vedrustus Vedrustussüsteem on mehhanism, mis ühendab rattaid sõiduki raami või kerega. Vedrustussüsteem kannab sõiduki koormust (massi) ühtlaselt üle maapinnale (teele) ja leevendab teekonaruste poolt tekitatud sõidukikere kõikumisi, parandab sõidumugavust ning tagab kontrolli sõiduki üle. Vedrustuse põhikomponendid: · 1) Vedru · 2) Põikstabilisaator (valikuline) · 3) Hoovastik · 4) Puksid/kinnitused · 5) Amortisaatorid Olenemata sellest, kas tegemist on keerd-, kummi-, leht-, õhk- või
Kui oleks tegemist jäiga, ilma diferentsiaalita teljega, siis peaks sisekurvi jääv ratas pöörde sooritamiseks libisema sõidetaval pinnal (kummi ringi laskma) Milleks on keskdiferentsiaal kasulik? Esimesed rattad sõidavad läbi pikema maa kui tagumised . See tähendab, et esimene ja tagumine kardaan pöörlevad erineva kiirusega. Et see oleks võimalik, on vaja keskdiferentsiaali. Ilma keskdiferentsiaalita peaks auto igal pöördel rattaid ringi vedama, koormates sellega kogu jõuülekannet. Blokeerivad keskdiferentsiaalid Keskdiferentsiaale on erinevaid. Osa neist blokeerub automaatselt, kui üks ratastest hakkab ringi käima (Honda CR-V), osa tuleb käsitsi kas vahekasti kangiga (Mitsubishi Pajero) või nupuvajutusega (Mercedes-Benz G-klass) lukustada. Lukustamine (blokeerimine) tähendab, et diferentsiaal ei lase kardaanidel (ratastel) enam erineva kiirusega pöörelda. Samapalju, kui pöörleb üks, peab pöörlema ka teine
Eesti Keele Käänded Saku Gümnaasium Jan-Mark Sillat 5.C 1 .Nimetav / Kes? Mis? / ratas ( ainsus ) , rattad ( mitmus ) 2.Omastav/ Kelle?Mille? / ratta ( ainsus ) , rataste ( mitmus ) 3.Osastav/ Keda?Mida? / ratast ( ainsus ) , rattaid ( mitmus ) 4.Sisseütlev/ Kellesse?Millesse?Kuhu? / rattasse ( ainsus ) , ratastesse rattaisse ( mitmus ) 5.Seesütlev/ Kelles?Milles?Kus? / rattas ( ainsus ) ratastes rattais ( mitmus ) 6.Seestütlev/ Kellest?Millest? / rattast ( ainsus ) ratastest rattaist ( mitmus ) 7.Alaleütlev/ Kellele?Millele? / rattale ( ainsus ) ratastele rattaile ( mitmus ) 8.Alalütlev/ Kellel?Millel? / rattal ( ainsus ) ratastel rattail ( mitmus ) 9.Alaltütlev/ Kellelt?Millelt
Kääne Küsimus Ainsus Mitmus 1. Nimetav kes? mis? ratas rattad 2. Omastav kelle? mille? ratta rataste 3. Osastav keda? mida? ratast rattaid Sisekoha 4. Sisseütlev kellesse?millesse? kuhu? rattasse ratastesse e rattaisse käänded 5. Seesütlev kelles? milles? kus rattas ratastes e rattais 6. Seestütlev kellest? millest? kust? rattast ratastest e rattaist Välis-koha 7. Alaleütlev kellele? millele? kuhu? rattale ratastele e rattaile käänded 8. Alaltütlev kellel? millel? kus? rattal ratastel e rattail
Toas mängib lastelaul. Tantsib muusika saatel. Mängib autoalusega, millel on rool ja erinevad nupud. Vaatab kuidas õepoeg kõrval mängib. Teeb veel paar tantsuliigutust ja plaksutab. Poisid uurivad koos mängu kasti, mille igal küljel on erinev mäng. Teeb ukse lahti võtab seest klotsi ja üritab seda õigesse auku toppida. Teisel küljel vaatab ennast peeglist ja teeb nägusi. Võttis palli läks selle peale kõhuli, kuid kukkus ümber. Keerutavad rattaid. Mängib teki all peitust. Lapse arengu tulemused ,,keel ja kõne" Suhtlemine 1. Suhtleb täiskasvanuga esemetega tegutsemise ajal. 2. Eelistab suhtluspartnerina peamiselt tuttavat täiskasvanut. 3. Kasutab suheldes mitteverbaalseid vahendeid(osutamist) koos üksikute sõnadega. 4. Vastab täiskasvanu küsimusele ja korraldusele tuttavas situatsioonis mingi tegevuse, häälitsuse või 12 sõnalise ütlusega. Grammatika 1
Aastal 2014 premeeriti teda aasta kauneima väravaga. Kurioosumina lõi Zlatan auhinnatud värava juba 2012. aasta novembris, kuid selleks ajaks oli vastava aasta väravate valik juba tehtud. Auhinnatud väga kauge käärlöögiga iluvärava lõi Zlatan Rootsi koondise sõpruskohtumises Inglismaaga, vormistades mängu lõppseisuks 4:2 Rootsi kasuks (Ibrahimović lõi kõik neli rootslaste väravat). Lapsena oli ta väga vaene ja et trenni jõuda, siis tihti varastas ta rattaid selleks. Ükskord varastas ta kogemata oma treeneri ratta. Tal on ka must vöö taekwondos. Rootsi keelde tuli tema nimest isegi ametlik uus sõna „zlatanera“ mis tähendab midagi domineerima. Zlatanist sai läbiaegade rohkeim väravaid löönud mees rootsi koondise eest, lüües rekordilise värava just Eesti vastu. Minu järgi! Minu järgi! Keegi ei räägi nendega. Zlatan on boss!
lehti. Suviti käisime pärast töiseid päevi rannas. Randa viis umbes 15 minuti pikkune kurviline teelõik. Sinna läksime kõige suurema õhinaga alati teisipäeval, sest siis käis kodus lavka. Lavkast ostsime tavaliselt randa kaasa sibulasaia ning limonaadi. Poodi meil Mustjalas ju ei olnud. Harva tegime kaasa ka võileibu, siis, kui Mamma oli ise leiba küpsetanud. Selleks, et kiiremini kohale jõuda, sõitsime mereäärde jalgratastega. Uusi rattaid meil ei olnud, seega tuli läbi ajada vanade logudega mis tihtipeale sõidu jooksul ära lagunesid. Kindlasti pidi see juhtuma enne Endu lahte, mis vulises umbes 10 meetri laiuselt ja 20 sentimeetrit üle tee pinna merre, sest lahe ääres elas üks kuri koer, kes meid sageli taga ajas. Õnneks siiski alati edutult. Läbi vee oli sellest hoolimata alati lõbus sõita. Pärast Endu lahte tuli sõita läbi liivakarjääri mis asus keset männimetsa. Seda kutsusime me Liivamäeks. Seda
Turvapadjad · Turvavöösid on erinevaid ja neist kõige levinum on selline süsteem. Turvavööd · Asuvad nad mõlema poole A B ja C piilarite sees. Turvakardin · Kui turvatool on õieti seadistatud siis ta kaitseb last väga edukalt. Osadele autodele on ta juba tehasest istmesse ehitatud. Turvatool · Tagurdamisel ja parkimisel väga suur abimees. Tagurduskaamera · ABS aitab pidurdamisel suuresti kaasa sellega, et ei lase rattaid plokki. · Veojõukontroll ei lase auto rattal ringi käia. ABS ja veojõukontroll(VSA) · Võta akult klemmid maha ja oota mõni minut kuni kondensaatorid ka voolust tühjaks jooksevad. Oleneb autost, mõnel võib minna kuni tund. · Kui kondensaatorid on tühjaks jooksnud siis on aeg alustada turvapadja eemaldamist. Tavaliselt on nad kinni kas kahe torx otsaga poldiga või klambritega. Minu autol on poltidega.
1. Vedrustussüseem Vedrustus süsteem on mehhanism, mis ühendab rattaid sõiduki raami või kerega Vedrustus süsteem kannab sõiduki koormust(massi) ühtlaselt üle maapinnale (teele) ja leevendab teekonaruste poolet tekitatud sõidukikere kõikumis , parandab sõidumugavust ning tagab kontrolli sõiduki üle. 2. Vedrustuse põhilised osad · Vedru · Põikistabilisaator (valikuline) · Hoovastik · Puksid /kinnitused · Amortisaatorid 3. Vedru
Hõõret tagav alumine kiht on kas kroomnahast või mõnest elastomeerist. Kihid liimitakse omavahel. Lamerihmülekanded on kiilrihmülekannetest eelistatavamad suuremate pöörlemiskiiruste, telgede suure vahe ning ülekande maksumuse võimaliku vähendamise korral. Ülekantav võimsus on tavaliselt 0,5...50 kW, kuid võib esineda ka võimsusega 1000kW või rohkem. Nad taluvad suuri kiirusi (kuni 120 m/s) ja tänu heale painduvusele vajavad suhteliselt väikeseläbimõõdulisi rattaid. Joonis 4 Lamerihmülekande erikujud: a) lahtine ülekanne; b) ristuva rihmaga ülekanne; c) poolristuva rihmaga ülekanne; d) juhtrullidega ülekanne a) Lahtist ülekannet kasutatakse, kui võllid on paralleelsed ja pöörlevad samas suunas. b) Ristuva rihmaga ülekannet kasutatakse, kui võllid on paralleelsed, kuid pöörlevad vastassuunas. c) Poolristuva rihmaga ülekannet kasutatakse kiivate võllide puhul.
Reimo Mänd Viljandi Ühendatud kutsekeskkool AUT07 ABS süsteemid .............................................................................................................................................................................. .............. 1) ABS-i tööpõhimõtted. Kui üks või rohkem rattaid hakkavad pidurduse ajal blokeeruma, siis ABS-i süsteem reguleerib igale rattale pidurdus vedeliku rõhku, et vältida rataste blokeerumistja parandada stabiilsust, juhitavust ja pidurdusmaad. ABS-i süsteem saavutab selle teatud informatsiooni rakendamisega töötlemis protsetuuris, et kontrollida sõiduki hüdraulika süsteemi tööd. 2) Välja arvutatud informatsioon. -Tegelik kiirus. Et tagada täpsus ja turvalisus
scribd.com/doc/19537282/Composite-Flywheel- a-Mechanical-Alternative http://www.docstoc.com/docs/41721354/Methods-For-Making- Reinforced-Composite-Flywheels-And-Shafts---Patent-4996016 Kineetilise energia salvestamine sõltub hooratta massist- massi kahekordistamine, suurendab energia salvestamist kõigest kaks korda, samas kui pöörlemiskiiruse kahekordne tõstmine suurendab energiasalvestus hulka neljakordselt. Komposiitmaterjalid on võrreldes metallidega üsna kerged, kuid neist tehtud rattaid on võimalik kiiremini pöörlema panna. Parimad materjalid hoorataste valmistamiseks on: süsinikkiud, klaaskiud, kevlar, polüaramiid, Komposiitmaterjalidest hoorataste tootmisele fokusseeruvad erinevad energialahendusi pakkuvad suurfirmad nagu Beacon või Active Power, aga ka komposiitmaterjalide tootmisele spetsialiseerunud firmad nagu Crompton Technology group, aga ka autotööstused ning autovaruosi tootvad firmad, mis keskenduvad kõrgkvaliteedile, nt Flybird.
Rataste suunang Rataste suunang on: - erinevate seadenurkade summa. Ülesandeks on teha auto juhtimine: - võimalikult mugavaks - võimalikult ohutuks. Auto rattad peavad veerema ilma libisemata ja neil peab olema võime säilitada otseliikumiseks vajalikku asendit. Rataste suunang mõjutab : - peale pööramist rooliratta tagastumist - rehvide kulumist - pöörderaadiust - rooli pööramise raskust - rehvide haardumist - rooliseadmete koormus Rataste suunang saavutatakse järgmiste seadenurkadega: - rattakalle (camber) - pöördtelje pikikalle (caster) - pöördtelje külgkalle(KPI) - kokku-või lahkujooks ( toe-in või toe-out) - pöördtelje nihe - pöörderaadius - roolitrapets Rattakalle (Camber) Rattakalle on püsttasapinna ja rattatasapinna vaheline nurk ja seda mõõdetakse kraadides. Positiivse rattakalde eelised: -tekitab ratastel eelpinge, mis kompenseerib laagrite ja kuulliigendite kulumisest tekivad lõtkud -vähendab tee ebata...
Korduvate tõugete korral võiks õõtsumine suureneda kuni vedrude läbilöökide ja isegi purunemiseni. Seda väldivad summutavad osad amortisaatorid, mis pärsivad õõtsumise. Vedrustuse suunavad osad on vardad ja hoovad, annavad ratastele või sillale ettenähtud asendi. Kui tagasilda ühendavad kerega lehtvedrud, siis hoiavad nad seda ka kohal. Kui kasutatakse keerdvedrusid, võtavad piki- ja külgjõude vastu eraldi vardad. Esivedrustuse muudab keerukaks asjaolu, et rattaid peab saama pöörata ja nende vastastikune asend peab olema äärmiselt täpne. Muidu ei hoia auto suunda ja rehvid kuluksid kiiresti. Esiratas pöörleb koos rummuga käänmiku tapil. Käänmik on teliku see osa, mis saab pöörata. Väikeautode käänmikud kinnituvad otse õõtsharkide külge. Mõlema õõtshargi ja käänmiku vahel on kuulliigendid, mis lisaks käänmiku pööramisele võimaldavad ka harkidel õõtsuda.
Sissejuhatus erialasse Valisin autopleksepa eriala , sest mulle meeldivad autod ja tehnika. Minu eriliseks sooviks on selgeks saada keevitamine ja autokerede remont. Arvan, et sellel erialal leidub ka rohkem tööpakkumisi. Olen pisut kursis autode üldehitusega, kuna olen kodus laiali lammutanud kolm sõidukit. Isaga koos olen rattaid ja mootoriõli vahetanud, küünlaid maha võtnud puhastanud ning pidureid õhutanud. Käinud kaasas erinevates autoremondi töökodades ja huvitunud sealsetest tegevustest. Seda kõike on siiski vähe. Selleks läksingi kooli autoplekksepa eriala õppima, sest tunnen selle vastu huvi. Olen hea tervisega, rahulik, vastutustundlik need omadused tulevad sellel erialal kasuks. Mul on veel väga palju õppida : üksikute agregaatide ja mehhanismide tundmist,
........................... 3 2. Poolaktiivne vedrustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ................................. 3 3. Aktiivvedrustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ......................... 3 4. Torsioonvedrustus ...................................................................................... 3 1. VEDRUSTUSSÜSTEEM 1.1. vedrustussüsteem Vedrustussüsteem on mehhanism, mis ühendab rattaid sõiduki raami või kerega. Vedrustussüsteem kannab sõiduki koormust (massi) ühtlaselt üle maapinnale (teele) ja leevendab teekonaruste poolt tekitatud sõidukikere kõikumisi, parandab sõidumugavust ning tagab kontrolli sõiduki üle. 1.2. vedrustuse osade põhifunktsioonid Vedrud & - Need elemendid kannavad sõiduki raskust, põikstabilisaator aidates hoida õiget kereasendit tee suhtes (kõrgust). - Vedrude funktsiooniks on ka teekatte ebatasasustest ülesõitmise pehmendamine.
märgitüüpi, mis tabab trükilinti, jättes paberile soovitud kujutise. Töökiirus on 30-60 märki sekundis. Miinuseks on asjaolu, et sellega ei saa printida graafikat. Seda tüüpi printerid on väga mürarikkad ja aeglased mistõttu neid enam ei kasutata. Õisprinteri tähekandur Ridaprinter Prindib terve rea korraga. Puudus: trükikvaliteet väga madal nind mürarikas ning ei saa printida graafikat. Veab paberit edasi mööda sakilisi rattaid ehk perfoveokeid Printeri töökiirus 1000- 3000 rida minutis. Suurim kasutusvaldkond kauplustes- tsekkide väljatrükiks Pimekirja printer (Braille printer) Mõeldud pimedatele inimestele. Pimedate kiri koosneb paberipinnal olevatest kõrgematest punktidest, mis iseloomustavad tähti ja sümboleid. Nõelmaatrikssüsteem on üleseshitatud magneetilise jõudu abil. Nõela ümbritsev mähis saab laengu, mille tulemusena
läbimise ajal on ka võimalus teha rattale parandusi. Parandamiseks on 6 kohta, kus teha näiteks selline paus, kui vaja vahetada rattakummi vms. Numbrimärk sõidu ajal kinnitatakse selja peale. JOOKSMINE Jooksmise põhiliseks reegliks on see, et võistleja peab liikuma jalgadega. See on ilmselge, et võistleja peab liikuma jalgadel, kuid vahel ületavad paljud sportlased finisijoone lamades. Kindlasti ei tohi osavõtjad teisi võistlejaid segada. Nad võivad liigutada oma rattaid ainult nendele määratud kindlal alal enne ja pärast sõitmist. Kiiver peab olema peas juba enne sõitu ja see võetakse ära, siis kui jalgrattas on viidud sellele määratud kohta. Maailma standartide järgi ei ole lubatud olla paljas riiete vahetamise käigus. Triatloniala vahetamiseks on lubatud ainult 30 sekundit. Numbrimärk kinnitatakse jooksu ajal rinna peale. KOKKUVÕTE ALLIKAD 1. http://www.annaabi.ee/referaat-triatlon-m122528.html 2. http://www.mvg.edu
varraste kaudu tagarattaid vastavalt vajadusele . Süsteemi rikke puhul on olemas solenoid mille abil muudetakse ja lukustatakse tagumised rattad otsesesse asendisse. Rikke süptomiks on tavapärasest raskem rool ja halvem juhitavus. Honda süsteem Honda süsteem on keerulisem kui mazdal. Hondal on roolilati ja tagumise lati vahel kardaan ja taga rataste pööramiseks reduktoriga latt. Aga moodus kuidas rattaid pööratakse on huvitav. Tagareduktoris on annulus hammasratas mille sees on nihkes väiksem hammasrattas. Kui esirattaid pöörata siis kahe silla vahel olev võll pöörab annulus hammasratast mis omakorda muudab planetaar hammasratta asendit mis omakorda liigutab tõukurvardaid mis omakorda liigutab rattaid.Hondadel on tagumine roolilatt hooldevaba täies ulatuses ja vahetatakse täies pikkuses. Kasutatud kirjandus http://www.the-crankshaft.info/2009/09/four-wheel-steering-4ws.html
Stephenson võttis esimesena kasutusele mitmetorulise boileri (koosnes 25-st vasktorust) ja nendest torudest jooksid läbi kivisöe põletamisel tekkinud gaasid. Samuti kasutas Stephenson ära selle, et põlemiskambri seinad lähevad kuumaks ta tegi põlemiskambri seinad mitmekihiliseks ja seina kihtide vahelt vett läbi lastes soojendas vett. Tänu sellele suurenes ka auruveduri kasutegur. Lisaks küttesüsteemi uuendamisele oli Stephenson kasutanud eri suurusega rattaid, milledest vaid esimesed suuremad rattad olid vedavad, teised rattad olid väiksemad ja mõeldud vaid raskuse hoidmiseks. Miks on auruveduri küsimused üldse olulised ja termodünaamikaga seotud? Auruveduri näol on tegemist ühe esimese soojusmasinaga. Sellel on meie ajaloos tähtis koht, sest milline masin oleks veel suutnud nii pikki maid läbida kui rong, ühtlasi oli see ka mugavam kui nt hobuvankriga sõit. Termodünaamikaga on soojusmasinatel väga palju seost.
vedrustuse vaba liikumist. Amortisaatori takistus on suurem tema pikenemisel. Amortisaatorid leevendavad teekonarustel tekkivaf autokere küikumist ja muudavad sõitmise mugavamaks. Amortisaatorid on ka üks tähtsaim auto esmase ohutuse tagaja- olulise poolest võrreldav rehvide ja piduritega, neil on auto juhitavuse, pidurdamise ja teelpüsimise seisukohalt lausa võtmeroll. Amortisaatorid valitsevad rehvidele mõjuvaid püstjõudusid ja vedrustuse liikumist, ninghoiavad nii auto rattaid pidevalt kindlasti kontaktis teega. Tavaoludes teeb amortisaatori kolb 1200 käiku läbitud kilomeetri kohta. Sellise raske töö tagajärel amortisaatorid kuluvad, mistõttu on soovitatav lasta amortisaatoreid kontrollida 20000 km tagant. Ehituselt jagunevad amortisaatorid järgmiselt: · Kahesilindriline õliamortisaator · Kahesilindriline gaasamortisaator on 10...15% jäigem kui õliamortisaator. Gaasisurve
virnastajad mootoriga töötavad akukärud, transportöörid, tõstukid, kraanad raskusjõul töötavad rullteed, kaldpinnad Kärud kasutatakse kaupade teisaldamiseks horisontaal suunas ja väikese nurga all kaldu. Jagunevad : - lihtsad - spetsiaalsed (varustatud lisaseadmetega) Lihtsa ehitusega käsikäru koosneb raamist ja ratastest. · Raamile on paigutatud platvorm, mille kuju ja mõõtmed sõltuvad käru otstarbest. · Rattaid on 2...4, kusjuures osa on pöördrattad, et anda paremat manööverdust. · Kandevõime on erinev · Võib olla ka metallraamist ja puidust platvormiga, kus käru esiosas on käepide ja pöördrattad Lihtsad kärud Spetsiaalkärud Tungraudkäru on tõstetava platvormiga käsikäru e. tungraudkäru e. käsikahveltõstuk ( rahva keeles ,,rokla") Koosneb: alumisest osast kärust (raam ja rattad) ülemisest osast tõstetavast platvormist.
usun, et see ei ole kaugel. Selle muudab kindlati raskeks see, et osa maailmast elab täielikus vaesuses ja paljudes kohtades pole veel üldse see nii kaugele arenenud, nagu näiteks aafrikas pole paljudes kohtades veel elektrit ja vett, mis siis veel tahta, et maailm peaks jõudma selle tasemeni, et elada vaid kasuliku energiaallika abil. Tulevikus on plaan kasutada võimalikult vähe ja väga efektiivselt puhast energiat. Selle tõestuseks on teadlased välja arendanud rongi, millel pole rattaid ja mis liigub magneti tõukamise jõul. Selline tehnoloogia on väga kasulik igatepidi: see ei kuluta midagi, kasutab ligi 2% sellest energiast, mis me kasutame tänapäeval ja see on tuhandeid kordi kiirem. Selline rong saab liikuda nii maal kui ka vee all, selleks ettenähtud tunnelis. Rong arendab kiirust 6400km/h. Sellise kiirusega Washingtonist Pekingisse sõidaks kahe tunniga. Suures osas on tänapäeval kogu võim USA käes, kuna tema langetatud otsused otsustavad
saunas käia ja ennast puhtaks pesta. Suvel kasutatakse hoonet sama moodi, kuid suvele sobilike spordialade jaoks. Hoone asub spordibaasis seega nii suvel kui talvel saab kasutada seda ka staabipidisamiseks. 2) Lähteandmete loetelu: Tervisespordikeskuse tegevus talvel: suusatamine uisutamine, matkamine ja suvel: rattasõit, orienteerumine, jooksmine. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (suuski, uiske, rattaid, kelke jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi jne. Projekteerimisel tuleb lähtuda järgmistest ehitisele esitatavatest nõuetest ja ruumiprogrammist: · hoone ehitisealune pind maksimaalselt 200m2; · kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni kuus meetrit (korsten võib ulatuda üle); · hoone on ühekorruseline; · hoones ei saa olla otsest elektrikütet;
1839 avastab Charles Goodyear vulkaniseerimisprotsessi, mis viis rehvi leiutamiseni. Esimest õhkrehvi katsetas inglise raudteeinsener Thomson 1845. aastal, kuid siis veel edutult. Sama asjaga saavutas edu Belfasti loomaarst Dunlop 1888. aastal, kui teedel hakkasid veerema tema ,,õhkjahutusega kummisidemed", nagu Dunlop neid nimetas (2). Nende leiutistega ratta areng ei peatunud. Vastupidi, sai hoo sisse. Järjest hakkas turule tulema uusi ja täiustatud rattaid. 1911. aastal leiutati käiguvahetaja, 1933 täisväärtuslik õhukummiga rehv. Peale tulid uued põlvkonnad pööraste ideedega. 1938 pandi Schwinni poolt ratas esmakordselt sõitma maastikule, kuid alles 1974. aastal ehitab Gary Fisher esimese kaasaegse maastikuratta. 1963. aastal konstrueeriti ka esimene amortisaator jalgrattale. Esimene alumiiniumraamiga ratas tehti juba 1890. aastal Prantsusmaal, kuid masstootmisesse läks see 1983. aastal Cannondale poolt. Poolplastikraamiga ratas tehti
Meil õnnestus lisatasu eest liituda teise grupiga ja pärast matka vihmametsas jõudsime ühe templi tippu, kust avanes vaade üle puulatvade. Paraku oli pilvine ja sadas vihma, päikesetõusu polnud näha, aga ka vihmametsa ärkamine oli huvitav kogemus. Meeldejäävaimaks oli möirgamine, mida algselt omistasime jaaguaridele. Nagu giidid seletasid, tegid häält hoopis õblukesed ahvid. Maiade templid olid giidi sõnul ehitatud rattaid kasutamata. Kokku toodi kohalikku kivimit, mis siis kantavate tükkidena üksteise otsa upitati. Templid olid seest täis, sest vastasel juhul poleks nad 3000aastast ajalugu vastu pidanud. Templeid leidub mitmel pool Guatemala põhjaosas, Tikalis on aga suurim kooslus. Sellest ka põhjus just Tikali külastamiseks. Tikalist kulges meie tee edasi Kariibi mere suunas linna nimega Rio Dulce. Selle inimesi pungil väikelinna restoranid ja baarid olid ehitatud aeglaselt vookleva jõe kaldale
Tartu Kutsehariduskeskus Kodumajandus Kärolin Jakobson Mehaaniline liikumine Referaat Juhendaja: Dmitri Luppa Tartu 2013 Isaac Newton ( 1643- 1727) Isaac Newton oli astronoom, matemaatik, inglise füüsik, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Isaac oli veel Cambridge'i ülikooli professor ning Inglise riigirahapaja juhataja ja Londoni Kuningliku Seltsi ja prantsuse Teaduste Akadeemia liige. Isaac Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. NEWTONI ESIMENE SEAD...
tähendab, et saate pedaale vändata ette või tahapoole. See on oluline taastusravi puhul. Jalgratta väntamisele lisanduvad vesiaeroobika harjutused kätele ja õlavöötmele see kindlustab käsivartele hea vormi. Treeningu koormust saab ise muuta, reguleerides enne treeningut vesiratta takistused eri väntamistugevusele. Vees pole vaja tasakaalu hoida, sest vesirattal pole ümmargusi rattaid, see toetub kahe jalaga kindlalt basseini põhja. Samuti pole ohtu sadulast kukkuda ning haiget saada. Vesispinning on treeneri kinnitusel paslik neilegi, kellele põlved häda teevad, sest vees ei lange jalgadele nii suur keharaskus kui maal sõites. Vesiaeroobikatreenerid teavad, et mehed pole kuigi agarad neist treeninguist osa võtma. Vesispinning peaks neile ehk meelepärasem olema, sest rattal istudes pole
HÜDROPIDURID Ees- ja perekonnanimi Riho Rästas Kontrolltöö nr 2 ( AS ) (Pidurdusjõu regulaatorid; Ketas- ja trummelpidurid ) Õppegrupp: AS13 Kuupäev: 15.05.2014 1. Mis otstarve on pidurdusjõu regulaatoril? Vastus : Pidurdusjõu regulaator reguleerib sõiduki telje pidurdusrõhku sõltuvalt tema koormusest. Nii välditakse tühjal ja osaliselt koormatud sõidukil pidurimehanismide ülekoormamist. 2. Milline on tööpõhimõtte erinevus staatilisel ja dünaamilisel pidurdusjõu regulaatoril? Vastus: Staatilisel regulaatoril ei muuda hoovastiku asendi muutumine pidurdamise ajal regulaatori väljundrõhku. Dünaamiline regulaator võtab pidurdamisel kaalujaotuse muutumise arvesse ja sõltuvalt hoovastiku asendist korrigeerib väljundrõhku. 3. Selgitage (soovitavalt joonisega) lii...
While loop käsust väljapoole jääv konstant on algväärtus, mille kahendsüsteemset väärtust hakatakse pidevalt ühe koha võrra edasi tõstma (n.ö. 2-ga korrutama). 1 ms juures rattad ei pöörle. 20 ms juures on mootori tsüklit ragina näol kuulda. Kõige parem tulemus on 5 ms juures, kuna sel juhul on vooluimpulsi sagedus piisav, et mootor ei jõuaks seisma jääda. Samas on see sagedus piisavalt suur, et mootor jõuaks rattaid ringi vedada. Full step drive on pidevam, kuna erinevalt wave drivest ei ole sel signaali katkemiskohta. Half step drive ja microstepping ei tööta. Teadmata põhjusel! 4 Antud pildil on kahendsüsteemne sisendväärtus muudetud nõnda, et edasi liiguvad pidevalt kaks paari led-e. DI-lines kontrollib nuppu, mille vajutusel pöörleb mootor ühe perioodi (antud juhul 1 sekund) teistpidi. Kokkuvõte
12.12 17 Pöördtelje külgkalle on pöördtelje (käänmiku poldi või ülemist ja alumist kuultuge läbiva kujuteIdava telje) külgsuunaline kõrvalekalle püstteljest. Ratta pöördumisel ümber külgkaldega pöördtelje püüab ratas laskuda teepinnast allapoole. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 18 Et see on võimatu, siis kutsub ratta pööramine esile auto esiotsa kerkimise, toimiv raskusjõud aga püüab viia rattaid tagasi otsesõiduasendisse. Suurema pöördenurga korral pöördtelje külgkaldemõju väheneb ja seda kompenseerib pöördtelje pikikalle. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 19 Väikestel kerge esiosaga autodel kasutatakse sageli rooli paremaks tagastamiseks lisavedrusid. Reguleerandmetes antakse pöördtelje külgkalle kraadides (°). Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 20 Tartu KHK Kaido Voitra 27.12
sekundis sekundi kohta. Mida hakata peale Newtoni III seadusega? Kui uuritakse ainult ühe keha liikumist ja teda mõjutavad kehad meid ei huvita, võime nad vaatluse alt välja jätta. Kui tegu on kehade süsteemiga (aga igasugune mehhanism on tegelikult kehade süsteem) tuleb seadust arvestada. Kui autoga paigalt võttes anname sidurit vabastades gaasi, rakendame tegelikult Newtoni III seadust: samal ajal, kui siduri üks ketas pöörab käigukasti kaudu auto rattaid, mõjub teisele kettale vastassuunaline (mootori pöörlemist pidurdav) jõud. See tuleb kompenseerida täiendava võimsuse lisamisega (gaasi andmisega), vastasel juhul sureb mootor välja. Newton polnud esimene, kes matemaatika abil liikumist uuris. Seda tegid ka vana-aja mehaanikud Heron, Archimedes jt. Liikumise ja selle põhjuste üle murdsid pead Leonardo da Vinci, Galileo Galilei, Evangelista Torricelli, Rene Descartes ja paljud nende kaasaegsed.
Aastas 9 kuud rattasõiduks ebasobilikku ilma on üsnagi mõistetav põhjus, miks see pole eestlastel lemmik liikumisviis. Samuti ei ole meie linnades jalgrattaga liikumine just eriti turvaline. Liikluses on jalgratturid vähem märgatavad, eraldi jalgrattateid on linnades veel üsna vähe. Need on vast olulisemad ja üldisemad põhjused, mis jalgratas kui liikumise viis ei ole Eestis veel väga populaarne. Lisaks on kindlasti Eestis probleeme sellega, et rattaid lihtsalt varastatakse. Minna poodi jalgrattaga tähendab tegelikult korralike rattalukkude kaasa tarimist ning iga poe või raamatukogu juures ei olegi võimalik ratast parkida nii, et seda sealt esimesel võimalus ära ei varastataks. Ometigi ei saa öelda, et jalgrattureid on kevad-suvisel perioodil vähe. Minu arvates on jalgrattaga sõitmine noorte seas üsna populaarne. Koolides on võimalik teha endale isegi jalgrattaload. Norida võiks noorte turvalisuse eeskirjade kallal
1 Masina ja mehhanismi omadused. Liide koosneb võllile töödeldud hammastest ja neile vastava kujuga ……………………………………………. + soontest rummuavas + väiksem elementide arv liites, suurem Funktsionaalsus, ergonoomilusus, suutlikus kandevõime, töökindlus dünaamilisel koormusel, suurem 2 Mis on mehhanism ja mis on masin? väsimustugevus – keerukas valmistada ………………………………………… ++ 23 Pressliide (skeem) ja selle iseloomustus. Mehhanism-tehislikult loodud kehade süsteem, mis ……………………………………… ++ teisendab ühe või mitme keha etteantud liikumise tieste Sisuliselt pinguga ist, ei ole lahtivõetav, peale lahtivõtmist ja uuesti kehade nõutavaks e soovitud liikumiseks. Masin- seade koostamist ping vä...
seast üks ja põhjenda kahe argumendiga, miks eelistaksid osta just sellise märgiga küsimustele. 4 p tähistatud toiduainet. 2 p Protestijad parkisid Vabaduse väljaku lilli ja rattaid täis Täna Tallinnas Vabaduse väljakul alternatiivse mõtlemisega noorte korraldatud üritus, mille
See soodustab aina rohkem säästvat arengut. Tegeilukult on jäätmete taaskasutus sama vana kui inimkond. Näiteks juba eelindustriaalsel ajal koguti Euroopas vanapronksi ja teisi metalle ümbersulatamise eesmärgil. Taaskasutamine on samamoodi kogunud väga palju populaarsust näiteks käiakse palju kaltsukates, kirbuturudel ja taaskasutuskeskustes. Nendest kohtadest ei saa ainult riideid, ehteid ja jalanõusid vaid võib leida ka mööblit, rattaid ja kõiksugu muid vajalikke tavatarbeesmeid. Ökoeluviisil on ka omad miinused - räägitakse sellest, kuidas rohelise eluviisi järgimine on kulukas, kuna poes tuleks hoolikalt uurida, missuguseid toiduaineid on mõtet osta, et need tervisele ja loodusele halvasti ei mõjuks. Samuti korteris või majas remonti tehes tuleks kasutada looduslikke ehitusmaterjale ja värve. Selline kardinaalne muutus võib olla ühe inimese jaoks liiga keerukas.
Eesti rahvakunst ja käsitöö KUNST saksa keelest 17-18 sajand, sellega rõhutati tavalisest suuremat oskust, sellel oli proffessionaalne alge. Tulnud paljudesse eluvaldkondadesse: elukunst, kokakunst, nõiakunst. · Mõiste rahvakunst pärineb 20. sajandi algusest, mil tärkas tõsisem huvi kunsti vastu, mida viljeles maarahvas. · 13. sajandi algusest võib kunsti jagada kaheks: 1) kõrgkultuur aadlike vaimelike, linnakodanike kunstieelistused. Kirjandus arhitektuur, muusika. 2) rahvakunst talupoja oma looming, argielu, esteetiliste ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks. Käsitöö, laulmine, pillimäng, tantsimine. Maarahva hulgas leidus alati loovisikuid, kes eristusid teistest oma oskuste poolest kasutada põlvest põlve edasi atud traditsionaalsust. Talurahva tarbekunst, kus rõhk oli tarbeesemetel ja puht iluesemeid ei tehtud. Kääs...
tootva firma kataloogis ja mis sisuliselt on püsiva suurusega radiaal(telg)koormus,mille puhul laager tõenäosusega 90%,peab pindväsimusnähtudega vastu 1mln pööret koormus,mida laager ;Fp-laagri taandatud dünaamiline koormus(N),mis arvestab tegelikult laagrile mõjuvaid radiaal-ja telgkoormusi(dünaamika,temp jne);p-astmenäitaja(kuulilaagritele p=3 ja rulllaagritele p=10/3). 51.Sidurid ja nende peamised ülesanded. Sidur on samatelgseid võlle ja rattaid ühendav masinaelement.Ülesanded:1.Kanda üle pöördemomendi.2.Kompenseerida võllide asendi koostehälbeid kompenseerivad sidurid:rööpsuse e samatelgsuse hälve;nurkhälve;pikihälve;komplekshälve(A++Al).3.Leevendada dünaamilisi koormusi-elastsed sidurid(N:löökielektrimootori käivitamisel).4.Kaitsta seaded ülekoormuse eest-kaitsesidurid.
Escort - tuleb ABS-pidurite eest maksta kopsakat lisaraha. Nüüd, kui enamik sõidukeid ostetakse liisinguga, on ABS muutunud suhteliselt kättesaadavaks. Võib aga öelda, et ABS-piduritega auto liisingumakse on umbes 100 krooni võrra suurem kui tavapiduritega samal mudelil. Seega võib julgelt väita, et üks tähelepanuväärsemaid leiutisi sõidukite turvalisuse vallas ei ole enam luksusese. ABS-i tööpõhimõtted. Kui üks või rohkem rattaid hakkavad pidurduse ajal blokeeruma, siis ABS-i süsteem reguleerib igale rattale pidurdus vedeliku rõhku, et vältida rataste blokeerumistja parandada stabiilsust, juhitavust ja pidurdusmaad. ABS-i süsteem saavutab selle teatud informatsiooni rakendamisega töötlemis protsetuuris, et kontrollida sõiduki hüdraulika süsteemi tööd. Välja arvutatud informatsioon. Tegelik kiirus. Et tagada täpsus ja turvalisus. ABS-i aju arvutab auto kiiruse ja kõigi nelja ratta kiiruse vahe
K2009 Iseseisev töö aines Hoonete konstruktsioonid Teilt on tellitud väikese tervisespordikeskuse hoone ehitusprojekt. Tervisespordikeskuse tegevus talvel: suusatamine uisutamine, matkamine ja suvel: rattasõit, orienteerumine, jooksmine. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (suuski, uiske, rattaid, kelke jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi jne. Projekteerimisel tuleb lähtuda järgmistest ehitisele esitatavatest nõuetest ja ruumiprogrammist: ehitisealune pind maksimaalselt 200m2; kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni kuus meetrit; hoone on ühekorruseline; hoones ei saa olla otsest elektrikütet; hoone välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt soojustatud;
Neid 4 firmat ühendavatest ringidest on välja kujunenud ühtse Audi firma maailmatuntud 4 ringiga logo. 5 Lisaks, 4 autofirma ühinemisel sai ühingust teine kõigu suurim autotootja Saksamaal, esimeseks oli Mercedes-Benz. (Kraas, 2017) Audi logoks on neli üksteisega seotud rõngast, mis tähistavad autotootjaid, kes moodustasid Auto Unioni. Aastal 1969 võinuks rattaid saada kokku viis, kuna firmasse sulandus ka bränd NSU. Audi juhtkond otsustas logo siiski mitte muuta. Sõna "audi" tähendab ladina keeles „kuulama". (Babitšenko, 2009) 6 3. KOKKUVÕTE Audi, bränd mille ajalugu on pikk, raske ja värvikas, kuid mille innovatsiooni ei pärsi miski. Alles viimastel aastatel on nad teinud õhust ja süsihappegaasist oma esimese laari öko-
raskustes. Saab esitles vägagi omapärast ideeautot, mis üritab elu eest uus ja huvitav olla. Ja ongi! Rõõmu ja põnevust peaks see masin pakkuma kõigile, mitte vaid paadunud Saabi fanaatikutele. Selle disainikeele nimi on Aeromotional ning see on tõesti aerodünaamiline ning äärmiselt emotsionaalne kujustus, mida PhoeniX esitleb. Jäiste LED-silmadega auto liigutab end 1,6-liitrise turbobensiinimootori abil, mis pakub 197 hj. Kõik see läheb esitelge. Tagumisi rattaid liigutab süsteemi eXWD raames 34 hj elektrimootor. 100 km/h saabub vaid 5,9 sekundiga, 100 km läbimiseks kulub aga keskmiselt 5 liitrit kütust. Tippkiirus on elektrooniliselt piiratud märgil 250 km/h, ent kindlasti pole see lagi. Renault tutvustas oma ideeautot R-SPACE 2011. aasta Genfi autonäitusel. Laurens van den Ackeri käe all valminud kolmas ideeauto R-SPACE esindab "Perekonna" faasi firma uues elutsüklil põhinevas disainistrateegias
Keerdvedru ülemine osa toetub sõiduki kerele ja alumine osa alumisele vedrualusele, mis kuulub amortisaatori korpuse juurde, moodustades ühtlasi ka pöördtelje. Rooli keerates keeratakse ka vedru ja amortisaatorit. Terve süsteem pöörab end tugiplaadil või ülemisel tugilaagril (MK-paigalduskomplekt) ja alumise õõtshargi kuulliigendil. Tulemusena toimub rataste pööramine. 1.3 Vedrustuse ülesanded ja töötamine Vedrustussüsteem on mehhanism, mis ühendab rattaid sõiduki raami või kerega. Vedrustussüsteem kannab sõiduki koormust (massi) ühtlaselt üle maapinnale (teele) ja leevendab teekonaruste poolt tekitatud sõidukikere kõikumisi, parandab sõidumugavust ning tagab kontrolli sõiduki üle. Olenemata sellest, kas tegemist on keerd-, kummi-, leht-, õhk- või torsioonvedrudega, on just vedrud need, mis üksi kannavad sõiduki raskust ja hoiavad õiget kõrgust sõiduki ja teepinna vahel. Vedru neelab ja hoiab sõiduki kere ja tee vahelisest
Ratast keerutatakse kuni soovitud kirjamärk on suunatud vastu paberit. Seejärel löökhaamer (print hammer) lööb hoova vastu märgitüüpi, mis tabab trükilinti, jättes paberile soovitud kujutise. 30-60 märki sekundis. Teistsuguse kirjaliigi trükkimiseks tuleb vahetada märke kandev ratas. Õisprinteri tähekandur Kokkuvõtteks: Ei võimalda printida graafikat Aeglane Mürarikas Prindib terve rea korraga Veab paberit edasi mööda sakilisi rattaid ehk perfoveokeid (nagu fotoaparaat). Printeri töökiirus 1000- 3000 rida minutis. Paber rullis Mürarikas Suurim kasutusvaldkond kauplustes- tsekkide väljatrükiks. trükijälgon arhiveerimiskindel ja printeri hind väga madal. Nõelmaatriksprinterid pole andmekandja suhtes nõudlikud - kõlbab peaaegu igasugune paber. Printida saab ka ümbrikke, lipikuid, kleebiseid, etikette ja kasutada lõõts- või rullpaberit. isekopeeruvate formularide printimiseks,
vedrustuse vaba liikumist. Amortisaatori takistus on suurem tema pikenemisel. Amortisaatorid leevendavad teekonarustel tekkivaid autokere kõikumisi ja muudavad sõitmise mugavamaks. Amortisaatorid on ka üks tähtsaim auto esmane ohutuse tagaja olulisuse poolest võrreldav rehvide ja piduritega, neil on auto juhitavuse, pidurdamise ja teelpüsimise seisukohalt lausa võtmeroll. Amortisaatorid valitsevad rehvidele mõjuvaid püstjõudusid ja vedrustuse liikumist ning hoiavad nii auto rattaid pidevalt kindlas kontaktis teega. Tavaoludes teeb amortisaatori kolb 1200 käiku läbitud kilomeetri kohta. Sellise raske töö tagajärjel amortisaatorid kuluvad, mistõttu on soovitatav lasta amortisaatoreid kontrollid iga 20 000 km tagant. Ehituselt jagunevad amortisaatorid: 1) Kahesilindriline õliamortisaator 2) Kahesilndriline gaasiamortisaator on 10...15% jäigem kui õliamortisaator. Gaasisurve välimises
Kui määratleda autosid kui luksuskaupa ja need maksustada, siis saaks lisaks saadud tulule ka lahendada meie kliimaga kaasnevaid probleeme, mis on tänasel päeval väga aktuaalne teema ülemaailmselt. Võibolla võikski see olla Kliima Konverentsil, millest võtavad osa 195 riiki üle maailma, üks hea ettepanek hüvendamaks kliimat. Kindlasti mõjutaks see autode kasutatavust ja ehk liiguksime isegi Hollandi suunas, kus kasutataksegi rohkem rattaid kui autosid liiklemiseks. Tallinnas hakatakse ka tõstma parkimishindu, et suurendada kindlasti Tallinna linnakassat ning lisaks sellele ka edendada alternatiivseid transpordiviise. Kui kehtestada automaks, siis saaks sellest saadud tulu suunata maksustatava valdkonnaga seonduvatele murekohtadele antud juhul näiteks teedeehitusse. Kõige olulisem ongi minu arvates see, et maks põhjendataks Vabariigi Valitsuse poolt ära ja et oleks selgitatud, mille parendamise poole antud maks on suunatud
Richard Karming VOLKSWAGEN POLO JÕUÜLEKANNE REFERAAT Õppeaines: JÕUÜLEKANNE Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-31 Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev: ................................... Üliõpilase allkiri: ................................... Õppejõu allkiri: ...................................... Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. MOOTORI ANDMED............................................................................................................4 2. JÕUÜLEKANDE SKEEM.....................................................................................................6 3. SIDUR...........................................................................................................
vähendanud õnnetuste arvu. Samas on pidevad parendused ja kampaaniad tekitanud uue probleemi: ummikud rattateedel, mida püütakse lahendada strateegilistes kohtades rattateede laiendamisega, seda taaskord parkimiskohtade ja autoteel sõiduridade arvu vähendamise arvelt. 2.2.3.1 Citybike 2 Joonis . Citybike Aastast 1995 pakub linn kohalikele ja turistidele kasutamiseks tasuta rattaid, nn citybike'e (vt Joonis ). Citybike'ide laenutuspunkte leiab kõikjalt linnast ning ratta kasutamiseks tuleb lihtsalt lukustusmehhanismi sisestada münt, mis hiljem tagastatakse. Süsteemi rahastatakse sponsorite ja reklaami abil. Ringluses olevate linnarataste arv on nüüdseks kasvanud juba üle 2500. Talviseks hooajaks korjatakse rattad parandamise ja hoolduse jaoks kokku ning kevadel pannakse taas välja. 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Kopenhaagen Aleksandra Zeregelja KOKKUVÕTTE
erinevad osad. Tehas kogub erinevad komponendid kokku ja koostab sellest jalgratta, mille müüb edasi hulgimüüjatele ning vaheladudele. Vahelaod asuvad Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Aasias. Vahelaod müüvad jalgrattad edasi suurtele jalgrataste müügiga tegelevatele kettidele ja piirkondlikele väiksematele vaheladudele. Veloplus OÜ tellib oma jalgrattad otse Merida Taiwani tehastest. Korraga tellitakse terve aasta varu rattaid, kuna soodsama hinna saamiseks tuleb tellida üks konteineritäis jalgrattaid mis on ligikaudu 1000 ühikut. Tarneahelas osalevate ettevõtete suurus ja kasumlikkus Reeglina on komponentide ja algmaterjalide tarnijad väga suured ettevõtted nagu näiteks Shimano, kelle 2008 aasta kasum on Businessweeki andmetel 2,59 miljardit dollarit2 või SRAM, kelle 2008 aasta kasum on Businesweeki andmetel 1,69 miljardit dollarit3
NEWTON SISSEJUHATUS Isaac Newton ( 1643- 1727) oli inglise füüsik, astronoom ja matemaatik. Oli Londoni Kuningliku Seltsi ja prantsuse Teaduste Akadeemia liige, Cambridge'i ülikooli professor ning Inglise riigirahapaja juhataja. Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. Newtoni seadused. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid (Philosophiae naturalis principia mathematica) püüdis füüsikat üles ehitada klassikalise geomeetria kombel, tuletades kõigi talle teada olevate nähtuste kirjeldused kolmest põhipostulaadist. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
