Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond JÕUOSAD AUTOLE Referaat Juhendaja Tartu 2012 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 1 SIDURIKOMPLEKTID,SIDURIKETTAD, SIDURIKORVID, SURVELAAGRID............4 2 VEOVÕLLIOTSA KOMPLEKTID, VEOVÕLLIOTSA KAITSEKUMMID, VEOVÕLLID. 5 3 KARDAANIRISTID, KARDAANI TUGILAAGRID, KARDAANI TUGIPUKID................6 4 RATTALAAGRID, RATTARUMMUD........................................................................... 7 KOKKUVÕTE................................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................... 9 LISAD..............................................................................................................
11.2004. Baller. Baller on rooli pööramistelg. Ta annab edasi roolimasinalt (rooliajamilt) rooliülekande kaudu saadava jõu muutes selle pööravaks. Baller on sirge või otsast kõverdatud silindriline teraspost. Roolilehe külge kinnitatakse baller äärik- ühendusega või muul viisil (koonus splindi ja kinnitus- mutriga). Joon. 10.1.6. Balleri ühendus roolilehega: a) horisontaalne äärikliide, b) vertikaalne äärikliide, c) lukkliide. Ballerit toetavad laagrid võivad olla tugilaagrid (hingedega ja alt toetatud roolide puhul) või tugi-survelaagrid. Kohta kus baller läbib laevakere nimetatakse helmpordiks. Helmport asub peatekis. Helmpordist allapoole jääb helmpordi toru ehk roolisaabas. Joon. 10.1.7. Helmport. 1- baller, 2- helmpordi toru, 3- puks, 4-tihendi kere, 5-
Laagri eelistamine tööreziim on vedelikmäärimine, mil tapi ja lina pinnad on teineteisest õlikihiga täielikult eraldatud. Paindeväsimus: 57. Veerelaagrite tüübid, tähistus ja koostisosad. Veerekehad. Veerelaagrite klassifikatsioon: a) Veerekehade kuju järgi: kuullaagrid, rull-laagrid. b) 60. Tiguülekanded. Üldiseloomustus ja arvutus. Jõud ülekandes. Vastuvõetava koormuse järgi: radiaallaagrid, radiial-tugilaagrid, tugilaagrid. c) Kasutatakse liikumise ülekandmiseks kiivaste telgede korral. Koosnevad vedavast Veereteede ridade arvu järgi: üherealised, kaherealised, neljarealised. d) Seaduvuse 1...4 käigulisest teost ja veetavast tigurattast. Headeks omadusteks on sujuv, järgi: seaduvad, mitteseaduvad. löökideta hambumine, väikesed gabariidid suure ülekandearvu juures ning ühekäiguliste tigude isepidurduvus
resonants. Mida lühem ja jäikam on võlliliin ,seda väiksem on võimalus resonantsi tekkimiseks. Ohtike võngete summutamiseks kasutatakse võlliliinil demfereid. Põhiliselt kasutatakse vedru ja silikoondemfereid . esimesel juhul kulutatakse tekkiv võnkeenergia demferi vedrude jäikuse ületamiseks, kusjuures eraldub soojus. Silikoondemferite puhul kulutatakse võngete energia demferi korpuse ja demferi hooratta vahel asuva silikoonvedeliku hõõrdejõule. Tugivõll ja tugilaagrid. Tugivõll on võlliliini äärmine mootoripoolne võll. Tugivõll on varustatud tugikettaga, mis on sepistatud koos tugivõlliga. Tugivõll valmistatakse tavaliselt võimalikult lühike ,sellega on ka mugavam tugilaagri monteerimine ja demonteerimine. Tugilaagri ülesanne on toetada sõuvõlli , võtta vastu sõukruvi tõmbe ja tõukejõud ja anda need edasi laeva kerele. Tugivõlliga võib olla ühendatud ka käsiajamiga või elektriline võllipeli
Esisillas on ühe õõtsa ja ühe reaktiivvardaga süsteem ning tagasillas on 2 põiki ja ühe pikihoovaga süsteem. McPhersoni vedrustust iseloomustab lihtsus, kompaktsus horisontaalsihis, suur käigupikkus, odavus massitootmisel ning lihtne vahetatavus. Komponendid: Stabilisaatorvarras Alumine õõtshoob Keerdvedru Amortisaatori püstak Elastsed elemendid: Ees: Õõtshoova puksid, tugilaagrid, pikivardapuksid Taga: Õõtshoova puksid, põiki- ja pikivarda puksid. Suunavad elemendid: Erinevad liigendid, rooliotsad, stabilisaatori varras. Summutavad elemendid: Amortisaatord, puksid, vedrud. 6 Sele 11. Toyota Avensis esisild (autori foto) Näidissõiduki elasto-kinemaatilised eripärad vedrustuse juures on taga asetsevad „Performance“
5.Lihtne hooldamine. 1.Resurss on väga hajuv.2.Suur välisläbimõõt.3.Tundlik tõukelisele koormusele. 49.Veerelaagrite klassifikatsioon. 1.Veerekehade kuju järgi:*kuullagrid-veerekehadeks on sfäärilised kuulid,*rulllaagrid veere-ks on rullid.2.Vastuvõetava jõu suuna järgi:*radiaallaagrid,mis võtavad vastu kas ainult või peamiselt radiaaljõudu,radiaaltugilaager,mis on võimelised vastu võtma nii radial kui ka telgjõudu(koonuslaagrid,radiaaltugikuullaagrid);*tugilaagrid, mis võtavad vastu ainult telgjõudu 3.Võime järgi taluda sise- ja välisvõru telgede nurgiasetust:*seaduvad laagrid mis lubavad nurgiasetust,*mitteseaduvad, mis praktiliselt seda ei luba. 50.Veerelaagri võimalikud tõrked ja laagri suuruse valiku eesmärk ning valiku põhimõte. Tõrked:1.Veerepindade pindväsimus e piting.2.Abrasiivkulumine.3.Muljumine e brinellimine-veereteede plastne deformatsioon.4.Separaatori purunemine.5.Võrude ja veerekehade purunemine.6.Korrosioon
paiskõlitamine, pidev surve õlitamine, katkend surve õlitamine. Paiskõlitamise puhul paiskavad mootori liikuvad osad mootori karteris oleva õli laiali ning õli satub väikeste piisakdena tööpindadele. Enamik mootoritel on segamäärimise meetod st, et suure koormuse all töötavad detailid õlitatakse surve all oleva õliga, ülejäänud detailid saavad õli paiskõlitamise teel. Mootoris töötavad suure koormuse all väntvõlli, kepsu ja raamlaagrid ning nukkvõlli tugilaagrid. Õlitussüsteem koosneb: õlivann, õlivõttur, õlipump, õlifilter, õlikanalid ja täiteava. Jahutussüsteemi ülesandeks on üleliigse soojuse ärajuhtimine välisõhku ja mootori hoidmine töötemperatuuril. Jahutussüsteem koosneb: ventillator, radiooator, veepump, termostaat, lõdvikud, jahutussärk, salongi radikas. Süütesüsteemid ülesandeks on teha madalpingest kõrgepinge, juhtida see küünalde kaudu silindritesse ja süüdata silindrites töösegu
sellele, mis suunas nad jõudu vastu võtavad. Laagrite hooldus. Laagrite hoolduse seisukohalt on tähtis õige määrimine. Alati kui võimalik tuleb liugelaagrites plastsetele määretele eelistada õlisid, sest need võimaldavad vähendada hõõrdetegurit kümneid kordi. Abrasiivkulumise vastu kaitsmiseks tuleks õli ka aeg-ajalt vahetada. Tihendid takistavad määrde leket laagrisõlmest ja tolmu sissetungi sinna. Tugilaagrid ja nende otstarve. Tugi- e aksiaallaagreid kasutatakse telgjõudude vastuvõtmiseks. Radiaaltugilaagrid ja nende otstarve. Radiaaltugilaager: radiaallaager ja tugilaager on paigutatud ühte keresse. Võimaldavad vastu võtta nii teljesuunalisi kui ka teljega risti olevaid koormusi. Mis on veerelaager? Iseloomustus. Veerelaagrites on liughõõrdumine asendatud veerehõõrdumisega veerekehade (kuulide või rullide) ja laagrivõrude tööpindade vahel.Veerelaager koosneb sise- ja välisvõrust,
jõudu vastu võtavad. 67. Laagrite hooldus. Laagrite hoolduse seisukohalt on tähtis õige määrimine. Alati kui võimalik tuleb liugelaagrites plastsetele määretele eelistada õlisid, sest need võimaldavad vähendada hõõrdetegurit kümneid kordi. Abrasiivkulumise vastu kaitsmiseks tuleks õli ka aeg-ajalt vahetada. Tihendid takistavad määrde leket laagrisõlmest ja tolmu sissetungi sinna. 68. Tugilaagrid ja nende otstarve. Tugi- e aksiaallaagreid kasutatakse telgjõudude vastuvõtmiseks. [lk 373 joon 310] 69. Radiaaltugilaagrid ja nende otstarve. Radiaaltugilaager: radiaallaager ja tugilaager on paigutatud ühte keresse. [lk 380 joon 316] Võimaldavad vastu võtta nii teljesuunalisi kui ka teljega risti olevaid koormusi. 70. Mis on veerelaager
Roolileht võtab mingi parda poole nurga alIa seatuna endale vastuvoolava vee ja vindilt paiskuva veejoa surve ja muudab selle mõjul laeva kurssi. Baller on rooli pööramistelg. Ta annab edasi roolimasinalt rooliülekande kaudu saadava jõu, muutes selle pööravaks. Baller on sirge või otsast kõverdatud silindriline teraspost. Roolilehe külge kinnitatakse baIler äärikühendusega või muul viisil (koonus-splindi ja kinnitusmutriga). Ballerit toetavad laagrid võivad olIa tugilaagrid (hingedega ja alt toetatud roolide puhul) või tugi-survelaagrid. Kohta kus baIler läbib laevakere nimetatakse helmpordiks. Helmport asub peatekis. Helmpordist allapoole jääb helmpordi torn ehk roolisaabas. Rumpel on rooliülekande osa, kang, mis oma pidemega kinnitatakse balleri ülemise otsa külge splintühendusega. Rumpli ülesanne on roolimasinalt tulev jõud ballerile üle kanda. Balleril võib olla väga erinev kuju ja ta võib balleri otsa seatud olla piki laeva
õlige, milline transporditakse ülesse tugikettale asetatud õlitusrõngaga. tugiketas õlitusrõngas Tugiketta pöörlemisel hakkab temaga koos pöörlema õlitusrõngas,kuna aga ta alumine äär ulatub õlivanni õli sisse, siis tänu sellele pöörlemisel võtab ta endaga õli kaasa ja trantspordib selle ülesse kust see valgub segmendi ja tugiketta töö- pindade vahele. 2- Suurtes 2-tag mootorites võidakse valmistada tugilaagrid koos mootori alusraamiga ja sellisel juhul kinnitatakse mootori alusraam jäigalt mootori vundamendi külge 3- Reduktorite kasutuse korral asetseb peatugilaager reduktorist väljuval võllil. VÕLLILIIN Võlliliin koosneb: ●Tugivõll ●Vahevõll ●Sõuvõll Tugivõll Valmistatakse süsinikterasest või kergelt legeeritud terasest sepitsemise teel koos tugiketastega. Üleminekud võllilt – äärikuteks valmistatakse võimalikult sujuvad
See võimaldab inimeste vabamat liikumist tunnelis ja võlli mugavamat hooldamist. Võllitunnel võib läbida ahtripoolseid lastiruume, Sel juhul võetakse meetmeid tema kaitsmiseks vigastuste eest kaitsva puitkatte abil. Kuna tunnel segab lasti paigutamist, püütakse tänapäeval tema kõrvale ehitada kütusetankid, et lastiruumi põhja saaks jätta siledaks. Joon. 9.16. Võllitunnel. a) pikilõige, b) põiklõige, c) vaade ülalt (lõige BB); 1- masinaruum, 2- tunnel, 3- tugilaagrid, 4- tugilaagrite vundamendid, 5- sõuvõll, 6- ahterpiigi vahesein, 7- avariiväljapääs, 8- ahtri retsess, 9- masinaruumi retsess, 10- topeltpõhja plaadistus, 11- ahterpiik. 11 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon
torust. Ülejäänud mitut tekki läbiva ruumi osades paiknevad ventilatsioon, pootsmani- ja tuletõrjevarustus, katlad. Sõuvõlli tunnel Sõuvõlli tunnel ehitatakse selleks, et sõuvõllile oleks alati võimalik ligi pääseda. Kahe sõuvõlliga laevadel võib olla kaks võllitunnelit, kuid sageli kaetakse kogu võllidevaheline ruum tekiga ning seda kasutatakse tööruumidena, ladudena vms. Võll on võllitunneli ühes ääres ning seda toetavad tugilaagrid, mida omakorda toetavad vundamendid, mis on kinnitatud tunneli ja sisepõhja külge. Põrandale pannakse restid, mis moodustavad käigutee, ning põranda ja käiguresti vahelist ruumi kasutatakse torude ühendamiseks ahtripoolsetest tankidest Masinaruumi vaheseina kohal tuleb paigaldada tunnelisse veekindel uks, et õnnetuse korral oleks võimalik tunnelit ülejäänud laevast eraldada; samas peab võllitunneli tagumises osas olema varuväljapääs
- Kaherealised kuullaagrid - Täpiskuullaagrid - Miniatuurkuullaagrid - Tollmõõdus kuullaagrid - Kuumuskindlad kuullaagrid, kuni 270* C - Sfäärilised kaherealised kuullaagrid - Rull-laagrid - Üherealised rull-laagrid - Kaherealised rull-laagrid - Vibratsiooni taluvad rull-laagrid( messingseparaatoriga ) - Sfäärilised kaherealised rull-laagrid - Koonusrull-laagrid nii meeter- kui toolmõõdud - Nõellaagrid - Liugelaagrid - Liigendlaagrid - Liigendpead - Pöördkehad - Tugirullid - Tugilaagrid - Lineaarlaagrid - Kinnitushülsid koonilise avaga laagrite kinnitamiseks - Survehülsid - Lukustusseibid - Võllimutrid - Stopperrõngad Laagrid on masinaelemendid, mida kasutatakse võllide ja pöörlevate telgede tugedena. Laagrid võtavad vastu radiaal- ja telgkoormusi (võlli ja sellele kinnitatud detailide kaal, väliskoormused) ning kannavad need üle kerele või raamile. Nad fikseerivad ka võllide ja telgede teatud kindla asendi ülejäänud detailide suhtes.
Liugelaagrid on kasutatavad, näiteks: - eriti kiirete võllide puhul (veerelaagreid ei saa kasutada suurte inertsjõudude tõttu); - poolitatavuse nõude korral (väntvõllidel); - kui laager töötab vees, korrodeerivas keskkonnas või kõrgel temperatuuril. 15.1. Veerelaagrid. Veerelaagrite klassifikatsioon: a) Veerekehade kuju järgi: - kuullaagrid, - rull-laagrid. b) Vastuvõetava koormuse järgi: - radiaallaagrid, - radiial-tugilaagrid, b) c) d) a) - tugilaagrid. c) Veereteede ridade arvu järgi: - uherealised, f) g) e) - kaherealised, - neljarealised. Sele 15.1. Veerekehade kujud. d) Seaduvuse järgi: a - kuul, b - silinder, c - nõeljas, d - keerdrull,
muutuv Rongi rattapaar, Js/, J7, H7 poolita- telgsihis koormus masinate laagerdus tav Normaalne ja kerge Pabermas.kuivatustruml G7, H8 id, põllutöömasin. Ühest Telgkoormus Välisvõru võib Normaalne Tugilaagrid E8 tükist nihkuda keres Raske Laagrid H8, H9 42 Lõtkud veerelaagrites Ühe laagrivõru pöörlemine teise suhtes on võimalik ainult lõtkude olemasolu tõttu laagris.Laagris olevad lõtkud
Aktiivse juhtimise seadmed. Aktiivse juhtimise seadmeid ja aktiivseid roole on tänapäeval väga palju. Vaatleme vaid kahte neist. Aktiivne rool. Selline rool on varustatud väikese diameetriga sõukruviga, mis paigutatakse roolilehe külge otse selle taha. Nii on võimalik laeva juhtida ka mittetöötava masinaga ja laeva paigal seistes ühe koha peal manööverdada. Sellise rooli efektiivsus ei ole eriti suur, Ballerit toetavad laagrid võivad olla tugilaagrid (hingedega ja alt toetatud roolide puhul) või tugi-survelaagrid. Kohta kus baller läbib laevakere nimetatakse helmpordiks. Helmport asub peatekis. Helmpordist allapoole jääb helmpordi toru ehk roolisaabas. Põtkurseadmed vööris (harvem ka ahtris) aitavad laeva manööverdada sildumisope-ratsioonide käigus, kus rooliga kantimine on aeganõudev ja ohtlik. Enamasti on need põiki laeva paigutatud erineva kujuga tunnelid, milles erinevad
Aktiivse juhtimise seadmed. Aktiivse juhtimise seadmeid ja aktiivseid roole on tänapäeval väga palju. Vaatleme vaid kahte neist. Aktiivne rool. Selline rool on varustatud väikese diameetriga sõukruviga, mis paigutatakse roolilehe külge otse selle taha. Nii on võimalik laeva juhtida ka mittetöötava masinaga ja laeva paigal seistes ühe koha peal manööverdada. Sellise rooli efektiivsus ei ole eriti suur, Ballerit toetavad laagrid võivad olla tugilaagrid (hingedega ja alt toetatud roolide puhul) või tugi-survelaagrid. Kohta kus baller läbib laevakere nimetatakse helmpordiks. Helmport asub peatekis. Helmpordist allapoole jääb helmpordi toru ehk roolisaabas. Põtkurseadmed vööris (harvem ka ahtris) aitavad laeva manööverdada sildumisope- ratsioonide käigus, kus rooliga kantimine on aeganõudev ja ohtlik. Enamasti on need põiki laeva paigutatud erineva kujuga tunnelid, milles erinevad sõuseadmed ajavad vett
Aktiivse juhtimise seadmed. Aktiivse juhtimise seadmeid ja aktiivseid roole on tänapäeval väga palju. Vaatleme vaid kahte neist. Aktiivne rool. Selline rool on varustatud väikese diameetriga sõukruviga, mis paigutatakse roolilehe külge otse selle taha. Nii on võimalik laeva juhtida ka mittetöötava masinaga ja laeva paigal seistes ühe koha peal manööverdada. Sellise rooli efektiivsus ei ole eriti suur, Ballerit toetavad laagrid võivad olla tugilaagrid (hingedega ja alt toetatud roolide puhul) või tugi-survelaagrid. Kohta kus baller läbib laevakere nimetatakse helmpordiks. Helmport asub peatekis. Helmpordist allapoole jääb helmpordi toru ehk roolisaabas. Põtkurseadmed vööris (harvem ka ahtris) aitavad laeva manööverdada sildumisope-ratsioonide käigus, kus rooliga kantimine on aeganõudev ja ohtlik. Enamasti on need põiki laeva paigutatud erineva kujuga tunnelid, milles erinevad
Horisontaalse võlliga propellerturbiiniga tuulegeneraatorid (vt joonis 5.16) koosnevad järgmistest põhisõlmedest: · vundament; · mast enamasti silindrilise raudbetoon- ja/või teraskonstruktsiooniga, mille sisemuses on teenindamiseks trepp või redel; väiksemate tuuleturbiinide korral kasutatakse ka sõrestikmaste, masti ülaosas asub pöördlaud; · gondel, kuhu mahutatakse võlli tugilaagrid, reduktor (võib mõnikord ka puududa) ja elektrigeneraator koos abiseadmetega; · tiivik, mille tiivad kinnituvad naba külge, võll ja enamasti ka tiibade pööramis- mehhanism. Ohutuse tagamiseks peab tuulikul olema kaks sõltumatut tiiviku pidurdamise süsteemi. Tavaliselt on üheks piduriks tiiva või tiivaotsa pööramine (õhupidur) pöörlemist takistavasse asendisse ja teiseks peavõllil asuv ketaspidur.
annaabi.ee 
