materjalide ja seadmete elektrilisi ning vajadusel ka magnetilisi suurusi. Otsemõõtmisega on mõõdetav vaid väga vähene arv elektrilisi suurusi (pinge, vool). Takistuse mõõtmine aga toimub juba ahelat läbiva voolu kaudu. Mitteelektriliste suuruste mõõtmistel kasutatakse anduri ja muunduri(te) abil saadud mõõdetava suurusega üheselt seotud elektrilist signaali, mis suunatakse elektrilise mõõteriista sisendisse. Suure grupi moodustavad elektromehaanilised mõõteriistad, milles seadme liikuva osa asend sõltub mõõdetava suuruse väärtusest ning mille liikumiseks saadav jõud saadakse elektri- ja magnetvälja energia arvel. Enamikes sellistes mõõteriistades muundatakse voolujuhile mõjuv jõud osuti või muu näitava süsteemi (nt valguskiir) liikumiseks, mille ulatust saab hinnata vastaval skaalal. . Analoogmõõteriistad Analoog- ehk osutmõõteriistades muundatakse analoogsisendsignaal osuti liikumiseks, mis
EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Kutsestandardid Võrdlus Juhendaja: Janek Klaamas Pärnu 2013 Kutsestandardid Plaatija ja maaler Erinevused: plaatija põhilised tööülesanded on pindade ettevalmistamine plaatimistööde tegemiseks ja pindade plaatimine; plaatija töövahendid on erinevad käsitööriistad (plaadikamm, vuugiraud, lõiketangid, plaadinuga, lood jne), seadmed ja mõõteriistad (segutrell, plaadilõikur, frees, laser jne) ning materjalid (kuivsegud, liimid, hermeetikud jne); maalri põhiliseks tööülesandeks on erinevate viimistlevate pindade lõppviimistluse teostamine (nt värvimine, lakkimine, õlitamine jmt) ja viimistletavate pindade katmine rullmaterjaliga (nt tapeedi, tekstiili jmt viimistlusmaterjaliga); maalri töövahendid on erinevad käsi-tööriistad (pahtlilabidad, pintslid, tapeedi- ja värvirullid jne), masinad ja seadmed (segutrellid,
põhiosaks on mõõtemehhanism, mis reageerib kaudselt või otseselt mõõdetava suuruse muutumisele. Mõõtemehhanism koosneb kahest osast: liikuvast ja liikumatust. Liikuva osa telhele kinnitatakse pool, terassüdamik, Alketas vms, mis reageerib mõõdetava suuruse muutumisega. Samuti on selle küljes osuti. Tehniliste mõõteriistade skaalale kinnitatakse jaotised,mille abil määratakse mõõdetava suuruse väärtus. Magnetelektrilise mõõtemehhanismiga mõõteriistad liikuvaks osaks on püsimagnet, liikumatuks osaks on raamile keritud mähis. Eelised: suur täpsus, hästi kaitstud väliste magnetväljade mõju eest, väike energia tarbimine, skaala lineaarsus. Puudused: ülekoormuse kartus. Elektromagnetilise mõõtemehhanismiga mõõteriistad liikumatuks osaks on pool, liikuvaks osaks pehmest ferromagneetikust plaat. Eelised: väike tundlikkus ülekoormuse suhtes, lihtne ehitus. Puudused: väike täpsus,
..............................................................................5 Mõõteriista taandatud viga ................................................................................................7 Mõõteriista täpsusklass .....................................................................................................8 Mõõteriistade klassifikatsioon................................................................................................8 Elektromehaanilised mõõteriistad ...................................................................................10 Elektronmõõteriistad.........................................................................................................11 Digitaalsed mõõteriistad .................................................................................................12 Pinge mõõtmine....................................................................................................................12
- töö lühike kirjeldus; - mõõtmis- ja arvutustulemused vastavas tabelis; järeldused. 14.Töö loetakse sooritatuks kui on tehtud kõik mõõtmised ja arvutused ning vormistatud täielikult protokoll. 15.Elektrotehnika praktikum loetakse sooritatuks kui on tehtud kõik 5 tööd vähemalt hindele rahuldav. LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Eesmärk: elektritakistuse mõõtmine. 1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid. Jrk. Nimetused Tüüp Vahejaotus Süsteem Mõõtepiirkond 1. Voltmeeter ~ 0 60 V 2. Ampermeeter ~05 A 3. Lambid 12 V 25 W (või 40 W) 3 tk. (L1, L2, L3). 4. Juhtmed 7 tk. (1.5 mm2). NB! Pinge ei tohi ületada lampidele lubatud väärtust. 2. Vooluringi skeem
Elektrimõõteriistad Voolu tüübi järgi jagunevad: ·Alalisvooluahelate mõõteriistad mõõtmiseks vajalikud lisatakistid voolu mõõtmiseks shunt, pinge mõõtmiseks lisatakisti ·Vahelduvooluahelate mõõteriistad mõõtmiseks vajalikud mõõtetrahvod voolu- ja pingemõõtetrafod, kasutatakse ka vahelduvvoolu muundureid alalisvooluks Elektrimõõteriistad Konstruktsiooni ja põhimõtte järgi jagunevad: 1.Magnetoelektriline liikuva raamiga 2.Magnetoelektriline liikuva magnetiga 3.Elektromagnetiline 4.Elektrodünaamiline 5.Ferrodünaamiline 6.Induktiivne 7.Elektrostaatiline 8.Vibratsiooniline Elektrimõõteriistad Mõõteosutile vasttoimiva mehhanismi järgi jagunevad nad veel:
KOORMUSE SOBITAMINE LIINIGA: 1. Töö eesmärk SWR lähendamine ideaalile SWR=1, koormuse sobitamine liiniga 2. Töö käik, kasutatud mõõteriistad, maketi struktuur. Töö käik mõõtelehelt ja aruandest |Generaator, lühis, koormus, horisontaaltoru, lühisliin | struktuur laboris 3. Seisulaine mõiste. Kui suur on seisulaine naabermiinimumide (maksimumide) vaheline kaugus? Veerand lainepikkust 4. Milleks tuleb koormuse liiniga ga sobitada? Maksimaalse ülekande tingimuseks on, et allika ja tarbija sisendtakistused oleksid kaaskompleksed - reaalosad võrdsed ja imaginaarosad vastasmärgiga. Üldjuhul ei lülitata
· Kinnituspoldid (mitmesugused) · Alused · Prismad · Kaugusepiirajad 8 TÖÖRIISTAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEL · Lõikeriistad - lõiketerad, spiraalpuurid, tsentripuurid, freesid, keermelõikurid, keermepuurid, hõõritsad, avardid, abrasiivlõikeriistad jms. Käsilõikeriistad: meislid, kärnid, tornid, viilid, saed, kaabitsad jms. · Mõõteriistad - joonlaud, nihik, kruvik, keermekammid, kaliibrid (sise ja välis), nurgikud, rismus, nihikrismus, vesi- lood, etalonid, profilomeetrid jms. · Abitööriistad - tsentrid (pöörlevad ja mittepöörlevad), mitmesugused võtmed, kruvikeerajad, vasarad, harjad. 9 TREITERADE OSAD JA GEOMEETRIA OTSATERA SISEASTMETERA
kohta (nimetus, tootja, tüüp, tehase seerianumber); - andmed kalibreerimise keskkonna kohta (vajalik, kui mõjutab kalibreerimist); - kalibreeritud mõõteriista, tööriista või katseseadme lubatud hälbed; - mõõtevahemik; - mõõdetud väärtuste tabel koos inspekteerimise tulemustega; - kalibreerimise kuupäev; - järgmise kalibreerimise kuupäev; - võimalikud kasutamise piirangud; - kontrollija allkiri, nimi ja ametikoht. Kalibreeritud mõõteriistad, tööriistad või katseseadmed peavad olema varustatud kleebisega, millele on märgitud järgmise kalibreerimise kuu ja aasta. Ebakorrektselt kalibreeritud või kalibreerimata mõõteriistad, tööriistad ja katseseadmed tuleb selgelt eraldada ja märgistada (näit. kalibreerimata, defektne, vms.). Tunnustatud kalibreerimisasutused - standardi EVS-EN ISO 17025:2000 kohaselt sertifitseeritud kalibreerimislaborid; - riiklikult tunnustatud ja akrediteeritud katselaborid;
Nimi................................................................Klass................Kuupäev.................. Tööleht nr 6 Mõõtmine/mõõteriistad 1. Vanasti kasutati mõõtühikuid, mille pikkus võis piirkonniti oluliselt erineda. Leia internetist, milliste suuruste mõõtmiseks loetletud ühikuid kasutati, ja kirjuta need õigesse lahtrisse pang, nael, küünar, karaat, penikoorem, toop, puud, jalg, vaat, süld, solotnik, kantjalg Pikkusühik Massiühik Ruumalaühik 3.
võrdlemise teel detailidega. Karedamaid pindasid võrreldakse palja silmaga, siledamaid aga kas luubiga või väikese kaasaskantava mikroskoobiga. Etalonid valmistatakse eraldi malmidele ja terastele. Erandjuhtudel võidakse valmistada ka etalondetailid. See meetod on siiski küllaltki ebatäpne ja teda kasutatakse üha vähem. Täpsemalt saab pinnakaredust mõõta kas profilomeetriga või profilograafiga. Need on keerukad ja kallid mõõteriistad ja igas ettevõttes neid olla ei pruugi. Profilograaf on isekirjutav mõõteriist, mille mõõteotsak pannakse mööda mõõdetavat pinda liikuma ja isekirjutav sedae joonestab pinnakonarustest suurendatud kujutise. Suurendus võib olla isegi kuni 1000 korda või üle selle. Saadud kujutist nimetatakse profilogrammiks ja selle analüüsimisega tuuakse välja ning arvutatakse pinnanareduse vajalikud näitajad. See mõõteriist on küll keerukas, kohmakas ja ei sobi üldiselt
Galvanomeetrit ja eeltakistit läbib üks ja seesama voolutugevus Ig. Avaldame siit eeltakisti väärtuse Re Tähistame U/Ug=n, saame Re=Rg(n-1) Järelikult galvanomeetri mõõtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja, et kasutatava eeltakisti takistus oleks n-1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 3 Töö käik 1.Protokollime mõõteriistad 2.Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutame eeltakisti Re ja valime selle takistumagasinil. Eeltakisti Re arvutamine: U=10V, Rg=3600, Ig=200A Ig=Ug/Rg => Ug=Ig*Rg= 3600*200*10-6= 0,72 (V) Re=Rg(U/Ug-1) Re=3600*(10/0,72-1)= 46 400 () 3.Reguleerime etalonvoltmeetri näidu pingele U. 4.Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust Re katseliselt. 5
kõige tähtsam, näitab max viga normaaltingimustel, kõige täpsem. Töötingimustel täpsus juba langeb. Elektrilisedmõõteriistad- vahendid, millegae teostatakse elektrilisi mõõtmisi. Neid iseloomustab käsitlemise lihtsus, vastupidavus, mõõtmise täpsus. Kaasaegsed on kerged ja väikeste mõõtmetega multimeetrid. Mõõdetakse ka mitteelektrilisi suurusi nagu temp, rõhk, kiirus jne. Jagunevad: 1. Analoog- ehk näidumõõteriistad 2. Võrdlusmõõteriistad 3. Registeerivad mõõteriistad ehk meerikud 4. Digitaal- ehk numbermõõteriistad
!"# $ %% & '!()*& +',-, '!$,&&)", ($&''! %% ./ 0 %% 1 1 2 0 432511 13 0 .. Katseandmete tabelid Fraunhoferi difraktsioon pilu korral. Kasutatavad mõõteriistad: ............................................................................................................... ............................................................................................................... Miinimumi (või Nr. maksimumi) järk k 2l I
Maadeavastused Põhjused: Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse. Vajadus idamaiste vürtside, kalliskivide ja siidi järele. Kullajanu. Seiklusjanu. Eeldused: Tugev ja stabiilne riigivõim. Pikaajalised meresõidukogemused. Soodne geograafiline asend. Täpsemad mõõteriistad. Uus laevatüüp- karavell. Head geograafilised teadmised. Tulemused: Inimeste silmaringi avardumine. Uued mereteed ja maa-alad. Uued kultuurid (mais, tubakas, kartul, tomat) ja loomad (kalkun). Uued haigused (süüfilis). Pärismaalaste kultuuri hävinemine. Uuendused majanduselus: Uute kaubateede tekkimine. Hispaania ja Portugal kehtestasid kaubandusmonopolid. Pürenee poolsaare riikide konkurentideks said Inglismaa, Prantsusmaa ja Holland.
1.2. Töö ülesanne ja tegevuskäik 1.2.1. Iseloomustada kasutatavaid mõõteriistu, kandes nende andmed tabelisse 1.1. Tabel 1.1. Mõõteriistade iseloomustus Mõõte- Täpsus- Lisaseadised Nimetus Tüüp Tööasend piirkond klass ja märkused 1.2.2. Mõõta alalisvooluringis voolu, pinget ja võimsust, valides sobivad mõõteriistad ja vahendid mõõtepiirkondade laiendamiseks. Kasutada erinevaid mõõtevahendeid (laboratoorsed analoogmõõteriistad, digitaalsed multimeetrid, voolutangid) ja võrrelda saadud tulemusi. 1.2.3. Valida sobivad mõõteriistad vahelduvvooluringis voolude, pingete ja võimsuste mõõtmiseks. Võrrelda erinevate mõõtevahenditega mõõtmistel saadud tulemusi. 1.2.4. Mõõta juhendaja poolt antud takistite takistusi multimeetri ja alalisvoolusillaga. Võrrelda saadud mõõtetulemusi. 1.2.5
LABORATOORNE TÖÖ 4 Nurkade mõõtmine nooniusnurgamõõdikuga H 1.Kasutatud mõõteriistad ja seadmed Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Nooniusnurgamõõdik 0° 320°, välisnurgad 0° 0,1mm 180° ja sisenurgad 40° 180° 2. Mõõdetav detail eri nurkadega 2.Mõõteskeem 3.Mõõtetulemused Nurk Mõõde nr.1 Mõõde nr.2 Mõõde nr.3 Keskmin
3. Asetades mõõtplaatploki otsakute vahele, pöörasin reguleeri-miskruvi nii parajalt, et mõõtplaatplokk liiguks otsakute vahel, kuid ei kukuks sealt omaraskusega välja. 4. Kinnitasin mõõtetihvti fiksaatori. 5. Kordasin operatsioone 3, 4 ja 5 mitteläbiva kaliibri mõõtuseadmi-seks. 6. Näitasin mõõtuseadeid õppejõule. 7. Aruandesse joonestasin reguleeritava harkkaliibri kohtlõigetega, et selguks kruvide asend ja otstarve. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed: Mõõteriist nr. Nimetus Mõõtepiirkond 1. Reguleeritav harkkaliiber 25-28 mm Töö lühikirjeldus ja andmed: Reguleeritav harkkaliiber tuli seada etteantud võlli ø26(f7) kontrollimiseks. Kõigepealt leidsin tolerantside tabelist numbrilised piirhälbed antud tolerantsitsoonile. Need on: eU, shaft= -0,020 eL, shaft= -0,041 Võlli piirmõõtmed on seega: dmax= 25,980
!" # $$%% & '() &*)+,,- $$ . $$1 2 /$$0 0 101 2 ' + 0 1 1 /1 R R R R l l E K Katseandmete tabelid Takistuse määramine Wheatstone'i silla abil. Kasutatavad mõõteriistad: ............................................................................................................... ............................................................................................................... RX RX 2 Nr
Universum on kõikides suundades ühesugune. Kershell,Bruna 6. Relativistlik maailmapilt-universum on paisuv süsteem- Freagman,Fuggle 1957 hakkati kosmoses käima, enne seda tehti maapealt uuringuid. 1961 käis Gagarin kosmoses. Astronoomia uurimismeetodid: 1. Vaatlus 2. Katse 3. Andmetöötlus Astronoomiliste vaatluste iseärasused: · Passiivse iseloomuga · Maa liigub st taevakehade asend muutub. · Mõõdetakse nurkkaugust. Mõõteriistad: · Teleskoop · Rekraktor · Reflektor · Raadioteleskoobid · Observatoorium-teaduslik uurimisasutus, kus tehakse astronoomilisi vaatlusi. Nt Tõravere observatoorium, Tartu tähetorn.
Kliima kujuneb sadade aastate jooksul. 8.Ilmaelementide seletus. Temperatuuri mõõdetakse termomeetriga ja tähistatakse C. Tuule suunda vaadatakse tuulelipuga ja mõõdetakse m/s. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga ja tähistus on mb. Sademetehulka mõõdetakse sademetemõõtjaga ja tähistus on mm. Ilmaelemendid- päikesekiirguse hulk, õhurõhk, tuule suund, õhutemperatuur. Ilmastikunähtused- sademed, tuisk, udu, äike, vikerkaar. Meteoroogilised mõõteriistad- satelliit, termomeeter, baromeeter, raadiosond. 9.Selgita mõistet seniit. Kui päikesekiired langevad maa peale täisnurga alt. Talvel on külm, sest päike on madalal taevavõlvil, päikesekiirguse hulk on väike ja lumi peegeldab päikesekiirgust tagasi. Suvel on soe, sest päike on kõrgel taevavõlvil ja maapind neelab päikesekiirgust. 10. Kuidas mõjutavad aluspinna omadused päikesekiirguse peegeldumist? Lumi peegeldab kõige rohkem, muld neelab. 11
Pilet 10 1. Mullbetoonplokkidest müüritise ladumine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: töökoha korraldamine ja eeldused töö alustamiseks vajalikud töövahendid tehnoloogiliste operatsioonide järjestus armeerimine tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Ehitusel kasutatavad mõõteriistad mõõteriistade loetelu ja kasutusotstarve hooldamise põhimõtted 1.Vundamendi ja esimese plokirea vahelehüdroisalatsioon. Esimene rida müürimõrdiga. Esimene rida väga täpselt paika kasutades sellejaoks vesiloodi ning vajadusel kummihaamrit. Segada vastavalt liimikotil olevale juhendile vastav liimisegu. Seejärel täita plokkide otsades olevad sooned liimiga, et tagada vertikaalvuukide õhutihedus.
!" # $$% & ' ( )'*#+,-) $$ . $$ /0 / 0 40 402 4 . 0 / 0 /5 12 3 Katseandmete tabelid Sumbuvuse logaritmilise dekremendi määramine. Kasutatavad mõõteriistad: ............................................................................................................... ............................................................................................................... A1 A R, A1 , A2 , A3 , ln ln 2 Nr
elektriväljas. Voolu olemasolu tingimused: Vabade laetud osakeste olemasolu; laengutele peab mõjuma kindlasuunaline jõud; takistus ei tohi olla suur Elektrivoolu toimed: osakeste liikumist pole näha. Voolu olemasolu saab kindlaks teha tema mõju ehk toime järgi. Soojuslik (Kõik juhid soojenevad alati); Valgus (Nt hõõgniit; alati gaasist läbiminekul); Magnetiline (Elektrivoolu mõjul mag. nõel kaldub kõrvale. Samal põhimõttel töötavad paljud elektrimootorid ja mõõteriistad); Keemiline (Ainult vedelik) Elektrivoolu mõju inimesele: Vool avaldab inimesele Soojuslikku (põletushaavad + kuumenemine); Keemilist (siseorganite kahjustused) ; Magnetilist (Närvisüsteemi mõjutamine, krambid jne) mõju. On inimesele ohuti tugevuseni 5mA ja surmav alates 50mA. Elektrivool erinevates keskkondades: Metallides: Vabadeks laengukandjateks valentselektronid (vabad elektronid.) Vedelikes: Vedelikke, milles leidub vabu laengukandjaid nim. elektrolüütideks
Kodutöö nr 3 1. Tolerantsijärgud Nimimõõde IT0 IT6 IT16 Ø 62mm 1,2 m 16 m 1600 m Sele 1. Tolerantsid Võrdlus: IT 0 ülitäpsed liited, tolerantsid minimaalsed. IT 16 suured lõtkud ja suur lõtku tolerants. IT 0 ja IT 6 on täppisseadmete nagu mõõteriistad ja kaliibrid valmistamiseks. IT 16 on talitlusvabade mõõtmete tolereerimiseks. 2. Piirhälbed Nimimõõde Ø 62mm 1. ist 62 H6 / g6 lõtkuga ist H6 = +19 / 0 g6 = -10 / -29 Ava Dmax = 62.019 mm Dmin = 62.000 mm Võll dmax = 61,990 mm dmin = 61,971 mm Suurim lõtk Smax = 0,048 mm Vähim lõtk Smin = 0.010 mm Keskmine lõtk Sa = 0.029 mm 2. ist 62 H6 / k6 siirdeist H6 = +19 / 0
LABORATOORNE TÖÖ 4 Nurkade mõõtmine nooniusnurgamõõdikuga H 1. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus ± nooniuse lugemi 1. Nooniusnurgamõõdik H 0º -320º väärtusest 2. Mõõteriista iseloomustus ja skeem: Nooniusnurgamõõdikut H kasutatakse laialdaselt detailide nurkade mõõtmiseks
1 FÜÜSIKALISED NÄHTUSED : elektrivoolu soojuslik toime, kaja, spektri teke valguse läbimisel prismast, tumeda pinna soojenemine valguse toimel, ujumine, elektrivoolu magnetiline toime, valgusemurdumine, inerts, soojuspaisumine, hõõrdumine, päikese varjutus, puu okste härmatumine, 2 FÜÜSIKALISED SUURUSED : peegeldumisnurk, valgusekiirus, voolutugevus, rõhumisjõud, optiline tugevus, pindala, rõhk, pinge, takistus, erisoojus FÜÜSIKALISED MÕÕTERIISTAD : kaalud, manomeeter, nihik, ampermeeter, termomeeter, dünamomeeter, voltmeeter, 3 TEISENDAMINE 110kv= 110 000V 220dm3= 0.22m3 100mA=0,1A 90km/h=25m/s 1,5A=1500Am 0,5km2=500 000m2 1500=1,5k 1,5V=1500mV 15dm3= 0.015m3 2k = 2000 1 FÜÜSIKALISED SUURUSED,TÄHISED, MÕÕTÜHIKUD optiline tugevus, D, dpt voolutugevus, I, 1A fookuskaugus, F, 1m võimsus, N, 1W takistus, R, 1 jõud, F, 1N energia, A, 1J ...
1 -0.1 5 0.6 9 9.0 0 6 0.5 7.5 7.5 0 7 0.4 6 6.0 0 8 0.3 4.5 4.4 0.1 9 0.2 3 2.9 0.1 10 0.1 1.4 1.4 0 Teoreetiline: Mõõteriistad: R=U/I U= 15 V Galvanomeeter M906 I= 0.001 A Seeria nr 89009 R= 15000 Ω Mõõtepiirkond 1mA Eksperimentaalne: Etalonvoltmeeter R=U/I Seeria nr 1582 R= 15000 Ω Mõõtepiirkond 15V
Praktilise töö nimetus : Peaga sõrm Praktilise töö nr: 2 Üliõpilased: R.I Õpperühm: AT11a Õppejõud : Mihkel Laurits Töö valmistamise kuupäev : 01.12.2013 Aruande esitamise kuupäev: 02.12.2013 Hinnang tööle: Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli valmistada peaga sõrm. Töövahendid Metallitreipink : Treipink Haas TL-2 , 2011 a. Treiterad : 90 kraadine astmetera. 45 kraadine astmetera. Keermelõikur Mõõteriistad : Nihik,kruvik,joonlaud. Muud abivahendid : Võtmed treiterade ja tooriku kinnituseks,viil. Lõikereziimid Lõikereziimid arvutasime teooriatundides kasutades alltoodud valemeid ja kandsime need operatsiooni kaarti. Lõikekiiruse valem V=3.14xDiameeter x spindlipöörded/1000 Spindlipöörded n=1000 x V/3.14 x D Lõikesügavus t= D-d / 2 Töö kirjeldus Esiteks saagisime metall latist 132mm pikkuse tooriku
Suured maadeavastused Maadeavastuste eeldused Maailmapildi areng. Vajadus idamaiste luksuskaupade järele. Vajadus uute mereteede järele (türklaste tõttu ei saanud Vahemerel idamaadega kaubelda). "Kullajanu". Rikastumissoov. Seiklusjanu. Maadeavastuste eeldused Paremad meresõidu oskused. Täpsemad mõõteriistad. Kompass. Uus laevatüüp karavell. Maadeavastuste algus 15. sajand. Esmalt hakkasid Indiasse viiva meretee otsingutega tegelema portugallased ja hispaanlased. 1487 Bartolomeo Diaz: jõudis Aafrika lõunatippu (Hea Lootuse neem). Vasco da Gama: Portugali meresõitja. Avastas 1498 meretee Indiasse (purjetas ümber Aafrika). Christoph Kolumbus 1451-1504 Itaalia maadeavastaja. Püüdis läände purjetades üle Atlandi ookeani leida meretee
MÕÕTERIISTAD Kristjan Teearu TERMOMEETER · TERMOMEETER ON MÕÕTERIIST, MILLEGA MÕÕDETAKSE GAASIDE, VEDELIKE, MATERJALIDE VÕI ELUSORGANITE TEMPERATUURI. · TEMPERATUURI MÕÕTMISEKS PEAB OLEMA TERMOMEETER VIIDUD MÕÕDETAVA OBJEKTIGA SOOJUSLIKKU KONTAKTI. · MÕÕDETAV VÄÄRTUS CELSIUS, KRAADI TÄHIS ON ° · US - FAHRENHEIT DIGITAALNE TERMOMEETER · MÖÖDAB PINNA SOOJUST ILMA KONTAKTITA LÄBI INFRAPUNA TEHNOLOOGIA · INFRAPUNATERMOMEETER EI MÕÕDA OTSE TEMPERATUURI, VAID SOOJUSKIIRGUSE INTENSIIVSUST MINGIL LAINEPIKKUSEL. SELLEPÄRAST EI TEA SELLINE TERMOMEETER, KUST SEE KIIRGUS TULEB, TA EI NÄE KA NÄHTAVAT VALGUST JA SELLE VÄRVUSEID. TA VAID VÕRDLEB TEMANI JÕUDVAT INFRAPUNAVALGUST ERINEVATELE TEMPERATUURIDELE VASTAVATE MUSTA KEHA KIIRGUSE SPEKTRITEGA. MULTIMEETRIGA TEMPERATUURI MÕÕTMINE · MÕÕDETAKSE LÄBI SPETSIAALSE KAABLI MIS ÜHENDATAKSE COM JA VMA PESSA, NING SEADE K...
9 OT VOOLUALLIKA KASUTEGUR Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku võimsuse ja kasuteguri Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe elemendi, kolme reostaadi määramine sõltuvalt voolutugevusest ning välis- ja lülitiga. ja sisetakistuse suhtest. Skeem Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistad. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem ning anda tööülesanne. 4. Reostaatide liugkontaktid asetage selliselt, et r oleks maksimaalne ning R1 ja R2 minimaalsed. 5. Sulgege lüliti K ning reguleerige reostaadi r abil lühisvoolu tugevus ahelas juhendaja poolt antud väärtustele. Edasise katse käigus aga jätke reostaadi r liugkontakti asend muutumatuks. 6. Vähendage reostaatide R1 ja R2 abil voolutugevust juhendaja poolt etteantud sammu
Praktilise töö nimetus : Astmeline võll Praktilise töö nr: 1 Üliõpilased: Õpperühm: Õppejõud : Mihkel Laurits Töö valmistamise kuupäev : 15.11.2011 Aruande esitamise kuupäev: 29.11.2011 Hinnang tööle: Tallinn 2011 Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli valmistada erinevate kõrgustega astmeline võll. Töövahendid Metallitreipink : Treipink Haas TL-2 , 2011 a. Treiterad : 90 kraadine astmetera 45 kraadine astmetera Mõõteriistad : nihik,kruvik,joonlaud. Muud abivahendid : võtmed treiterade ja tooriku kinnituseks. Lõikereziimid Lõikereziimid arvutasime teooriatundides ja kandsime tulemused operatsioonikaardile. Lõikekiiruse valem V=3.14xDiameeter x spindlipöörded 1000 Spindlipöörded n= 1000 x V 3.14 x D Lõikesügavus t= D-d / 2 Töö kirjeldus
elektromag.võnkumisteks nim. laengu voolutugevuse ja pinge perioodilisi võnkumisi Standardvoolus vooluringis on sagedus 50Hz ja voolutug. 220V ehk 50 korda sekundis +220V ja 50 korda sek -220V ja sada korda sek. vool puudub. Teatud pühjustel tuuakse sisse niinimetatud efektiivväärtused. Efektiivväärtuse valem I= Im/2 I- voolut. efektiivväärtus, U=Um/2 U- pinge efektiivväärtus. Teg. Kõik mõõteriistad mõõdavad vahelduvvoolu korral efektiivväärtusi. Tegelikult +/-311 V Mahtuvustakistus- sellisel juhul on voolu võrku pandud nt kondendaator. Alalisvoolu korral vool kond. Ei läbi Vahelduvvoolu korral osutub nagu vahelduvvool läbiks kondendaatorit. PÕHJUS: pidev kond, laadimine ja tühjenemine mille tulemusena vool n.ö säilib. Kuna kond. Laadimiseks ja ümberlaadimiseks kulub teatud energia miis ta nagu avaldab takistavat mõju voolule Tähis: Xc
inimesel objekti tähise ning mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada. 9. Mis mõõtmine on? -Mõõtmine tähendab mingi füüsikalise suuruse võrdlemist teise samasuguse, ühikuks võetud suurusega 10. Mis reguleerib Eestis mõõtmisprotsesse? -EV mõõteseadus 11. Mõõteseadused –on rahvusvahelisele mõõtühikute süsteemile (SI) vastavate mõõtühikute kasutamine ja väärtuste edastamine 12. Mõõteasjandus e. metroloogia 13. Mõõtesuurused, mõõdevahendid(raamat ntks), mõõteriistad(põhiühikud n: meeter, sekund, kg.) 14. Nimeta mõõteriistu, mis vajavad taatlemist. -voolumõõtja, veemõõtja, dosimeeter(kui suur radioaktiivne kiirgus meid ümbritseb, kaal 15. SI süteemi põhiühikud (7põhi, 2 lisa) –põhi: meeter, sekund, kg, kelvin, amper, kandela, mool. Ja lisa:raadian ja steradiaan 16. Kordsed ühikud -põhiühik m, kordne cm või põhi on kilogramm kordne on gramm 17. Mõõtemääramatus on pool väikseimast ühikust mõõtevahendil. 18
Kui juhi temp. Hoida konstantsena, siis määravad juhi takistuse ainult selle materjal ja mõõtmed.. 6. Jadaühendus: U= U1+U2+U3, R=R1+R2+R3 I=const, voolutugevus on kõigis juhtides samasugune. Kui jadamisi on ühendatud n ühesugust takistus R, siis R=n*R1 Rööpühendus: I=I1+I2+I3 Uab=U1=U2=U3- ÜHESUGUNE PINGE 1/R=1/R1+1/R2+1/R3 R=R1/n 7. Millega mõõdetakse voolutugevust ja millega pinget? Kuidas need mõõteriistad ühendama peab? Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. ................ Ampermeeter ühendatakse mõõdetava seadmega jadamisi, nt ..................... . Pinget mõõdetakse voltmeetriga ............. , see ühendatakse seadmega alati rööbiti. Võib ka ühendada otse vooluallika klemmidega. 8. Joule Lentzi seadus on füüsika seadus, mille kohaselt elektrivoolutoimel juhis eraldub soojushulk Q on võrdne voolutugevuse J ruudu,
Sai tähti taas lahti võtta Kerge ja kiire Raamatud - odavamad ja kättesaadavamad Hariduse ja teaduse kiirem areng Inkunaablid Trükikunsti leiutamisest kuni 1500.a Ehk hällitrükised Sõnast incunabula 1460. aastani 30 eri nimetust Raamatuid 100 - 300 Kogu maailmas 450 000 Maadeavastused maailmapildi avardajana Maadeavastus sai suure alguse aastal 1492 Algas Euroopast Meretee Indiasse, Kagu-Aasiasse ja Ameerika Ebatäpsed mõõteriistad Kes oli Cristoph Kolumbus? Christoph Kolumbus (1451-1506) Itaalia meresõitja 1492 (Nina, Pinta ja Santa Maria) 12. oktoober 1492 Indiaanlased Viikingid Kes oli Vasco da Gama? Vasco da Gama (1460-1524) Portugali meresõitja 170 mehest jai ellu 55 Leidis meretee Indiasse ( 20. mail 1498) Hea Lootuse neem Kes oli Fernão de Magalhães? Fernão de Magalhães (1480-1521) Portugali meresõitja (Hispaania lipu all) 5 laeva ja 260 meest 6. september 1522
keerulisemaks ja põhjalikumaks. Lõpuks õpetab programm õpilasel koostama skeeme mida leidub näiteks uksekellades, autodes ja muudes elektroonika seadmetes. Virtual Labs: Electricity kasutab erinevaid võtteid laste õpetamiseks. Kui õpilased on iseseisvad ja tunnevad elektriõpetust, võivad nad ise erinevad skeeme kokku panna, selleks saavad nad kasutada ikoone mis sõmboliseerivad erinevaid tarvikuid nagu näiteks juhtmed, mõõteriistad, takistid, akud ja palju muid. Vähem kogenenud õpilased saavad lahendada ülesandeid mis on tootja kooli versioonile sellest programmist kaasa pannud.. Nende hulgas on nii küsimusi kui ka pikemat lahendust nõudvad ülesanded. Programmiga on kaasas ,,Sci-Clopedia" mis õpetab õpilastele elektrifüüsikat ja sisaldab palju artikleid elektrist. Hariduslik väärtus Virtual Labs: Electricity aitab õpilastel avastada elektriskeemide põhi tõdesid,
Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mõõtmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi. Takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sõltuvuse graafikuks on sirge tõusuga k= S ning siit saame,et =kS , kus S on traadi ristlõike pindala. S=r² 4. Töö käik 1) Protokollige mõõteriistad. 2) Mõõtke kruvikuga traatide diameetrid viiest erinevast kohast ja kandke tulemused tabelisse 1. Traadi diameetri mõõtmine. Tabel 1. Jrk.nr (mm) (mm) (Peene traadi läbimõõt) (Jämeda traadi läbimõõt) 1. 0.78 1.56 2. 0
LABORATOORNE TÖÖ 13 Korkkaliibri (kolvisõrm) mõõtmine püstoptimeetriga 1. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Püstoptimeeter H 0-150mm 0,001mm 2. Mõõteriista iseloomustus ja skeem: Püstoptimeetrit kasutatakse kontaktmõõtmiseks võrdlusmeetodil. Optimeetri skaala jaotise väärtus on 0,001 mm, mõõtepiirkond skaala ulatuses ±0,01 mm. Välismõõte saab mõõta vahemikus 0...150 mm. 1 alus 8 arretiir (1)
voolutugevus galvanomeetris ja Rg galvanomeetri sisetakistus. Galvanomeetrist on vaja teha voltmeeter mõõtepiirkonnaga U. Galvanomeetrit ja eeltakistit läbib üks ja seesama voolutugevus Ig Avaldame siit eeltakisti väärtuse RE Tähistame U/Ug = n , saame RE = Rg(n 1) Järelikult galvanomeetri mõõtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja,et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 4. Töö käik. 1. Protokollisin mõõteriistad. Ette oli antud järgmised väärtused: U= 10 V , Rg= 7200 , Ig= 200 mA= 2*10-4 A 2. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutasin eeltakisti RE . Selleks oli vaja leida Ug väärtus. Leidsin selle valmemist Ug => 2*10-4= Ug / 7200 =>Ug= 1,44 RE leidsin valemist => ja valisin selle takistusmagasinil. 3. Reguleerisin etalonvoltmeetri näidu pingele U . 4
LABORATOORNE TÖÖ 3 Aukude sügavuse mõõtmine sügavuskruvikuga 1.Kasutatud mõõteriistad ja seadmed Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Nihik 0-150mm 0,1mm 2. Sügavuskruvik 0-100mm 0,01mm 3. Detail mõõdetavate aukudega 2.Mõõteskeem 3.Mõõtetulemused Mõõde Mõõde sügavuskruvikuga Ava nr. Otsak nihikuga 1 2 3 Keskm.
-1 -1 U 0, 72 RE = Rg g RE = 7200 = 92,8k Tähistame U/Ug = n, saame RE = Rg (n - 1) Järelikult galvanomeetri mõõtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja, et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 4. Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistad. 2. Vastavalt uhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil. 3. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U. 4. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. 5. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvaes 0-lt U-le ja
ALALISVOOL Füüsikaliste suuruste tähised, mõõtühikud, valemid ja mõõteriistad Suurus Tähis Mõõtühik Valem Mõõteriist VOOLUTUGEVUS I 1A I=U/R PINGE U 1V U=I*R Voltmeeter TAKISTUS R 1 R=U/I Oommeeter AEG t 1s t=A/N
Peegelhologramm Peegelhologramme vaadeldakse valges tavavalguses ja plaati valgustatakse vaatlejapoolsest küljest. Nad on harilikult ühevärvilised ja edastavad kujutatava detaile hästi. Turvamärgised Turvamärgistel ja trükistes on reljeefhologrammid. Nad on pressitud peegeldavasse kilesse ja neid valgustatakse esiküljelt Holograafia rakendus Lai kasutusväli teadustöös ja tehnikaobjektide testimisel. Lendurikabiini seadmetes, mis otsekui tõstavad mõõteriistad piloodi vaatevälja. Kauplusekassade vöötkoodlugejad. Holograafiat kasutatakse üha enam ka kunstis ja meelelahutuses. Holograafilised turvamärgiseid eelistatakse teistele, sest neid on raske võltsida. Holograafia kunstis ja meelelahutuses Paljudes muuseumides ja Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks galeriides kogu maailmas võib Teine tase leida hologramme, sest tihti ei Kolmas tase
kus Ig on siis voolutugevus galvanomeetris ja Rg galvanomeetri sisetakistus. Galvanomeetrist on vaja teha voltmeeter mootepiirkonnaga U. Galvanomeetrit ja eeltakistit läbib üks ja seesama voolutugevus Ig Avaldame siit eeltakisti väärtuse RE Tähistame U/Ug = n , saame RE = Rg(n 1) Järelikult galvanomeetri mootepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja,et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest 4. Töö käik. 1.Protokollisime mõõteriistad. 2.Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil. Saime juhendajalt järgmised parameetrid : I=10mA=0,01A Rg=7100 Ig=500µA=0,0005A Arvutasime välja n = = 20 ning Rs = Ie = 0,01mA I1 = 0,1mA 3.Reguleerisime etalonvoltmeetri näidu pingele U . 4.Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. 5.Leidsime kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele
Praktilise töö nimetus : Astmeline võll Praktilise töö nr: 1 Üliõpilased: R.I Õpperühm: AT11a Õppejõud : Mihkel Laurits Töö valmistamise kuupäev : 28.10.2013 Aruande esitamise kuupäev: 11.11.2013 Hinnang tööle: Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli valmistada erinevate kõrgustega astmeline võll. Töövahendid Metallitreipink : Treipink Haas TL-2 , 2011 a. Treiterad : 90 kraadine astmetera. 45 kraadine astmetera. Mõõteriistad : Nihik,kruvik,joonlaud. Muud abivahendid : Võtmed treiterade ja tooriku kinnituseks,viil. Lõikereziimid Lõikereziimid arvutasime teooriatundides kasutades alltoodud valemeid ja kandsime need operatsiooni kaarti. Lõikekiiruse valem V=3.14xDiameeter x spindlipöörded 1000 Spindlipöörded n= 1000 x V 3.14 x D Lõikesügavus t= D-d / 2 Töö kirjeldus
Tarbijal eralduv võimsus on maksimaalne, kui tarbija takistus R ja vooluallika sisetakistus r on võrdsed. Kasutegur, s.o. kasuliku ja koguvõimsuse suhe,on leitav valemiga: (2) Valemite (1) ja (2) analüüs näitab, et nii kasutegur kui ka kasulik võimsus on suuremad sellel vooluallikal, mille sisetakistus on väiksem. 4. Töökäik. 1. Protokollime mõõteriistad 2. Tutvume allpool joonisel toodud skeemiga. Punktiiriga piiratud kast kujutab endast uuritavat vooluallikat. 3. Lüliti K avatud olekus registreerime voltmeetri näidu, mis on sel juhul ligikaudu võrdne vooluallika elektromotoorjõuga. Ɛ= 9,42 V 4. Sulgeme lüliti K ning reguleerime reostaadi r abil lühisvoolu tugevus ahelas juhendaja poolt antud väärtusele. 5
............................................................................................ ............................................................................................................. Kaitse riietus....................................................................................... Tulekustutus vahend........................................................................... Lisa 3: Sildid, dokumendid ja mõõteriistad........................................ 1. SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on pingealused tööd ja valisin antud teema sellepärast, et see on mulle huvipakkuv ja on suurem huvi mõista laiemalt pingealuseid töid. Töötan ise ettevõttes kus tuleb teha meie mõistes erand korras ka pinge all töid. Meie ettevõttes on selleks vajalikud meetmed, dokumendid, tööriistad olemas ja kõik vastab nõutele. Ise isiklikult pole teinud veel pingealust tööd
Tarbijal on eralduv võimsus maksimaalne kui tarbija takistus R ja vooluallika sisetakistus r on võrdsed. Kasutegur, s.o kasuliku ja koguvõimsuse suhe, on leitav valemiga (2) Valemite (1) ja (2) analüüs näitab, et nii kasutegur kui ka kasulik võimsus on suuremad sellel vooluallikal, mille sisetakistus on väiksem. 4. Töö käik a. Protokollime mõõteriistad. Tutvume allpool joonisel toodud skeemiga. Punktiiriga piiratud kast kujutab endast uuritavat vooluallikat. 4 b. Lüliti K avatud olekus registreerige voltmeetri näit, mis on sel juhul ligikaudu võrdne voolualiika elektromotoorjõuga. =8,95 V c. Sulgeme lüliti K ning reguleerime reostaadi r abil lühisvoolu tugevuse ahelas juhendaja poolt antud väärtustele
annaabi.ee 
