muid manöövreid Pascali seadus e h k hüdrostaatika põhiseaduse ko h a s e lt ka nd ub rõ h k ve d e likus võ i g a a s is e d a s i ig a s s uuna s üh te viis i Archimedese seadus hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud mõjub igale vedelikus või gaasis paiknevale kehale "Kaaluta olek" Kaal on olemas Väärtuseks on 0 ! Me ei saaks vaadelda kehade ujumist, sest kaaluta olekus ei saa "uppuda". Seadused toimivad Maa tehiskaaslastes samamoodi nagu Maalgi On olemas õhk ja vesi, mida läheb tarvis just nende seaduste rakendamiseks Kuid kaaluta olekus puudub keha kaal ning seega ka üleslükkejõud
Nimetus Tähis Ühik Valem V.E.S.K.P.Ü Jõud F N F=m·g m=mass(g), g=9,8(N/Kg) F=Jõud(N) Töö A J A=f·s A=meh. Töö(J) S=teepikkus(m) Potensiaalne Ep J Ep=m·g·h h=kõrgus(m) Energia Ep= pot. Energia Kineetiline Ek J Ek=m·v²/2 v²=kiirus energia Võimsus N W N=A/t A=töö Kiirus v m/s v=S/t S=teepikkus Rõhk P Pa P=F/S S=Pindala(m²) P= rõhk(pa) Vedeliksamba p Pa p=·g·h V=Ruumala(m³) Rõhk ...
Keha liikumisvõrrand r(t)=x(t)i+y(t)+z(t)k, kus x(t), y(t), z(t) on kolm sõltumatut funktsiooni. Teist järku diferentsiaalvõrrand (Newtoni II) r=a= d²r/dt² = 1/m *F Ruutpolünoomi r(t) = r0+v0+ a/2 *t² -ühtlaselt muutuva liikumise valemit, kus r0 algasend, v0 algkiirus, a kiirendus Keha pöörlemisvõrrand (t)=0 + 0 *t + /2 *t² - ühikud on radiaan Newtoni II seadus (kiirendus- ja impulssesitus) r=a= 1/m *F Impilss ehk liikumishulk p= mv Kulgliikumise diferentsiaalvõrrand a=1/m *F r= d²r/dt²=1/m *F Kulg diferentsvõrr lahendamine jõu puudumisel ning konstantse jõu korral (tuletusega) a) kui jõud on null, x=0 d/dt (dx/dt)=0 dx/dt=v0x=const, dx=voxdt voxdt=voxt+x0 , kus vox ja x0 on koordinadi väärtusega ajahetkel t=0. b) kui j]ud on konstantne (raskujõud: F=mg, hõõrdejõud: F=P), on võrrandi lahendiks polünoom x= x0 + vox*t + ax/2 *t²; ax=1/m *Fx Töö: skalaarkorrutis ja joonintegraal A=Fs=Fscos((Fs)), kus s=r=r2-r1 ning ((Fs)) tähistab vekt...
kehtib aga Pascali seadus. [vedelikus või gaasis antakse mõjuv rõhk edasi igas suunas ühte viisi]. NT. Kui tulistada keedetud muna õhupüssiga siis kuul lendab läbi muna ja auk jääb järele. Kui tulistada toorest muna, siis lendab see laiali, sest vedel muna kannab rõhu edasi igas suunas. Samal põhimõttel töötab ka Pascali kuul. Vedeliku samba rõhk P=F/S F= m ×g ((roo)= m/V) m= × V (m= × h × S) F= × h × S × g P= × h × g Archimedese seadus Üleslüke jõu kohta kehtib Archimedese seadus. Iga vedeliku asetatud keha kaotab oma kaalust niipalju, kui palju kaalub tema poolt välja tõrjutud vedelik. Soojusõpetus Soojusõpetus uurib soojusnähtusi. Soojusnähtused on nähtused, kus keha temp. Muutub või aine läheb 1-st olekust 2-sse. Soojusnähtused on inimesele tähtsad. Paarikümne kraadine muutus looduses kutsub esile suuri muutusi, paari kraadine muutus inimese sees kutsub esile tervisehäireid. Inimene on õppinud kasutama soojusnähtusi (autod, lennukid, laevad)
Haridus Aleksandrias, Egiptuses Isa oli astronoomik Peamised huvialad matemaatika ja füüsika Poliitika,luule, astronoomia, kunst, sõjaline taktika ja muusika Hilisem elu Veetiskogu oma elu leiutades, avastades ja katsetades Tal otseselt tööd ei olnud Teda ei hinnatud matemaatikuna Rooma armee rünnak Sitsiilia saarele Eluaastate lõpp Hukkus umbes 212 eKr, kui Rooma väed vallutasid Sürakuusa Rooma kindral keelas Archimedese tappa "Ära puutu mu ringe!" Archimedese hauakivi Avastused ja leiutised Arvutas välja väga täpse Pi väärtuse Arvutas välja parabooli segmendi pindala Pi Leidis meetodi pöördkehade ruumala arvutamiseks Tõestas arvujada lõpmatuse Avastused ja leiutised 2 Archimedese spiraal Archimedese printsiip Ligikaudne arvutusviis ringjoone jaoks Koonuse, poolkera ja silindri ruumalad suhtuvad 1:2:3
Sissejuhatus Archimedes (kreeka keeles: ; 287 - 212 eKr) Sürakuusast oli kreeka matemaatik, füüsik, insener, leiutaja ja astronoom. Kuigi tema elust pole palju teada, ta peetakse teda üheks juhtivatest antiikaja teadlastest. Tema edusammude hulka füüsikas kuuluvad hüdrostaatika ja staatika alused ja selgitus kangi printsiibist. Tema arvele kantakse uuenduslike seadmete kavandamine, sealhulgas nõguspeegel ja kruvipump, mis kannab tema nime. Kaasaegsed katsed näitavad, et Archimedese mõeldud masinad on võimelised ründavaid laevu veest välja tõstma ja panna neid põlema järjestatud peeglite abiga. Archimedest peetakse üldiselt kõige suuremaks antiikaja matemaatikuks ja on üks terve ajaloo suurimaid. Näiteks andis ta tähelepanuväärselt täpse pii väärtuse ja leiutas geniaalse süsteemi väga suurte numbrite väljendamiseks. Archimedes suri Sürakuusa piiramise ajal, mil ta tapeti Rooma sõduri poolt vaatamata käsule teadlasele mitte kahju teha
Archimedes Kristin-Liisa Mägi • Archimedes elas umbes 287-212 eKr • Archimedes sündis Sürakuusas. • Ta oli vanakreeka matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutja. • Ta pani aluse hüdrostaatikale ja staatikale ning tegi kindlaks kangi tasakaalu tingimused. • Teda peetakse mitmete uuenduslike masinate leiutajaks, seal hulgas mitmesuguste piiramismasinate ning kruvipumba leiutajaks. Viimast tuntakse ka Archimedese kruvi nime all. • Kruvipump-on pump, mis transpordib vedelikku kruvisoones piki pumba telge, kusjuures vedeliku tagasivoolu survepoolelt takistavad nii kruvisoone profiil kui ka minimaalne lõtk kruvi ja pumba kere vahel. • Ta defineeris Archimedese spiraali ning leidis meetodi pöördkehade ruumala arvutamiseks. • 1906. aastal avastatud Archimedese kirjutised Archimedese palimpsestis on andnud aimu tema kasutatud matemaatiliste tõestuskäikude kohta. • Leiutised
Teises Puunia sõjas aitas ta Sürakuusat kaitsta, ehitades sõjamasinaid. Ta hukkus, kui roomlased linna vallutasid. Tema tuntuim teooria oli, et kui on piisavalt suur kang ja koht, kuhu seda paigutada, siis võib liigutada ka maakera. Leiutised Tema arvele kirjutati juba vanaajal umbes 40 leiutist. Peale Archimedese kruvi on neist tähtsaimad: nõguspeegel, igavene kruvi ning mudel, mis kujutas päikese, kuu ja planeetide liikumist. Matemaatika ja füüsika Archimedes on matemaatilise füüsika, eriti
Silindrilises anumas oleva vedeliku rõhumisjõud anuma põhjale võrdub vedelikusamba kaaluga. Siit järeldub, et vedeliku rõhk anuma põhjale avaldub p = Fr / S = m g / S. Seega saame p = V g / S = h S g / S = g h ehk sõnades: vedeliku rõhk anuma põhjale võrdub vedeliku tiheduse , vaba langemise kiirenduse g ja vedelikusamba kõrguse h korrutisega. Samal sügavusel avaldab vedelik sama suurt rõhku ka anuma külgseintele ja isegi vertikaalselt üles. Archimedese jõud Vedeliku või gaasi rõhu suurenemine sügavuse kasvades põhjustab kehadele mõjuva üleslükkejõu olemasolu. Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud mõjub igale vedelikus või gaasis paiknevale kehale. Sealjuures võrdub üleslükkejõud selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga: Fa = m g = V g, kus on vedeliku või gaasi tihedus, V keha ruumala ja gvaba langemise kiirendus. Archimedese jõud on raskusjõule vastassuunaline.
b. Plast mis koosneb teradest c. Plast millel puudub korrapäraline kristalliine struktuur Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Amorfsetele termoplastidele on iseloomulik Vali üks: a. korrapärane struktuur ja halb läbipaistvus (kuni 7% valgust läbib) b. ebakorrapärane struktuur ja väga hea läbipaistvus (kuni 93% valgust läbib) Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kas Archimedese kaalumise meetodil on võimalik määrata veest kergemate polümeeride tihedust? Vali üks: a. jah, vee ja soolalahuse korral b. ei c. jah Küsimus 10 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised asjaolud mõjutavad tiheduse mõõtetulemust Archimedese meetodi korral? Vali üks või enam: a. Vedeliku temperatuur b. Pinnakonarustesse kinni jäävad mullid c. Kasutatava vedeliku tihedus Küsimus 11 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus
klaasistumistemperatuuri. C. Jah, elastsusmoodul väheneb oluliselt plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri. D. Ei, elastsusmoodul ei muutu plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri. Score: 2,7/2,7 13. Kas kristalliinsete termoplastide tööpiirkond lõppeb sulamistemperatuuri juures? Student Response A. ei lõppe B. Jah lõpeb Score: 2,7/2,7 14. Kas Archimedese kaalumise meetodil on võimalik määrata veest kergemate polümeeride tihedust? Student Response 1. jah 2. ei 3. jah, vee ja soolalahuse korral Score: 2,7/2,7 15. Millised asjaolud mõjutavad tiheduse mõõtetulemust Archimedese meetodi korral? Student Response 1. Pinnakonarustesse kinni jäävad mullid 2. Kasutatava vedeliku tihedus 3. Vedeliku temperatuur Score: 2,7/2,7 16
C. Jah, elastsusmoodul väheneb oluliselt plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri. D. Ei, elastsusmoodul väheneb oluliselt plastilehe kuumutamisel üle sulamistemperatuuri. Score: 2,7/2,7 13. Kas kristalliinsete termoplastide tööpiirkond lõppeb sulamistemperatuuri juures? Student Response A. Jah lõpeb B. ei lõppe Score: 2,7/2,7 14. Kas Archimedese kaalumise meetodil on võimalik määrata veest kergemate polümeeride tihedust? Student Response 1. jah 2. ei 3. jah, vee ja soolalahuse korral Score: 2,7/2,7 15. Millised asjaolud mõjutavad tiheduse mõõtetulemust Archimedese meetodi korral? Student Response 1. Pinnakonarustesse kinni jäävad mullid 2. Kasutatava vedeliku tihedus 3. Vedeliku temperatuur
FÜÜSIKALISED SUURUSED Pikkus Mõiste: pikkuse abil väljendatakse arvuliselt kehade vahelist kaugust. Tähis: I Ühik: 1 m Teepikkus Mõiste: Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha läbis aja jooksul. Tähis: s Ühik: 1 m Aeg Mõiste: Aeg on sündmuste kestus või sündmuste järgnevus. Tähis: t Ühik: 1 s Kiirus Mõiste: Kiirus näitab liikuva keha läbitud teepikkust ühes ajaühikus. Tähis: v Ühik: 1 m/s Jõud Mõiste: Jõud on füüsikaline suurus, mis väljendab ühe keha mõju teisele. Jõud põhjustab keha kiiruse muutumist. Jõu tähiseks on F ja ühikuks N.. Tähis: F Ühik: 1 N Keha mass Mõiste: Keha massi abil väljendatakse keha raskust. Tähis: m Ühik: 1 kg Raskusjõud Mõiste: Raskusjõud ehk Maa külgetõmbejõud on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda lähedal asuvaid kehasid. F=m*g g=9,8 m/s2, ühikuks võib kasutada ka N/kg. Tähis: F Ühik: 1 N Elastsusjõud Mõiste: Elastsusjõud on keha deformeerimisel tekkiv jõud. Elas...
b. Plast mis koosneb teradest c. Plast millel puudub korrapäraline kristalliine struktuur Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Amorfsetele termoplastidele on iseloomulik Vali üks: a. ebakorrapärane struktuur ja väga hea läbipaistvus (kuni 93% valgust läbib) b. korrapärane struktuur ja halb läbipaistvus (kuni 7% valgust läbib) Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Kas Archimedese kaalumise meetodil on võimalik määrata veest kergemate polümeeride tihedust? Vali üks: a. jah b. jah, vee ja soolalahuse korral c. ei Küsimus 10 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised asjaolud mõjutavad tiheduse mõõtetulemust Archimedese meetodi korral? Vali üks või enam: a. Pinnakonarustesse kinni jäävad mullid b. Kasutatava vedeliku tihedus c. Vedeliku temperatuur Küsimus 11 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e
*hurhku saab mta ka 1mmHg (1mmH20) 1mmHg-1mm elavhbeda sambarhku. 1mmH20-1mm veesamba rhku. *Normaalrhk on 760 mmHg. *Hdraulilise masina tphimte: Hdraulilise masinaga videtakse jus nii mitu korda, kui mitu korda on masina suurema kolvi pindala suurem viksema kolvi pindalast. LESLKKEJUD *leslkkejuks nimetatakse judu, millega vedelik vi gaas tukab les sinna asetatud keha. *leslkkejud mjub gaasis vi vedelikus asuvatele kehadele. *leslkkeju kohta kehtib Archimedese seadus. *Archimedese seadus: vedelikku vi gaasi asetatud kehale mjuv leslkkejud on vrdne keha poolt vljatrjutud vedelikule vi gaasile mjuva raskusjuga. F-(roo)v x g x Vk. F-leslkkejud[1N] (roo)v-vedeliku tihedus[1kg/m3] g-9,8 N/kg. Vk-vedelikus oleva keha ruumala [1m3] F=F2-F1. *Ujumise tingimused: keha ujumisel ulatub osa kehast vedelikust vlja. Keha ujumisel on leslkkejud vrdne kehale mjuva raskusjuga. F=m x g Keha ujub, kui tihedus on vedeliku tihedusest viksem. (roo)k<(roo)v
Score: 2,7/2,7 11. Amorfsetele termoplastidele on iseloomulik: Score: 2,7/2,7 12. Kas amorfse plastilehe elastsusmoodul muutub kuumutamisel klaasistumistemperatuuri Tg? Score: 2,7/2,7 13. Kas kristalliinsete termoplastide tööpiirkond lõppeb sulamiste Score: 2,7/2,7 14. Kas Archimedese kaalumise meetodil on võimalik määrata ve polümeeride tihedust? Score: 2,7/2,7 15. Millised asjaolud mõjutavad tiheduse mõõtetulemust Archime Score: 2,7/2,7 16. Kuidas mõjutab vee temperatuur Archimedese kaalumise mee tulemust? Score: 2,7/2,7 17. Milline meetod on täpsem polümeeride tiheduse mõõtmisel?
võeti Vanas Indias ~ 3,162... Esimeseks, kes arvutas teoreetiliselt arvu väärtuse, loetakse Archimedest (287 212 e. m. a.). Archimedes kasutas ringi sisse ja ümber joonestatud korrapäraseid 3 × 2 n-1- küljega hulknurki (ringi pindala jääb puutuja- ja kõõlhulknurga pindalade vahele). Archimedes töötas läbi kõik võimalused alates korrapärastest kuusnurkadest ja lõpetades korrapäraste 96-nurkadega ning leidis, et 3 > > 3. Arvu lähisväärtust 3nimetatakse seepärast ka Archimedese arvuks. Joonis 1: Archimedese kasutatud hulknurgad pi arvutamiseks Archimedese meetod ei ole tähelepanuväärne mitte ainult selle poolest, et tema pakutud väärtuse puhul ei ületa viga , mis on oma aja kohta väga hea saavutus, vaid eelkõige seisneb tema meetodi tähtsus selles, et see võimaldab väärtust arvutada kuitahes suure täpsusega ning peaaegu kõik taolised arvutused põhinesid järgmised 1800 aastat just sellel meetodil.
Tuleneb kr. k. sõnast paidagogos ja tähendab `'lapse saatja'' Klaas Looduslikku klaasi on kasutatud kiviajast peale Vanimad kirjalikud allikad klassi kasutamisest pärinevad Mesopotaamiast 14-12. saj. eKr Klaasi kasutati keraamika ja muude esemete glasuurina Vana-Rooma ajal muutus ta tavalisemaks 1. saj. eKr arendati klaasipuhumise tehnikat Kruvi (veepump) Esimeseks kruvipumbaks võib pidada Archimedese kruvi, mida kasutati juba 600 a. eKr Seda kasutati Mesopotaamias Babüloni rippaedade kastmiseks Jalgpall Sai alguse Hiinast (sõjaväe käsiraamatutes on mainitud jalgpalli) Euroopas on sellelaadseid mänge harrastatud juba keskajast Kaasaegne jalgpall sai alguse 1840. a. Inglismaal Ruubiku kuubik 1974. a. leiutas selle ungarlane Ernõ Rubiku, kes oli skulptor ja leiutaja
Ekstruuder 46 polüstüreen Mullbetoon 653 Dolomiit 2079 EPS 31 Samott-tellis 1903 Puit 421 Mullpolüstüreen 12 Vahtklaas 129 Tsementfribroliit 343 Kipsplaat 700 Klaas 2511 Graniit 2827 4.2 Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse ja poorsuse määramine Ebakorrapärase kujuga proovikeha mahu määramisel kasutatakse Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Kuna proovikeha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub edasine töö käik materjali võimest endasse vett imada. Materjalid poorsus arvutatakse järgmise valemiga: · 4.2.1 Mittepoorne materjal Materjali poorsus väga väike, katse käigus vett praktiliselt ei ima. Proovikeha maht leitakse proovikeha kaalumise teel õhus ja vedelikus. Tabel 3. Mittepoorse materjali tihedus ja poorsus
Rõhk vedelikes ja gaasides Õhurõhk: raskusjõu tõttu avaldab õhk rõhku maapinnale ja atmosfääris olevatele kehadele. Mõõteriist: baromeeter Normaalrõhuks nimetatakse õhurõhku 101325 Pa. Manomeeteriga mõõdetakse rõhku. Baromeetriga mõõdetakse õhurõhku. Rõhk vedelikes ja gaasides Valem: p = hg Mõõtühik: 1Pa Pascali seadus: vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. Üleslükkejõud ja kehade ujumine Üleslükkejõud on jõud, millega vedelik või gaas tõukab üles sinna asetatud keha. Üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. Valem: Fü = hV Mõõtühik: 1N Areomeetrit kasutatakse vedeliku tiheduse mõõtmiseks. Mida suurem on vedeliku tihedus, seda suurem osa areomeetrist ulatub vedelikust välja. Archimedese seadus: vedeliku sukeldatud kehale mõjuv üleslükkejõud on arvuliselt võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Keha ujub, kui üle...
FÜÜSIKA KÜSIMUSED 1.Milline neist ei ole soojuslik valgusallikas? a)elektripirn b)lõke c)päike d)teleriekraan 2.Mille abil kujutatakse valguse levimise suunda? a)valgusjoone b)valgusnoole c)valguskiire d)valgusallika 3.Millise tähega märgitakse valguse murdumist? a)alfa b)beeta c)gamma d)delta 4.Millisena tajume teleriekraani, kui kõrvuti asetsevad punased ja rohelised täpikesed? a)punasena b)kollasena c)lillana d)sinisena 5.Millist füüsikalist mõistet annab kujukalt edasi lause "algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama"? a)tihedus b)üleslükkejõud c)inertsus d)elastsusjõud 6.Milline neist ei ole hõõrdejõu liik? a)seisuhõõrdejõud b)veerehõõrdejõud c)liugehõõrdejõud d)lennuhõõrdejõud 7.Raskusjõudu arvutatakse valemiga F=m*g. Mis on teguri g väärtus maapinnal? a)7,6 N/kg b)8,4 N/kg c)9,8 N/kg d)10.2 N/kg 8.Mis on puhta vee tihedus? a)1 g/cm b)24 g/cm c)0,2 g/cm d)75 g/cm 9.Milline neist ei ole rõh...
F = mg - pinnale mõjuv rõhu jõud, [N m/s2; m mass (kg); g raskuskiir., (~9,8m/s2)], seadme mehaaniline kasutegur m 10000kg 9,8 mg s 2 = 0,006125m 2 A= = p 2 10 7 Pa 0,8 2) Leian silindri minimaalse läbimõõdu. 2 d A = 2 kus: A - vedelikuga koormatud seina osa pindala, [m2] d ringi diameeter, [m2] Archimedese konstant, [~3,14] 2 d A 0,006125m 2 A = d = 2 = 2 = 0,0883m = 88,3mm 2 3,14 Vastus: Silindri minimaalne läbimõõt peaks olema 88,3 mm. Ülesanne 4 Antud: q = 100 l/min = 0,1 m3/min = 0,00167 m3/s v = 3 m/s Leida: Ds = ? Lahendus: 1) Leian toru ristlõike pindala. m3 q = vA s kus: q mahuline vooluhulk, [l/m]
Tunnikontroll • 1. Kes on see Makedoonia kuningas, kes vallutas endale maa-ala, mis ulatus Kreekast Indiani? • 2. Mis tempel Aleksander Suure sündimise ajal põles? • 3. Kes oli Aleksander Suure õpetaja? • 4. Mis nimega linna rajas Aleksander Niiluse deltasse? • 5. Miks on tähtis Gaugamela lahing aastal 331 eKr? • 6. Kui vanalt ja millesse suri Alekander Suur? • 7. Kirjuta õiges järjekorras Aleksander Suure vallutatud alad: Pärsia, Väike-Aasia, Foiniikia, Egiptus, Mesopotaamia. Hellenism • Leia kaardilt (lk 66) millisteks riikideks jagunes Aleksander Suure riik peale tema surma Täida lüngad • Aleksandri surma järel lagunes tema suurriik ______________ • Kõikides tekkinud riikides valitsesid ________ • Mitmetes riikides kerkisid __________ linnad. • Idamaiste mõjudega ühtset kreeka kultuuri nimetatakse ____________ ____________ • Aleksander Suure vallutustega alguse saanud ajastut nimetata...
Heliallikas on võnkuv keha Hääl on kuulda heli infraheli 20-20 000 Hz ultraheli (laine pikkus 1,7 CM – 17 M) lambda = v/f Heli levib keskonnas võngetena keskonnas. Heli levimise kirus sõltub kk tingimustest(tihedu, temp, õhuniiskus jne), temperatuuri tõustes heli levimise kiirus suureneb. Heli valjudust mõõdetakse detsibellides (dB), mida suurem on laine amplituud, seda valjem on heli. Heli kõrgus sõltub sagedusest – mida sagedam, seda kõrgem heli. Madalaim bass 64 hz, kõrgeim sopran 1300 hz, hea klaver 27- 4096 hz, inimene on kõige tundlikum häälele 20 hz Valjeim heli mida inimene talub 180 dB, peale seda muutub kõrvakile võnkumine liiga suureks ning see rebeneb katki. Helihark annab la noodi, 440 hz(inimesele kõige meeldivam heli), 8-12 hz- inimesele kõige ebameeldivam heli(infraheli) Müra – ebakorrapärased võnkumised, võib mõjuda tervisele halvasti Muusika – harmoonilised võnkumised Stereo – ruumilise heli efekt Kõige parem...
9. AINE HULK n mool 1. n=m/M 2. n=N/NA N- molekulide arv, m- mass(g), NA- 6,02 x 10(astmel 23) M-molaarmass (g/mol) 11. RÕHK p Pa(paskal) p=F/S S- pindala (ruutmeetrites) 12. VEDELIKU SAMBA RÕHK p Pa p= (roo) x g x h h- nivoo (m) kõrgus 13. ARCHIMEDESE SEADUS Fü N Fü= x g x V V-ruumala (kuupmeetrites) E. ÜLESTÕUKE JÕUD 14.KINEETILINE ENERGIA Ek J Ek= (m x v²) / 2 15. POTENSIAALNE ENERGIA Ep J 1. Ep= m x g x h 2. Ep=A 16. SAGEDUS f Hz f= n/T n-võngete sagedus, T- periood 17
täht Pii väärtus kreeka numbrina on 80. Pii (π) on tasandil paikneva ringjoone pikkuse ja diameetri suhe. Kirjalikul arvutamisel võetakse π≈3,14 Pii (π) on irratsionaalarv-lõpmatu mitteperioodiline kümnendmurd. Teda ei saa väljendada kahe täisarvu suhtena. Aastail 1900 eKr kasutati Babüloonias seda arvuna 25/8 ja Egiptuses arvuna 256/81 . Archimedes, Kreeka matemaatik (287-312 eKr) arvutas pii väärtuseks 3,1419 ja arvas, et see ongi π tegelik väärtus.Arvu π nimetatakse ka Archimedese konstandiks. Ludolph van Ceulen (1540-1610) arvutas π 35 esimest numbrit (mis said nimeks Ludolphi numbrid). Need numbrid graveeriti tema hauakivile, mis 19.sajandil kaduma läks. Aastal 2000 valmistatiuus ja see asub Hollandis Leidenis Peetri kirikus. William Shanks, Briti harrastusmatemaatik (1812-1882) arvutas välja arvu π 707 esimest numbrit. See tähendas 15 aastat käsitsi arvutamist. Kahjuks tegi ta vea peale 527 numbrit ja järelikult kõik järgmised numbrid olid samuti valed
silindrikujulises ämbris. Keha mass saadakse elektroonilise kaaluga. Keha tihedus aga arvutatakse valemiga nr 1 Katse tulemused tabelis 5.1 Näidis: Materjal tempsi-plaat a_kesk= 78 mm = 7,8 cm b_kesk= 117 mm = 11,7 cm h_kesk= 10 mm = 1 cm m= 132,3 g V=a*b*h=7,8*11,7*1=91,26 cm² =m/V*1000=132,3/91,26*1000=1449,7 kg/m³ 4.2. Ebakorrapärase kujuga ehitusmaterjali tiheduse määramine Ebakorrapärase kujuga keha mahu määramisel kasutatakse Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Proovikeha maht V leitakse proovikeha kaalumise teel õhus ja vedelikus ja arvutatakse valemiga (2) Kus m on keha mass õhus m on mass vedelikus vedeliku tihedus Kuna keha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub katsemetoodika valik materjali võimest imada endasse vett.
Klassifikatsiooniühingud, laevade klassifitseerimine 10. Laeva mahulised andmed. Lastimahutavus 11. Laeva massiandmed. Kandevõime 12. Laeva lineaarmõõtmed, põhitasandid, kiirus 13. Laeva teoreetiline joonis. Baatoksid, teoreetilised kaared, veejooned 14. Laeva mereomadused: Püstuvus. Uppumatus. Ujuvus. Käikuvus. Õõtsuvus. Juhitavus 15. Laeva püstuvuse mõiste, raskuskese, metatsenter, ujuvuskese, püstuvust mõjutavad tegurid 16. Ujuvus, ujuvusvaru. Archimedese seaduse laevaehituses. Esimene tasakaalutingimus 17. Laeva üldine ja kohalik tugevus. Laevale mõjuvad jõud. Ujuvus-ja kaalujõudude epüürid 18. Laevaehituses kasutatavad materjalid. Kereehitus-, viimistlus- ja muud materjalid 19. Keevitus- ja lõiketöötlus laevaehituses. Laevaehituses kasutatavate materjalide ühendusviisid 20. Ühe- ja kahekordse põhja konstruktsioon. Topeltpõhja tankid 21. Laevakere välisplaadistus. Plaadistuse pinnalaotus, vööde nimetused. 22
· Rooliratas · Hüdrauriline rumpel · Baller · Roolilaba · Ühe ja kahe juhtimispunktiga LAEVASÜSTEEMID Gaasisüsteem Tuletõrjesüseem Elektrisüsteem Fekaalsüsteem Ventilatsiooni- ja konditsioneerisüsteem Kütte- ja kütusesüsteem Mageda vee süsteem Kuivendussüsteem Laeva ujuvus Ujuvus on laeva võime püsida määratud asendis vee peal, kandes ettenähtud lasti. Ujuvuse tagab vabaparda kõrgusest sõltuv ujuvusvaru, laeva raskusjõu tasakaalustab Archimedese seaduse kohaselt üleslükkejõud. PÜSTUVUS Laeva püstuvuseks nimetatakse võimet vastupanna laeva tasakaalu asendist hälvitavatele jõududele ja pöörduda pärast nende jõudude lakkamist tagasi lähteasendisse. UPPUMATUS Laeva uppumatuseks nimetatakse tema võimet säilitada ujuvus ja püstuvus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Uppumatus tagatakse laevakere jagamisega veekindlateks ruumideks. TRIMM Laeva trimmiks nimetatakse laeva asendit vee horisontaalpinna suhtes.
Pr 19. . Soojuslevi keskkonna kondenseerumisel. Re = t H A2 20. 21. . . kriitiline soojuskoormus vee keemisel suures mahus arvutatakse valemiga * - mulli Re*kr=68Ar4/9 *Prk-1/3 Kus Archimedese arv: Ar=( l*3 / 2 )*(´ - "/ " ) Kriitiline Reynoldsi arv: Re*kr=qkr*l */(r") Nu=C*Re*n*Pr1/3 Kui Re* 0,01, siis C=0,0625; n=0,5 Kui Re*>0,01 siis C=0,125; n=0,65 22. 23. . . . : · - . ( , . , . , .) · . : , , . ( , , « », .) Küttepinnata soojusvahetites ülekantav soojushulk avaldub võrrandiga: Q=Vt V ( W)
ringjoone jaoks; leidis lause, et koonuse, poolkera ja silindri ruumalad suhtuvad nagu 1:2:3, kui nende aluspinnad ja kõrgused on võrdsed. Veel õnnestus tal ekshaustsioonimeetodil arvutada lõpmatu geomeetrilise rea abil parabooli segmendi pindala, seejuures rakendas ta täiesti korrektselt infinitesimaalarvutust. Uurimuses "Liivaarvutus" tõestas ta arvujada lõpmatuse. Leiutised Archimedest tuntakse veel Archimedese kruvi leiutamise tõttu. Tema arvele kirjutati juba vanemal ajal umbes 40 leiutist. peale Archimedese kruvi on neist tähtsaimad: nõguspeegel, igavene kruvi, mudel, mis kujutas päikese, kuu ja planeetide liikumist. Eratosthenes: Ta arvutas välja Maa ümbermõõdu varjude võrdlemise abil, mis langesid keskpäeval erinevatel laiuskraadidel. Aristarchos: oletusi Maa tekke kohta: Kunagi uskusid inimesed, et Maa on lame. Umbes 2500 aastat tagasi avastasid kreeklased, et Maa on kerakujuline
52) rõhk fs. võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega. tihedus fs. näitab aine massi ruumalaühikus. jõu liigid: · raskusjõud gravitatsioonijõud (lk.56) · elastsusjõud keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud. (lk.61) · hõõrdejõud keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. (lk.59) · üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. impulss keha impulls ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis. vektor. (lk.64) Newtoni I seadus Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. (lk.47) Newtoni II seadus Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. (lk.53)
LÄHTEANDMED „EKSTSENTRIKMEHHANISM“ Algandmed r = 16 mm spiraalekstsentriku algraadius d = 11 mm ekstsentriku telje läbimõõt 6 L = 83 mm käepideme pikkus Fr = 155 N rakendusjõud l1 = 35 mm, l2 = 43 mm liitmehanismi kanghaaratsi õlad μ1 = 0,1 hõõrdekoefitsent ekstsentriku ja klambri vahel μ2 = 0,1 hõõrdekoefitsent ekstsentriku ja tema telje vahel φ = 75° ekstsentriku pöördenurk h = 1,92 Archimedese profiili kõrgus vastavalt pöördenurgale ja algraadiusele Lahendus Leian spiraalekstsentriku käigu pikkuse: 𝜋∗𝐷∗ φ 𝜋∗32∗75° 𝐶= = = 20,94 360° 360° Leian tõusunurga: ℎ 1,92 arctan 𝛼 = = = 5,24° 𝑐 20,94 Leian spiraalekstsentriku poolt arendatava kinnitusjõu: 𝐹 ∙𝐿 155∙83
LÄHTEANDMED ,,EKSTSENTRIKMEHHANISM" 7 Algandmed r = 16 mm spiraalekstsentriku algraadius 8 d = 11 mm ekstsentriku telje läbimõõt L = 83 mm käepideme pikkus Fr = 155 N rakendusjõud l1 = 35 mm, l2 = 43 mm liitmehanismi kanghaaratsi õlad 1 = 0,1 hõõrdekoefitsent ekstsentriku ja klambri vahel 2 = 0,1 hõõrdekoefitsent ekstsentriku ja tema telje vahel = 75° ekstsentriku pöördenurk h = 1,92 Archimedese profiili kõrgus vastavalt pöördenurgale ja algraadiusele Lahendus Leian spiraalekstsentriku käigu pikkuse: D 3275 ° C= = = 20,94 360° 360 ° Leian tõusunurga: h 1,92 arctan = = =5,24 ° c 20,94 Leian spiraalekstsentriku poolt arendatava kinnitusjõu: Fr L 155 83
1) Tipp-, miinimum-, ja sanitaarvooluhulk? Tippvooluhulgad esinevad kevadel lumesulamise ajal või sügisel, kui ohtral sajab. Tippvooluhulki on vaja teada vesiehitiste projekteerimisel. Olenevalt sellest, kui suur on vesiehitise purunemisega kaasnev oht, projekteeritakse veelase vastava ületustõenäosusega vooluhulga läbilaskmiseks (1% ületustõenäosus 1 kord sajas aastas). Miinimumvooluhulgad esinevad jõgedes siis, kui nad toituvad ainult põhjaveest. Miinimumvooluhulkasid on vaja teada, kui projekteeritakse veevarustust (sh kalakasvatust) selgitamaks, kui palju vett on võimalik madalvee ajal saada. Sanitaarvooluhulk on miinimumvooluhulk, mis peab veevõtu või heitvee veekogusse laskmise korral veekogu sanitaarse seisundi säilitamiseks vooluveekogusse jääma. 2) Kuidas mõõta vooluhulka, veetaset, voolukiirust, kuidas mõõdeti vanasti? Pildid! Vooluhulka saab mõõta näiteks ülevooludega (Crump'i ülevool), mahumeetodiga (Q=W/t), voolukiiruse m...
Voolukiirust saab mõõta: ujukiga, värviga (keemilise ainega), hüdromeetrilise tiivikuga, akustilise meetodiga. Hüdraulika. Valemid, reeglid, joonised; rõhk ja surve! Hüdrostaatiline rõhk – pinnale jaotunud hüdrostaatiline rõhujõud. Tal on 2 omadust: 1) mõjub risti pinda; b) vedeliku mistahes punktis mõjuv hüdrostaatiline rõhk on kõikides suundades ühesugune. Rõhku mõõdetakse vedelikusamba kõrguse või rõhu põhjustatud deformatsiooni kaudu. Mõõdetakse piesomeetriga. Archimedese seadus – Igale vedelikus olevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga. Hüdrauliline löök – kui voolav vesi liiga järsku peatada. Kavitatsioon – tekivad pisikesed plahvatused tänu õhumullidele ja madalale rõhule st vesi läheb keema madalal temperatuuril. p=p0+ρ*g*h (pρ*g*h (p0 – vedeliku kohal olev rõhk, ρ – tihedus, g – raskuskiirendus (m/s2), h – sügavus). Rõhujõud ja epüür
21. Kasutades seost tuletage laetud kondensaatori energia ja elektrostaatilise välja energiatiheduse valem. - Laetud kondensaatori energia 22. Mis on elektrivool. Tuletage allolev valem. Tehke joonis. - Elektrivool on igasugune laengute korrapärane ümberpaiknemine. Kaks liiki elektrivoolu. 1. Juhtivusvool. Laetud kehadele mõjub elektriväli. 2. Konvektsioonvool. Laetud kehadele mõjub mitteelektriline jõud. Laetud kehale mõjub näiteks raskusjõud, Archimedese jõud. Selles osas tegeleme ikka elektrivälja poolt initseeritud kehade liikumisega. 23. Tuletage allolev voolutiheduse valem. Voolutihedus: Elektrivoolu detailseks iseloomustamiseks. Suund määratakse positiivse laengu suunatud liikumise kiirusvektoriga. 24. Lähtudes alltoodud seostest, tuletage seos pinge kohta ahela osal. Ahela osas: Enamasti on nii, et lisaks kõrvaljõududele mõjub laengukandjale ka
4.2 Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine Korrapärase kujuga keha maht V arvutati keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes (pikkus x laius x kõrgus). Iga mõõde arvutati kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsuseks oli 0,1 mm. Proovikehade mass m määrati kaalumise teel. 4.3 Ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine Ebakorrapärase kujuga proovikeha mahu määramisel kasutatakse Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Proovikeha maht leitakse kaalumise teel õhus ja vedelikus, ning arvutatakse valemiga Nr. 4.3.1 [cm3] Valem 4.3.1 Kus, m proovikeha mass õhus *g+ m1 proovikeha mass vedelikus [g] v vedeliku tihedus [g/cm3] Näide: Mass õhus (m) = 29 g Mass vees (m1) = 12,7 g Vedeliku tihedus (v) = 1 g/cm3 Proovikeha ruumala [cm3] :
Et keha püüab oma tangensiaalkiirust säilitada, tuleb teda pidurdada (kui liikumine on suunatud telje poole) või kiirendada (kui keha liigub teljest eemale. Tekib liikumisega risti olev inertsijõud. güroskoopilised jõud tekivad, kui püütakse muuta pöörlemistelje ruumilist orientatsiooni. Nagu eelmiste jõudude korral viib ka telje pööramine "tükikeste" trajektoori muutmisele. 15.Pascal'i seadus, Archimedese seadus, pidevuse teoreem Pascal'i seadus: Vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis suundades ühteviisi. Archimedese seadus. Vedelikku asetatud kehad kaotavad oma kaalust osa, mis on võrdne keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga. Pidevuse teoreem: Vedeliku voolamisel muutuva ristlõikega torus on voolamise kiirus pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga. 16.Bernoulli võrrand ning selle olemus
Keha mahu leidmiseks arvutati iga mõõde aritmeetiline keskmine kolme mõõtetulemuse kohta. Peale keha mõõtmete leidmist ja keha kaalumist, leitakse keha tihedus Valem 1- 1 abil. m 0= 1000, Valem 1-1 V kus 0 proovikeha tihedus [kg/m3] m proovikeha mass õhus [kg] V proovikeha maht [m3] 4.2. Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramine Ebakorrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramiseks võeti appi archimedese seadusel põhinev hüdrostaatiline kaalumine. Proovikeha maht leitakse keha kaalumise teel õhus ning vedelikus ja leitakse , Valem 1-2 abil. 2 m-m1 V br= , Valem 1- 2 v kus m proovikeha mass õhus [g] m1 proovikeha mass vedelikus [g] v vedeliku tihedus [g/cm3] Archimedese seaduse põhjal proovikeha mahu leidmine sõltub materjali poorsusest ning
S · Ep potensiaalne energia · Vedeliku rõhu sõltuvus vedelikusamba kõrgusest p = gh · Ek kineetiline energia · N võimsus, (W) · Archimedese ehk üleslükkejõud Fü = gV · g raskuskiirendus, g = 9,8 m/s2 · G gravitatsioonikonstant, G = 6,67.10 11 N.m2/kg2 · Impulsi jäävuse seadus - · h kõrgus, (m) m1 v1 + m 2 v 2 = m1 v1 + m 2 v2 kasutegur
3.1.2. Ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine Tihedust leitakse valemiga nr 1. Labori jooksul kasutati nii halvasti kui ka hästi imava vett materjale. Esimesena arvutati halvasti imava vett materjali. Selleks, et määrata 2 tihedust ebkorrapärase kujuga materjalil, on vaja kasutada sama valem nr 1. Mass leitakse samamoodi, kaaludes. Kuid, et leida keha maht, on vaja kasutada Archimedese seadust, mis väidab, et igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Esimesena kaalutakse keha, mis ei ima vett, õhus. Järgmisena kaalutakse sama keha vedelikus. Mille pärast kõik arvutatakse valemiga nr 2: m-m 1 Vbr = v , Valem 2 Kus m - proovikeha mass õhus [g]; m1 - proovikeha mass vedelikus [g];
1. TÖÖ EESMÄRK Esimesel nädalal määrasime korrapärase kujuga ehitusmaterjali tihedused ja poorsused. Arvutades keha mahu geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes ning massi määratasime kaalumise teel. Teisel nädalal määrasime ebakorrapärase kujuga ehitusmaterjali tihedused ja poorsused. Keha mahu määramisel kasutasime Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Mõlemal nädalal tuli katsetada kahte erinevat materjali. 2. KATSETATUD MATERJALID Kasutatud materjalide loetelu: Kipsplaat Tsementfibroliitplaat (TEP-plaat) Graniit Keraamiline tellis 3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Kaal – proovikehade massi määramiseks Joonlaud ja nihik – proovikehade mõõtmiseks, et arvutada keha maht Vbr.
Jõud 10.02.14 Jõuga seotud valemid Jõudu tähistatakse tähega F Raskusjõud (N) F = mg (1) Kaal (N) P = mg (2) m - keha mass (kg) g - keha raskuskiirendus 9,83 (m/s2) Mehaaniline töö (J) A = Fs (3) s - teepikkus Rõhk (Pa) S - keha pindala (m2) Archimedese ehk üleslükkejõud (N) Fü = gV (5) V - keha ruumala (m3) - keha erikaal e. tihedus (kg/m3) 10.02.14 Jõud on tõuge või tõmme, mis põhjustab objekti liikumise kiirendamist, aeglustamist, või objekti kuju muutumist. Jõud võivad töötada samas suunas või teineteise vastu. Pinge venitatud kummipaelas, raskusjõu mõju vihmapiisale ja reaktiivlennuki veojõud on kõik näited jõudude kohta. Jõud on mõju, mis võib panna objekti liikumist alustama, seda aeglustama, suunda muutma või siis objekti kuju muutma. ...
tulnud ainuvalitsejale Histooria - Herodotose Lõvivärav pronksiaegse ajalooteos, mis muu hulgas Mükeene tsitadelli peavärav kirjeldab Kreeka-Pärsia sõdasid Teoreem - väide, mille õigsus magistraal - suur keskne tõestatakse loogilise arutlusega, liiklustee tuginedes aksioomidele ja varem magistraat Vana-Rooma tõestatule kõrgem riigiametnik Heureka! - Archimedese diktaator piiramatu võimuga hüüatus ,,Leidsin!" valitseja Meander - jõelooge imperaator - Vana-Roomas Epikuurlane - Vana-Kreeka võiduka väepealiku aunimetus filosoofi Epikurose õpetuse princeps - Rooma keisrite pooldaja, lõbude ja elu nautija, mitteametlik tiitel; vürst, prints usub, et inimese õnn peitub munitsiipium - temas endas omavalitsusõigusega linn Vana-
V – proovikeha maht (cm3) a – proovikeha pikkus (mm) b – pproovikeha kõrgus (mm) c – proovikeha laius (mm) Proovikeha massi (m) määratleme elektroonilise kaalude abil. Pärast saame valemi nr.1 abil välja arvutada keha tihedus. Mõõtmis- ja arvutustulemused on esitatud Tabelis nr. 1. 1.2 Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse ja poorsuse määramine Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramiseks kaalutakse proovikeha nii õhus kui ka vedelikus. Kasutame Archimedese seadust, mis põhineb hüdrostaatilisel kaalumisel. Kuna proovikeha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub edasine katsemetoodika valik materjali võimest imada vett. Katsed viidi läbi graniidist, silikaattellisest ja keraamilisest tellisest katsekehadega. Graniidil poorsuse tegur on üsna väike, selle tõttu graniit vett praktiliselt ei ima. Selle tiheduse määramiseks kaaluti proovikeha õhus ja seejärel vees ning lahutati esimesest teine, et
Hellenistliku kultuuri eredamaid näiteid Hellenismiperioodile pani aluse Aleksander Suure vallutusretk. Lühikese ajaga vallutas Aleksander Suur Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani. Peale Aleksandri surma lagunes tema hiigelriik kolmeks: Egiptus, Süüria ja Makedoonia. Uueks tähtsaimaks Egiptuse linnaks sai Aleksandria, sellele lisaks ka Antookia. Süüria linnadest paistis silma Pergamon. Hellenismiperioodil toimus mitmeid muutusi arhitektuuris, teaduses ja kirjanduses. Templitega seostuvad esimesed vanakreeka arhitektuuri saavutused. Templeid ehitati enamasti marmorist ja sidumiseks kasutati metallist klambreid. Hoonete piklik põhiplaan ja kahesambaga eeskada portikus on pärit juba Egeuse ehituskunstist. Tempel ehitati kõrgemale kohale ja seda iseloomustasid sambad. Reeglina pidi templi pikiküljel olema poole rohkem sambaid kui lähemal küljel, pluss veel üks. Sammas koosnes baasist...
elektrienergiat või ainet. 18. Meie Päikesesüsteemi täht, tänu millele on meil soe. 19. Aine väikseim osake, milleks on vastavat ainet võimalik mehhaaniliselt jaotada, ja mis säilitab selle aine keemilised omadused. 20. Energia, ms koosneb kineetilisest energiast, potentsiaalsest energiast ja tuumaenergiast. 21. Füüsikaline pikkusühik ja meetermõõdustiku pikim ühik. 22. Elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli. 23. Archimedese jõud. 24. Materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi ning mille elektritakistus on seetõttu väike. 25. Seade voolutugevuse mõõtmiseks. 26. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrijuhi võimet voolu läbi lasta ning on võrdne juhi takistusega juhul, kui juhi pikkus ja ristlõikepindala on ühikulised. 27. Muuttakisti, mis on sujuvalt või astmeliselt reguleeritav traadist või voolujuhtiva kihiga aktiivtaksiti, millel on liikuv kontakt ehk liugur. 28
TIHEDUS näitab,kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass (kg/m3, g/cm3) tihedus=mass/ruumala =m/V MEHAANILINE LIIKUMINE on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja vältel (m/s, km/h) kiirus=teepikkus/aeg v=s/t 54km/h=54*1000/3600=15m/s GRAVITATSIOON-kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. Gravitatsioonijõudu,millega keha tõmbab mingit maalähedast keha, nim RASKUSJÕUKS. HÕÕRDUMINE-teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikumõju,mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat jõudu. ELASTSUSJÕUD-jõud,mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale JÕUD=mass*10 F=mg (põhiühik N(njuuton)) RÕHK näitab keha poolt pinnale mõjuvat rõhumisjõudu (Pa-pascal) rõhk=jõud/pindala p=F/S VEDELIKUSAMBA RÕHK on võrdeline samba kõrgusega p=gh Archimedese seadus: vedelikku sukeldatud kehale mõjub üleslükkejõud,mis sõltub selle keskk...
baseerusid hulknurkadel, et hinnata π väärtust. Umbes 15. sajandil põhjustasid uued lõpmatutel jadadel põhinevad algoritmid revolutsiooni π arvutamises. 20. ja 21. sajandil avastasid matemaatikud ja arvutiteadlased uued lähenemised, mis ühendatuna aina kasvava arvutusvõimsusega võimaldasid hüppeliselt suurendada väljaarvutavate komakohtade arvu. Mis on π (pii)? 3 π (pii) ehk Archimedese konstant on matemaatiline konstant, mis on võrdne tasandil paikneva ringjoone pikkuse ja diameetri suhtega (see suhe ei sõltu ringjoone ega diameetri valikust). π umbkaudne väärtus on 3,14159265358979323846264338327 ning ligikaudne väärtus 3,14159. π on lõpmatu mitteperioodiline kümnendmurd. π on üks tähtsamaid matemaatilisi suuruseid. Seda saab esitada ainult umbkaudu, selle lõpliku väärtust ja seda ei saa viia täismurru kujule.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
