säilitab koomiksipildikesele omase tingliku joonistuse ja koloriidi, kuid palju kordi suurendatud kujund mõjub ühtäkki uudsena. James Rosenquist ei toetu oma piltides ühele valmiskujundile, vaid koondab ootamatus seoses motiive või fragmente väga erinevatelt tsivilisatsiooni aladelt. Paljud tema teosed kõnelevad siiski eelkõige entusiasmist kasutada mitte ainult kõikväimalikke tehiskeskkonna motiive, vaid ka uusi materjale. Õlimaali kõrval või ühenduses rakendab ta ka metalli, plastmasse, puitu, neoontorusid ja muud sellist
VI saj. Frangi riik hõlmab peaaegu kogu Gallia ala. VI saj. lõpp kujuneb Frangi riigis kolm iseseisvat piirkonda: Neustria, Austraasia ja Burgundia. 687.a. Pippin Heristalis saab Frangi riigi ainsaks majordoomuseks, ta ühendab kolm riigi osa taas ühtseks. Merovingid kaotavad oma tähtsuse. 715.a. Austraasia majordoomus Karl Martell haarab võimu terves Frangi riigis, eirab Merovinge. Seab sisse talupoegade olukorra parandamiseks feodaalse maavalduse tingliku vormi-benefiitsi. Frankide põhitegevusalaks oli põllumajandus, kasvatati rukist, nisu, kaera ja otra, kui ka lina, juurvilja, puuvilja ja viinamarja. Loomadest kasutati härgasid, hobuseid, ja eesleid. [Tippige tekst] Tegeleti veel küttimise ja kalastamisega. 751-911 Karolingide dünastia 751.a. Karl Martell poeg Pippin III Lühike kukutab võimult viimase Merovingi Chlideric IIInda. 768.a. saab võimule Pippini Lühikese poeg Karl I Suur. Ta oli tugeva kehaehitusega suurt kasvu mees
koolitamiseks, mille eeskujul hakati ehitama toom- ja kloostrikoole, kus õpetati seitset vaba kunsti: grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, muusika, astronoomia ja geomeetria * antiikkultuuri väärtustamine Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi (tuntuim Alkuin Northumbriast) Talupoegade ja aadlike vaheliste suhete erinevus vasalli ja aadliku vahelistest: * sarnaselt vasalliga sai talupoegki kasutada maad tingliku omandi põhimõtte alusel, ent selle eest tasumine oli neil erinev * talupojad ei olnud vabad, nad sõltusid oma isandast, kellel omakorda polnud talupoegade suhtes mingeid kohustusi nagu senjööril vasalli suhtes domeen kuninga maavaldus benefiits pärandamisõiguseta maavaldus feood pärandamisõigusega maavaldus mõisahärrus talupojad kasutasid vaid väikest maalappi mõisamaadest rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle
eesminevat, eesrindlikku) (http://www.paideyg.ee). Teine sageli kasutatav mõiste on modernism, mis tuleneb prantsusekeelsest sõnas moderne', mis tähendab uudset, nüüdisaegset. Põhimõtteliselt võib iga teost, mis on uudne, kaasaegne ja vastandub konservatiivsele, traditsioonilisele nimetada modernseks, modernismiks. 1905. aasta Sügissalongis esines oma maalidega rühm noori kunstnike, kelle metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid peaaegu skandaali tekitasid. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves, hääldub 'lö foov') (www.pelgulinna.tln.edu.ee). Fovismi võib tinglikult pidada 20. sajandi esimeseks kunstivooluks, mis mõjutas nii otseselt kui kaudselt kogu selle ajaperioodi kunsti, kuna nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Rääkides kunstist 20
F Malmplaat Pike: = . F= G ANeto,S 2 Joonis 4.12 · sääkli ja sõrme kontaktis: summaarse tingliku muljumispinna pindala saab arvutada: AC,S = 2 DbS = 2 20 20 = 800 mm 2 , kus: bS sääkli ühe poole paksus, [m] (bS = 20mm); keskmise mulujmispinge väärtuse saab arvutada: N 10.6 10 3 C,S = = -6 = 13.25 10 6 Pa 14MPa ;
F Malmplaat Pike: = . F= G ANeto,S 2 Joonis 4.12 · sääkli ja sõrme kontaktis: summaarse tingliku muljumispinna pindala saab arvutada: AC,S = 2 DbS = 2 20 20 = 800 mm 2 , kus: bS sääkli ühe poole paksus, [m] (bS = 20mm); keskmise mulujmispinge väärtuse saab arvutada: N 10.6 10 3 C,S = = -6 = 13.25 10 6 Pa 14MPa ;
8 Rajutuul 17,2-20,7 18,4-26,8 9 Torm 20,8-24,4 26,9-37,3 10 Tugev torm 24,5-28,4 37,4-50,5 11 Maru 18,5-32,6 50,6-66,5 12 Orkaan >32,7 >66,6 1806. aastal arendas Inglise kontradmiral sir Francis Beaufort välja tuule tugevuse iseloomustamiseks tingliku 12-pallise skaala. Kuid hurrikaani tugevuse mõõtmiseks sellisest skaalast enam ei piisanud. 5-astmelise Saffir-Simosoni skaala algab seal, kus Beaufordi oma lõpeb. Saffir-Simpsoni hurrikaaniskaala Kategooria Õhurõhk Tormilainete Tuulekiirus (sentimeetrites) kõrgus (km/h) 1 >73,51 1,22-1,75 119-153 2 73,31-73,51 1,83-2,44 154-177
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
