Tüüp-võtmekujuline; liik- haare küljelt Iseloomustage mehhaniseeritud tööd? Siia kuuluvad paljud elukutsed erinevatelt toomisaladelt. Energiakulu on tavaliselt 3000-4000 kcal ööpäevas. Probleemid: väljaõppele kulub aega, tekib monotoonsus, suur koormus langeb jäsemete distaalsetele lülidele. Mida mõõdetakse pantograafiga? Lülisamba kõveruste arvuline määramine. Iseloomustage keha tasakaalu geomeetrilist karakteristikut? Koormusvaba, venitus, surve, paine, põige, vääne, surve+vääne. Millised tegurid mõjutavad käimise energiakulu? *kiirus: suurem kiirus = rohekem enegiat *aluspinna siledus: künklikum=rohkem energiat *sissevajumise aste: rohkem vajub=enrgiakulu suurem *libedus: libedab=rohkem. Mis põhimõttel on võimalik määrata õlavarre kakspealihases tekkivat tõmbejõudu Fm käe hoidmisel näidatud asendis? Millest sõltub Fm väärtus? Mf=Mp. Fm väärtus sõltub *luukangide pikkusest *jõuõla nurgast *raskuskestmest
Priit Põdra, 2004 111 Tugevusanalüüsi alused 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1.2. Lihttööseisundid Lihttööseisunditeks loetakse: · tõmme ja surve (ehk pike) detailis mõjub vaid pikijõud N; · vääne detailis esineb vaid väändemoment T; · puhas paine detailis mõjub ainult üks paindemoment M; · lõige lühikeses detailis (vardas) mõjub vaid põikjõud Q; "Puhas" lõige tekib vaid põik-koormatud varda sellisel lühikesel osal, kus paindemomendi mõju on väike.
M Väänav koormus Ristlõiked Joonis 3.2 · ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ümber varda telje; Puhas vääne = varda · varda telg jääb sirgeks ja varda pikkus ei muutu; tööseisund, kus: · ristlõiked jäävad paralleelseteks ja risti teljega; · ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja ei muuda kuju. NB! Puhas vääne on võimalik vaid ümarvarraste korral 3.3. Sisejõud väändel 3.3.1. Väändemoment Sirgele võllile on rakendatud väänavad pöördemomendid M (Joon
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES “MHE0061 MASINATEHNIKA” Vääne ÜLIÕPILANE: Vadim Petrov KOOD: 120992 RÜHM : AAAB31 TÖÖ ESITATUD: 16.10 .2013 TALLINN 2013 Võll on koormatud pöördemomentidega M 1 , M 2 , M 3 ja M 4 . Leida momendi M 4 väärtus. Arvutada võlli minimaalne läbimõõt. Võlli materjal on teras C45E. Koostada väändemomentide, väändepingete ja väändenurkade epüürid.
M M F F max nom = N nom = M A max W Vääne M M max nom = T W0 Joonis 15.5 Pingete efektiivne kontsentratsioonitegur = pinge kontsentreerumise
metallidel on see piires 0,2....0,4. 15. Kas materjali plastuse näitajad A ja Z sõltuvad survetöötlemise viisist (valtsimine, stantsimine, tõmbamine, pressimine j.n.e)? Jah, sest töödeldes muutuvad materjalide omadused 17. Mis on metalli kalestumine? Peale metalli plastset deformeerimist suureneb metalli tugevus. Seega on vaja teistkordsel deformeerimisel rohkem jõudu, et saavutada sama deformatsiooniaste 19. Millised näitajad iseloomustavad metalli plastsust väändel? Suhteline vääne, väände moment, absoluutne vääne. 21. Millist konstruktsiooni põhimõtet saab kasutada selleks, et suurendada surveanumi (kahuritoru, hüdropressi silinder) seina tugevust, jättes samaks selle materjal ja seina paksust? Kasutatakse kaht erinevate omadustega metalli. Kaks silindrit pressitakse teieteisega kokku, nii et sisemine metall taluks survet. Survet taluv metal on aga habras, seega paigutatakse väliseks metalliks elastne metal. 23
1. Mis on nihe ja vääne? keha liikumise alg- ja lõpp-punkti ühendav vektor.; varda tööseisund, mille puhul sisejõududena esinevad ainult väändemomendid. 2. Sõnastage Hooke’i seadus nihkedeformatsiooni korral. Suhteline nihe on elastsel deformatsioonil võrdeline deformatsiooni põhjustava pingega 3. Defineerige nihkemoodul ja väändemoodul. Nihkemoodul G näitab, kui suur tangentsiaalpinge tekib kehas ühikulise suhtelise nihke korral. Väändemoodul võrdub arvuliselt jõumomendiga, mis tekitaks traadis üheradiaanilise väändenurga. 4. Nimetage nihkemooduli ühikud ja leidke ühikutevahelised seosed. Paskal ehk N/ruutmeetrikohta – jõud, mis on kehal ühe ruutmeetri kohta. 5. Mis on mehaaniline pinge? Mis on tangentsiaalpinge? Mehaaniline pinge näitab, kui suur jõud mõjub kehas lõikepinna ühiku kohta. Kui aga jõud mõjub piki pinda, on tegemist tangentsiaalpingega. 6. Mis on nihke põhjuseks? Nihke põhjus on keha ...
*Elastusjõud on keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel tekkivat jõud. Seda põhjustab aatomite ja molekulite vaheline elektromagneetilinejõud. *Deformeerimise liigid : tõmbedeformatsioon, survedeformatsioon, paindedeformatsioon, väändedeformatsioon, nihkedeformatsioon. *deltax on pikkedeformatsioon. Pike rakendatakse teljesihilisi jõudusid. Deformeeriv jõud on keha sümmetrjatelje sihiline jõud (ntks silla alla vajumine) *paine- deformeeriv jõud on keha sümmetrjateljega. Vääne deformeerivad koos telje suhtes risti oleva jõuga. k on võrdetegur nim. defor. Suurus ja ühik on N/m NEWTONI III SEADUS *Seadus sõn: iga aktsioon põhjustab reaktsiooni ehk kaks keha mõjutavad teiseteist ühe ja sama olemusega, absoluutväärtustelt võrdsete ja vastassuunaliste jõududega. *Newtoni kolmas seadus põhineb reaktiivliikumisel.
1. Newtoni esimene seadus Kehad liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on suhtelises paigalseisus, kui neid ei mõjuta teised kehad. 2. Mis on inerts ? Keha inertsiks nim. Tema omadust säilitada suhtelist paigalseisu või ühtlast sirgliikumist. 3. Mass Massi tähis on m. Ühik 1 kg (g, t, puud) Mõõteriist on kaal. 4. Jõud Jõud on vektorsuurus, mis põhjustab kehade kiiruse muutumist ja deformatsiooni. Tähis F, ühik 1 Newton (1N) ja mõõteriistaks on dünomomeeter. 5. Newtoni teine seadus, valem. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a= F/m 6. Gravitatsioon Kaks keha tõmbavad neid ühendava sirge suunas jõuga, mis on võrdeline kehade massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. g= m/s² g=vabalangemise kiirendus, mis on kõikidele kehadele ühesugune m= keha mass s=kaugus kehade vahel 7. Mis on raskusjõud ? Raskusjõud on jõud, millega maa tõmbab enda poole m...
Deformatsioon- keha kuju muutus. Elastse deformatsiooni korral taastub keha kuju täielikult. Plastse deformatsiooni korral keha kuju ei taastu. Kui keha juba väikse deformatsiooni korral puruneb on see habras. Def. liigid : tõmme, vääne, surve, paine, nihe. Elastsusjõud - jõud,mis tekib keha kuju muutumisel ,olles vastupidine deformatsiooniga. Tekib: osakeste vaheliste tõmbe- ja tõukejõu tõttu. Hooke´i seadus: elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega. Fe = -k * (kolmnurk)l , kus k on jäikustegur ühikuga 1N/m. Elastsusjõu näited : 1) vibu laskmine 2) inimese nahk. Impulsi jäävuse seadus : Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv
lisamisega hõõrduvatele pindadele. Määrdekiht eemaldab hõõrduvad pinnad teineteisest ning takistab seega konaruste kokkupuutumist. 3. Mis on hõõrdetegur? Hõõrdetegur on mõõtühikuta suurus, mis näitab, mitu korda on hõõrdejõud suurem rõhumisjõust. 4.Valem hõõrdejõu arvutamiseks. Fh = µ • Fr. 5.Mis on elastsusjõud? Selle liigitus. Näited Elastsusjõu abil taastab keha oma algse kuju, kui seda kuidagi muudetud on. Liigid: venitus, nihe ja vääne Näide: Kui paigutada palju raamatuid ühele riiulile, siis vajub riiul raskusest veidi allapoole, kuid kui võtta raamatud riiulilt ära, taastab see oma algse kuju. 6.Mis on elastne deformatsioon? Elastne deformatsioon on keha (detaili) kuju muutus, mis kaob täielikult pärast välisjõudude lakkamist. 7.Mis on plastne deformatsioon? Plastsus ehk plastilisus on keha võime muuta ning säilitada jäävat deformatsiooni pärast välisjõu mõju. 8
Ta näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. 16. Keha deformatsiooni liigid. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha)elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) mitteelastseks ehk plastseks. Elastse deformatsiooni liigid on venitus, nihe ja vääne. Kehas tekkivat jõudu, mis püüab taastada keha esialgset kuju, nimetatakse elastsusjõuks. Valemid:
deformatsiooni tagajärjel puruneb, siis öeldakse, et see on habras. Elastne, keha taastub kas täielikult või osaliselt. Plastne- taastub kuju täielikult.. Hooke'i seadus- elastsusjõud on võrdeline kujumuutuse ehk deformatsiooni suurusega 6. Mis on periood ja mis sagedus? Periood on ajavahemik, mille jooksul läbitakse üks täisring. Sagedus on ajaühikus tehtud täisringide arv. 7. Millised on deformatsiooni liigid erinevate jõudude rakendamisel? Nihe, tõmme, surve, paine ja vääne 8. Kirjuta Newtoni kolmas seadus ja valem Newtoni 3. seadus-kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. 9. Defineeri rõhk ja kirjuta rõhu arvutusvalem Rõhk on füüsikaline suurus, mis on võrdne rõhumisjõu ja pindala jagatisega. p=F/S 10. Mis on pöörlemine ja mis on tiirlemine? too mõlema kohta 1 näide Pöörlemine (on liikumise liik, mille korral kehas leidub punkt, mis ise ei liigu
Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikumahakkamist. Hõõrdejõud on võrdeline kokkupuutuvate pindade vahelise rõhumisjõuga ja sõltub pindade karedusest ning materjalist. Elastsusjõud tekib kega deformeerimisel ja püüab keha esialgset kuju taastada. Hooke’i seadus : Kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega. Deformatsiooniliigid on vääne, surve, tõmme ja paine. Töö on võrdne kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitub teepikkuse korrutisega. Võimsus on töö tegemise kiirus. Energia on keha võime teha tööd. Energiat liigitatakse kineetiliseks (liikuva keha energia) ja potentsiaalseks (võime) energiaks. Mehaaniline koguenergia on kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Energia jäävuse seadus : Energia ei saa tekkida ega kaduda, Ta võib vaid muunduda
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MHE0061 MASINATEHNIKA" TÖÖ NIMETUS: VÄÄNE ÜLESANNE NR: 2 ÜLIÕPILANE: KOOD: RÜHM: AAAB30 Töö esitatud: 18.12.2016 Arvestatud: Parandada: TALLINN 2016 M4 M3 M2 M1 V IV III II I A B C D E H V IV III II I l5 l4 ...
1. Kulgemine: kõik kehad liiguvad sarnaselt, keha asend ruumis ei muutu. 2. . 2.Pöörlemine Kehad liiguvad mööda sama pöördumistelje esineva ringjoone. Kehaasend ruumis muutub. 3. 3.kuju muutuminedeformatsioon, kus keha kehapunktidevahekaugused muutuvad 3.1. Elastsed( kuju taastub pärast mõju lakkamist ja 3.2. plastsed (kuju ei taastu pärast mõju lakkamist.) surve , vääne nihe, tõmme 4. Mahu muutumine Keha maht kehas muutub nt õhupall, mis läheb tühjaks. 4. 5. Võnkumine Keha kaldub tasakaaluasendist ühele poole ja teisele poole ( järgemööda) Sellist liikumist iseloomustab perioodillisus . nt kellapendel 6. Lained võnkumine edasikandumine ruumis nt inimlained, merelained 15. Mis on aine? Nimeta selle tunnused! Aine Võib olla tahkes, vedelas või gaasilises olekus : 1. Igal ainel on kindel siseehitus
MTA5354 Tugevusõpetus Kordamisküsimused -1 1. Mis on materjali tugevus? Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vm. Materjalide tugevusnäitajaks on tugevuspiir (Rm). 2. Mis on materjali jäikus? Võime vastu panna deformatsioonidele. 3. Milles seisneb Hooke'i seadus? Traadi pikenemine l on materjali elastse käitumise piirides - võrdeline selleks vajaliku tõmbejõuga F ning algpikkusega l , pöördvõrdeline traadi ristlõike pindalaga A. 4. Mis on materjali proportsionaalsuspiir? Proportsionaalsuspiir, suurim pinge (punktis A), mille korral kehtib veel Hooke'i seadus. 5. Mis on materjali voolavuspiir? Pinge, mis vastab voolamisjõule. 6. Mis on materjali tinglik voolavuspiir? Tinglik voolavuspiir Rp0.2 (kui materjalil voolavus puudub), pinge, mille korral plastiline jääkdeformatsioon on 0.2% 7. Mis on materjali tugevusp...
See tähendab seda et keha deformatsioonil tekkiv jõud (elastsusjõud) on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine, deformeeritava keha osakeste nihe suunaga. Hooki seadus arvutatakse valemiga: Fe=Kl Fe- jõud elastsus K- keha ehk vedru jäikus l-keha pikenemine või lühenemine. Deformatsiooni liigid on: Plastiline defo kus pärast õu mõju lakkamist, keha ei taastu. Elastne deformatsiooni liigid on : 1. Surve 2. Tõmme 3. Paine 4. Nihe 5. Vääne Keha impulss.! Selleks nimetame kehamassi ja liikumise korrutist. ( valem ) Impulssi nimetame teisiti ka liikumisnurgaks. Selle suund ehk liikumissuund langeb kokku keha kiiruse suunaga. Impulsiga on seotud Newtoni 2 ja 3 seadus. Inimene liigub maal, ta lükkab oma jalaga maad endast edasi. Inimene liigub seetõttu , et maa mass on suur ja ta mõjutab inimest. Kiirused millega kehad pärast vastastikkust mõjutamist teineteisest eemalduvad on pöördvõrdelised nende massidega.
telgsihilised jõud ehk pikijõud. Pikse puhul loetakse positiivseks tõmbejõud ning negatiivseks survejõud. 1.22 Nihkeks ehk põikeks nimetatakse varda deformeerumist, kui varda vastaspindadel esinevad nihkepinged. 1.23 Igakülgne ehk hüdrostaatiline kokkusurumine tekib vedelikku paigutatud tahkes kehas, kui vedelikus tekitada staatiline rõhk p, mis Pascali seaduse järgi mõjub ühtlaselt keha kogu pinnale. 1.24 Vääne on varda tööseisund, mille puhul sisejõududena esinevad ainult väändemomendid. Need sisejõudude momendid tekivad vastukaaluks väliste pöördemomentide toimele. 1.25 Paindeks nimetatakse varda deformatsiooni, mille tulemusena varda telg kõverdub. Painutatud vardaid nimetatakse taladeks. Joonis 1. Varda põhideformatsioonid 1. Kogupinge avaldub normaal- ja tangentsiaalpinge kaudu valemiga p = 2 + 2 .
(tähis: N) 18. Rõhuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne rõhumisjõud F ja pindala S jagatisega 19. Hõõrdejõud on jõud, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. Fh=müü*N=müü*m*g 20. Seisuhõõrdejõud on nähtus kus hõõrdejõu tõttu püsib keha paigal 21. Liugehõõrdumine on nähtus kus hõõrdumine takistab mööda teise keha pinda libiseva keha liikumist 22. Deformatsioon on keha kuju muutus; tõmme, vääne, nihe, surve, paine 23. Elastsusjõud on jõud, mis tekib keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel. Fe=- k*(delta)l 24. Ringjoonelist liikumist nimetatakse kehaliikumist mööda ringjoonelist trajektoori 25. Pöörlemine on keha tiirlemine ümber oma keskpunkti 26. Periood on täisringi sooritamise aeg T=t/N 27. Sagedus on täisringide arv ajaühikus f=N/t 28. Joonkiirus on kiirus ühtlaselt ringjoonelisel liikumisel teepikkuse ning aja jagatis
h,max b epüür b,max Joonis 10.1 10.2. Ümarvarda astmeline vääne 10.2.1. Ühtlaselt väänatud ühtlane ümarvarras Eelnevast: Nihkepinge on võrdeline suhtelise nihkedeformatsiooniga: = G (Hooke'i seadus nihkel) Priit Põdra, 2004 155 Tugevusanalüüsi alused 10. DETAILIDE VÄÄNDEDEFORMATSIOONID
Fh v Katsed näitavad, et Fh N , Fh = µN , millest Fh µ= , N kus on liugehõõrdetegur, mille väärtus sõltub kehade materjalist ja hõõrduvate pindade siledusest. Deformatsioonid. Elastsusjõud Deformatsioon keha mõõtmete ja kuju muutus. Deformatsiooni liigid: - tõmme - surve - vääne - paine - nihe Elastne deformatsioon deformatsioon, mis kaob peale deformeeriva jõu lakkamist. Mitteelastne (plastne) deformatsioon deformatsioon, mis säilib peale deformeeriva jõu lakkamist. Hooke´i seadus: Elastsel deformatsioonil kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega ja on suunatud vastupidiselt deformatsiooni suunale. Fe =-k ,
Konstruktsioonide elemendid taluvad töös mitmesuguseid koormusi ja siit tulenevad nõuded: 1. olema tugevad taluma purunemata koormusi; 2. olema jäigad töötama liigselt deformeerumata; 3. olema stabiilsed töötama stabiilses tasakaalus olevana; 4. olema ökonoomsed küllaldase tugevuse, jäikuse ja stabiilsuse korral väike materjali kulu. Selliste vastuoluliste nõuete täitmiseks tehakse arvutusi, mille metoodikat esitab tugevusõpetus. Tugevusõpetuse objektiks on välisjõudude rakendamisel tekkivad lisajõud, mis põhjustavad konstruktsiooni kuju ja mõõtmete muutuse ning ka purunemise. Kuna me kasutame pidevuse hüpoteesi (kontiinium), siis loobume iga osakese poolt arendatavate jõudude individuaalsest uurimisest ja loeme konstruktsiooni elemendi suvalises lõikes mõjuvad lisajõud pidevalt jaotatuks. Välisjõudude rakendamisel konstruktsiooni mis tahes mõtteliste osade vahel tekkiva jõu jaotuse intensiivsust nimetatakse pingeks, kogu eraldu...
Extensor hallucis longus muscle = pikk sirutajalihas (suurele varbale) Extensor digitorum longus muscle = pikk sirutajalihas (teistele varvastele) Anterior talofibular ligament = eesmine kontsluu side Metatarsal bones = pöiavõlvi luud Hüppeliigeste nikastus Hüppeliigese nikastus on küllaltki sageli esinev trauma. Enamesinevaks (90%-l juhtudest) vormiks on inversioonvääne, mis kaasneb labajala liigse sissepöördumisega. Terminiga vääne tähistatakse hüppeliigest ümbritsevate pehmete kudede: sidemete ja lihaskõõluste vigastust. Liigeste sidemed on kiulise ehitusega. Nikastuse momendil venitatakse sideme kiud välja ja tulemuseks on täielik või osaline sidemerebend. Viimase korral on rebenenud vaid osa kiududest. Side kaotab teatud osa oma tugevusest, kui palju, sõltub rebendi raskusastmest. Inversiooni korral pöördub labajalg sissepoole (teise jala poole) ja
Pingused saab liigitada kolmeks: joonpingus, tasandpingus ja ruumpingus. Joonpingus esineb siis, kui koormatud detaili antud punktis on ainult üks nullist erinev peapinge, ehk joonpingus saab esineda ainult tõmbel ja survel. Tasandpingus ehk kahemõõtmeline pingus esineb siis, kui Valem 7 Üldistatud Hooke'i seadus peapingetes detaili antud punktis mõjub kaks nullist erinevat peapinget, tasandpinguse korral esinevad vääne ja paine. Ruumpingus ehk kolmemõõtmeline pingus on varda mingi punkti pingeseisund, mis on määratud kolme nullist erineva peapingega. Hooke’i seaduse alusel on pingete ja deformatsioonide vahelised seosed lineaarsed, kuid see kehtib ainult siis, kui pinged on väiksed. Kui mingi materjal pingestada jõuga, siis selle materjali käitumist iseloomustab Hooke’i seadusele vastav pinge-deformatsiooni diagramm (vt. joonis 6), mille kohaselt on pinge ja deformatsiooni suhe kujutatud sirgena
7 5. Toruvõlli ja täisvõlli kaalusuhe (2 - 2 ) (302 - 182 ) = = = 144 2 4 4 2 302 ä = = = 225 2 4 4 ä 225 = = 1,56 144 Toruvõll on 1,56 korda kergem kui täisvõll. 8 6. Võlli väändedeformatsioonid Väändenurga valem 32 = 0 4 T vääne momendil G nihkemoodul E295, 73 GPa L lõigupikkus mille võtsin 0,12m ning asukohad on joonisel märgitud I0 polaarinertsimoment Väändenurgad täisvõlli puhul: 32290,24 = = 0,00119 rad = 0,068 ° (+) 73109 0,034 32 68 0,12 = = 0,00141 rad = 0,081 ° (+) 73 109 0,034 32 40 0,12 = = 0,00083 rad = 0,048 ° (-) 73 109 0,034 32 20 0,24
risti teljega; *ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja ei muuda kuju. 3.4. Nimetage puhta väände sisejõud! = keha osakestevaheliste jõudude (molekulaarjõudude) resultant 3.5. Defineerige väändemoment! osakestevaheliste (sise-) jõudude resultant väändel 3.6. Sõnastage väändemomendi märgireegel! vaadates väändemomendiga sisepinda kõrvaldatud osa poolt): Positiivne väändemoment on suunatud päripäeva ja vastupidi 3.7. Mida näitab väändemomendi märk epüüril? Vääne pos. või neg. suunas 3.8. Kuidas sõltub deformatsiooni füüsikaline olemus väändemomendi märgist?*** 3.9. Mis on väändemomendi epüür? Väändemomendi epüüri abil määratakse detaili (võlli) lõigud, mis on kõige rohkem väändemomendiga koormatud ning seega ohtlikumad purunemise suhtes väändel. 3.10. Kuidas avaldub väändemomendi epüüril väänav üksikkoormus? Varda sisejõu (väändemoment T) avaldis ja väärtused muutuvad iga üksikkoormuse
7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Mis on detaili tööseisund? = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid 7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja peamomendi kõik võimalikud projektsioonid kesk-peateljestikus! *pikijõud N- mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; *põikjõud Qy ja Qz mõjuvad pinnakeskmes piki sisepinda kesk-peatelgede sihis; *väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede. 7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N või Q või T või M) või teiste sisejõudude mõju saab lugeda tühiseks 7.4. Mis on liit-tööseisund? detaili lõigetes mõjub mingi sisejõudude kombinatsioon 7.5. Nimetage kõik liht-tööseisundid? *tõmme ja surve *vääne *puhas paine *lõige 7.6. Millistel tingimustel tekib puhas paine? Ristlõiked pöö...
Dünaamika Dünaamika on mehaanika osa, milles uuritakse kehade liikumise põhjusi. Loodi 17. sajandil. Selle looja on Isaac Newton (1642-1727) 1. Newtoni esimene seadus. Küsimus: Milline on keha loomulik liikumisolek? (kui talle ei mõju teised kehad) Maapinnal asuva keha loomulik olek on paigalseis. Ideaalsetes tingimustes liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal. Newtoni I seadus (esialgne sõnastus): Iga keha säilitab paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise oleku, kuni ja kuivõrd kehale mõjuv jõud seda olekut ei muuda. Newtoni I seadus ei kehti kiirendusega liikuvas taustsüsteemis. Inertsus on keha ühtlase sirgjoonelise liikumise või paigaoleku säilimise omadus. Inertsus on keha omadust, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutumiseks kulub teatud aeg. Keha inertsust iseloomustav suurus on mass. Massi mõõtühik on gramm. Inertsiaalsüsteemid on taustsüsteemid, milles kehtib Newtoni I seadus. Küsimus: ...
kehade materjalist ja pindadega risti mõjuvast jõust ning on suunatud piki kokkupuutuvaid pindu liikumisele vastupidises suunas. Liugehõõrdetegur - väärtus sõltub kehade materjalist ja hõõrduvate pindade siledusest ning näitab oma arvväärtusega, kui suure osa moodustab liugehõõrdejõud pindadega risti mõjuvast jõust. Deformatsioon - kehade mõõtmete ja kuju muutus. Deformatsiooni liigud: · tõmme · surve · vääne · paine · nihe Elastne deformatsioon deformatsioon, mis kaob peale deformeeriva jõu lakkamist. Mitteelastne ( plastiline) deformatsioon)- deformatsioon, mis säilib peale deformeeriva jõu lakkamist. Hooke'i seadus- Elastsel deformatsioonil kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega ja on suunatu vastupidiselt deformatsiooni suunale. Mehaaniline töö füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutumisel tehtavat pingutust
τ max, õõnesvõll = WT = 89.77 4.61 ≈ 19.47 MPa 0 [τ y ] 162.5 S = τ max = 19.47 ≈ 8.35 8.35 ≥ 8 Tegelik varutegur ületab nõutava varuteguri, tugevus on tagatud. 5 7. Võllide väändenurkade epüürid Väändenurkade arvutamine: θ – väändenurk (rad) T – vääne momendil (Nm) G – nihkemoodul (Pa) - allikas: matmatch.com L – lõigu pikkus (m) I 0 – polaar - inertsimoment ( L = 4 * D = 12 cm = 0,12 m G = 75 GPa M 1 = P 1, / ω = 19.10 Nm M 2 = P 2, / ω = 13.37 Nm M 3 = P 3, / ω = 38.20 Nm M 4 = P 4, / ω = 19.10 Nm T = 19.1 + 13.37 + 38.2 + 19.1 = 89.77 Nm 7.1. Täisvõlli väändenurgad 4 4
1.Skalaarid ja vektorid:Suurusi mille määramiseks piisab ainult arvväärtustest,nimetatakse skalaarideks. 18.Harmooniliste võnkumiste liitmine: -Kahe (aeg,mass,inertsimoment jne) Suurusi ,mida ühesuguse sagedusega(),samasihiliste,kuid erinevate iseloomustab arvväärtus(moodul) ja suund, nimetatakse amplituudidega ja algfaasidega võnkumise liitmisel on 31.Molekulaarkineetilise teoooria põhivõrrand: all vektoriks.1.Vektori korrutamine skalaariga: summaks jäle sama sagedusega harmooniline mõistetakse avaldist,mis seob gaasi molekulide 2.Vektorite liitmine: võnkumine.-Kahe samasihilise,kuid erineva sagedusega kineetilise energia gaasi rõhu ja ruumalaga.Molekulide 3.Vektorite skalaarne korrutamine: kahe vektori harmoonilise võnkumise liitmisel on tulemuseks keskmise kinetilise energia s...
aineosakesed paiknevad (anuma kuju) tõukejõud tihedalt ja kindla korra järgi molekulide vahel on nõrgad kergesti kokkusurutavad tõmbejõud Deformeerimine on keha kuju muutmine: 1. tõmbamine ehk tõmme 2. surumine ehk surve 3. painutamine ehk paine 4. väänamine ehk vääne Elektrolüüsi kasutatakse: 1. ainete eraldamiseks (vesiniku tootmine) 2. maavarade puhastamiseks 3. esemete katmiseks õhukese metallikihiga (kuldamine jne) p=760mmHg = ρhg= 13600 kg/m³ · 9,8 N/kg · 0,76m= 101 292,8 Pa = 100 000 Pa l˳- vedru algpikkus F l - lõpp-pikkus p=
ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F = m m /r2 , kus on gravitatsiooni konstant. = 6,670 10-11 ( m3/kgs2) Raskusjõud: P = mg Elastsusjõud: Keha deformeerimisel s.o. tema kuju ja ruumala muutmisel tekivad kehas elementaarsete pindade vahel jõud,millised tasakaalustavad välisjõud. Neid jõude nimetatakse elastsusjõududeks. Deformatsiooni liigid: tõmme , surve , nihe , vääne , paine ja mitmesugused liitdeformatsioonid. vt.lk. Hõõrdejõud: seisuhõõre , liugehõõre , veerehõõre. vt.lk. 18 20 Seisuhõõre. µ0 F = H = µ0N Liugehõõre. H = F = µ0N H = mgsin = µ0mgcos
7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Mis on detaili tööseisund? = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid 7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja peamomendi kõik võimalikud projektsioonid kesk-peateljestikus! *pikijõud N- mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; *põikjõud Qy ja Qz mõjuvad pinnakeskmes piki sisepinda kesk-peatelgede sihis; *väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede. 7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N või Q või T või M) või teiste sisejõudude mõju saab lugeda tühiseks 7.4. Mis on liit-tööseisund? detaili lõigetes mõjub mingi sisejõudude kombinatsioon 7.5. Nimetage kõik liht-tööseisundid? *tõmme ja surve *vääne *puhas paine *lõige 7.6. Millistel tingimustel tekib puhas paine? Ristlõiked pöö...
selles valemis nimetatakse hõõrdeteguriks. Sageli, kui keha libiseb mööda horisontaalset pinda, on toereaktsioon arvuliselt võrdne kehale mõjuva raskusjõuga ja sel juhul Avaldame hõõrdejõu valemist (2.22 ) hõõrdeteguri: Näeme, et hõõrdetegur on võrdne hõõrdejõu ja toereaktsiooni jagatisega.Selle põhjal, kuidas kuju muutub, eristatakse viit liiki deformatsioone: tõmme, surve, paine, vääne ja nihe. Jõudu, mis tekib keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel, nimetatakseelastsusjõuks. Elastsusjõud on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Elastsusjõud püüab keha esialgset kuju taastada. Absoluutselt plastse deformatsiooni korral mingit kuju taastumist ei toimu ja järelikult puudub seda põhjustav jõud, st elastsusjõud on null. Teame, et vastastikmõju üheks võimalikuks tagajärjeks on kuju muutumine
taandub kaldpindadel tekkinud pingete leidmiseks,kui on teada eraldatud elementraarkuuni tahkudel mõjuvad pinged. Üldvalem: 11. Siirded ja deformatsioonid. Eristatakse kahte liiki siirded: · keha kui terviku siirded (toimuvad ilma deformatsioonideta) -- jäiga keha mehaanika · siirded, mis on seotud keha deformatsiooniga. Kui keha deformeerub, siis peavad erinevate punktide siirded olema erinevad. Deformatsioon jaguneb: tõmme ja surve, vääne, paine. 12. Tugevusõpetuse peamised hüpoteesid. 1) kõik kehad on absoluutselt elastsed.2) keha materjal on homogeenne 3) keha on isotroopne-keha omadused on kõikides sihtides ühesugused. 13. Hooke'i seadus. pinge on võrdeline deformatsiooniga. Fe=k*delta l (k=jäikus, l=teepikkus) 14. Proportsionaalsuspiir, voolavuspiir, elastsuspiir, tugevuspiir. Proportsionaalsuspiir-suurim pinge,mille saavutamiseni on pinge ja deformatsioon omavahel võrdelised. Voolavuspiir-nim
Võttes arvesse pinnatöötlustegurit,pingekontsentratsiooni tegurit, mastaabitegurit, empiirilisi tegureid leitakse varutegur paindele ja varutegur väändele ning seejärel üldvarutegur 11. Millised sisejõud tekkivad reduktori võlli ristlõikes, milliseid epüüre on vaja koostada võlli projektarvutuses? Milliseid tugevusteooriaid rakendatakse süsinikterasest võlli projektarvutuses? Tekivad vääne ja paindejõud ning vastavalt neile tuleb koostada väände- ja paindeepüürid. Projektarvutuses kasutatakse IV tugevusteooriat leidmaks ekvivalentset momenti. 12. Miks tuleb arvutada võllid ja teljed väsimusele? Koostada paindepinge sümmeetrilise pingetsükli graafik. Millistel juhtudel (telje korral) paindepinged on staatilised? Paigalseisval teljel võib olla staatiline paindepinged.
Raskusjõud.Gravitatsiooniseadus: Raskusjõud-jõud (P=mg),millega kaks keha tõmbuvad teineteise poole,on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kaugusega ja seda seob gravkonst G=6,7·10-11(m³/kgs2) F =G·m1·m2/r Elastsusjõud- Keha deformeerimisel s.o. tema kuju ja ruumala muutmisel tekivad kehas elementaarsete pindade vahel jõud,mis tasakaalustavad välisjõud. Neid jõude nimetatakse elastsusjõududeks. Deformatsiooni liigid: tõmme , surve , nihe , vääne , paine ja mitmesugused liitdeformatsioonid. Hooke’i seadus: Fe =−k ∆ x kus k on deformeeritud keha jäikus ja Δx on keha lineaarmõõtme muut (võrreldes tasakaaluasendiga). Hõõrdejõud - keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele kuluv energia soojuseks. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See
Teliku liigid ja konstruktsioon Suusktelik – talvel ja mägedes suusktelik viib tsentreerigu taha. Starditakse ja maandutakse vastu mäe külge. Piduriteks kahvelpidurid. Suuskadel nina üles. Ei tohi maandumisel lumme minna. Muudavad lennuomadusi kehvemaks. Raske telikut sisse tõmmata Linttelik- muruväljadel1.rattad ühendatud 2. Kummilint Teliku osad o Rehv o Velg o Kahvel o Õliamortisaator o Käärid o Shimmy (amortisaator) vältida vibratsiooni küljelt küljele, aeglustab pööramist o fikseerimishoob o hüdrosilinder esitelikut juhitakse kahe hüdrosilindriga ressoortüüpi lehtvedru-kevlarist, süsinik kiud võib ka olla o viskab lennukit üles, kui raske maandumine murtud telik- töötab õlaga hoolduseks võetakse polt kääridest välja, on võimalik rattad ...
γ = 6,670 1 0 −11 ( m /kg s ) Raskusjõud- on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud. P = mg 4.2.Elastsusjõud Keha deformeerimisel s.o. tema kuju ja ruumala muutmisel tekivad kehas elementaarsete pindade vahel jõud,millised tasakaalustavad välisjõud. Neid jõude nimetatakse elastsusjõududeks. Deformatsiooni liigid: tõmme , surve , nihe , vääne , paine ja mitmesugused liitdeformatsioonid. 4.3.Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele kuluv energia soojuseks. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise muutumist. , kus F on hõõrdejõud;
1.2) Priit Põdra, 2004 2 Tugevusanalüüsi alused 1. TUGEVUSANALÜÜSI EESMÄRK JA PÕHIPRINTSIIBID Kruvipress Varras Spindel Vääne Tõmme Mutter Messing Rist-tala Varras Toorik Teras Surve Spindel Teras
620 23,9 6,6 630 24,5 6,6 640 24,7 2,7 650 0,0 2,7 660 0,0 0,0 670 0,0 0,0 680 0,0 0,0 690 0,0 0,0 700 0,0 0,0 710 0,0 0,0 720 0,0 0,0 Mazda 626 KL V6 Kolvi diameeter mm 84,5 Kolvi käik mm 74,2 Kepsu pikkus mm 149 Silindri cm3 416,1090913259 Töömaht 2497 Võimsus 122kW@5600rpm Vääne 217Nm@4800rpm Mootori arvutuslik moment 188,6 Nm V*P 454,433 Mootori arvutuslik võimsus 2000 p/min 39,507188 kW Mootori arvutuslik võimsus 5500 p/min 108,64477 kW SL avatud 5-180-45 VL avatud 38-180-8 Läbipuhe 5+8=13 kraadi P rõhk Fg Fs Ft M moment Fn N/m2 N N N Nm N 1092100 6124,43 6124,43 0,00 227,2 0,00 0 227,22 141
võnkesagedusele. Kui helihark ühendatakse vahelduvvooluga mille sagedus on võrdne ülemise helihargi võnkesagedusega (11 kHz), hakkab ülemine hark võnkuma, alumine aga ei. Kui andurit ümber oma püsttelje pöörata, püüab ka alumine hark kaasa liikuda. Tekkiv vääne aga mõjutab võnkesagedust. Anduri väljundsignaal on püsiv pingesignaal. Toodud näites on 2,5 V = 0º/s, Pöörates päripäeva > 2,5 V ja vastupäeva < 2,5 V. Toitepinge on 5 V: 17 ProDiags
o. tema kuju ja ruumala muutmisel tekivad kehas Põhiseadused: 1)Valguse sirgjoonelise levimise seadus, mille kohaselt levib valgus ühtlases keskkonnas elementaarsete pindade vahel jõud, mis tasakaalustavad välisjõud. Neid jõude nimetatakse sirgjooneliselt. 2)Kiirte sõltumatuse seadus, mille kohaselt kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. elastsusjõududeks. Deformatsiooni liigid: tõmme , surve , nihe , vääne , paine ja mitmesugused 3)Valguse peegeldumise seadus, mille kohaselt langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. 4)Valguse murdumise seadus, mille kohaselt langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. 5)Kiirte liitdeformatsioonid. Hooke’i seadus:
Hõõrdejõu vähendamiseks lihvitakse kahade pindu. HÕÕRDEJÕUD SÕLTUB KEHADE MATERJALIST Hõõrdejõu suurendamiseks tehakse kingatallad materjalist, mis jää peal ei libise; viiuli poogna jõhve hõõrutakse kampoliga. Hõõrdejõu muutmiseks määritakse suuski 32. Mis on deformatsioon? DEFORMATSIOONIKS nimetatakse keha kuju muutmist. Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub. Elastse deformatsiooni liigid: tõmbe, surve, painde, vääne, nihke. Deformatsioon on plastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu. Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne, kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Elastsusjõud moodustub osakestevahelistest jõududest. *Deformatsiooni nähtusel põhineb dünamomeetri töö. Dünamomeetri abil võrreldakse mõõdetavat jõudu dünamomeetris tekkiva elastsusjõuga. Elastsusjõud on võrdeline vedru pikenemisega ehk deformatsiooni ulatusega
katse on teostatav vaid elastsuse piirides). Näide: Selleks, et vähendada aine mingi koguse kokkusurumisel tema ruumala 1 % võrra, on vaja rakendada rõhku 1 % ruumelastsusmooduli väärtusest. Elastsusmoodul ehk Youngi moodul on defineeritud kui normaalpinge, mis põhjustab ühikulise suhtelise pikenemise. E= / = fl/ s Elastsusmooduli ühikuks normaalpinge järgi on paskal (Pa) 1.4.3. Vääne ja väändemoodul: Vääne- kui elastsest materjalist ümmarguse varda üks ots kinnitada jäigalt , teisele otsale rakendada horisontaalselt deformeeruv jõud nii, et alumise varda ots nihkub ylemise suhtes nurga võrra , on tegemist väändega. Väände moodul on võrdne horisontaalsihis mõjuva deformeeriva jõu momendiga , mis põhjustab ühikulise väände nurga = M/ M- väänet põhjustava jõu moment. 1.5
koormuse suhtes. 20. Raudbetoonelementide liigitus deformatsiooniliigi järgi, purunemislõiked - painutatud element, kus domineerib paindemoment M, tavaliselt esineb ka põikjõud V; - surutud element, kus domineerib normaaljõud N, ekstsentriliselt surutud elemendis esineb ka M. Võib esineda V - tõmmatud element, domineerib normaaljõud N, ekstsentriliselt tõmmatud elemendis esineb ka M. - väänatud elemendis esineb kas puhas vääne (mõjub vaid väändemoment T), või vääne koos paindemomendi ja põikjõuga. Raudbetoonelemendi purunemisele eelneb pragude tekkimine. Tavaliselt üks neist määrab ära ka purunemislõike. Painutatud element puruneb kas normaallõikes (M-i toimel) või kaldlõikes (V või M toimel) (vt. joonis a), surutud elemendi purunemine toimub normaallõikes (purunemisega kaasnevad pikipraod) (vt. joonis b), tõmmatud element puruneb normaallõikes (vt. joonis c). Väänatud elemendi purunemine leiab aset mingis ruumilises lõikes (vt. joonis d)
........................................................ 19 4. RISTLÕIGETE TUGEVUSKONTROLL .................................................................................................... 24 4.1.1 Lõige (Nihe) .................................................................................................................................. 24 4.1.2 Lõige ümber mõlema telje ........................................................................................................... 24 4.2.1 Vääne............................................................................................................................................ 25 4.2.2 Vääne koos lõikega....................................................................................................................... 26 4.3 Tõmme ............................................................................................................................................ 26 4.3.1 Tõmme pikikiudu..............................
I.1.Mehhaanika 1.1.Kinemaatika 1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Liikumise kirjeldamine peab toimuma ajas ja ruumis.Ruumis määratakse keha asukoht taustsüsteemi suhtes.Taustsüsteemis kehtib Newtoni 1 seadus.Iga taustsüsteemi,mis liigub inertsiaalse suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt,nimetatakse samuti inertsiaalseks. Üleminek ühest inertsiaalsest süsteemist teisesse: Galillei teisendus: keha koordinaate arvestades,et aeg külgeb mõlemas süsteemis ühtemoodi. x=x'+V0*t x-I süsteem y=y' x'-II süsteem z=z' t=t' Keha kiirus on esimeses süsteemis: V=V'+V0 Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see tähendab,et nad on invariantsed koordinaatide teisenduste suhtes. 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Nihkvektoriks s¯ nimetame keha liikumise trajektoori alg-ja lõpppunkti ühendavat vektorit.Olgu nihe S¯ a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
