Vulkaanid Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismeliselt aktiivsete vöönditega. Litosfäär on Maa kõva ja tahke kivist koorik. See koorik ei ole ühtne, vaid on Maa siseenergia ja vahevöö ainese aeglase liikumise tõttu pragunenud mitmekümneks tükiks, mis üksteise suhtes liikudes põhjustavad maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Need litosfääri tükid ongi laamad. Vulkaanid on tuld purskavad mäed. Neil on kindlad teadaolevad asukohad, nende purskeid ei ole nii raske ennustada kui maavärinad. Vulkaanilistes piirkondades on viljakas maa, mille tõttu inimesed elavad nende lähedal, olgugi, et see on väga ohtlik.
Jõevähk Välisehitus Jõevähi keha on sale ja koosneb paljudest lülidest. Vähi kehalülidest moodustub kaks kehaosa pearindmik ja tagakeha. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp, mille servad kaitsevad vähi külgedel paiknevaid lõpuseid. Peaosas paiknevad lühikestel liikuvatel varrekestel liitsilmad. Pea piirkonda kinnitub kaks paari tundlaid lühikesed eesmised ja pikemad tagumised. Ümber suuava asetseb kolm paari lõugu, millele on abiks kolm paari rindmikule kinnituvaid lõugjalgu. Vähil on viis paari käimise jalgu. Esimesed neist on varustatud suurte sõrgadega. Keskmised neist on väikeste sõrgadega ning kaks viimast rindmiku jalapaari on sõrgadeta. Tagakehale kinnituvad üsna lühikesed ujujalad. Tagakeha lõpus asub uim. Vähk kõnnib, pea ees, ujub aga, saba ees. Kogu vähi keha on kaetud rohekaspruuni kesta ehk koorikuga. Vähi lihased kinnituvad kitiinkoorikule seestpoolt. Siseehitus Tähtsamat osa v...
2) kooriku moodustumine · ahjus kondenseerub taigna pinnale veeaur.pinnal inaktiveeruvad taingas leiduvad ensüümid kiirwsti.küpsetamiskuumus tungib toote väljapoolt sissepoole. · 60 kraadi juures valgud hakkavad kalgenduma ja moodustub kiletaoline kiht. nüüd hakkab toode intensiivselt mahtu kasvatama. · 100 kraadi juures hakkab tootest intensiivselt aurustuma vesi ja hakkab moodustuma kõva koorik. · mida suurem on ahjus niiskus ja madalam temperatuur,seda aeglasemalt moodustub tootele koorik! mida rohkem auru,seda tugevam koorik moodustub. · Toote pealispind tugevndeb ja pruunistub . · Kooriku paksenemine pidurdab niiskuse aurustumist ja niiskus jääb pidama kooriku alumistesse kihtidesse ning liigub edasi toote sisemuse poole.(sest läheb soojemast jahedamasse).Kooriku temperatuur võib tõusta 160-ne kraadini
eristataksegi neid geograafilise leviku järgi: euroopa homaarid on levinud Atlandi ida- ja ameerika homaarid Atlandi lääneosas. -ameerika homaar (Homarus americanus) -euroopa homaar (Homarus gammarus) KRABI Krabi elab nii soolases kui ka magedas vees . See võitlushimuline ja osav kiskja redutab tavaliselt kivistel aladel , vetikate keskel ja kaljulõhedes . Kui krabi jalg juhtub viga saama , siis hülgab ta oma jäseme ,mis kasvab kolme kestamisaja vältel tagasi. Krabil on kumer koorik ning tagakeha on kõverdunud rindmiku alla. Ehkki krabil on vähe liha , on veerand tema kehast söödav , sealhulgas keha ,jalad ,sõrad , maks kui ka koorikualune kreemjas aine. Lahja valge liha on kiuline ja maitsev. Ligi 4000 krabiliigist on tuntumad rannakrabi,harilik taskukrabi , sametine ujuvkrabi , roosa ämblikkrabi , lumekrabi , dungenessi krabi ja tavaline sinikrabi ! Tavaline rannakrabi on sage rannakülastaja . Tavaliselt vähe liha ja kaalub umbes 200 grammi
puhtaks, kuivatatakse ja määritakse rasvainega · Retseptide kogumikus on antud rasvainekulu plaatide määrimisel 25 g 10 kg valmistoodangu kohta. · Plaatide ja vormide puhastamiseks peab olema ventileeritud ruum. 28 Pärmitaignast toodete küpsetamine Pärmitaignas toimuvad küpsemisel suured muudatused, tooted saavad eriti hea maitse ja lõhna, muutuvad isu äratavaks. Moodustub tihe pruun koorik. Ahju asetatava taignatüki temp keskmiselt 30 -32°C, küpsetuskambri temp 220 - 280°C. Soojuse kiirgamisel ahju seintelt ja laelt kandub soojus taignatükile. Taignatükk soojeneb väliskihtidest alates keskkoha poole. Väliskiht soojeneb väga kiiresti. Kui taigen on soojenenud 55 - 60°C, valgud kalgenduvad ning pealispind kattub elastse kiletaolise koorikuga. Temp edasisel tõusmisel 100°C-ni algab tugev vee aurumine taignast ning pealispinnale tekib kõva koorik
Lülijalgsed *lülijalgsed on loomad kelle jäsemed kaasnevad lülidest *jagunevad: Koorikloomad, Ämbliklaadsed, Putukad Välimus * rohekas, pruun kest ehk koorik *koorik koosneb kitiin-ja lubiainest *sale keha Kehalülid *kaks kehaosa: Pearindmik ja tagakeha *paarindmikku katab seljapoolt seljakilp *peaosas asuvad lülikestel liikuvatel varrikestel liitsilmad, mis koosnevad paljudest väikestest osasilmakestest Kehalülide jätked *kõiki selgrootuid, kellel on lüliline keha ja lülilised jäsemed, nimetatakse lülijalgseteks. *pea piirkonda kinnituvad tundlad *ümber suuava asetseb kolm paari lõugu
tamme ja teisi lehtpuid. Meil laialt levinud, kasvab surnud kasetüvedel ja -lamapuidul. Harvem leidub leppadel ja teistel lehtpuudel. Iseloomustus Kabjakujuline (pealt kumer, alt rõhtne) mitmeaastane kübar, kuni 25 cm läbimõõdus ja kuni 15 cm kõrge. Pealispind on pruunikashall, mõnede madalate vagudega, mida serva poole, seda heledam. Kõige noorem (kasvav) osa on helepruun, hiljem muutub see halliks. Kübarat katab umbes millimeetripaksune kõva koorik, millele saab siiski küünejälje sisse vajutada. Viljakeha alaküljel on peened ümmargused hallikasvalged (kasvuajal) või punakaspruunid poorid. Seeneliha on tihevatjas ja sitke, kollakas-, kuni punakaspruuni värvusega. Kahjustus Poolparasiit,tungib lülipuiduni tüvevigastuste ja oksatüügaste kaudu ning tekitab seal kiiresti areneva valgemädaniku. Heleda mädapuidu ristlõikel on
küpsemisel katki • väike kerge, mistõttu küpsemisel tekivad lõhed, sisu rebeneb • madal küpsetustemperatuur ja nõrk kuumutamine ülevalt tekitab pealmises koorikus suure lõhe • põrandaleivad on ahjus tihedalt üksteise vastas, tekivad külglõhed • taigen on nõrgalt käärinud või liiga hapnenud • auru puudumine küpsetamisel • liigne veeaur ahjus, põrandaleibadele tekivad küljelõhed KOORIKU KÕRBEMINE • Olenevalt tootest peab koorik olema helekollane kuni tumepruun ja ei tohi olla kõrbenud • Põhjused: • küpsetuskambri ebaühtlane kuumutamine • liiga pikk küpsetamise aeg, mille tagajärjel muutub koorik ka liiga paksuks • küpsetusrežiim on reguleerimata ja esimesed tooted võivad minna konveierahjus kõrbema • vale küpsetusrežiim • taigna koostises on kasvama läinud viljast või külmavõetud teradest jahu • liiga noor taigen, toote pinnale tekivad tumedad laigud
Marseille's peab see toit sisaldama vähemalt seitset sorti kala. Maitsestatakse küüslaugu, apelsinikoore, basiiliku, loorberilehe, fenkoli ja safraniga. Kõrvale serveeritakse teravat kastet (rouille'd), mis on valmistatud saiast, õlist küüslaugust ja tsillist. Serveerimisel pannakse taldriku põhja kergelt röstitud sai ja tõstetakse roog selle peale. · Pont l'eveque- kandiline pestud pinnaga juust Normandia lehmapiimast - juustul on erkoranz koorik ja ruudu kuju. jõulisemad versioonid võivad olla vägagi tugeva lõhnaga ja animaalsed · Vacherin Mont d'Or- Rikkaliku karakteriga pestud pinnaga juust pastöriseerimata lehmapiimast. Piim pärineb Franche-Comté aladelt. Teisel pool mäge, Sveitsis tehakse samadel alustel pastöriseeritud juustu. Juust on müügil puidukoorest silindris. Seadus sätestab valmistamisperioodi septembrist märtsini. Kevadisest ja suvisest piimast
· Tigude välisehitus. Ohtude eest kaitsev koda(nälkjatel kadunud), limanäärmeteja jalg, kahe paari kombitsatega pea. · Miks limused eluslooduses vajalikud? Tähtis osa toiduahelas, puhastavad veekogusid. · Lülijalgsete rühmad+N Vähid, ämblikud ja nende sugulased, putukad. N: jõevähk, hiidlinnutapik, kärbes. · Vähkide iseloomulikud tunnused. Elavad peamiselt vees, liiguvad enamasti vabalt, liitsilmad, koorik. · Lülijalgsete ühised tunnused. Lüliline keha, kitiinainest kest, lülilised jätked. · Vähi siseehitus. Kõva koorik, keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks, lülilised jätked, kaks paari tundlaid, liitsilmad. · Vähkide tähtsus looduses ja inimese elus. Osa toiduahelas, puhastavad veekogusid, akvaariumiloomad. · Ämbliku välisehitus. Pole tiibu ega tundlaid, kaheksa jalga, keha moodustab pearindmiku ja tagakeha, kompimiseks karvakesed, võrguniidi nääre, kaheksa liitsilma.
Hiljem, kui hakati sellest putru keetma ja see kees kogemata üle, küpses puder kuumadel kividel kakukesteks. Nii oligi leivategemine alguse saanud. Kergitamata tainast leib oli ,,pagariteaduse esiklaps". Hiljem leiutati taina hapendamine, mille tulemusel saadi kohevam ja kauem pehmena püsiv leib. Tõeliseks sammuks leivaküpsetamise ajaloos oli aga leivaahjude ehitamise algus. Need püsisid kauem soojana ning leivale moodustus õhem ja rabedam koorik, sisu aga valmis aeglasemalt ja ühtlasemalt. Eelmise sajandi 80. aastatel leiti Berni lähedalt maailma esimene hästi säilinud rukkileib, mis oli küpsetatud viis sajandit tagasi. Egiptuse matmispaikadest on leitud säilinud nisu- ja rukkiteri, 3500 aasta vanust hästi säilinud nisuleiba hoitakse aga New Yorgi Metropolitani kunstimuuseumis. Meie rukkileiva ajalugu algab 11. sajandist ja on seotud rukkikasvatuse ja -töötlemise arenguga meie piirkonnas
*võtab osa ökosüsteemist *filtreerib vett Koostis : ELUS ELUTA *bakterid *mullavesi *seened *mullaõhk *väikesed imetajad *mineraalne osa kivimitest *orgaaniline osa ehk kõdu ja huumus taimedest Lähtekivim maapinnale kõige lähem kivim, millele muld tekib Murenemis koorik maismaa pinnakiht, kus murenemine toimub Füüsikaline murenemine ehk rabenemine -> temperatuuri muutmumise mõjul Keemiline murenemine ehk porsumine -> kivimite keemilise koostise muutumise mõjul Korrosioon kivimi pindade uuristumine ja krobeliseks muutumine porsumise käigus Leostumine lahustunud soolade ärakanne Leetumine mineraalosa lahustumine happelises keskkonnad ja ärakanne sügavamale
TALLINNA TEENINDUSKOOL Külm – ja küümtöötlemisvõte Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2014 Sisukord 2.Mida paneeritakse?.....................................................................5 3.Kuumtöötlus................................................................................ 6 4.Lasnamäe Prismas müügil olevad kuum- ja külmvõttega valmistatud tooted.........................................................................7 2 3 1. Paneerimine Toiduaine kastmine enne küpsetamist muna, riivsaia või jahu sisse, kalade või kalafileede praadimisel laialdaselt kasutatav kulinaariavõte. Paneerimiseks kasutatakse erinevaid jahusid (nisu, odra, rukki), riivsaia või –leiba ja nende segusid. Vahel kastetakse kalatükk enne jahuga paneerimist lahtiklopitud muna sisse, nii jääb ta...
sisaldus väike 18. Millest sõltub taigna segamisaeg? Taigna segamise aeg sõltub kas masinaga või käega, tooraine temperatuurist, segamise intensiivsusest, retseptuurist (koostis osadest), konsistentsist (mida soovin pärast saada) 19. Kui toode on tehtud liiga tugeva konsistentsiga taignast, siis mis toimub taignaga ja millised tunnused on toodetel? Pikk ja aeglane, valmis toode tihe poorsus, mahult väike, hele koorik lõhed rebendid, pealis kooriku all esinevad tühimikud 20. Kui toode on tehtud liiga nõrga konsistentsiga taignast, siis mis toimub taignaga ja millised tunnused on toodetel? Käärimine kiire, kleepuv ja raskesti vormitav, vajub laiali, koorik krobeline 21.Milline eesmärk on kerkimisel/ kergitamisel? Toote mahu suurendamine, kohevuse andmine, lõpliku kerke saavutamine, õige maitse saavutamine. 22.Milline on optimaalne temperatuur toodete kergitamiseks kerkekapis? 30 kuni 35*c 23
KUMKUATS Kumkuats ehk kääbusapelsin Kasvavad kobaratena igihaljastel asteldega põõsastel. Läbimõõt 2-3 cm Koorik on magus, keskosa hapukas Kasvupaigad: Hiina, Lõuna-Aafrika, Jaapan, Iraan, Euroopa (Kreeka) Eestisse imporditakse enamasti Kreekast Eksporditakse sügistalvel Parim kasvutemperatuur +25 Talub kuni -10 Eestis on kõige enam levinud siirupis konserveeritud kääbusapelsinid. Neid kasutatakse ka kätekreemides, moosides, marmelaadis ja kommides.
niiskuse ja aitab vältida hallituse teket; vahetage seda paberit sageli. Vahemere maadest pärinevaid juuste fetat ja mozzarellat müüakse ja säilitatakse sageli kas õlis või soolvees, mis on nende jaoks parim keskkond. Kitsejuust Kitsejuustust valmistatud juustusorte on väga erineva maitse ja tekstuuriga. Enamik on neist pehmed, aga leidub ka mõningaid kõvemaid sorte. Küpsetel kitsejuustudel on sinine hallituskoorik või valge paks koorik, vahel on pealispind kaetud ka tuhaga. Populaarseimate kitsejuustude hulka kuuluvad prantsuse puuhalukujulised paksu valge koorikuga juustud, mida sageli müüakse viilutatult. Värsked kitsejuustud on pehmed ja kreemjad ning neid peaks sööma kohe pärast valmistamist. Langres Dekoratiivses punutud sangadega korvikeses pastöriseerimata lehmapiimast juust Champagne'i piirkonnast. Ülemine osa juustust on küpsemise käigus lohku tõmbunud ja oranz hallitus moodustab kurrulise pealiskihi
määritud küpsetusplaadile või silikoonist matile Keedutaigen paisub küpsemisel palju Kui küpsetusahi on ilma niisutusseadmeta tuleb enne küpsetamist pooltoodetele vet peale pritsida Keedutaignast toodete küpsetamine Küpsetatakse 180-210 kraadi juures olenevalt toote suurusest 20-40 minutit Enne küpsetamist pritsida küpsetusplaadile vet või anda küpsemise algul auru 9 sek Küpsetamisel tekib peale koorik, taignas olev niiskus, mis kuumuse mõjul aurustub, tahab välja pääseda, kuid koorik takistab Kuum aur kergitab taigna ning tekitab tühimiku Valmis pooltooted peavad olema kergelt pruunika varjundiga, suuremahulised, kerged, soolaka maitsega, tugeva koorikuga ja seest kuivad Keedutaigen kaotab küpsetamisel 40-48% oma kaalust NB!! Küpsemise ajal ahjuust mitte lahti teha Profitroolid Väikesed keedutaignast valmistatud kuklikesed
Nahavähk Nahavähk on üks levinumaid vähivorme,kuid tänu varasele avastamisele on seda võimalik ravida.Oluline on põõrduda arsti juurde siis,kui kahtlane muutus nahal püsib üle kahe nädala. Nahamuutused Muutused,millele tuleks tähelepanu põõrata: · laigud,sõlmed või ketendavad piirkonnad,mis veritsevad või millele tekib koorik; · haavand,mis ei parane; · suurenev sünnimäk,millele tekib koorik ning mis kasvab,sõgeleb,hakkab veritsema,mille värvus muutub ebaühtlaseks või mis kaotab selged piirid. (Peter Abrahams.2005."Pere tervise entsüklopeedia".Tea,Tallinn) Naistel on haigestumus suurem kui meestel.Naispatsiendid moodustavad 60% nahavähihaigetest.(Labotkin,R.2004."Vähk on avastatav ja ravitav".Tartu Ülikooli Kirjastus,Tartu.) Nahavähi tüübid · Basaalrakuline vähk ehk basalioom tekib nahas paiknevate ümarrakkudest
liiv, mida seob polümeervaik. Koorikvorm valmib järgmiselt (sele 2.4). Temperatuurini 200...250 °C kuumutatud metallist mudelplaat kinnitatakse punkrile (a), mida pööratakse koos vormiseguga 180° (b). Vormisegu puistatakse mudelplaadile ja hoitakse seal 10...30 s. Vaik sulab 6...10 mm paksuses vormisegu kihis ja kleebib liivaterad kokku. Seejärel pööratakse punker endisesse asendisse (c). Koorikut koos mudelplaadiga kuumutatakse ahjus 300...350 °C 1...2 minutit, misjärel kõvenenud koorik eemaldatakse mudelplaadilt (d). Analoogiliselt valmistatakse Martin Raba koorikvormi teine pool, samuti koorikkärnid (seest õõnsad kärnid). Enne vedelmetalliga täitmist pannakse vorm kokku, kasutades liimimist või klambreid (e). Deformeerumise ja purunemise vältimiseks (koorikvorm on õhukeseseinaline) ümbritsetakse koorikvorm valamisel puistematerjaliga, näiteks malmhaavlitega. Koorikvalu eeliseks liivvormvaluga võrreldes on valandite täpsus ja hea pinnakvaliteet, takistamatu
Tärklis: (C6H10O5)n Jaguneb: Amüloos ja Amülopektiin On glükoosi jääkide polümeer K;omadused: 1)Reageerib J : amüloosiga=sinine;Amülopektiin=violetne 2)kuumutamisel: (C6H10O5)n=t´=(C6H10O5)x Dekstiin(saia koorik) 3)mineraalhapete või ensüümide toimel hüdrolüüsub: (C6H10O5)n+nH2O=nC6H12O6 4)Seedekulglas: (C6H10O5)n=glükoos=a)verre b)maksa c)rasvaks Tselluloos(C6H10O5)n: Looduses kõige levimum aine 1)rakukestada 2)annab taimele mehaanilise tugevuse 3)tugifunktsioon Sisaldavus:puuvill(vatt)=99% okaspuud=55% Kasutatakse:riided;paber;vatt K;koostis: On glükoosi jääkida polümeer (C6H10O5)n kus n=10.000 Kuna koostises on 3 OH rühma (C6H10O5)n=((C6H7O2(OH3))n F;omadused: 1)Tahke 2)värvuseta 3)vees ei lahustu 4)ei lahustu OH lahusdes; 5)lahustub:lahuses: Cu(OH)2+ 4NH3*H2O=(CuOH3)4(OH)2=4H2O K;omadused: 1)(C6H10O5)n +nH2O=nC6H12O6(glükoos) OH rühmade tõttu reag hapetega estreid
Atlandi lääneosas. Homaarid on kümnejalalised ja meenutavad väliselt Jõevähki. Sõrad on ebasümmeetrilised. Läänemeres homaare ei elutse. Meredelikatesside tipp. Kulinaarses mõttes edestab homaar kõiki teisi koorikloomi nii hinna kui ka maitseomaduste poolest. Maitseomadustelt parim on 500-600 g homaar. Valge liha asub tagakehas, sõrgades ja jalapaarides. Söömisel kasutatakse spetsiaalset pikka ja õhukest homaarikahvlit ning sõrgade ja jalgade koorik purustatakse homaaritangide või pähklitangidega. 7 4.2 LANGUST kümnejalaliste seltsi kuuluv merivähk, on Homaari kõrval üks nõutavamaid meredelikatesse. Erinevalt homaarist ei ole langustil sõrgu. Harilik langust kasvab 45 cm pikkuseks ja 3 kg raskuseks. Elutseb mõõdukalt soojades Euroopa lääneranniku ning troopikavetes. Leidub ka Vahemeres. On üks väärtuslikuma lihaga mereande
gammarus) Homaaride perekonda kuuluvad kaks liiki on teineteisega väga sarnased. Tavaliselt eristataksegi neid geograafilise leviku järgi: Euroopa homaarid on levinud Atlandi ida- ja Ameerika homaarid Atlandi lääneosas. Homaarid on kümnejalalised ja meenutavad väliselt Jõevähki. Sõrad on ebasümmeetrilised. Läänemeres homaare ei elutse. Krevett Vahemeres, Põhjameres jm. esinevate vähiliikide nimetus. Krevetid kuuluvad ujuhännakuliste rühma. Krevette katab hallikas koorik, mis muutub keetes roosaks. Söödavad on neist keha ja sabaosa. Enamik krevette keedetakse ja külmutatakse otse püügilaevadel, kuid osa müüakse ka värskena. Viimaseid keeda kerges soolvees kõrgel kuumusel 5 minutit, kuni need saavutavad roosa värvuse. Värskeid kooritud krevette on ka mõnus grillida või vokkida võis, kastades maitsestamiseks küüslauku ja peterselli. Samuti võib neid veinis hautada.
Vähid Märjamaa Gümnaasium 8-B Hanna-Liisa Hannus 2013/2014 Vähid ehk koorikloomad Elavad enamasti vees Keha, jäsemed, kehajätked – koosnevad lülidest Keha jaguneb – pearindmikuks ja tagakehaks Keha katab ja kaitseb kõva kitiinist ja lubiainest koorik Peas on kompimiseks tundlad ja nägemiseks liitsilmad, mis koosnevad paljudest osasilmakestest Pearindmikule kinnituvad käimajalad; esimesel paaril on suured sõrad enesekaitseks ja saagi haaramiseks. Pearindmik Tagakeha Uim Toituvad vetikatest ja väikestest loomadest, võivad süüa ka surnud loomi Lahksugulised; viljastamine on kehaväline; emasloomad
pisikestest teokarpidest kaitsva kesta. Moondumine nukust valmikuks Kevadel otsib puruvana vaikse paiga, tõmbub oma torukujulisse majakesse ning sulgeb mõlemad sissepääsud luugiga. Ees seisab moondumine liblikasarnaseks olevuseks Nukustaadiumi lõpupäevadel närib ta kaane läbi ning poeb oma onnist välja . Varasuve hommikul tõuseb keevaline "allveelaev" veepinnale ja jääb sinna, pool selga kuival, loksuma. Mõne hetke pärast pakatab koorik seljal ning tekkinud praost poeb välja kentsakas olevus. Veel pilte... Kasutatud kirjandus http://www.epl.ee/artikkel/5492 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/E L/vanaweb/9607/puruvana.html http://kalakoht.ee/soot/puruvana/ http://et.wikipedia.org/wiki/Vaegmoone Aitäh tähelepanu eest!
või suhu (keelele), siis näkku või käsivartele. Kuidas lööbe haiguskolle Haiguskolded arenevad erinevalt. Kolded ilmnevad samal ajal ja nad erineb Kui mõned on värsked siis teised on samasugused igal kehaosal. on juba koorikutega kaetud. Haiguskolle muutub väga kiirelt, Kolded muutuvad aeglaselt. Kärn koorik tekib koldele peale 24 tunni tekib alles 9-15 päeva jooksul. jooksul. Kolded asetsevad naha pealispinnal Kolded muutuvad kõvaks, ja näevad välja nagu väikesed ümarateks ja on sügaval naha sees. villid. Väga harva juhtub, et lööve Lööve esineb ka jalataldadel ja avaldub ka peopesades ja peopesas.
Vähkide keha koosneb üksikutest lülidest. Enamikul liikidel on 16 - 20 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 või rohkem Rühmitudes moodustavad lülid keha kolm osa: pea, rindmiku ja tagakeha. Kulinaarses mõttes edestab vähk kõiki teisi koorikloomi nii hinna kui ka maitseomaduste poolest. Maitseomadustelt parim on 500-600 g vähk. Valge liha asub tagakehas, sõrgades ja jalapaarides. Söömisel kasutatakse spetsiaalset pikka ja õhukest homaarikahvlit ning sõrgade ja jalgade koorik purustatakse homaaritangide või pähklitangidega. 6 Teod Arvukad kojaga ja kojata teod kuuluvad tigude ehk kõhtjalgsete klassi. Kuigi me tunneme tigusid kui aiakahjureid, elab enamik 72 000 teadaolevast teoliigist meredes ja ookeanides. Paljud neist on lihasööjad ning osa halvab saaki tugevatoimelise mürgiga. Koos kalmaaride, kaheksajalgade ja karpidega moodustavad nad limuste hõimkonna.
Liha-Kött Vorst-en korv Kotlet-en biff / en kotlet Praetud kana-en kycklig Lihapallid-köttbullar Fisk och skaldjur-koorik En sill-heeringas Krevett-En räka. Turks-torsk Piimakaubad- mejerivaror Juust-en öst Juustutükk-ostbit Muna-ett ägg Jogusrt-en yoghurt Kastmed ja maitseained Tahkem moos-en marmelad Ketsup-en ketchup Sinep-en senap Suhker-socker Sool-salt Pipar-pepper Kaste-en sås Saia tooted Leib-ett bröd Limpa-leivapäts Sai,soolane kukkel-en fralla Võileib-en smörgås(ar) Kook-en kaka Magus saiake-en bulle Tort-en tårta Hernesupp-ärtsoppa Siirup-sirap Hot dog-varm korv,grill korv Puder-gröt Jäätis-glass Müsli-en müsli Maisihelbed-en corn-flakes/ en flingor Riis-ett ris Pasta- en pasta, makaroner Joogid Kohvi- ett kaffe Tee-ett te Vesi-en vatten kakao ( choklad limonaad-en läsk õlu-en öl mahl-en juice morss-en saft vein-en vin tume vein-rött vin hele-vitt vin Köögi,aed-viljad-grönsaker Tomat-en tomat Kurk-en gurka Sibul-en lö...
Kodundus 6.klass Einevõileib Läheb vaja: · 1.must vormileib, vanem ; · 1väike tops määrdejuustu; · tops toorjuustu või · klaasi hapukoore ja majoneesi segu; · 1 puljongikuubik leiva immutamiseks; · 130gr sinki või · vorsti või · kanafileed; · 100g riivitud juustu; · kurki; · 2 tomatit või 6 kirsstomatit; · 1 paprika-punane; · lehte rohelist salatit; · 3 oksa tilli või peterselli; · oliivi;/ soovi korral/ · Tee nii: · 1.Pese kõik juurviljad ja kuivata. · 2.Lõika ja valmista ette kaunistamise võimalused eraldi kaussi. · 3.Lõika leivalt ära koorik-1-2mm terava noaga. · 4.Immuta leib puljongiga. · 5.Valmista 2 katet võileivatordile eraldi kaussidesse---# kurgiviilud, singiviilud sega toorjuustuga; # riivitud juust, paprika peened kuubikud sega määrdejuustuga.Kasuta ära kõik kaunistamise jäägid katetesse. · 6.Aseta leivale kate nr.1 ja vajuta noaga tasaseks. ...
Soola lisamisel veele t ° võib tõusta 101 °C juurde Ning rõhu tõstmisel 1atm. 119 °C juurde Enamike toiduainete keetmisel peab keedunõu olema keetmise ajal kaanega kaetud Toiduainete keetmise võtted Keetmine rohkes vedelikus väheses vedelikus Veeaurus Omas mahlas Vesivannil Rõhu all Praadimine Rissolement Praadimine on kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel aurub vesi toiduaine pinnalt,selle välispind kuivab ja tekkib pruun koorik Praadimisel rasvaine kuumutatakse 160-180 °C Praadida võib kas väheses või rohkes rasvas Toiduaine praadimis võted Paneerimine (pr. Panage) Friipraadimine (pr. Friture) Röstimine Grillimine (pr. Grillage) Kõpsetamine (pr.Cuisson) Hautamine (pr. Braisage) Töötlemine mikrolaineahjus (pr. Four a microondes) Abivõtted Kupatamine Blanseerima Kokkukeetmist e. Redutseerimist Üleküpsetmist e. Gratineerimist Flambeerimist Suitsutamist Tänan kuulamast!
Rukkitaigna valmistamine (k.a. tehnoloogiline skeem), küpsetamine, kooriku moodustumine, kooriku värvumine, sisu moodustumine, toodete valmiduse kindlaksmääramine, jahutamine, pakendamine 62. 63. 64. 65. Küpsetamine Moodustub toorest maitsetust taignast seeditav ja maitsev toode, kujuneb toote kvaliteet: värvus, lõhn, välimus. Küpsetamise ajal: 66. - kasvab maht; 67. - moodustub koorik, toote pealispind tugevneb ja pruunistub; 68. - moodustub sisu. Küpsetamisaja 2 perioodi: 69. I periood moodustub koorik ja kujuneb välja toote maht; 70. II periood toote maht ei muutu, koorikut tekib juurde vähesel määral. Toimub sisu moodustumine ja küpsuse saavutamine. 71. Kooriku moodustumine 72. Kooriku tähtsus: Annab stabiilse välimise naha; Sisaldab palju maitseaineid; Annab toote sisule maitset;
Sõltuvalt päeva ning sellega seoses ka tööpäeva pikkusest. Nii argi- kui pühapäeval söödi söögikorras alati üks toit. Varahommikul enne põllutöödele minekut võeti linnupetet ehk suutäis leiba. Lõunaks süüakse eelmise päeva ülessoojendatud toit. Õhtusöök oli päeva tugevaim ja anti peale tööde lõppu 9-10 paiku. Praadimine eesti köögis toimub piima-koore või piima-jahu keskel. Söök valmib pooleldi keetes, pooleldi praetult (puudub küpsetamisele iseloomulik krõbe koorik ja kõhn) Küpsetamistemperatuur: pliidituli, ahjukuumus, praeahi. Eesti omapära: soust e kaste (piimast, koorest), mida lisatakse kindlasti söökidele, mille valmistamisel ei ole eelnevalt kasutatud piima või koort. Kala, liha, juurvili, kartul (näiteks iseseisva söögina heeringas hapukoorega) Maitseained: sibul, till, majoraan e vorstirohi, köömned (omapära), harva petersell ja seller. Suurem osa toidust valmib ilma maitseaineteta.
Vetikad on mitmesuguse suuruse,kuju,värvusega. Enamik vetikatest elab veekogudes, kas Pleurokokk- Üherakuline kerajas paksu tselluloosist kestaga vetikas. Värvuselt roheline. hõljuvad vees/kasvavad veekogu põhjas.Hulkrakne Keha nimetatakse talluseks| Paljuneb ainult vegetatiivselt pooldumise teel Üherakulised vetiktaimed, kes sageli liituvad Erinevused:Vetikat toestab ümbritsev vesi-taime vars. Fotosünteesib tallus, taimel leht.| omavahel väikesteks rühmadeks või suuremateks niitideks. Suurus 0,008¼0,015 mm.|klorella- Pleurokokk- Üherakuline kerajas paksu tselluloosist kestaga vetikas. Värvuselt roheline. Klorella on üherakuline rohevetikas, võib elada väga erinevates kasvupaikades nii Paljuneb ainult vegetatiivselt pooldumise teel Üherakulised vetiktaimed, kes sageli liituvad veekogudes kui ka maismaal. Veekogudest esineb ta sagedamini väikestes tiikides ja omavahel väikesteks rüh...
Samblik koosned erinevatest organismidest. Samblike keha nimetatakse talluseks. Samblikud on omapärased sest nende tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad ja sinikud. Harilikult on samblike värvus hall, pruunikas, rohekas ja harvem kollane. Värvuse annavad pindmistes seeneniitides sisalduvad pigmendid. Välimuse alusel jaotatakse samblikud koorik-, leht- ja põõsassamblikeks. Kooriksamblikud kasvavad sileda või teralise koorikuna, lehtsamblikel on lehtja või plaatja kujuga tallus ja põõsassamblikud meenutavad väikseid põõsaid või ripuvad koonaldena puuokstel. Samblike talluses elavad seeneniidid elavad sümbioosis rohevetikatega ja sinikutega. Talluse välispinnal moodustavad seeneniidid tiheda koorkihi. Seeneniidid suudavad imeda endasse õhuniiskust ning kinni hoida kaste- ja vihmavett. Nii talletavad nad vetikate või sinikute jaoks vett. Eluks vajalikke orgaanilisi ühendeid saavad seeneniidid vetikatest või sinik...
Kuna merivähid säilivad halvasti, müüakse neid keedetult ja külmutatult. Merivähk on meredelikatesside tipp. Kulinaarses mõttes edestab homaar kõiki teisi koorikloomi nii hinna kui ka maitseomaduste poolest. Maitseomadustelt parim on 500-600 g homaar. Valge liha asub tagakehas, sõrgades ja jalapaarides. Söömisel kasutatakse spetsiaalset pikka ja õhukest homaarikahvlit ning sõrgade ja jalgade koorik purustatakse homaaritangide või pähklitangidega. Elusana sinakasmust homaar muutub keetes erepunaseks. On teada, et emase homaari liha on hõrgum kui isase oma. Lisaks sisaldab see marja, mida hinnatakse kõrgelt ning kasutatakse roosat värvi kastmete tegemiseks ja roogade kaunistamiseks. Homaare müüakse nii elusalt kui keedetuna. Homaari keetmine : · Vähki keedetakse samuti nagu homaari. On hea, kui potis on eraldi metallvõrk või sõel, millega
TÄRKLIS (C6 H10 O5)n *valge pulbriline aine *ei lahustu külmas vees, kuumas vees moodustab KLIISTRI. *tärklis annab joodiga reageerides lillakassinise värvuse. *taimede peamine varuaine *tähtis toitaine *laguneb suhkruks TSELLULOOS (C6 H10 O5)n *kiulise ehitusega aine *tugev ja küllaltki kõva *ei lahustu üheski tavalises lahustis *keemiliselt vastupidav *loomad seedida ei suuda *taimede organismis konstruktsioonimaterjaliks *puuvill on peaaegu puhas tselluloos *putukate ja vähkide koorik koosneb samuti tselluloosist+lämmastikust *märgub kiiresti ning on veesõbralik, põleb hästi. Rasvad *tekkinud glütseroolist ja rasvhapetest *tähtsad varuained LOOMSED rasvad(searasv, veiserasv, lambarasv, või)on tahked. TAIMSED rasvad(rapsi ,oliiviõli) vedelad. *Õhuhapniku toimel oksüdeerunud õli kasutatakse õlilakkide ja värvide valmistamisel. *Rasvad lagunevad rasvhapeteks ja glütserooliks, neid saab lagundada ka tugevate alustega keetes: saadusteks rasvhapete soolad e
Bioloog Carl Linne Kuulub taimede riiki, haisupuuliste sugukonda ja kakaopuu perekonda Kasvab Kesk ja LõunaAmeerikas Milline on kakaopuu? Kõrgus on tavaliselt alla 8 meetri Väändunud tüvi ja lai võra Viljad ja õied kasvavad välja otse tüvest või okstest, ning aastaringselt Puulehed on läikivad, õhukesed ja ovaalsed Viljad on oranzikaskollased ja punased, ning meenutavad teravaotsalisi kõrvitsaid Vilja katab kõva koorik, mille sees on 2030 seemet ehk kakaouba Kakaopuu Second level Third level Click to edit Master text styles Fourth level Fifth level Kakaouba Ubades leidub ligikaudu 400 aroomi Oad sisaldavad vererõhku alandavaid aromaatseid ühendeidpolüfenooli ja ubadel on
arvestada, alati pannakse ennem keema rohkem keetmist vajavad toiduained. Toiduaineid võib keeta erinevate võtetega: 1.Rohkes vedelikus 2.Väheses vedelikus 3.Veeaurus 4.Omas mahlas 5.Vesivannil 6.Rõhu all 7.Kupatades 8.Blanšeerides Toiduainete praadimine on toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel aurustub vesi toiduaine pinnalt, pind kuivab ja tekib pruun koorik. Sageli kasutatakse praadimiseks rasvaineid näiteks 80% rasvasisaldusega margariinid, toiduõlid , sea- ja taimerasv. 1.Väheses rasvas 2.Rohkes rasvas 3.Friteerides 4.Rasvaineta röstides 5.Grillides 6.Küpsetades http://iva.e- uni.ee/IVA/TTK/courses/971/gf/gf6/gf12/gf2/gf60 (16.09.2009) http://iva.e- uni.ee/IVA/TTK/courses/971/gf/gf6/gf12/gf2/gf61 (16.09.2009) http://iva.e- uni
vastupidine protsess 4) meteoriitides on avastatud teemante, mis moodustuda meteoriidi kiirel jahtumisel tekkinud kõrge rõhu toimel 5) teemandi tihedus on umbes 1,5 korda suurem kui grafiidil 1894. a. kujunesid sensatsioonilisteks H. Moissani katsed. Moissan küllastas elektriahjus sulatatud malmi suhkru kuumutamisel saadud söega ning jahutas siis kiiresti vees. Sulamalm paisus jahtumisel, kuid malmi pinnale tekkinud koorik takistas tema paisumist ja seetõttu kandub kõrge surve malmi sisemusse. Moissan arvas, et väljakristalluv süsinik eraldab teemandina. Malmi kasutas Moissan sellepärast, et enamiku metallide ruumala jahtumisel väheneb, malmil, hõbedal ja vismutil see aga suureneb. Moissan alustas Hrustsovi tehisteemandi saamise katsetega. Ta küllastas keeva hõbeda süsinikuga. Hõbe lahustab 6% süsinikku. Hõbeda kiirel jahtumisel tekkis tema pinnale tahke koorik, mis avaldas rõhku sissepoole
Samblikud Allikas: Vikipeedia Samblikud on omapärane eluvorm sümbioos, mis koosneb vetikatest ja seentest. Taksonoomia Süstemaatikas arvatakse samblikud enamasti seente hulka. Samblikud arvatakse olevat ühed vanemad organismid kuival maal. Kasvukeskkond Samblikud on pinnase suhtes vähenõudlikud. Neid võib leida nii troopilistes vihmametsades kui ka toitainevaesemates kasvukohtades (lumepiiril kõrgmägedes, tundrates, kõrbetes). Suure tallusega põõsas- ja lehtsamblikud on saastuse suhtes tundlikumad kui väikese ja liibunud tallusega liigid. Samblikud on vastupidavad nii kuumale, külmale kui ka veepuudusele, kuid õhupuhtuse suhtes on nad erakordselt tundlikud. Samblikud ei talu linnades levivaid gaase, nõge ega tahma. Seetõttu saab saab samblike kadumise või säilimise jargi otsustada õhu puhtusastme üle. Seene ja vetika kooselu tasakaal on kergesti rikutav. Mitmed gaasilised saastajad kahjustavad või hävitavad samblikus vetikkompo...
liikuda ja muuta keha v2rvi.Tagasoole lhedal tindin22re.Lahksugulised. J2rglaste koorumisel t2iskasvanud hukkuvad.1ja2 10 kombitsat ja 3 8 kombitsat. Llijalgsed ------------------------------------ On selgrootud loomad kellel on lyliline keha ja lylilised j2tked ja kitiin ainest v2lis toes. Lylijalgsed jagunevad:Koorikloomad, 2mblikulaadsed,putukad. Vhid ------------------------------------ Elab=puhtaveelistes jgedes ja j2rvedes Lubi-ja kitiinainest koorik millele seest poolt kinnituvad lihased. Keha jaguneb:A.Pearindmik.B.Tagakeha. Kehajtked:1.2p tundlaid;2.3p lugu; 3.3p lugjalgu;4.5p kimisjalgu(esimesed varustatud srgadega);5.ujujalad (painevad taga kehal);.Uim(mille moodustub viimane jalapaar koos tipu lyliga. Ujumisel taga keha ees,veekogu phjas k2imisel pea ees.N2rvissteem koosneb neerupealsest ja neerualusest n2rvi t2ngust.L6hna ja maitset tuntakse tundlatega.Nevad moseiikselt ning tajuad liikumsist.Liitsilmad koosnevad osasilmadest
SEENED Hüüf pikk silinderjas seeneniit Mütseel hüüfide kogumik seeneniidistik Viljakeha paljunemisorgan hüüfid tihedalt põimunud Seente paljunemine pungumine eostega mittesuguline koniidid e. eosed(1n-hapl või 2n-diplo) idanevad uus organism suguline viljakehades 1n eosed peavad ühinema teise1n eose või hüüfiga Suguline palj: sugurakkude või hüüfide rakuplasmade liitumine. Suguta palj: vegetatiivne hüüfi jagunemine, pungumine eoseline peamine paljunemisviis seentel. Eosed e spoorid tekivad eoslates e sporangiumides. Seente toitumine: Heterotroofsed organismid toituvad valmis orgaanilisest ainest Saprotroofid toituvad surnud organismidest või nende jäänustest Biotroofid toituvad teiste organismide elusatest rakkudest saadavast orgaanilisest ainest Parasiidid elavad ja toituvad elusatel organismidel ning põhjustava...
· Töötab automaatselt kogu elu Vereringe ülesanded: · seob tervikuks kõik organismi osad · Kannab CO2 kudedest kopsudesse · Kannab O2 Liha riknemine Põhjustavad valed säilitmaise tingimused Mikroobid ei põhjusta seda. Liha orgadeptlised omadused (lõhn, värvus) Füüsikalised omadused ( niiskuse sisaldus jne ) KUIVAMINE põhjustavad: intensiivne õhuliikumise kiirus madal õhuniiskus aeg Tunnused: kuiv liha koorik pinna värvus on tume või pruun Võib kooriku ära lõigata, siis võib kasutada. UMBUMINE ebapädev ventilatsioon Vale temperatuur Pakend võib protsessi soodustada o2 puudus Tunnused: ebameeldiv lõhn, võib olla limane, Defekti parandamine: anda võimalus hingata Rasva rääsumine Rasvade oksüdeerumine Põhjused: Pakendamata rasva säilitamine Pikaajaline tunnused: värvus läheb kollaseks
Vähid hingavad seljakilbi all asuvate lõpuste abil, kuhu värske vesi pääseb pearindmiku alumise serva alt. Seetõttu ei saa vähk elada pehme põhjaga veekogudes loomad vajuksid seal mutta. Kuni lõpused püsivad niiskena, saavad vähid liikuda ka kuival maal: sobivas niiskuses ja jaheduses püsivad vähid kuival elusana mitu nädalat[1, 4, 5]. 6.3 Kasvamine ja kestumine Kasvamiseks peab vähk pidevalt vahetama koorikut. Kestamise ajal vana koorik pehmeneb, sest seal sisalduv lubi salvestatakse kahte gastroliiti maos asuvatesse vähikividesse. Uus koorik on algul nahkne ja pehme, kuid kõveneb üsna kiiresti. Sellele aitab kaasa vähikividesse talletatud kaltsium, pealegi sööb vähk pärast koorumist ära ligi kolmandiku või isegi poole oma vanast koorikust. Vähikivides sisalduv kaltsium läheb kõigepealt suuosade kõvendamiseks, kestamise järel vajab loom lisakaltsiumi keskkonnast. Mida suurem on vee kaltsiumisisaldus, seda
Fruktoos- puuvilja suhkur 2. Lihtsamad liitsuhkrud Maltoos e. linnase suhkur(idandatud seemned) Sahharoos e. suhkrupeedi suhkur; suhkruroo suhkur Laktoos e. piimasuhkur- sisaldub piimas 3. Polüsahhariidid-keerulised liitsuhkrud Tärklis- kartulist(on taimede tähtsaim varuaine) Tselluloos- taimerakkude kestad on tselluloosist Kitiin- putukate väliskiht ja jõevähi koorik koosneb kitiinist Glükogeen- loomorganismide varuaine talletatakse maksas Lipiidid: ... on orgaaniliste ühendite klass. Ei lahustu vees. Rasvad Õlid Vahad Steroidid nt: kolesterool, vitamiin D, suguhormoonid jne. Fosfolipiidid on liitlipiidid, mis esinevad rakumembraani koostises. Valgud e proteiinid: ... on biobolümeerid, mille monomeerid on aminohapped 1. Valgu ülessanded: Ensümaatiline funktsioon-seotud toidu seedimisega
Triarmatuur tagab kooriku jäikuse transpordil, tõstetel ja monolitiseerimisel. Lisaks seob triarmatuur kooriku pealevalatava betooniga, sellest tõstetakse betoonkoorikut ja selle peale toetatakse vajadusel vahelae ülemise kihi armatuur. VLK standardlaius on 2,4 m ja pikkus vastavalt projektile. Tehases on võimalik toota ka erikujulisi koorikuid erineva laiuse ja otsa kaldenurgaga. Et vahelae ehitus sujuks kiiresti, tehakse vahelae laotuses üks koorik laiusega, mis sobitub kandeseintega. VLK maksimumpikkuseks on 10 m. Pikkus sõltub vahelae monoliitse osa paksusest. Iga kooriku pikema külje alumistesse servadesse on tehtud kaldkandid, et koorikute ühenduskohad laes oleks kergesti viimistletavad ja lõpptulemus oleks silmale hea vaadata. Kui vahelae lubatav mass on piiratud, võib triarmatuuride vahele panna 400 mm laiuse polüstüreentäite. See lahendus on samas ka odavam täisbetooni valust. Seda kooriku tüüpi nimetatakse VLK Light
emase seljal olevas haudetaskus (vesikirbud), kõhu all paiknevas kambris (kakandid), munakottides suguavade küljes (aerjalalised), jalgade külge kleebitult (kümnejalalised) või mujal. Üksikud vähiliigid munevad munad otse vette (kalatäi). [5] Munast koorunud noored vähid pole tihti veel täiskasvanute sarnased ja peavad arenema selleks keerulise moonde teel. Moonde käigus vastsed kestuvad korduvalt - ajavad maha vana kitsa keha katva kooriku ja kasvatavad uue. Kuna koorik on jäik ja venimatu, saavad vastsed kasvada ja nende kehaehitus muutuda ainult sel lühikesel ajal, mil vana koorik on seljast aetud ja uus veel kõvaks muutumata. Sellepärast kestuvad vastsed tavaliselt palju kordi, enne kui on omandanud täiskasvanud looma mõõtmed ja väljanägemise. [5] Munast koorub kõigepealt vähkidele iseloomulik vähikvastne, kellel on ümmargune keha, mis pole veel jaotunud peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Sellisel vastsel on üks lihtsilm
mahe maitsega, Toorjuustu kasutatakse küpsetamisel ja magustoitudes. Koorejuust Cottage Mascarpone Quark Venitatud juust Juustumassi leotatakse , sõtkutakse ja venitatakse kuni vajaliku konsistentsini. See annab juustule kergelt kummise struktuuri. Näiteks: Mozzarella Scarmoza Provolone Caciotta Pehme juust ...on vähe laagerdunud, nõrutatud ja lastud hallitama, kuid mitte pressitud ja soolatud. Juustul on sile koorik ning see sisaldab 50-60% niiskust ja rasva 20-26% Pealtvalminud pehme juust (kaetud hallituskihiga, intensiivse maitsega) : Camembert, Brie, Coulommiers Seestvalminud pehme juust ( hoitakse soolvees ja laagerdatakse veinis või õlles. Hea maitsega ja tugeva lõhnaga): Münster, Livarot Poolkõva juust ... on pressitud ja laagerdatud kaua vähese niiskusega ruumis. Ta on värvuselt kahvatukollane, kaetud vahaga / või ilma Sordid : Gouda, Edam, Cantal, Monterey Jack,
Bioloogia kordamisküsimused 1. Mükoloogia-teadusharu, mis tegeleb seente uurimisega. 2. Saprotroofid- seened, mis suudavad toituda surnud orgaanikast. 3. Biotroofid- seened, kes suudavad hankida orgaanilisi ühendeid organismide elusatest rakkudest. Siia kuuluvad parasiidid ja sümbiondid. 4. Seente tähtsus- Mõne seeneliigi poolt eritatavad keemilised ühendid on osutunud efektiivseks ravimiks, kasulikuks tooraineks toiduainetööstusele või ohtlike tööstusjäätmete lagundajateks, teine osa aga kasulikeks kultuurtaimede juuresümbiontideks, mis soodustavad taime kasvu või tõrjuvad juureparasiite. Seened on tähtsad surnud organismide lagundajad. 5. Seente ehitus- Seeneniite nim. hüüfideks. Läbipõimunud hüüfid moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened paljunevad eostega ehk spooridega. Seeneraku kest sisaldab kitiini. Molekulaarbioloogia andmete põhjal on seentel ja loomadel ühised eellased. 6....
kurja silma eest kaitstud oleksid.Mitmel pool oli kombeks leivatükke kaussi murda,lihaleent peale valada ja siis seda nn rasvaleiba süüa.Lõuna-Eestis küpsetati odrajahust karaskit,sepikut .Võrumaal ka väikesi kakukesi ,Ida-Eestis nisu-,odra sõi kaerajahust pliine.Tänapäeval küpsetatakse nisujahust vastlakukkleid ,kusjuures retsepti kohaselt tuleb jahtunud kuklil pealt tükike koorikut lahti lõigata, lõikekoht vahukoorega katta ning koorik selle peale tõsta . Et peres ikka sealiha jätkuks ,pandi seajalad odrakruupide ja ubade või hernestega,mõnel pool hapukapsastega koos keema.Hiiumaa erijoon on keeta supp sea või veise rinnatükiga. Samuti oli siin kombeks keeta korraga kolme liiki liha : sea-,lamba-ja veiseliha.Künni- ja külvimees pidi siis koguni viis,seitse või üheksa korda sööma,et põld mitmekordselt seemet annaks ning perele kogu aastaks toitu jaguks.
Meteoriitide välimus: 3 Kuju on neil korrapäratu, kuid üldiselt ümarad suhteliselt. Neil puuduvad teravad nurgad ja servad. Põhjus selles, et atmosfääri õhusurve lihvib need siledaks. Meteoriidi pinda katab õhuke, kuni mõne millimeetrine ja tume sulamiskoorik. Selles on madalad lohukesed, mida nimetatakse regmaglüptideks. Need tekivadki sulamisest. Sulamiskooriku tume värvus tuleneb oksüdeerumisest. Koorik on värvuselt must või pruunikas. Harva aga ka sinakas või valkjas, sageli klaasjas. Kauem maapinnal olnud meteoriidi koorik oksüdeerub tumepruuniks Muidugi oleneb nende välimus tugevalt ka koostisest ja tingimustest, kus nad viibivad. 4 Meteoriitide jaotus Meteoriidi on keemilise ja mineraalse koostise alusel jaotatud kivi-, raud-, ja kivi- raudmeteoriitideks ehk segameteoriitideks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
