Silinder-keha,mille moodustab ümber oma ühe külje pöörlev ristkülik.Külge,mille ümber pöörleb ristkülik, nim silindri teljeks.Külge/pikkust nim silindri moodustajaks ja selle poolt pöörlemisel tekitatud pinda silindri külgpinnaks.Ristküliku küljed tekitavad pöörlemisel kaks võrdset ringi,mida nim silindri põhjadeks.Silindri lõikamisel tasandiga,mis läbib silindri telge,saame lõikeks ristküliku, mida nim silindri telglõikeks.Silindri lõikamisel tasandiga,mis on risti silindri teljega,saame lõikeks põhjadega võrdse ringi,mida nim silindri ristlõikeks.Silindri põhjade vahelist kaugust ja ka vastava pikkusega lõiku nim silindri kõrguseks.Silindri külgpindala on võrdne põhja ümbermõõdu ja kõrguse korrutisega.Sk=P*h;Sk=2*3,14rh;St=2Sp+Sk;V=Sp*h Koonus-keha,mille moodustab ühe oma kaateti ümber pöörlev täisnurkne kolmnurk
summad. 3.Deformatsioonide liigid (nende skeemid). 4.Konstruktsiooni tugevuse varutegur. Selle suurus ja valikuprintsiibid. Piirpinge ja tegelike pinge vahelist suhet nimetatakse varuteguriks. Ebapiisav varutegur ei taga konstruktsiooni töökindlust, liigselt suur varutegur toob aga materjalide suurt kulu ja konstruktsiooni massi tõusu. Lõiget, mille jaoks varutegur on kõige väiksem, nimetatakse ohtlikuks lõikeks. Minimaalselt ajalikku varutegurit nimetata kse nõutavaks varuteguriks ning tähistatakse [S]. Nõutava varuteguri väärtus sõltub materjali omadustest ja kvaliteedist, koormuste iseloomust ja nende määramise täpsusest, konstruktsioonide vastutusrikkusest j.t. Sitketele materjalidele valitakse [S] = 1,2 ... 2,5, habrastele aga [S] = 2 ... 5. Konstruktsioonile lubatud pinge saadakse piirpinge ReH
projektsioonide ja momentide summad 3. Deformatsioonide liigid (nende skeemid). 4. Konstruktsiooni tugevuse varutegur. Selle suurus ja valikuprintsiibid. Piirpinge ja tegelike pinge vahelist suhet nimetatakse varuteguriks. Ebapiisav varutegur ei taga konstruktsiooni töökindlust, liigselt suur varutegur toob aga materjalide suurt kulu ja konstruktsiooni massi tõusu. Lõiget, mille jaoks varutegur on kõige väiksem, nimetatakse ohtlikuks lõikeks. Minimaalselt ajalikku varutegurit nimetatakse nõutavaks varuteguriks ning tähistatakse [S]. Nõutava varuteguri väärtus sõltub materjali omadustest ja kvaliteedist, koormuste iseloomust ja nende määramise täpsusest, konstruktsioonide vastutusrikkusest j.t. Sitketele materjalidele valitakse [S] = 1,2 ... 2,5, habrastele aga [S] = 2 ... 5. ReH
nimelt suvelilled. Talvel, kui pole niipalju värsket materjali tehakse ka kuivseadeid ja ka suvelilli saab kuivatada ja nad jäävad kaunid seades. Tihti tuleb tööl ette ka inimesi, kes pärivad nõu lillede istutamisel aeda ja kuidas kaunistada lihtsalt oma verandat või rõdu. Lilleseadja ei pea oskama teha ainult kimpe vaid peab andma ka nõu taimede valikul amplisse või nõusse. Seepärast peab tundma õppima erinevate suvelillede kasutusvõimalusi. Lõikeks Kaunid ja värvikirevad suvelilled lõikelilledena. Erinevates värvitoonides suvelilled näevad koos ilusad välja ja peale selle on neid võimalik ka vaasi panna. Kasvatamine: 1. Kevadel kaevata maa läbi, eemaldada kivid ja umbrohi ning seejärel segada hulka ka kompost. Tasandada! 2. Märtsis külvata seemned toas maha. Ja mais harjutada välisõhuga ja panna õue. 3. Maha istutamisel tuleb jälgida seda et kõrgekasvulised saaksid
antisümmeetriliseks, kui iga , korral (,) ja (,) vaid siis, kui =; transitiivseks, kui iga ,, korral, kui (,) ja (,), siis (,); lineaarseks, kui iga , korral (,) või (,). Tehted seostega Kuna formaalselt on seos hulk, siis rakenduvad hulgateoreetilised tehted ka seostele. Näiteks saab rääkida seoste ühendist, ühisosast, vahest või täiendist. Olgu antud seosed × ja ×, kus ja on hulgad. Seoste ja ühendiks nimetatakse seost , mille korral () . Seoste ja ühisosaks ehk lõikeks nimetatakse seost , mille korral () . Seose täiendiks nimetatakse seost , mille korral ¬(). Nii defineeritud tehetele kanduvad mõistagi üle kõik suvaliste hulkade ühendi, ühisosa ja täiendi omadused. Universaalse hulga rollis on siin universaalne seos =×. Näiteks seose ={(,) | } täiendiks hulgal on seos ={(,) | <}. Kui on seos ja on hulk, siis seost =(×) nimetatakse seose ahendiks hulgal . Seose pöördseoseks nimetatakse seost -1×, mis saadakse järjestatud paarides
25. Konstruktsiooni tugevuse varutegur. Selle suurus ja valikuprintsiibid. 30. Hooke'i seadus tõmbel. Piirpinge ja tegelike pinge vahelist suhet nimetatakse varuteguriks. Ebapiisav varutegur ei taga konstruktsiooni töökindlust, liigselt suur varutegur toob aga materjalide suurt kulu ja konstruktsiooni massi tõusu. Lõiget, mille jaoks varutegur on kõige väiksem, nimetatakse ohtlikuks lõikeks. Minimaalselt ajalikku varutegurit nimetatakse nõutavaks varuteguriks ning tähistatakse [S]. Nõutava varuteguri väärtus sõltub materjali omadustest ja kvaliteedist, koormuste iseloomust ja nende määramise täpsusest, konstruktsioonide vastutusrikkusest j.t. Sitketele materjalidele valitakse [S] = 1,2 ... 2,5, habrastele aga [S] = 2 ... 5. Konstruktsioonile lubatud pinge saadakse ReH
ülemhulgaks ja kirjutatakse B A. c. Hulka A nimetatakse hulga B pärisalamhulgaks (pärisosahulgaks) ja kirjutatakse A B, kui hulk A on hulga B alamhulk ja A B. AB A B & A B. 15) a. Hulkade A ja B ühendiks e. summaks nimetatakse hulka A B, mille moodustavad kõik elemendid, mis kuuluvad vähemalt ühte hulkadest A ja B, st A B = { x | x A x B }. b. Hulkade A ja B ühisosaks e. lõikeks nimetatakse hulka A B, mille moodustavad elemendid, mis kuuluvad nii hulka A kui hulka B, st AB = { x | x A & x B }. c. Hulkade A ja B vaheks nimetatakse hulka AB, mille moodustavad elemendid, mis kuuluvad hulka A, aga ei kuulu hulka B, st AB = { x | x A & ¬(x B)}. d. Universaalhulgaks nimetatakse hulka, mis sisaldab alamhulkadena kõiki antud probleemis või mõttekäigus vaadeldavaid hulki. e
⊂ B, kui hulk A on hulga B alamhulk ja A ≠ B. 15. Hulkade ühend, ühisosa, vahe. Universaalhulk. Hulga täiend. Venni diagrammid. Tehete algebralised omadused, nende tõestamine ja kontroll . [3, 4, 5] Ühend o DEF: Hulkade A ja B ühendiks e. summaks nimetatakse hulka A∪B, mille moodustavad kõik elemendid, mis kuuluvad vähemalt ühte hulkadest A ja B, st A ∪ B = { x | x∈ A ∨ x∈ B } Ühisosa o DEF: Hulkade A ja B ühisosaks e. lõikeks nimetatakse hulka A∩B, mille moodustavad kõik elemendid, mis kuuluvad nii hulka A kui hulka B, st A∩B = { x | x∈ A & x∈ B }. Vahe o DEF: Def. Hulkade A ja B vaheks nimetatakse hulka AB, mille moodustavad elemendid, mis kuuluvad hulka A, aga ei kuulu hulka B, st AB = { x | x∈ A & ¬(x∈ B )}. Universaalhulk 12 o DEF: hulk, mis sisaldab alamhulkadena kõiki antud probleemis või mõttekäigus vaadeldavaid hulki
iseloomule (näit asustatusele). Liinijuhtmete, trosside ja mastide mehaanikali- ne arvutus kuulub vastava liini projekti juurde. Võidakse fikseerida ka õhuliinide juhtmetele maksimaalsed lubatavad piirid, millest suurema ristlõikega juhtmete kasutamine pole konstruktsiooniliselt, tavaliselt mastide kõrge maksumuse tõttu, enam majanduslikult otstarbekas. Näiteks on 110 kV õhuliinide jaoks peetud tavaolukorras maksimaalseks rist- lõikeks AC 240. Kokkuvõte liinijuhtide valikul tavaliselt rakendatavatest tingimustest ülekan- de-, kesk- ja madalpingejaotusvõrkudes on toodud tabelis 2.1. Kaabelliinide puhul langeb osa nõudeid ära. Tabel 2.1. Liinijuhtide valiku tingimused Tingimus Ülekandevõrk Jaotusvõrk Keskpinge Madalpinge Ökonoomsus + + –
Hulkade A ja B ühendiks nimetatakse hulka A B, mille moodustavad kõik elemendid, mis kuuluvad vähemalt ühte hulkadest A või B, s.t A B = {x | x A x B} Märgime, et alati A A B ja B A B. Tehete abil moodustatud hulkadest piltliku ettekujutuse saamiseks kasutatakse nn Venni diagramme. Näide: 1. Kui A = {a, b, c} ja B = {a, c, d, e}, siis A B = {a, b, c, d, e}; 2. [0, 1) (0, 1] = [0, 1]; 3. = . Definitsioon Hulkade A ja B ühisosaks ehk lõikeks nimetatakse hulka A B, mille moodustavad kõik elemendid, mis kuuluvad nii hulka A kui ka hulka B, s.t A B = {x | x A x B}. Märgime, et alati A B A ja A B B. Venni diagrammil on kahe hulga ühisosa kujutatud järgmiselt Näide: 1. Kui A = {a, b, c} ja B = {a, c, d, e}, siis A B = {a, c}; 2. [0, 1) (0, 1] = (0, 1); 3. = . Kui kahel hulgal A ja B ei ole ühiseid elemente, siis A B = ning hulki A ja B nimetatakse lõikumatuteks.
ei tohi ületada piirpingeid. Piirpingeteks on tugevuspiir Rm, voolavuspiir ReH või tinglik voolavuspiir Rp0,2. Piirpinge ja tegelike pinge vahelist suhet nimetatakse varuteguriks. Sitke materjali jaoks R S eH . Ebapiisav varutegur ei taga konstruktsiooni töökindlust, liigselt suur varutegur toob aga materjalide suurt kulu ja konstruktsiooni massi tõusu. Lõiget, mille jaoks varutegur on kõige väiksem, nimetatakse ohtlikuks lõikeks. Minimaalselt vajalikku varutegurit nimetatakse nõutavaks varuteguriks ning tähistatakse [S]. Nõutava varuteguri väärtus sõltub materjali omadustest ja kvaliteedist, koormuste iseloomust ja nende määramise täpsusest, konstruktsioonide vastutusrikkusest j.t. Sitketele materjalidele valitakse [S] = 1,2 ... 2,5, habrastele aga [S] = 2 ... 5. Konstruktsioonile lubatud pinge saadakse piirpinge ja nõutava varuteguri kaudu ReH . S
annaabi.ee 
