[W] = = = 21,3 kui paine on umber telje y 3.2 INP-ristlõike valik Valitakse sellise ristlõikega profiil mis vastab allolevale = 21,3 Tabelist on näha et sobib profiil INP200, mille = 26 21,3 3.3 Tala tugevuskontroll ohtlikus ristlõikes B Suurim paindepinge = = 58 MPa Tugevuse kontroll paindel = = = 4,05 4 = 4 Ristlõike B tugevus paindel on tagatud Alljärgnevalt normaalpinge epüür Tala ekvivalentne arvutusskeem ning läbipainde v ja pöördenurga universaalvõrrandid. Tala ekvivalentne arvutusskeem Paindedeformatsioonide väärtused sõltuvad nii joonkoormuse algus- kui ka lõppkohast. Tala joonkoormusi tuleb muuta nii, et: · kõik ulatuksid kuni tala lõpuni ning · joonkoormuste painutav mõju ei muutu Universaalvõrrandite parameetrid: aF = 0 aFb = 2,5 m ap1 = 0,625m ap2 = 1,875 m aFA = 3,750 m Pöördenurga võrrand: Läbipainde võrrand:
3.3 Tala tugevuskontroll ohtlikus ristlõikes B Suurim paindepinge M 17,5∗103 δ max = = ≈ 50 MPa W 3610∗10−6 Tugevuse kontroll paindel δy 235 Sδ = ≥[S ] = 4 δ max = 50 = 4,7 Ristlõike B tugevus paindel on tagatud Alljärgnevalt normaalpinge epüür Tala ekvivalentne arvutusskeem ning läbipainde v ja pöördenurga φ universaalvõrrandid. Paindedeformatsioonide väärtused sõltuvad nii joonkoormuse algus- kui ka lõppkohast. Tala joonkoormusi tuleb muuta nii, et: • kõik ulatuksid kuni tala lõpuni ning • joonkoormuste painutav mõju ei muutu Universaalvõrrandite parameetrid: −¿ FA ¿ aFA= 0 +¿ FB ¿ aFB = 3,5 m −¿ F ¿ aFC = 5,25 m +¿ p1 ¿ ap1 = 0 −¿ p2 ¿ ap2 = 0, 875 m +¿
ja nihkepinge τ epüürid; normaalpinge σ 6. Arvutada ohtlike ristlõigete (või ohtliku ristlõike) varutegurid normaalpinge ja nihkepinge järgi ning kontrollida tala tugevust; 7. Koostada v ja pöördenurga ϕ universaalvõrrandid; (vajadusel) tala ekvivalentne arvutusskeem ning läbipainde 8. v ja pöördenurgk ϕ ; Arvutada tala vaba otsa läbipaine 9. Arvutada tala tugedevahelise osa suurima läbipainde asukoht (kohal, kus pöördenurk ϕ = 0, täpsusega ± 0,1 m) ning vmax; läbipaine sellel kohal 10. Formuleerida ülesande vastus. Koormuste mõjumise skeem vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A
1 d · painutatud varda kõverus selles kohas x: = = ; dx · nurga d üliväikese väärtuse (kuna dx on üliväike) korral saab dv = tan ; lihtsustatud seose läbipainde v ja pöördenurga vahel: dx dv · pöördenurga väärtus on tavaliselt väga väike: tan = ; dx 1 d d 2 v
mõõtkavas), arvutada toereaktsioonide väärtused, koostada tala sisejõudude M ja Q epüürid ning valida sobiv INP-profiil (vt Tugevusõpetus I kodutöö nr 4, selle lahenduskäiku siin uuesti teha ei ole tarvis, piisab kui esitada varem saadud tulemused koos lühiselgitustega. NB! Õppejõud seda kodutööd ei tagasta); 2. Koostada (vajadusel) tala ekvivalentne arvutusskeem ning läbipainde v ja pöördenurga universaalvõrrandid; 3. Arvutada tala vaba otsa läbipaine v ja pöördenurgk ; 4. Arvutada tala tugedevahelise osa suurima läbipainde asukoht (kohal, kus pöördenurk = 0, täpsusega ± 0,1 m) ning läbipaine sellel kohal vmax; 5. Formuleerida ülesande vastus. Koormuste mõjumise skeem vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A
Kahel naaberservalt toetatud ja kahel jäigalt kinnitatud 18514,4 11921,83 -38489,3 -30199,33 38489,3 369497700 369,50 Üks serv jäigalt ja kolm vabat toetatud 24672,7 18593,31 0,0 -42792,26 42792,3 410805648 410,81 Kolm serva jäigalt ja üks serv vabalt toetatud 14764,1 7895,25 -30396,7 -22738,32 30396,7 291808440 291,81 3) 25% läbipainde korral paksus h paksus h 25% 25% Kinnitusviis k1 läbipainde läbipainde juures, [mm] juures, [m]
kahel jäigalt toetatud Kahel naaberserval t toetatud ja 4829,04 4254,48 -10478,88 -9699,12 10478,88 100597248,00 100,597 kahel jäigalt kinnitatud Üks serv jäigalt ja 5622,48 5772,96 0,00 -12530,88 12530,88 120296448,00 120,296 kolm vabat toetatud Kolm serva jäigalt ja üks 4227,12 3146,40 -9015,12 -7742,88 9015,12 86545152,00 86,545 serv vabalt toetatud 3) 25% läbipainde korral paksus h 25% paksus h 25% Kinnitusviis k1 läbipainde läbipainde juures, [m] juures, [mm] Vabalt toetatud 0,053 0,021117441 21,12 servadega Jäigalt kinnitatud 0,0165 0,015774053 15,77 servadega
Pöördenurga võrrand: x−a F A ¿ ¿ x−a F B ¿ ¿ x−a p 1 ¿ ¿ x−a p 2 ¿ ¿ FA φEI =φo EI − ¿ 2 x−2 ¿ ¿ x−0,5 ¿ ¿ x−1,5 ¿ ¿ F F φEI =φo EI − A x2 + B ¿ 2 2 Läbipainde võrrand: x−a F A ¿ ¿ x−aF B ¿ ¿ x−a p 1 ¿ ¿ x−a p 2 ¿ ¿ FA vEI =v 0 EI +φo xEI − ¿ 6 x−2 ¿ ¿ x −0,5 ¿ ¿ x −1,5 ¿
Katsekeha: 5,8 cm 2,6 cm 105,5 cm Tulemused: 1.Läbipainde sõltuvus koormusest Katseliselt saadud tulemused mõne ekstsentrilisuse zF puhul on esitatud alljärgnevates tabelites. zF = 0 mm Indikaatori Siire w Manomeetri Jõud F lugem katseline teoreetiline lugem kgf kN mm
võimaliku materjalimahuga sobiv INP-profiil; 5. Koostada valitud mõõtkavas selle INP-profiiliga tala ristlõike kujutis ning ohtlike ristlõigete (või ohtliku ristlõike) normaalpinge ja nihkepinge epüürid; 6. Arvutada ohtlike ristlõigete (või ohtliku ristlõike) varutegurid normaalpinge ja nihkepinge järgi ning kontrollida tala tugevust; 7. Koostada (vajadusel) tala ekvivalentne arvutusskeem ning läbipainde v ja pöördenurga universaalvõrrandid; 8. Arvutada tala vaba otsa läbipaine v ja pöördenurgk ; 9. Arvutada tala tugedevahelise osa suurima läbipainde asukoht (kohal, kus pöördenurk = 0, täpsusega ± 0,1 m) ning läbipaine sellel kohal vmax; 10. Formuleerida ülesande vastus. Koormuste mõjumise skeem vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A
Lahendus 1) Tugevuse kontroll Arvutuslik paindemoment MEd=(pd+1,2*Gk)*L^2/8 = 47,29 kNm Arvutuslik lõikejõud VEd=(pd+1,2*Gk)*L/2 = 21,37 kN Paindekandevõime MRd=W*fyk/ϒM = ### kNm Paindetugevuse kontroll MEd/MRd = 0,43 < 1 - OK. Tugevus on külladane Lõikekandevõime VRd=Av*0.58*fyk/ϒM = 182,1 kN Lõiketugevuse kontroll VEd/VRd = 0,12 < 1 - OK. Tugevus on külladane 2) Jäikuse (läbipainde) kontroll Läbipaine f=(5/384)*(pk+Gk)*L^4/(E*= 23,34 mm Lubatud läbipaine [f]=L/α = 35,4 mm Läbipainde kontroll f/[f] = 0,66 < 1 - OK. Jäikus on külladane 3) Toereaktsioonid R=pd*L/2 = 18,72 kN Tala # 21 # W, cm3 I, cm4 h, cm tw, cm
EI D = EI 0 + EI 0 * l - + + - = 127,71 kNm 3 3! 3! 4! 4! EI 0 = 0 D = 13,2 * 10 -3 m = 13,2 mm liigub üles R A * (l + c) 2 RC * c 2 p * (c + b) 3 p * c 3 EI D = EI 0 - + + - = 94,92 kNm 2 2! 2! 3! 3! D = 6,38 * 10 -3 rad Läbipaine telgede vahel Maksimaalse läbipainde punkti leidmine: EI E = 0 R A ( x - 0) 2 p ( x - 0) 3 p ( x - b) 3 EI E = EI 0 - + - =0 2! 3! 3! x = 6,10 m Maksimaalne läbipaine: R A ( x - 0) 2 p ( x - 0) 3 p ( x - b) 3 EI D = EI 0 + EI 0 - + - 2! 3! 3! D = 11,9 mm Lahendamine Moore'i meetodiga
toetatud Kahel naaberservalt toetatud ja kahel jäigalt 4829,04 4254,48 kinnitatud Üks serv jäigalt ja kolm 5622,48 5772,96 vabat toetatud Kolm serva jäigalt ja 4227,12 3146,40 üks serv vabalt toetatud paksus h 25% Kinnitusviis k1 läbipainde juures, [m] Vabalt toetatud 0,053 0,021117441 servadega Jäigalt kinnitatud 0,0165 0,0157740534 servadega Kahel vastasserval vabalt ka kahel jäigalt 0,0276 0,0179390563 toetatud Kahel naaberservalt toetatud ja kahel jäigalt 0,0276 0,0179390563 kinnitatud
küll tunduvalt kallimad, kuid annavad pöördemomenti edasi ühtlaselt. Hammasliide on vajalik seetõttu, et vedava silla üles-alla liikumine toimub sirgjooneliselt, kardaanülekande peaülekande külge kinnitatud ots aga liigub kaart mööda. Seetõttu peab ülekanne oma ülemises ja alumises asendis saama pikeneda. Vahetugi kinnitatakse auto kere või raami külge. Vahetugi muudab kogu ülekande jäigemaks, hoides ära liiga pika kardaanvõlli võimaliku läbipainde. Vahetoeks on kuullaager, mis on monteeritud kummipadja sisse Näide maasturi kardaanülekandest:
Joonis 12.20 Sobivusvõrrand koostatakse sidemete kõrvaldamise võttega · sobivustingimus: jõud FB peab kompenseerima v BF + v BFB = 0 ; mõttelise läbipainde punktis B: · sideme B kõrvaldamisel oleks punkti B (mõtteline) pl 4 läbipaine, mis on sõltuvuses varda koormusest ja vBF = ; paindejäikusest (Joon 12.21): 8EI
19. Kuidas on detaili paindejäikus seotud materjali tugevusega? 11.1. Mis on varda elastne joon? 11.20. Kuidas arvutada paindesiirdeid ruumilise painde korral? = painutatud varda telje (ehk neutraalkihi) kujutis peatasandil. Elastse Kuna läbipainet on tarvis arvutada mitmes kohas, siis on otstarbekas joone igat punkti koostada läbipainde universaalvõrrandid- need tuleb koostada mõlemas iseloomustavad selle läbipaine ja puutuja pöördenurk peatasandis. Seejärel arvutatakse summaarsed läbipainded vajalikes 11.2. Mis on varda läbipaine? kohtades. Esmalt aga kontrollitakse detaili tugevust. = varda elastse joone (telje) siire telje ristsihis (vB) 11.3. Mis on varda pöördenurk? 12
5. Koostada valitud mõõtkavas selle INP-profiiliga tala ristlõike kujutis ning ohtlike ristlõigete (või ohtliku ristlõike) normaalpinge ja nihkepinge epüürid; 6. Arvutada ohtlike ristlõigete (või ohtliku ristlõike) varutegurid normaalpinge ja nihkepinge järgi ning kontrollida tala tugevust; 7. Koostada (vajadusel) tala ekvivalentne arvutusskeem ning läbipainde v ja pöördenurga universaalvõrrandid; 8. Arvutada tala vaba otsa läbipaine v ja pöördenurk ; 9. Arvutada tala tugedevahelise osa suurima läbipainde asukoht (kohal, kus pöördenurk = 0, täpsusega ± 0,1 m) ning läbipaine sellel kohal vmax; 10. Formuleerida ülesande vastus. Koormuste mõjumise skeem vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A
C1 sin k 0 + C 2 cos k 0 + f = 0 C 2 = - f dv ehk ; dx = C1k cos k 0 - C 2 k sin k 0 = 0 C1 = 0 · konsoolse surutud varda läbipainde avaldis: v = f (1- cos kx ) ; · suurima läbipainde f arvutamiseks tuuakse kolmas piiritingimus: kui x = l, siis v = f : f = f (1- cos kl ) ehk cos kl = 0 , kuna suurim läbipaine f 0 (see vastaks sirgele vardale); · suurima läbipainde f väärtus on määramatu n kl = ;
30 250 2,45 12,54 1,60 1,79 35 300 2,94 12,14 2,00 2,39 40 350 3,43 11,67 2,47 3,03 45 395 3,87 11,09 3,05 3,65 50 440 4,31 10,32 3,82 4,33 Joonis 2. Jõu-läbipainde diagramm 3 2. Varda ristlõike paindejäikus Tabel 4. Andmed Jrk Jõud Indik. nr FK Lugem a kgf N mm
26∗10 ∗400 3 5200000∗50 M 3= =5200 000 Nmm σ3= 6 =61,2 MPa 2 4,25∗10 Joonis 4.1 Pingeepüürid 5. Graafikul 2.2 katsel talale rakendatud koormus Pf lubatava 1 f= l läbipainde 250 juures 1 f= ∗1000=4 mm → P f =8 kN 250 6. Puittala paindeelastsusmoodul koormus-läbipaindegraafiku sirgjoonelises osas koormuste vahemikus 0,1P ja 0,4P vahel 3 [ ( )] l ( P2−P 1) 3 a a 3 Em = 3 − b h ( f 2−f 1 ) 4 l l P1=0,1 P=0,1∗26=2,6 kN ≈ 2 kN → f 1=0,99 mm P2=0,4 P=0,4∗26=10,4 kN ≈ 10 kN → f 2=4,58 mm
ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarineid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää ei kahjusta katusekatet; Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on <1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatus kalle >1:80. Kaldemääramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju; Katuselagi on katuse ja selle alla oleva ruumi ühispiire Käidav katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud tööd tegemiseks Pööratud katus on katuselagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal Murukatus on katus või katuseagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikugakaldest olenemata Üldkasutatav katus on katus, kuhu suvalistel isikutel on vaba pääs.
0 Tala stabiilsus tuulkoormuse domineerides ei ole tagatud. Kasutuspiirseisundis (lumi domineerib) - Piirläbipaine L/250 (kasutuspiirseisundi tavaline kombinatsioon) 21000 δ lub= =84 mm 250 4 4 5 pl 5 ⋅13 ⋅21000 δ max= = =347.8 mm 384 ⋅ E ⋅ I 384 ⋅ 210000⋅ 45070⋅10 4 Läbipainde piirsuurus ei ole tagatud. 7
juhtida ehitisele langevat vihmavett, rahet, lund jms. Katus koosneb kahest osast: Katusekattekonstruktsioonis ja katusekandekonstruktsioonist. Üldmõisted: Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalla rõhtpinna suhtes on 1:10 Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatuse kalle 1:80. Kalde määramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laekas kui ka katuseks) Käidev katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats, päevitamiskatus, suvekohvik). Pööratud katus on katuselagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal. Murukatus on katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikugakaldest
konstandid C1,C2,C3,C4 P C1 = -0.6001761786 D P C 2 = -0.3788437376 D P C 3 = -0.0104678513 D P C 4 = -0.0480662533 D Rakendades need konstandid läbipainde valemisse võin koostada graafik () , millest näen painde kuju ja raadius max paindega r = 1,1 m Puutepinge intensiivsuse leidmiseks kasutasin valemit: i = I 2S Kus I 2S on pingedeviaatori teine invariant, mis võrdub: I 2S = 3 [ 1 2 xx + yy2 + zz2 - xx yy - xx zz - yy zz + 3 xy2 + 3 xz2 + 3 yz2 ] Kuid need pinge komponendid on kujutatud Descartesi koordinaadistikus. Seega need pinged on vaja kujundada silindrilises koordinaatide süsteemis
Seejuures tagades keti tugevust tuleb valida kahe- või kolmerealine kett. Seega valime keti 16B1W [5, 6], mille samm t = 25,4 mm, mass q = 2,6 kg/m, kriitiline koormus Fkr = 60 kN, rulli laius b = 17,02 mm, rulli läbimõõt d = 15,88 mm. Keti kiirus Ringjõud Rullis tekkiv surve Tugevustingimus on rahuldatud. Vastasel juhul tuleb valida kahe-või kolmerealine kett ja kontrollida kontaktsurvet p. Seega valitud on kett 16B1W (DIN8187). Jõud ketis Läbipainde tõttu kus kf ülekande asendit arvestatav tegur (kf = 6 horisontaalselt paigaldava keti puhul, kf = 1 vertikaalselt paigaldava keti puhul, kf = 1,5 nurgal 45° [7]), a telgede vahe (valime a 800 mm). Minimaalne telgedevahe amin = 0,6(D01 + D02 )+ 30...50 mm, kus D01 ja D02 ketirataste peaderingjoone läbimõõdud. Soovituslik telgedevahe a = 30t...50t , kus t ketti samm, maksimaalne telgedevahe amax 80t . Siis Ff = 9,81k qa = 9,811,5 4,21 0,8 50 N.
kui 4 • Pikkoks (spike knot) – suurima ja vähima läbimõõdu suhe on suurem kui 4 • Tiiboks (splay knot) – kandioks, mille küljel on suurima ja vähima läbimõõdu suhe suurem kui 4 27. Kirjeldage saematerjali kuivatamisel ja säilitamisel tekkivaid kaardumise tüüpe. • Külje pikikaardumine – saematerjali kõverdumine piikuses tasapinnal, mis on risti küljega. Külje pikikaardumist mõõdetakse pikkuse läbipainde kõrgusega (joonis 9.71, mõõde a1), pikkusmõõduna või sortimendi pikkuse osana. • Külje lihtpikikaardumine – külje pikikaardumine, mis on iseloomustav ainult ühe paindega. Pikikaardumist mõõdetakse pikkuse läbipainde kõrgusega (joonis 9.71, mõõde a1), pikkusmõõduna (cm) või sortimendi pikkuse osana. • Külje liitpikikaardumine – külje pikikaardumine, mis on iseloomustav mitme paindega.
TKC = TKM - 0.7 d + t +t2 m, L 200 L TPC kus MTM2: trimmimuutuse moment süvisel (TKM + 0.5meetrit) MTM1: trimmimuutuse moment süvisel (TKM 0.5meetrit) · Leia hüdrostaatilistest tabelitest DISV m3 suhtelise süvise TKC järgi. · Arvuta massveeväljasurve, kasutades valemit: DISM = DISV t 5. Tegelikul paindemomendil põhinev laeva läbipainde hindamise täpsus võib halveneda teki ja põhja suurte temperatuurivahede tagajärjel, samuti laevakere püsipainde olemasolu korral. Soovitav on kontrollida ligikaudselt määratud läbipainet täiendava süvisenäitude võtmisega miidliskaalalt. 6. Süviseuuringu tulemuste täpsus sõltub suurel määral süvisenäitude, tiheduse mõõtmise ja läbipainde hinnangu täpsusest. 100 meetri pikkuse peaaegu täislastis laeva tõeline
asendist Z asendisse Z0; 2.kompensaatorid, mis muudavad horisontaalse kiire suunda punktis m nii, et see läheks läbi punktis Z asuva niitristiku keskme; 3.kompensaatorid, mis nihutavad horisontaalset kiirt paralleelselt suuruse Z 0Z võrra, nii et see läheks läbi punktis Z asuva niitristiku keskme. 49) Kuidas kontrollitakse nivelleerimislati läbipainet? lati vesiloodi? –lati talla tasasust? Lati läbipainde määramiseks asetatakse ta horisontaalselt külgservale ja pingutatakse peenike niit lati esiserva otste vahele. Läbipainet mõõdetakse millimeeterjaotistega joonlaua abil latijaotiste 02, 30 ja 58 kohal (st. vastavalt a 1, a2 ja a3) ja arvutatakse valemiga f = a2 – 0,5(a1 + a3). Tulemus ei tohi ületada 5mm. Mõõtmisi sooritatakse välitöödel kaks korda kuus.
moodustamine ning selle kaudu sõrgatsiliigese fikseerimine ja sõrgatsi läbipainde vältimine (Ru, eq)
omadusi parandavad lisandid, katselõigu paiknemine, pindamise kuupäev ja laius, killustiku liik, fraktsioon ja kulu, sideaine mark ja kulu; 5) nõutav suvine ja talvine seisunditase; 6) katte defektid, katte defektisumma ja registreerimise kuupäev, kandevõime mõõtmise kuupäev, mõõtmissuund, kasutatud mõõtmisseadme nimetus, katte keskmine temperatuur mõõtmisel, langeva koormuse suurus, mõõdetud läbipainde suurused paindekausis, kandevõime, tasasuse mõõtmise kuupäev, mõõdetud tasasuse väärtus IRI (Internatio nal Roughness Index) arv, mõõtmissuund, kasutatud mõõtmisseadme nimetus, sõiduraja roopa sügavuse mõõtmise kuupäev, sõiduraja roobaste sügavused, suurimad roobaste sügavused, kasutatud mõõtmisseadme nimetus; 7) liiklusloenduse punkti tähis, tüüp, liik, loenduse läbiviimise aasta, aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus,
k m ,α = 2 2 f f 1 + m ,d tan α + m ,d tan 2 α 1.5 fv ,d fc ,90 ,d PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 62/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Ohtliku ristlõike määramine: Tala läbipainde leidmine: Mmax ⋅ l2 b ⋅ h3s Paindedeformatsioon: um,inst = k m ⋅ Is = 9,6 ⋅ E 0 ,mean ⋅ Is 12 1,2 ⋅ Mmax Nihkedeformatsioon: u v ,inst = k v ⋅ A s = b ⋅ hs
Hõõrdetakistus seot kõvadusega.Ht on suurem tihedamatel aga puidu niiskusest.Soojuspaisumine-välj paisumisteguriga,mis näit materjali ja peenemate pooridega puidul.Määramisel oluline kiudude suund ja mõõtude suhtelist suurenemist puidu temp tõstmisel 1 C võrra. Puidu aastarõngaste asetus hõõrdumispinna suhtes.Kestustugevus-3 ernevat paisumistegur puidukiudude pikisuunas on ca3,4 x 10-6 1c temperatuuride läbipainde nivood:1)elastne koheselt taastuv deformatsioon2)ajast sõlt veniv- vahemikus 50c ja +50c. Puidu ristisuunas on vastav tegur ligikaudu 10 korda elastne def 3)plastne jäävdeformatsioon.Materjali omaduste sõltuvust suurem. Energiasisaldus. Puitmaterjali energiasisalduseks nimetatakse erinevatest pingetest,deformatsioonidest ja ajast nim reoloogiaks,mis on soojushulka dsaulides, mis on keemisliselt seotud 1 kg puitaines
tabelis toodud piirläbipainet, kui konstruktsiooni iseloomt või kasutusviis ei eelda rangemaid nõudeid. Teras 1 14 wmax = w1 + w2 + w3 - wc , kus wmax - konstruktsiooni lõplik läbipaine, arvestades eeltõusu, wc - koormamata konstruktsioonielemendi eeltõus, w1 - alaliskoormusest põhjustatud läbipainde algosa, w2 - läbipainde juurdekasv alaliskoormuse pikaajalisest mõjust, w3 - muutuvkoormustest põhjustatud läbipaine, Summaarsest koormusest tingitud lõpliku läbipainde (joonisel wmax) ja muutuvast koormusest tingitud läbipainde (joonisel w3) piirsuurused, kui läbipaine on kahjulik Konstruktsioonielement Piirläbipaine wmax w3
peab olema kinnitatud alusele nii, et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää jää ei kahjustaks katusekatet; Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on > 1:10; Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on < 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatuse kalle >1:80. Kalde mää määramisel ramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju; 3 Üldmõisted Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laeks kui ka katuseks); Käidav katus on katus, millel on ette nänähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö töö tegemiseks (nä (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats, pä
FM – raskuse massi poolt tekitatud jõud; a1 – ülekandetegur; zo – seadevedru 3 eelpingestatus; Raskus riputatakse jäiga tsentri külge selleks, et vähendada anduri staatilist ebaühtlust ja laeva kreeni mõju. Veenivoo tase reguleeritakse vedruga 3. 21/27 jklng3.sxw Joonis 0.2.25. Vee tasapinna muutus toob endaga kaasa membraanile mõjuvate jõudude tasakaalu rikkumise, selle läbipainde ja hoova 4, mis on seotud reguleeriva organiga, proportsionaalse liikumise. Nivoo membraananduri eeliseks on hea tundlikkus ja soojusinertsi puudumine. Tema tööd ei mõjuta rõhk katlas, kuna see mõjub membraanile mõlemalt poolt. Laeva lengerdamise mõju andurile saab vähendada drosselklapi 7 paigaldamisega. Termohüdraulilised nivooandurid. Termohüdraulilised andurid (joonis 0.2.25c) koosneb terastorust 8, mis kinnitatud ribidega katte 9 sisse
2) Kasutuspiirseisundid Kasutuspiirseisundite kontroll peab tagama konstruktsiooni normaalse ekspluatatsiooni, sealhulgas ka inimeste mugavuse ja ehitise vastuvõetava välimuse säilimise. Pragudekindluse piirseisund Kontroll peab tagama, et prao arvutuslik laius w k ei ületaks lubatud suurust w adm. Pragu ei tohi takistada konstruktsiooni normaalset töötamist, vähendada selle kestvust (korrosioon) ega muuta vastuvõetamatuks selle välimust. Läbipainde piirseisund Elemendi või konstruktsiooni läbipaine ei tohi kahjustada selle nõuetekohast funktsioneerimist või välimust. Selleks ei tohi arvutuslik läbipaine uk ületada lubatud suurust uadm : u kuadm. Elemendi kasutatavuse ja välimuse seisukohalt võib lubatud läbipaindeks võtta 1/250 silde pikkusest, kui läbipaine kahjustab piirnevaid konstruktsioone või viimistlust tuleks lubatut läbipainet vähendada kuni suuruseni 1/ 500 silde pikkusest. Pingepiirangute piirseisund
et seda etteantud tõenäosusega ei ületataks konstruktsiooni projekteeritud kasutusea või arvutusolukorra kestel. Normikoormusi kasutatakse piirseisundite meetodi puhul; · staatilised koormused: koormused, mis ei tekita konstruktsioonile vi tema osadele olulist kiirendust; · tavaline koormuskombinatsioon: kombinatsioon, mida arvestatakse konstruktsiooni arvutamisel (taastuvas) kasutuspiirseisundis mingi koormustulemi (näiteks läbipainde v.m.s.) leidmisel ja mida võidakse vaadeldava perioodi vältel korduvalt ületada; · töökindlus: üldmõiste, mis hõlmab ohutuse, kasutuskõlblikkuse ja konstruktsiooni kestvuse mõisted. Projekteerimise alused 12 (5) Materjalide omadustele viitavad terminid: · materjali omaduse arvutuslik väärtus (arvutusväärtus) Xd: suurus, mis saadakse normatiivse väärtuse jagamisel osavaruteguriga M;
sioon) ega muuta vastuvõetamatuks selle välimust. Mitteagressiivses keskkonnas (keskkonnaklassid X0 ja X1) on wmax raudbetoonkonstruktsiooni- dele ja nakketa pingearmatuuriga konstruktsioonidele 0,4 mm, nakkega pingearmatuuriga konst- ruktsioonidele 0,2 mm. Raudbetooni suhtes agressiivses keskkonnas on lubatavad pragude laiu- sed, sõltuvalt keskkonnaklassist, väiksemad, või ei lubata pragude avanemist üldse. Läbipainde piirseisund Elemendi või konstruktsiooni läbipaine ei tohi kahjustada selle nõuetekohast funktsioneerimist või välimust. Selleks ei tohi arvutuslik läbipaine uk ületada lubatud suurust umax : uk ≤ umax. Elemendi kasutatavuse ja välimuse seisukohalt võib lubatud läbipaindeks võtta 1/250 ava pikku- sest, kui läbipaine kahjustab piirnevaid konstruktsioone või viimistlust tuleks lubatut läbipainet vähendada kuni suuruseni 1/ 500 ava pikkusest. Pingepiirangute piirseisund
ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarineid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää ei kahjusta katusekatet; Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on <1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatus kalle >1:80. Kaldemääramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju; Katuselagi on katuse ja selle alla oleva ruumi ühispiire Käidav katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud tööd tegemiseks Pööratud katus on katuselagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal Murukatus on katus või katuseagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikugakaldest olenemata Üldkasutatav katus on katus, kuhu suvalistel isikutel on vaba pääs.
3.49. Vaiksel veel sõltub ujuvus-jõudude jaotus vaid veealuse osa kujust ehk veealuse osa ruumala jaotusest piki laeva. Seega on ujuvusjõudude epüüri kuju antud veeväljasurvel muutumatu. Kaalujõudude epüüri kuju sõltub lasti, kütusevaru, ballastvee ja muude raskuste jaotusest piki laeva. Joon. 3.50 Kui suured raskused on paigutatud laeva keskele, leiab aset läbipaine (Joon. 3.50a). Laeva tekis ilmnevad survepinged, põhjas aga tõmbepinged. Läbipainde korral joonistatakse paindemomentide epüür baasjoonest ülespoole. Suuremate raskuste paigutamisel laeva otstele esineb ülepaine (Joon. 3.50b) ja laeva põhjas tekivad survepinged ning tekis tõmbepinged. Seega tuleb laeva lastimisel, eriti pika laeva korral jälgida, et pinged laevas juba lastimise käigus laeva ära ei lõhuks. Ülepainde korral joonistatakse paindemomentide epüür baasjoonest allapoole. 37
Juhul, kui normkoormus määratakse statisti- liste meetoditega, siis selle suurus võetakse selline, et seda etteantud tõenäosusega ei ületataks konstruktsiooni projekteeritud kasutusea või arvutusolukorra kestel, - staatiline koormus: koormus, mis ei tekita konstruktsioonile või tema osadele olulist kii- rendust; - tavaline koormuskombinatsioon: kombinatsioon, mida arvestatakse konstruktsiooni arvu- tamisel kasutuspiirseisundis mingi koormustulemi (näiteks läbipainde v.m.s.) leidmisel ja mil- list võidakse vaadeldava perioodi vältel korduvalt ületada, - töökindlus: üldmõiste, mis hõ1mab ohutuse, kasutuskõlblikkuse ja konstruktsiooni kestvuse mõisted. (5) Materjalide omadustele viitavad terminid: - materjali omaduse arvutuslik väärtus (arvutusväärtus) Xd: suurus, mis saadakse norma- tiivse väärtuse jagamisel osavaruteguriga M, - materjali omaduste normatiivne väärtus (normväärtus) Xk: materjali omaduse väärtuse
mõjuvaid koormisi ( omakaal, lumekoormus, tuulekoormus) ja kattekonstruktsioon annab vee- tiheduse. Katuslae puhul on katuse kandekonstruktsioon ühtlasi viimase korruse laekandjaks. Nõuded katusele Eesti Vabariigi projekteerimisnormi EPN 11.1. Piirdetarindid järgi - katusekate peab olema veetihe - katuse kuju ja kalded peavad tagama vee kiire ja takistamatu äravoolu - lamekatuse kalle ei tohi olla väiksem kui 1:100. Kalde määramisel võetakse arvesse kande- tarindite läbipainde mõju - sisemise äravooluga katused peavad olema varustatud puhastatavate äravoolulehtritega, välimise äravooluga katused vihmaveerennide ja torudega - välimine äravool köetava hoone katuslaelt veesülitile või vihmaveerennide ja torude kaudu on lubamatu. Samuti on lubamatu vee juhtimine köetava hoone katuslaelt mitteköetava ruumi kohal paiknevale katusele - sisemise äravooluga katusel peab olema üks äravoolulehter iga 200 m2 katuse pinna kohta ja
Ebaühtlane vundamentide vajumine võib tekkida mitmesugustel põhjustel. Olulisemad nendest on järgmised, mida tuleb projekteerimisel, ehitamisel ja deformeerunud ehitiste analüüsimisel arvestada. 1. Ehitusaluse pinnase ebaühtlus. Pinnas on enamasti kihiline, kusjuures kihtide paksused ehitise ulatuses võivad olla muutliku paksusega. Võib esineda piiratud ulatusega läätsesidvõi kihtide väljakiilumist jne. Olenevalt deformeeruva pinnasekihi asetusest võib esineda ehitiste kahjustusi läbipainde kui ka ülespainde tõttu (joonis 3.4 ja 3.5). Näiteks võib tuua Tallinna Tehnikakõrgkooli hoone Pärnu maanteel Tõnismäe lähedal. Hoone tänavapoolse tiiva keskkoha all asub liivpinnase sees piiratud ulatusega nõrga, voolava konsistentsiga savilääts, mille paksus ulatub 8 meetrini (joonis 3.6). 30 Ehituseelsete ehitusgeoloogilistel uurimustel seda läätse ei avastatud
Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii, et võimalikud liikumised, tuul, jää ei kahjustaks katusekatet. Kaldkatus on katus mille katusekatte kalle on rõhtpinna suhtes >1:10 koos mistahes kaldega liidetega, st ka neelude kalle. Lamekatuse kalle >1:80. Katuse kalde määramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju. Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laeks kui ka katuseks. Käidav katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks. (parkla, pesukuivatusplats) Pööratud katus on katslagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal. Murukatus on katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikuga kaldest olenemata.
klassifikatsiooni- ühingute poolt (näiteks Vene Registril - S o=0,002L+0,48m ±25%), kusjuures laeva otstes on kaaresamm lühem, et tagada suurem kohalik tugevus. Ka pikisüsteemi korral on peasuuna talade vaheline kaugus normeeritud. Kombineeritud süsteem. See süsteem peab aitama üle saada pikisüsteemi sobimatusest kuivlastilaevade jaoks. Pikisidemed on jäätud peamisteks põhja ja teki konstruktsioonides, milles tekkivad suured pikipinged ülepainde ja läbipainde tagajärjel. Laeva parrastel kasutatakse aga põikisidemeid, kuna pikipinged parrastes ei ole nii suured. Teatud vahemaadega kasutatakse tugevdatud põikisidemeid põhjas (täisfloorid) ja teki all (raampiimid), et toetada rohkearvulisi pikisidemeid. Süsteem ei olnud laialt kasutusel needitud laevakerede juures, kuid osutus sobivaks keevitustehnoloogia kasutamisel. Pikisidemed teki all ja põhjas aitasid vältida põiksüsteemile omaseid nõtkepingeid teki ja põhja plaadistuses. Lloyd'si
(näiteks Vene Registril - So=0,002L+0,48m ±25%), kusjuures laeva otstes on kaaresamm lühem, et tagada suurem kohalik tugevus. Ka pikisüsteemi korral on peasuuna talade vaheline kaugus normeeritud. Kombineeritud süsteem. See süsteem peab aitama üle saada pikisüsteemi sobimatusest kuivlastilaevade jaoks. Pikisidemed on jäätud peamisteks põhja ja teki konstruktsioonides, milles tekkivad suured pikipinged ülepainde ja läbipainde tagajärjel. Laeva parrastel kasutatakse aga põikisidemeid, kuna pikipinged parrastes ei ole nii suured. Teatud vahemaadega kasutatakse tugevdatud põikisidemeid põhjas (täisfloorid) ja teki all (raampiimid), et toetada rohkearvulisi pikisidemeid. Süsteem ei olnud laialt kasutusel needitud laevakerede juures, kuid osutus sobivaks keevitustehnoloogia kasutamisel. Pikisidemed teki all ja põhjas aitasid vältida põiksüsteemile omaseid nõtkepingeid teki ja põhja plaadistuses
klassifikatsiooni- ühingute poolt (näiteks Vene Registril - S o=0,002L+0,48m ±25%), kusjuures laeva otstes on kaaresamm lühem, et tagada suurem kohalik tugevus. Ka pikisüsteemi korral on peasuuna talade vaheline kaugus normeeritud. Kombineeritud süsteem. See süsteem peab aitama üle saada pikisüsteemi sobimatusest kuivlastilaevade jaoks. Pikisidemed on jäätud peamisteks põhja ja teki konstruktsioonides, milles tekkivad suured pikipinged ülepainde ja läbipainde tagajärjel. Laeva parrastel kasutatakse aga põikisidemeid, kuna pikipinged parrastes ei ole nii suured. Teatud vahemaadega kasutatakse tugevdatud põikisidemeid põhjas (täisfloorid) ja teki all (raampiimid), et toetada rohkearvulisi pikisidemeid. Süsteem ei olnud laialt kasutusel needitud laevakerede juures, kuid osutus sobivaks keevitustehnoloogia kasutamisel. Pikisidemed teki all ja põhjas aitasid vältida põiksüsteemile omaseid nõtkepingeid teki ja põhja plaadistuses. Lloyd'si
GI 0 1782 0 l4 lõige E: E D D 0,045 rad. GI 0 9. PAINE Vaatleme liigenditel paiknevat tala, mille välispinnale on kantud horisontaalsed ja vertikaalsed jooned. Peale põikjõuga koormamist horisontaalsed jooned ja varda telg kõverduvad, vertikaalsed jooned aga pöörduvad. Maksimaalse läbipainde kohas vertikaalne joon ei pöörle ning jääb vertikaalseks. Ülemiste kiudude pikkus lüheneb, alumiste – suureneb. Varda teljel asuv kiht säilitab oma pikkuse, ehk ei deformeeru. F1 F2 F surve neutraal-kiht
Kiivekandevõime arvutamisel on oluline osa kiivet arvestaval kandevõime vähendusteguril ja vastupanimomendil, mis sõtlub ristlõikeklassist. 5. Horisontaalsiirde piirsuurust piirsuurused on esitatud rahvuslikus eripäras, projektides tuleks määratleda piirsuurused kokkuleppel tellijaga. Summaarne läbipaine, juhul, kui see on kahjulik, ei tohiks ületada piirläbipainet nt: vahelaed ja käidavad katused, kus muutuvkoormusest põhjustatud läbipainde piirsuurus on sille/250. Läbipaine tuleks määrata alati pikitelja ristisuunas. Ristlõige tuleb valida vastupanumomendi järgi! Arvestada ka elemendi kaalu (valida väikseima jooksva meetri kaaluga profiil) 5.3 Dimensioneerige puidust tala. Selgitage arvutust lihttala näitel. Esitage valemite kujul kõik vajalikud I ja II piirolukorra arvutused ja lisage omapoolsed selgitused ja kaalutlused ning näidake mille alusel teete lõppotsused. Näidake ka arvutuseks
Pragudekindluse piirseisund Kontroll peab tagama, et prao arvutuslik laius wk ei ületaks lubatud suurust wadm : wk wadm. Pragu ei tohi takistada konstruktsiooni normaalset töötamist, vähendada selle kestvust (korro- sioon) ega muuta vastuvõetamatuks selle välimust. Mitteagressiivses keskkonnas võib wadm võtta eelpingestamata konstruktsioonidele 0,3 mm, pingbetoonkonstruktsioonidele 0 ÷ 0,2 mm (olenevalt keskkonnaklassist ja pingestamise viisist). Läbipainde piirseisund Elemendi või konstruktsiooni läbipaine ei tohi kahjustada selle nõuetekohast funktsioneerimist või välimust. Selleks ei tohi arvutuslik läbipaine uk ületada lubatud suurust uadm : uk uadm. Elemendi kasutatavuse ja välimuse seisukohalt võib lubatud läbipaindeks võtta 1/250 ava pikku- sest, kui läbipaine kahjustab piirnevaid konstruktsioone või viimistlust tuleks lubatut läbipainet vähendada kuni suuruseni 1/ 500 ava pikkusest. Pingepiirangute piirseisund
annaabi.ee 
