Staatikaks nim. mehaanika osa, milles antakse üldine õpetus jõududest ja uuritakse jõudude mõju all olevate materjaalsete kehade tasakaalutingimusi. Tasakaalu all mõistetakse keha paigalseisu teiste kehade suhtes. Jäigaks kehaks nim. sellist keha, mille kuju ja suurus jääb alati muutumatuks. Kehale rakendatud jõuks nim. mingi teise keha sellist mõju, mis on võimeline muutma antud keha paigalseisu või liikumist. Jõusüsteemi resultandiks nim. ühte jõudu, mille mõju on samasugune nagu kogu jõu süsteemil. Keha, mille liikumist ruumis takistavad mingid teised teda kinnistavad või puutuvad kehad nim seotuks. Sidemereaktsiooniks nim. jõudu, millega mõjub antud kehale see keha, mis moodustab sideme. Aktiivseks jõududeks nim. neid jõude, mis püüavad panna keha liikuma. Koonduvaiks nim. jõude, mille müjusirged lõikavad ühes punktis. Jõu projektsiooniks nim. jõu alguse ja lõpu projektsioonide vahelise lõigu piikust, võetud vastava märgina. Suurus...
Mehaanika uurib kehade mehaanilist liikumist. Mehaanika jaguneb: 1)Kinemaatikaks, mis uurib kehade liikumist ruumis, jätab arvestamata kehade massid ja kehadele mõjuvad jõud; 2) Dünaamikaks, mis uurib liikumise tekkepõhjusi, teeb kindlaks mõjud ja jõud, mis põhjustavad keha asukoha muutumise; 3) Staatikaks , mis uurib erinevate jõudude tasakaalustamise võimalusi. Mehaanika põhiül on määrata keha asukoht suvalisel ajahetkel. Antud keha asendi muutumist teiste kehade suhtes nim. mehaaniliseks liikumiseks. Keha liikumist teiste kehade suhtes, mida tinglikult loetakse liikumatuiks, nim suhteliseks liikumiseks. Igasugune liikumine, nagu igasugune paigalseiski on suhteline. Kehi, millede suhtes liikumist vaadeldakse, nim taustkehadeks.
6. Punktmassi (keha) kiirendus kulgliikumisel võrdub: a) Kiiruse ja nihke korrutisega b) Kiiruse ja nihke suhtega c) Kiiruse ja aja suhtega d) Kiiruse ja aja korrutisega 7. Liigutuste tempo (sagedus) on: a) võrdeline üksikute liikumisfaaside kestuste suhtega b) pöördvõrdeline üksikute liikumisfaaside kestuste suhtega c) võrdeline liikumise kestusega d) pöördvõrdeline liikumise kestusega 8. Mehaanika osa, mis uurib kehade tasakaalu nimetatakse: a) Kinemaatikaks b) Dünaamikaks c) Staatikaks d) Energeetikaks 9. Kui keha koos alusega liigub kiirendusega alla ja kui keha keha kiirenduse suund ühtib raskuskiirendusega, siis on tema kaal a) Raskusjõust väiksem b) Raskusjõust suurem c) Raskusjõuga võrdne d) raskusjõust sõltumatu 10. Töö tegemise kiirust iseloomustab: a) energia b) jõud c) võimsus d) impulss II OSA ( peale loetelude andke ka lühike iseloomustus!) 11. Keha raskuskese: 12. Luukangide liigid: 13. Biokinemaatilised paarid 14
b. nihke ja kiiruse suhtega c. nihke ja aja suhtega d. nihke ja aja korrutisega 7. Liigutuse ajaline rütm on: a. Võrdeline üksikute liikumisfaaside kestuste suhtega b. pöördvõrdeline üksikute liikumisfaaside kestuste suhtega c. võrdeline liikumise kestusega d. pöördvõrdeline liikumise kestusega 8. Mehaanika osa, mis uurib kehade tasakaalu nimetatakse: a. kinemaatikaks b. dünaamikaks c. staatikaks d. energeetikaks 9. Kui keha alusega liigub kiirendusega alla ja kui keha kiirenduse suund ühtib raskuskiirendusega siis on tema kaal a. raskusjõust väiksem b. raskusjõust suurem c. raskusjõust võrdne d. raskusjõust sõltumatu 10. Töövõime varu iseloomustab a. energia b. jõud c. võimsus d. impulss 1. Iseloomustage töövõimetsooni: * automaatsed tegevused: inimene kasutab seda
mingisuguseid deformatsioone. On aga selge, et absoluutselt jäiga keha mõiste on abstraktsioon, sest kõik reaalsed kehad tegelikult ikkagi deformeeruvad välisjõudude mõjul. Igapäevases praktikas me aga näeme, et rakendatud jõudude toimel on need deformatsioonid üldiselt väga väikesed ja paljudes ülesannetes võib nad esimeses lähenduses jätta arvestamata. See asjaolu õigustabki jäiga keha kasutamist teoreetilises mehaanikas. *Teoreetilise mehaanika osad: a) Staatikaks nimetatakse mehaanika osa, milles antakse üldine õpetus jõududest ja uuritakse jõudude mõju all olevate materiaalsete kehade tasakaalu tingimusi. b) Kinemaatikaks nimetatakse mehaanika osa, milles uuritakse kehade liikumise geomeetrilisi omadusi arvestamata nende kehade inertsust ega neile kehadele mõjuvaid jõudusid. c) Dünaamikaks nimetatakse mehaanika osa, milles uuritakse materiaalsete kehade liikumise seadusi neile kehadele rakendatud jõudude mõjul.
deformatsioonid üldiselt väga väikesed ja paljudes ülesannetes võib nad esimeses lähenduses jätta arvestamata. See asjaolu õigustabki jäiga keha konseptsiooni kasutamist teoreetilises mehaanikas. Teoreetiliseks mehaanikaks nimetatakse teadust, mis uurib materiaalsete kehade paigalseisu ja liikumise üldisi seadusi seoses nende kehade vastastikuste mõjudega. Ülesannete iseloomu järgi jaotatakse teoreetiline mehaanika üldiselt nelja ossa: 1) staatikaks, 2) kinemaatikaks, 3) dünaamikaks, 4) analüütiline mehaanika. Staatikaks nimetatakse mehaanika osa, milles antakse üldine õpetus jõududest ja uuritakse jõudude mõju all olevate materiaalsete kehade tasakaalu tingimusi. Kinemaatikaks nimetatakse mehaanika osa, milles uuritakse kehade liikumise geomeetrilisi omadusi arvestamata nende kehade inertsust ega neile kehadele mõjuvaid jõudusid.
ÜLDISTUSTE TEGEMINE Sotsiaal-poliitiline filosoofia Sotsioloogia Psühholoogia Majandusteadus August Comte (1798-1857) sotsioloogia rajaja mingis mõttes, võttis esmakordselt kasutusele sotsioloogia mõiste. Filosoofias on positivismi esindaja ja rajaja rõhutades teaduslikkust, teaduslikku teadmist, teaduse olulisust. Tema ühiskonnateooria: jagas sotisaalseks staatikaks (ühel ajahetkel) ja sotsiaalne dünaamika (ühiskonna areng). 5 Olulisim on tema puhul just ühiskonna arengu käsitlus, tõi välja kolm ühiskonna arengustaadiumit: Teoloogiline (-1300 a.) relgioon on väga tähtis. Metafüüsiline (1300-1800) abstraktne filosofeerimine on kõige tähtsam Positiivne (1800 - ) teadus on kõige tähtsam.
Epoksüplast (EP) 1850 60 4 8 ... 10 Klaasplast (EP+klaaskiud) 1900 ... 2200 200 ... 2100 - - Fenoplast (PF) 1275 35 ... 55 5,2 ... 7 1 ... 1,5 Aminoplast (UF, MF) 1550 40 ... 90 0,5 - 26 3. STAATIKA Staatikaks nimetatakse mehaanika osa, milles antakse üldine õpetus jõududest ja uuritakse jõudude mõju all olevate materiaalsete kehade tasakaalu tingimusi. Tasakaalu all mõistetakse keha paigalseisu teiste materiaalsete kehade suhtes. Kõik looduses leiduvad jäigad kehad muudavad väliste mõjutuste tõttu teatud määral oma kuju (deformeeruvad). Nende deformatsioonide suurus sõltub kehade materjalist, geomeetrilisest kujust ja mõõtmeist ning mõjuvaist jõududest. Mitmesuguste
6. Staatika kui liikumise erijuht Paigalseisu võib vaadelda kui liikumise erijuhtu (ka raha puudumine kontol on ikkagi kontoseis). Paigalseis saab tekkida siis, kui kõikide kehale mõjuvate jõudude summa on võrdne nulliga. Tegelikult saab tekkida ka siis tasakaal, kui on võrdsed keha vastassuundades pööravad jõumomendid. Mehaanika osa, mis käsitleb tahkete, vedelate või gaasiliste kehade tasakaalu, nimetatakse staatikaks. Sarnaste nähtustega on tegemist ka paigalseisvate elektrilaengute korral. Sel juhul räägitakse elektrostaatikast. Siia jaotisse oleme koondanud ka teised nähtused, mille korral mõjuvad jõud on tasakaalus. 6.1. Kangi tasakaal Kang on mingi jäik keha, mis saab pöörduda ühe punkti ümber. Siinkohal ei maksa ennast lasta segadusse ajada tõstekangist, mis toetub kahes punktis. Kui kangi otstele on rakendatud mingid jõud, siis teatud tingimustel võib kang jääda tasakaalu, st
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
