· klapid · klapivedrud · mehhanismi ajam Ajam Käitab gaasijaotusmehhanismi Saab käituse väntvõllilt · kett · hammasrihm · hammasratas Gaasijaotusmehhanismi ajam Ülekanne väntvõlli 2 pööret = nukkvõlli 1 pööre Nukkvõll Ülesanne avada ja sulgeda õigel ajal, kindlas järjekorras, läbi nookuri või tõukuri klappe. Iga silindri kohal kaks nukki Klapiajam Ülesanne liigutada klappi · nookur · Tõukur · nukkvõll · Nookurit liigutab nukkvõll · Nookur liigutab klappe OHC Ülaasetusega nukkvõll asetseb plokikaanel Ajamiks · hammasrihm · rullpukskett DOHC 2 nukkvõlli · E - väljalaskenukkvõll · I - sisselaskenukkvõll OHV Alaasetusega nukkvõll asub mootoriplokis. Ajam · rullpukskett · hammasrattad Klapimehhanism Ülesandeks · hoida klappi klapipesas · klapi avamisel ja
geomeetrilisel teljel. Pöörlemistelje ning geomeetrilise telje vahet nimetatakse ekstsentrilisuseks. Kasutamisel nukina tagab ekstsentrik nukkmehhanismi sujuva töö, sest survenurk jääb muutumatuks. Nukkmehhanism mehhanism mis sisaldab muutuva kõverusega kõrgpaari elemendiga lüli. Lihtsaima kolmelülilise tasandilise nukki vedav lüli on kas pöörlev või nookuv ketasnukk või translatoorselt edasi tagasi liikuv liugurnukk Veetav lüli translatoorselt edasi-tagasi liikuv tõukur või nookur. Veetava lüli kiirenduse sõltuvuse ajast (liikumisseaduse) määrab nuki kuju. Nukud on kompaktsed, nende koostööd saab hõlpsasti korraldada, neile saab anda kõiki võimalikke liikumisseadusi. Kuid nad kuluvad üsna kiiresti ja võivad põhjustada vibratsiooni ja lööke. Nukke kasutatakse laialdaselt mehaanilistes automaatides. Nukkide hulka kuuluvad ka veeravate hoobadega mehhanismid. Nukkvõll, nukkidega võll. See tagab seadmes operatsioonide ´tsüklilise kooskõlastatud sooritamise
eemaldumise silindrist ja silindri läbipuhumise. Ehitus- Sõltuvalt tüübist jaotuvad GJM-id: hülss-, siiber-, jaotur- ja klappmehhanismideks, Klappmehhanism paikneb kas plokikaanes või mootoriplokis GJM-i klapiajameid võib liigitada alljärgnevalt: OV, SV, OHV, OHC, SOHC, DOHC ja TOHC. Klappidega GJM-i põhiosad on: 1)nukkvõll, 2)nukkvõlli muutemehhanism, 3)tõukur(seen-,rull-,tass-jahüdrotõukur), 4)nookur(kiik-,nook-ja,liitnookur), 5)klapp 6)vedru(ühe-ja kahekordne kruvivedru ning kahepoolne silindervedru), 7) klappide pöördeseade. Nukkvõll- Nukkvõlli käivitab ajami abil väntvõll. Ülekanne on valitud selliselt, et väntvõlli kahe pöörde jooksul teeb nukkvõll (samuti kõrgsurvepumba nukkvõll) ühe pöörde. Nukkvõllil on niipalju nukke, kuivõrd mootoril on klappe. Nukkide asend vastab mootori tööjärjekorrale. OHV- Overhead Valve engine
Alanukkvõlliga gaasijaotusmehhanismis on rohkem detaile, mille inerts mõjutab suuresti mootori tööd (piirab mootori pöörete arvu tõstmist). Kiirekäigulistel mootoritel kasutatava ülanukkvõlli korral avab nukkvõll otseselt klapi, mille tõttu on inertsjõud minimaalsed ja mootorile võib lisada maksimaalpöördeid. 1 Alanukkvõlli puhul kasutatavad detailid: · Nukkvõll · Tõukur · Tõukurivarras · Nookur · Klapp Nukkvõll koosneb järgmistest osadest: · Õlipumba käitushammasratas · Võlli nukid · Laagritapid · Võlli nukid · Ekstsentrik bensiinipumba käitamiseks Nukkvõlli ajamid Neljataktilise mootori korral pöörleb nukkvõll palju aeglasemalt kui väntvõll. Olenevalt nukkvõlli asetusest kasutatakse tema käitamiseks kas hammasratasülekannet, kettülekannet või hammasrihmülekannet. Viimased neist on kaasaegsemad.
Kolb liigub silindris töötakti ajal gaasiderõhu toimel ülemisest surnud seisust (ÜSS) alumisse surnud seisu (ASS). S kolvikäik, d silindri läbimõõt, V1 silindri töömaht, Vp põlemiskambri maht, 1- kolb, 2- silinder või hülss Mootori silindrite asetus Ridamootor V- mootor Boksermootor Mootori osad:1-kolb, 2- keps, 3- hülss, 4- pihusti, 5- nookur, 6- turbolaadur, 7- kõrgrõhupump, 8- klapptermostaat, 9- kütusefiltrid, 10- kompressor, 11- väändevõnkesummuti, 12- õlipump, 13- generaator, 14- jaotushammasrattad, 15- õlivõttur, 16- Väntvõll, 17- Nukkvõll, 18- hooratas Väntvõll 1-vändakael , 2- õlikanali puurimise ava, 3- võllikael, 4- vastukaal, 5-põsk, 6-õlitusava Väntmehhanism Väntmehhanism koosneb mootoriplokist, mille sees silindrid või hülsid, väntvõllist, kepsust, kolvist,
GJM-i arengusuunad on: 1) nukkvõlli valmistamine torumaterjalist, millele paigaldatakse pingistuga eksentrikelemendid; 2) eriliiki gaasijaotusfaasi muutemehhanismide valmistamine; 3) gaasijaotusmehhanismi asendamine elektro-hüdraulilise täiturmehhanismiga; 4) eritüüpi GJM-ide juurutamine mootori ehituses. Klappidega GJM-i põhiosad on: 1) nukkvõll, 2) nukkvõlli muutemehhanism, 3) tõukur (seen-, rull-, tass- ja hüdrotõukur), 4) nookur (kiik-, nook- ja liitnookur), 5) klapp, 6) vedru (ühe- ja kahekordne kruvivedru ning kahepoolne silindervedru), 7) klappide pöördeseade. Nukkvõll Nukkvõlli käivitab ajami abil väntvõll. Ülekanne on valitud selliselt, et väntvõlli kahe pöörde jooksul teeb nukkvõll (samuti kõrgsurvepumba nukkvõll) ühe pöörde. Nukkvõllil on niipalju nukke, kuivõrd mootoril on klappe. Nukkide asend vastab mootori tööjärjekorrale.
4) Sisselaskeklapi pese 5) Klappi juhtpuks 6) Sisse- ja väljalaskekleppid 7) Klappide survepukk 8) Nookur 9) Kaitsekaas 10) Käivitusklapp 11) Indikaatorkraan 12) Õhu väljalasketrakt 13) Õhu sisselasketrakt 2.2.4 Väntkepsmehhanism 2.2.4.1 Kolvid ja kepsu ehitus
kaudu. 2. Klapid 11 Klapid avavad ja sulgevad sisse ja väljalaskekanalite avasid sõltuvalt kolvi asendist silindris ning mootori tööjärjekorrast. Mootoriklapid on valmistatud nikli sisaldusega kõrglegeeritud terasest. Klapikomplekt koosneb: 1. klapipea 2. klapipesa 3. juhtpuks 4. klapisäär 5. muutuva sammu ja keerme suunaga klapivedrud 6. klapisääretihendid 7. tugipuks ja taldrik 8. lukustuskoonused 3. Nookur Nookurid kannavad tõukejõu tõukvardalt klapile. Nad valmistatakse terasest ning kujutavad endast keskelt teljele toetatud väikesi kange. 4. Tõukur On ette nähtud jõu ülekandmiseks nukkvõlli nukkidelt tõukurvarrastele. Tõukurid kujutavad endast alt kinnist teras või malmsilindrit, mille põhjas on sfääriline süvend. Sellesse toetub tõukurvarda alumine otsak. 5. Tõukurvardad Annavad edasi tõukejõu tõukuritelt nookuritele. 6. Klapivedru
kaudu. 2. Klapid Klapid avavad ja sulgevad sisse ja väljalaskekanalite avasid sõltuvalt kolvi asendist silindris ning mootori tööjärjekorrast. Mootoriklapid on valmistatud nikli sisaldusega kõrglegeeritud terasest. Klapikomplekt koosneb: 9 1. klapipea 2. klapipesa 3. juhtpuks 4. klapisäär 5. muutuva sammu ja keerme suunaga klapivedrud 6. klapisääretihendid 7. tugipuks ja taldrik 8. lukustuskoonused 3. Nookur Nookurid kannavad tõukejõu tõukvardalt klapile. Nad valmistatakse terasest ning kujutavad endast keskelt teljele toetatud väikesi kange. 4. Tõukur On ette nähtud jõu ülekandmiseks nukkvõlli nukkidelt tõukurvarrastele. Tõukurid kujutavad endast alt kinnist teras või malmsilindrit, mille põhjas on sfääriline süvend. Sellesse toetub tõukurvarda alumine otsak. 5. Tõukurvardad Annavad edasi tõukejõu tõukuritelt nookuritele. 6. Klapivedru
OV, SV, OHV, OHC, SOHC, DOHC ja TOHC. GJM-i arengusuunad on: 1) nukkvõlli valmistamine torumaterjalist, millele paigaldatakse pingistuga eksentrikelemendid; 2) eriliiki gaasijaotusfaasi muutemehhanismide valmistamine; 3) gaasijaotusmehhanismi asendamine elektro-hüdraulilise täiturmehhanismiga; 4) eritüüpi GJM-ide juurutamine mootori ehituses. Klappidega GJM-i põhiosad on: 1) nukkvõll, 2) nukkvõlli muutemehhanism, 3) tõukur (seen-, rull-, tass- ja hüdrotõukur), 4) nookur (kiik-, nook- ja liitnookur), 5) klapp, 6) vedru (ühe- ja kahekordne kruvivedru ning kahepoolne silindervedru), 7) klappide pöördeseade. Liug laager Millest liuglaager valmistatakse miks Millest sõltub kuju Millistest osadest koosneb Mootori plokk Millest mootoriplokki valmistatakse miks Millest sõltub kuju Millistest osadest koosneb Hülss Millest hülss valmistatakse miks Millest sõltub kuju Millistest osadest hülss koosneb Kuidas toimub tihendamine Hülss Kuiv Sleeves:
Neljast kinemaatilisest paarist üks on translatsioonipaar ning ülejäänud on ratsatsioonipaarid. Vedavaks võib olla nii vänt kui ka liugur Kui vedavaks on ühtlase kiirusega pöörlev vänt siis liuguri keskmine kiirus noo sinna kui tagasikäigul on samasuur ning käigu pikkus S=2r Nukkmehhanismid Lihtsamad, tasapinnalisemad, kolmelülilised nukkmehhanismid koosnevad kahest liikuvast (vedav lüli-nukk ja veetav lüli- tõukur ja nookur) ühest kõrgemast paarist liikuvate lülide vahel ja kahest madalamast paarist liikuvate lülide ja kinnilüli vahel. Nukkmehhanismi puudused · Nuki täpse profiili valmistamine võib osutuda väga keeruliseks · Kõrgpaari kulumine suure erisurve ja libisemiskiiruse tõttu · Mõnede liikumisseaduste puhul võivad tekkida löögid, mis nõrgestavad mehhanismi Eelised · Veetavale lülile võib anda praktiliselt kõigi võimalike seaduste kohast liikumist
Toyota kasutatav gaasijaotust muutev süsteem on tuntud VVT-i (Variable Valve Timing with intelligence) nime all. 8 Gaasijaotusmehhanismi detailide inglisekeelsed nimetused Nukkvõll- Camshaft Sisselaske klapp- Intake valve Väljalaske klapp- Exhaust Valve Põlemiskaber- Combustion chamber Hammasrihm- Timing belt Rihmapinguti- Tensioner pulley Väntvõll- Crankshaft Klapivedru- Valve spring Nookur- Rocker arm Plokikaas- Cylinder head Hüdrotõukur- Hydraulic valve lifter (tappet) Mehaaniline tõukur- Mechanical valve lifter (tappet) Tihendid/Laagrid: klapikambrikaane kummist tihend, klapisääretihendid, plokikaane tihend, simmerlingid (kaelustihend). Küsimused: 1. Mis määrab mootori tööjärjekorra? Silindrite arv ja sellest sõltuv väntvõlli ehitus ning nukkvõll. 2. Milline on ülekandearv ajamis väntvõllilt nukkvõllile?
järgneva ,,töötakti" ajal kasutamata. Selleks avatakse lisaklapp 4 (Mercedes Benzi veokitel) või avatakse erilise hüdraulilise ajami abil veidi väljalaskeklappi (MAN veokite EVB pidur). Sele 28. Lisaklapiga mootorpidur (allikas: MAN) 1 suruõhk, 2 väljalaskekanali drosselklapp, 3 väljalaskekanal, 4 lisaklapp, 5 sisselaskekanal, 6 kolb. Sele 29. Firma MAN mootorpiduri EVB põhiosad (allikas: MAN) 3 nookur, 5 õli sisselaskekanal, 6 tagasilöögiklapp, 8 nookuri tugi, 9 õli väljalaskekanal, 11 kolvi käigu piiraja, 12 kolb, 13 väljalaskeklapp. Vasakpoolsel selel on kujutatud EVB tööpõhimõtet. Klapivedrud suruvad nookuri (3) vastu tuge (8) ja õlikanal (9) on suletud. Õli rõhu mõjul liigub kolb (12) käigu piiraja poolt lubatava pikkuse võrra (ca 2 mm) allapoole ja avab samavõrra väljalaskeklappi. Sel viisil luuakse gaaside liikumisele lisatakistus. Parempoolsel selel avanevad
väntmehhanismiga, 2-segaviisil. Sel juhul siseneb õhk akna kaudu, mida suleb ja avab kolb, heitgaasid aga väljuvad klapiavade kaudu. Rippklappidega gaasijaotusmehhanism töötab järgmiselt. Väntvõll käitab hammasrataste kaudu nukkvõlli, mille nukk tõstab pöörlemisel tõukurit. Tõukuri säär liigub mootoriplokis. Koos tõukuriga tõuseb varras, mille alumine ots toetub tõukuri sfäärilise süvendi põhja ja ülemine vastu nookuri reguleerpolti. Teljele paigutatud nookur vajutab pöördumisel klapi alla. Seejuures avaneb plokikaane kanal ning vedrud, mis olid eelnevalt klappide suletuna hoidmiseks pinge all, surutakse veel rohkem kokku. Klapi säär liigub puksis. Klapp on kõige rohkem avatud siis, kui tõukur asub nuki tipul. Nukkvõlli edasisel pöördumisel vajub tõukur järk-järgult allapoole, klapp liigub aga vedrude jõul üles, sulgedes käigu lõpus tihedalt plokikaane kanali. Klapi tagasiliikumisel
liugelaager – ühepoolne radiaal-tugi – kahepoolne aksiaalne veerelaager veerelaager ÜLEKANDED JA ÜHENDUSELEMENDID – sidur – nukk – hõõrdülekanne – pidur – nookur – rihmülekanne – kettülekanne – silindriline – kooniline hammasülekanne hammasülekanne – tiguülekanne – kruviülekanne 4
7. Mutter 8. Indikaatorkraan 9. Sisselaskeklapi pesa 10. Väljalaskeklapi pesa Gaasijaotusmehhanism Nukkvõll 1. Nukkvõlli osa 8.Hammasratas 2. Laagrikael 9.Aksiaallaager 3. Polt 4. Fikseerimisnõel 5. Pikendusosa 6. Kate 7. Maksimumpöörete kaitse 77 Gaasijaotusmehhanism: 1. Nookuripuki kinnituspolt 2. Stopperseib 3. Nookur 4. Tõukur 5. Tõukuri kaitsetoru 6. Tõukuri juhtploki kinnitusmutter 7. Tõukuri jutplokk 8. Kate 10. Juhtnõel 11. Juhtpesa 12. Laagrikael 13. Nookuriplokk 14. Klappide survepakk 15. Silindriline nõel 16. Vedru Küttusefilter 78 Tavaline kahepoolne kütusefilter e. duplexfilter 1. Ventileerimispolt 2. Kaan 3. Filterelement 4. Sisemine element 5. Juhtrõngas 6
Puudused: 1. nuki valmistamise keerukus, 2. mehhanismi kõrgpaari elementide kiire kulumine suure erisurve tõttu kokkupuutekohal. Nukkmehhanismid võivad olla nii tasandilised kui ruumilised. Nukkmehhanismi sisendlüliks on nukk, mis pöörleb ümber kinnispunkti (ketasnukk 1 joon.5-1) või liigub translatoorselt edasi-tagasi (liugurnukk 2). Mehhanismi väljundlüli onakas tõukur 3 (liigub translatoorselt b edasi-tagasi) või nookur 4 (noogub). c d 55 a b c Joon. 5-1 Joon. 5-2 Nukkmehhanismi kõrgpaari K enamlevinenud tüübid on toodud joonistel 5-1 ja 5-2, kus joonisel 5-1 on teraviktõukurid ja nookurid, joonisel 5-2 rull-, profiil- ja tasandtõukur. Kõrgpaari elemendid hoiab pidevas kontaktis lukustus (vt. joon
annaabi.ee 
