· klapid · klapivedrud · mehhanismi ajam Ajam Käitab gaasijaotusmehhanismi Saab käituse väntvõllilt · kett · hammasrihm · hammasratas Gaasijaotusmehhanismi ajam Ülekanne väntvõlli 2 pööret = nukkvõlli 1 pööre Nukkvõll Ülesanne avada ja sulgeda õigel ajal, kindlas järjekorras, läbi nookuri või tõukuri klappe. Iga silindri kohal kaks nukki Klapiajam Ülesanne liigutada klappi · nookur · Tõukur · nukkvõll · Nookurit liigutab nukkvõll · Nookur liigutab klappe OHC Ülaasetusega nukkvõll asetseb plokikaanel Ajamiks · hammasrihm · rullpukskett DOHC 2 nukkvõlli · E - väljalaskenukkvõll · I - sisselaskenukkvõll OHV Alaasetusega nukkvõll asub mootoriplokis. Ajam · rullpukskett · hammasrattad Klapimehhanism Ülesandeks · hoida klappi klapipesas · klapi avamisel ja
geomeetrilisel teljel. Pöörlemistelje ning geomeetrilise telje vahet nimetatakse ekstsentrilisuseks. Kasutamisel nukina tagab ekstsentrik nukkmehhanismi sujuva töö, sest survenurk jääb muutumatuks. Nukkmehhanism mehhanism mis sisaldab muutuva kõverusega kõrgpaari elemendiga lüli. Lihtsaima kolmelülilise tasandilise nukki vedav lüli on kas pöörlev või nookuv ketasnukk või translatoorselt edasi tagasi liikuv liugurnukk Veetav lüli translatoorselt edasi-tagasi liikuv tõukur või nookur. Veetava lüli kiirenduse sõltuvuse ajast (liikumisseaduse) määrab nuki kuju. Nukud on kompaktsed, nende koostööd saab hõlpsasti korraldada, neile saab anda kõiki võimalikke liikumisseadusi. Kuid nad kuluvad üsna kiiresti ja võivad põhjustada vibratsiooni ja lööke. Nukke kasutatakse laialdaselt mehaanilistes automaatides. Nukkide hulka kuuluvad ka veeravate hoobadega mehhanismid. Nukkvõll, nukkidega võll. See tagab seadmes operatsioonide ´tsüklilise kooskõlastatud sooritamise
Nukkvõll- Nukkvõlli käivitab ajami abil väntvõll. Ülekanne on valitud selliselt, et väntvõlli kahe pöörde jooksul teeb nukkvõll (samuti kõrgsurvepumba nukkvõll) ühe pöörde. Nukkvõllil on niipalju nukke, kuivõrd mootoril on klappe. Nukkide asend vastab mootori tööjärjekorrale. OHV- Overhead Valve engine Head Cover- Plokikaan Valve Rocker Arm- Nookur Exhaust valve- Väljalaske kalpp Combustion Chamber- plahvatus kamber Rush Rod- tõukur varras Valve lifter- Camshafter- nukkvõll Joonis.1 Joonis
Alanukkvõlliga gaasijaotusmehhanismis on rohkem detaile, mille inerts mõjutab suuresti mootori tööd (piirab mootori pöörete arvu tõstmist). Kiirekäigulistel mootoritel kasutatava ülanukkvõlli korral avab nukkvõll otseselt klapi, mille tõttu on inertsjõud minimaalsed ja mootorile võib lisada maksimaalpöördeid. 1 Alanukkvõlli puhul kasutatavad detailid: · Nukkvõll · Tõukur · Tõukurivarras · Nookur · Klapp Nukkvõll koosneb järgmistest osadest: · Õlipumba käitushammasratas · Võlli nukid · Laagritapid · Võlli nukid · Ekstsentrik bensiinipumba käitamiseks Nukkvõlli ajamid Neljataktilise mootori korral pöörleb nukkvõll palju aeglasemalt kui väntvõll. Olenevalt nukkvõlli asetusest kasutatakse tema käitamiseks kas hammasratasülekannet, kettülekannet või hammasrihmülekannet. Viimased neist on kaasaegsemad.
Kolb liigub silindris töötakti ajal gaasiderõhu toimel ülemisest surnud seisust (ÜSS) alumisse surnud seisu (ASS). S kolvikäik, d silindri läbimõõt, V1 silindri töömaht, Vp põlemiskambri maht, 1- kolb, 2- silinder või hülss Mootori silindrite asetus Ridamootor V- mootor Boksermootor Mootori osad:1-kolb, 2- keps, 3- hülss, 4- pihusti, 5- nookur, 6- turbolaadur, 7- kõrgrõhupump, 8- klapptermostaat, 9- kütusefiltrid, 10- kompressor, 11- väändevõnkesummuti, 12- õlipump, 13- generaator, 14- jaotushammasrattad, 15- õlivõttur, 16- Väntvõll, 17- Nukkvõll, 18- hooratas Väntvõll 1-vändakael , 2- õlikanali puurimise ava, 3- võllikael, 4- vastukaal, 5-põsk, 6-õlitusava Väntmehhanism Väntmehhanism koosneb mootoriplokist, mille sees silindrid või hülsid, väntvõllist, kepsust, kolvist,
GJM-i arengusuunad on: 1) nukkvõlli valmistamine torumaterjalist, millele paigaldatakse pingistuga eksentrikelemendid; 2) eriliiki gaasijaotusfaasi muutemehhanismide valmistamine; 3) gaasijaotusmehhanismi asendamine elektro-hüdraulilise täiturmehhanismiga; 4) eritüüpi GJM-ide juurutamine mootori ehituses. Klappidega GJM-i põhiosad on: 1) nukkvõll, 2) nukkvõlli muutemehhanism, 3) tõukur (seen-, rull-, tass- ja hüdrotõukur), 4) nookur (kiik-, nook- ja liitnookur), 5) klapp, 6) vedru (ühe- ja kahekordne kruvivedru ning kahepoolne silindervedru), 7) klappide pöördeseade. Nukkvõll Nukkvõlli käivitab ajami abil väntvõll. Ülekanne on valitud selliselt, et väntvõlli kahe pöörde jooksul teeb nukkvõll (samuti kõrgsurvepumba nukkvõll) ühe pöörde. Nukkvõllil on niipalju nukke, kuivõrd mootoril on klappe. Nukkide asend vastab mootori tööjärjekorrale.
4) Sisselaskeklapi pese 5) Klappi juhtpuks 6) Sisse- ja väljalaskekleppid 7) Klappide survepukk 8) Nookur 9) Kaitsekaas 10) Käivitusklapp 11) Indikaatorkraan 12) Õhu väljalasketrakt 13) Õhu sisselasketrakt 2.2.4 Väntkepsmehhanism 2.2.4.1 Kolvid ja kepsu ehitus
kaudu. 2. Klapid 11 Klapid avavad ja sulgevad sisse ja väljalaskekanalite avasid sõltuvalt kolvi asendist silindris ning mootori tööjärjekorrast. Mootoriklapid on valmistatud nikli sisaldusega kõrglegeeritud terasest. Klapikomplekt koosneb: 1. klapipea 2. klapipesa 3. juhtpuks 4. klapisäär 5. muutuva sammu ja keerme suunaga klapivedrud 6. klapisääretihendid 7. tugipuks ja taldrik 8. lukustuskoonused 3. Nookur Nookurid kannavad tõukejõu tõukvardalt klapile. Nad valmistatakse terasest ning kujutavad endast keskelt teljele toetatud väikesi kange. 4. Tõukur On ette nähtud jõu ülekandmiseks nukkvõlli nukkidelt tõukurvarrastele. Tõukurid kujutavad endast alt kinnist teras või malmsilindrit, mille põhjas on sfääriline süvend. Sellesse toetub tõukurvarda alumine otsak. 5. Tõukurvardad Annavad edasi tõukejõu tõukuritelt nookuritele. 6. Klapivedru
kaudu. 2. Klapid Klapid avavad ja sulgevad sisse ja väljalaskekanalite avasid sõltuvalt kolvi asendist silindris ning mootori tööjärjekorrast. Mootoriklapid on valmistatud nikli sisaldusega kõrglegeeritud terasest. Klapikomplekt koosneb: 9 1. klapipea 2. klapipesa 3. juhtpuks 4. klapisäär 5. muutuva sammu ja keerme suunaga klapivedrud 6. klapisääretihendid 7. tugipuks ja taldrik 8. lukustuskoonused 3. Nookur Nookurid kannavad tõukejõu tõukvardalt klapile. Nad valmistatakse terasest ning kujutavad endast keskelt teljele toetatud väikesi kange. 4. Tõukur On ette nähtud jõu ülekandmiseks nukkvõlli nukkidelt tõukurvarrastele. Tõukurid kujutavad endast alt kinnist teras või malmsilindrit, mille põhjas on sfääriline süvend. Sellesse toetub tõukurvarda alumine otsak. 5. Tõukurvardad Annavad edasi tõukejõu tõukuritelt nookuritele. 6. Klapivedru
OV, SV, OHV, OHC, SOHC, DOHC ja TOHC. GJM-i arengusuunad on: 1) nukkvõlli valmistamine torumaterjalist, millele paigaldatakse pingistuga eksentrikelemendid; 2) eriliiki gaasijaotusfaasi muutemehhanismide valmistamine; 3) gaasijaotusmehhanismi asendamine elektro-hüdraulilise täiturmehhanismiga; 4) eritüüpi GJM-ide juurutamine mootori ehituses. Klappidega GJM-i põhiosad on: 1) nukkvõll, 2) nukkvõlli muutemehhanism, 3) tõukur (seen-, rull-, tass- ja hüdrotõukur), 4) nookur (kiik-, nook- ja liitnookur), 5) klapp, 6) vedru (ühe- ja kahekordne kruvivedru ning kahepoolne silindervedru), 7) klappide pöördeseade. Liug laager Millest liuglaager valmistatakse miks Millest sõltub kuju Millistest osadest koosneb Mootori plokk Millest mootoriplokki valmistatakse miks Millest sõltub kuju Millistest osadest koosneb Hülss Millest hülss valmistatakse miks Millest sõltub kuju Millistest osadest hülss koosneb Kuidas toimub tihendamine Hülss Kuiv Sleeves:
TÖÖ NR.1 Kontaktor magnetkäiviti kontaktorkaitselüliti on madalapingelistes jõuahelates kasutatav elektromagnetiline komminukatsiooniseade. madalpinge -1000v jõuahel 3 faasi elektromagnetiline magnet mille omadused tulevad juhitavast elektrivoolust. Lülitussagedus kontaktorite lülitusagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis,nimivool mõni A kuni mõni mA. Kontaktorite kasutamine elektriajamite, võimsate valgusseadmete jms. Automaat ja distantsjuhtimiseks Türistokontaktor tingilikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektroseadmeid (türistorkontaktor) Kontaktori lülitused kontaktid on mõeldud miljonitekas lülitusteks ja mitmekümneteks lülitusteks minutis. Kontaktori kontaktid kahte liiki tugevad peakontaktid on seadme peavooluringide (tugevvoolu)sisse ja välja lülitamiseks abikontaktid on juhtimis ja signalisatsiooniahelate tarbeks. Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe, kahe, kolme, neljapooluse...
Einar Kootikum LABORI ARUANDED Õppeaines: SISEPÕLEMISMOOTORID Transporditeaduskond Õpperühm: AT-31b Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ Tallinn 2013 Sisukord Jahutussüsteem............................................................................................................................4 Jahutussüsteemi plokkskeem.................................................................................................. 4 Soojuse jagunemine mootoris................................................................................................. 4 Radiaator................................................................................................................................. 5 Siseneva ja väljuva vedeliku ja õhu temperatuurid.....................................................
järgneva ,,töötakti" ajal kasutamata. Selleks avatakse lisaklapp 4 (Mercedes Benzi veokitel) või avatakse erilise hüdraulilise ajami abil veidi väljalaskeklappi (MAN veokite EVB pidur). Sele 28. Lisaklapiga mootorpidur (allikas: MAN) 1 suruõhk, 2 väljalaskekanali drosselklapp, 3 väljalaskekanal, 4 lisaklapp, 5 sisselaskekanal, 6 kolb. Sele 29. Firma MAN mootorpiduri EVB põhiosad (allikas: MAN) 3 nookur, 5 õli sisselaskekanal, 6 tagasilöögiklapp, 8 nookuri tugi, 9 õli väljalaskekanal, 11 kolvi käigu piiraja, 12 kolb, 13 väljalaskeklapp. Vasakpoolsel selel on kujutatud EVB tööpõhimõtet. Klapivedrud suruvad nookuri (3) vastu tuge (8) ja õlikanal (9) on suletud. Õli rõhu mõjul liigub kolb (12) käigu piiraja poolt lubatava pikkuse võrra (ca 2 mm) allapoole ja avab samavõrra väljalaskeklappi. Sel viisil luuakse gaaside liikumisele lisatakistus. Parempoolsel selel avanevad
väntmehhanismiga, 2-segaviisil. Sel juhul siseneb õhk akna kaudu, mida suleb ja avab kolb, heitgaasid aga väljuvad klapiavade kaudu. Rippklappidega gaasijaotusmehhanism töötab järgmiselt. Väntvõll käitab hammasrataste kaudu nukkvõlli, mille nukk tõstab pöörlemisel tõukurit. Tõukuri säär liigub mootoriplokis. Koos tõukuriga tõuseb varras, mille alumine ots toetub tõukuri sfäärilise süvendi põhja ja ülemine vastu nookuri reguleerpolti. Teljele paigutatud nookur vajutab pöördumisel klapi alla. Seejuures avaneb plokikaane kanal ning vedrud, mis olid eelnevalt klappide suletuna hoidmiseks pinge all, surutakse veel rohkem kokku. Klapi säär liigub puksis. Klapp on kõige rohkem avatud siis, kui tõukur asub nuki tipul. Nukkvõlli edasisel pöördumisel vajub tõukur järk-järgult allapoole, klapp liigub aga vedrude jõul üles, sulgedes käigu lõpus tihedalt plokikaane kanali. Klapi tagasiliikumisel
liugelaager – ühepoolne radiaal-tugi – kahepoolne aksiaalne veerelaager veerelaager ÜLEKANDED JA ÜHENDUSELEMENDID – sidur – nukk – hõõrdülekanne – pidur – nookur – rihmülekanne – kettülekanne – silindriline – kooniline hammasülekanne hammasülekanne – tiguülekanne – kruviülekanne 4
7. Mutter 8. Indikaatorkraan 9. Sisselaskeklapi pesa 10. Väljalaskeklapi pesa Gaasijaotusmehhanism Nukkvõll 1. Nukkvõlli osa 8.Hammasratas 2. Laagrikael 9.Aksiaallaager 3. Polt 4. Fikseerimisnõel 5. Pikendusosa 6. Kate 7. Maksimumpöörete kaitse 77 Gaasijaotusmehhanism: 1. Nookuripuki kinnituspolt 2. Stopperseib 3. Nookur 4. Tõukur 5. Tõukuri kaitsetoru 6. Tõukuri juhtploki kinnitusmutter 7. Tõukuri jutplokk 8. Kate 10. Juhtnõel 11. Juhtpesa 12. Laagrikael 13. Nookuriplokk 14. Klappide survepakk 15. Silindriline nõel 16. Vedru Küttusefilter 78 Tavaline kahepoolne kütusefilter e. duplexfilter 1. Ventileerimispolt 2. Kaan 3. Filterelement 4. Sisemine element 5. Juhtrõngas 6
Puudused: 1. nuki valmistamise keerukus, 2. mehhanismi kõrgpaari elementide kiire kulumine suure erisurve tõttu kokkupuutekohal. Nukkmehhanismid võivad olla nii tasandilised kui ruumilised. Nukkmehhanismi sisendlüliks on nukk, mis pöörleb ümber kinnispunkti (ketasnukk 1 joon.5-1) või liigub translatoorselt edasi-tagasi (liugurnukk 2). Mehhanismi väljundlüli onakas tõukur 3 (liigub translatoorselt b edasi-tagasi) või nookur 4 (noogub). c d 55 a b c Joon. 5-1 Joon. 5-2 Nukkmehhanismi kõrgpaari K enamlevinenud tüübid on toodud joonistel 5-1 ja 5-2, kus joonisel 5-1 on teraviktõukurid ja nookurid, joonisel 5-2 rull-, profiil- ja tasandtõukur. Kõrgpaari elemendid hoiab pidevas kontaktis lukustus (vt. joon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
