MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ _________ MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: Liugelaagri valik ja arvutus A-3 B-4 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MATB A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 21.02.2011 _________________________________________________________________________ _______________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1-...
Mootor Raam ja kepsulaagrid Sisepõlemismootori väntmehhanismi laagrid on suuremas osas liugelaagrid. Laagritele seatavad erinõuded: 1) Laagrimaterjal peab suutma peita endasse väntvõllilt lahti tulnud üliväikeseid osakesi, et need koos õliga ei muutuks pastaks , mis oleks võimeline laagrid kiiresti ära kulutama. 2) Laagrimaterjal peab olema väga kulumiskindel . 3) Laagrimaterjal ei tohi löökkoormuste all väsida. Laagriliud koosneb vastavalt laagripesale painutatud lehtterasest alusest ja sellele kantud
Valamisel jäävad ühendusrõngaste külge ka valuvormile vastavad ventilaatorilabad. Nende labade abil toimub mootori jahutamine tema tööreziimil. Alumiiniumrõngad koos uuretesse valatud varrastega juhivad hästi indutseeritavaid voole ning hoiavad samal ajal koos ka rootori südamiku plekkrõngaste komplekti. Staatorit sulgevaid otsakatteid, kus asuvad rootori laagrid, nimetatakse mootori laagrikilpideks. Väiksema võimsusega elektrimootoril on kuullaagrid, suurmatel mootoritel aga liugelaagrid. Asünkroonmootori rootori pöörlemiskiirus oleneb vahelduvvoolu sagedusest ja staatorimähise pooluspaaride arvust. Et tavalise võrguvoolu sagedus on 50 Hz, saame asünkroonmootori pöördeid muuta üksnes siis, kui muudame tema pooluspaaride arvu. Asünkroonmootoreid valmistatakse ühe, kahe, kolme ja nelja pooluspaariga. Nii on nelja pooluspaariga mootoril rootori pöörlemiskiirus 730 p/min., kolme pooluspaari juures 970 p/min. ja kahe pooluspaari korral 1440 p/min.
Väntmehhanism Väntmehhanismi ülesanne Väntmehhanismi ülesandeks on vastu võtta gaaside paisumisel tekkiv rõhk ja muuta kolvi edasi-tagasi liikumine väntvõlli pöörlevaks liikumiseks Väntmehhanism koosneb ... Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mootoriplokk Väntvõll Väntvõlli laagrid Keps Kepsu laagrid Kolb Kolvi rõngad Kolvi sõrmed Hooratas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mootoriplokk Mootoriplokk on mootori aluseks, kuhu kinnitatakse kõik mootori detailid. Click to edit Master text styles Second level ...
Caliban OÜ Mustamäe tee 60 II korus, 12916 Tallinn e-post: [email protected] telefon: (+372) 6562785 ja (+372) 6562883 faks: (+372) 6562785 GSM: (+372) 5046725 ja (+372) 55546724 Caliban OÜ tegeleb tööstustarvikute müügiga. Reduktorid, mootorreduktorid, ühendussidurid, elektrimootorid, võllitihendid, hüdraulika tihendid, erimäärdeained, erimäärdeõlid, kiilrihmad, hammasrihmad, transportöörlindid, mehhaanilised lindiliitmikud, veerelaagrid, liugelaagrid, ajamiketid, transportöörketid, kummitooted. Kaubamärgid: FLENDER - reduktorid, FLENDER - elektrimootorid, FREUDENBERG SIMRIT - tihendid, KLÜBER - määrdeained, OPTIBELT - kiil- ja hammasrihmad, HABASIT - lamerihmad, FLEXCO - lindiliitmikud, OKARTEK - plastist transportöörliini elemendid Ekto Pärnu AS Lauka tee 4, Sauga, Sauga vald, 85008 Pärnu maakond e-post: [email protected] kodulehekülg: www.ekto.ee telefon: (+372) 4475013 faks: (+372) 4475012 Juhataja: Urmas Kurgjärv
Miks remonditud masina töökindlus on uue omast väiksem Kasutatakse B varuosasid või kasutatud detaile.... Töötlemistäpsus ja asenditolerantsid pole sama head, kui tehases uute koostude tootmisel Metallide ,,väsimus" Remondipersonali madal kvalifikatsioon ja probleemne töössesuhtumine (ah, käib küll!) Hõõrdumise liigid Kuivhõõrdumine - sidur, pidur jne Piirhõõrdumine - rooliotsad jne ??? (tahke määre=õli+seep) Vedelikuline hõõrdumine liugelaagrid (liikuvate pindade vahele tekitatakse vedelikukiht, mis kannab koormust, jahutab ja vähendab oluliselt detailide kulumist) Kulumine Kulumine on hõõrdumisega kaasnev detailide mõõtmete järkjärguline muutumine. Kulumise põhjuseks on detailide pinnakihi purunemine. Kulumise liigid Hapenduskulumine (oksüdeerumine) Soojuskulumine (hõõrdepinna kuumenemine võib kaasa tuua ka hapenduskulumise suurenemise) Abrasiivkulumine Väsimuskulumine
Vabakäigu sidur Kannab pöördemomenti üle ainult ühes suunas, kasutatakse rullide ja nukkidega sidurit. Vabakäigu sidurit kasutatakse käivitus mootorites. Laagrid On võllide ja pöörlevate telgede tugedeks. Nad võtavad vastu võllile mõjuvaid koormusi ja kannavad need üle masina kerele. Hõõrdumise liigist olenevalt jagunevad laagrid liuge ja veere laagriteks. Vastuvõetava koormuse suunast sõltuvalt eristatakse radiaal laagreid, tugilaagreid ja radiaal tugilaagreid. Liugelaagrid Jagunevad terviklikeks ja poolitatavateks. Tervik laagrid koosnevad kerest, puksist ja määrimis seadisest. Poolitatavad laagrid koosnevad kerest kaanest kinnitus poltidest ja kahest liuast. Neid kasutatakse kohtades, kus tervik laagrit ei saa kasutada ja eriti suure pöörlemissagedusega seadmetes. Liugelaagrid on suure töökindlusega, töötavad müratult. Vajavad väga hoolikat ülitamist ja kulutavad määrdeaineid. Liugelaagreid määritakse
fikseerida. Laagrid, laagritapid e tugikaelad. Laagrid on masinaelemendid, mida kasutatakse võllide ja pöörlevate telgede tugedena. Laagrid võtavad vastu radiaal- ja telgkoormusi (võlli ja sellele kinnitatud detailide kaal, väliskoormused) ning kannavad need üle kerele või raamile. Nad fikseerivad ka võllide ja telgede teatud kindla asendi ülejäänud detailide suhtes Laagrite klassifikatsioon olenevalt hõõrdumise liigist · liugelaagrid- laagrid, kus kokkupuutuvad pinnad teineteise suhtes libisevad ja neid eraldab õlikiht · veerelaagrid- laagrid kus tööpindasid eraldab pöörlev keha: rull, kera e kuul, kooniline rull · magnetlaagrid- kahe tööpinna eraldamiseks kasutatakse magnetväljasid. Eriti kiirelt liikuvates ja vähest takistust nõudvates elementides · Aksiaallaagrid- jõud toimivad laagrit läbida telje, võlli pikitelje sihis
Enamasti edastatakse selle ülekandega pöörlemisliikumisi. Eelised: kompaktsus, töökindlus, hõlpsasti hooldatav, ülekandearv on konstantne. Puudused: valmistamise keerukus, nõuab suurt täpsust, 56. Liugelaagrid. Laagerduse tööfaasid ja hõõrdereziimid. ülekandearvu ei saa muuta sujuvalt. Kontaktväsimus: a w=Ka(u+1) (T2K/(bau2[H]2)) Liugelaagrid on kasutatavad, näiteks: eriti kiirete võllide puhul (veerelaagreid ei saa kus Ka tegur, mis sõltub rataste materjalist ja hammaste kujust, K koormusetegur,
Ülesanne: toetada võlliliini laagreid radiaal suunas. Kandelaagritele möjuvad jõududeks on: ● võllide raskuskaalu ● ebaõige tsentreeringu korral jõud, mis tekivad võlli „murdumisest“ või võlli nihkest ● laeva õõtsumisel tekkivad inertsjõud. Väikestes laevades võivad kandelaagrid olla ka veerelaagrid (konstruktsioonilt rull-laagrid) ja seda seetõttu, et veerelaagrite kasutegur on suurem, nad on töökindlad ja kuluvad vähem, kui liugelaagrid. Puuduseks on suur müra. Veerelaagreid määritakse tavaliselt plasete määretega (tehniline vaseliin, tavott) Võlliliinikande – liugelaagrid Ülesanne: toetada võlliliini laagreid radiaal suunas. Laager koosneb ● laagri vundament ● laagri malmist kere ● laagrikaas ● laagriliuad Babetiit liuad B83 Laagri kere ja kaane vaheline ühenduspind on horisontaalne. Ülemised laagriliuad võivad olla äärte pealt kitsamad, et kokku hoida materjali,
elemente. terases tavaliselt heleda võrguna või terakeste 46) CuZn30 : (Hülsimessing) Cu-90; Mu- 10Zn; 53) PVC Polüvinüülkloriid - laialdaselt kasutatav ahelana perliiditerade vahel või nõeltena nende Rm- 280 (juveelitooted ja dekoratiivtööd) termoplastiline polümeer sees. 47) CuSn10 : (Tinapronks) Cu- 90; Muu- 10Zn; Rm- 54) Al2O3 Alumiiniumoksiid. 39) Teras : 280 ( Liugelaagrid) Normaaltingimustel sulab alumiiniumoksiid temperatuuril 40) Malm : Malmideks nimetatakse terastega 48) CuNi30Mn1 : (Melhioor) Cu-69; Muu: 30Ni, 2054 °C võrreldes suurema süsinikusisaldusega (üle 1Mn; Rm- 650 (Soojuvahetite torud) 55) Rauamaak - on kivim või mineraal, mis sisaldab 2,14%) rauasüsinikusulameid. 49) CuNi25 : ( Mündimelhioor) Cu- 75; Muu: 25Ni; piisavalt rauda
Enamik võlle ja telgi on sirged. Kolbmasinais vajatakse murtud geomeetrilise teljega väntvõlle, peamiselt aparaadiehituses veel ka paindvõlle. Teljed on kas liikumatud või koos neile kinnituvate detailidega pöörlevad. Osi, millega võllid ja teljed laagreile toetuvad, nim tappideks. Laagerdused Pöörleva masinaosa toetamiseks ettenähtud sõlme nim laagerduseks. Laagrile lisaks kuuluvad sinna korpusdetailid, tihendid, määrimisseadmed jms. Masinais leiavad kasutamist veere- ja liugelaagrid, aparaadiehituses veel magnet- ja elastsed laagrid. Konstruktsioon: Veerekehade kuju järgi jagunevad nad kuul- ja rull-laagriteks. Veereteede ridade arvu järgi on jaotus ühe-, kahe- ja neljarealisteks laagriteks. Kuulide õige kauguse hoidmiseks kasutatakse separaatorit. Korpused Korpus- e. keredetaile saab vaid tinglikult nimetada üldotstarbelisteks, olgugi, et igal masinal neid tingimata esineb. Materjaliks malm, alumiinium, plast, vahel teras. Võrdsete ristlõigete võrdlus
on oluline ja 30...40 MPa , kui paine praktiliselt puudub. 32 H d 3 Ümartelgede arvutusvalemiks kujuneb paindemomendi M mõjudes [ ] S S S= [ S ] = 1,3...2,1 S 2 + S2 Summaarne arvutegur tuleb: 56. Liugelaagrid. Laagerduse tööfaasid ja hõõrdereziimid. Laagrid on pöörlevate võllide ja telgede toed, mis juhivad nende liikumist ja võtavad vastu neile mõjuvad koormised. Laagrikerad võivad olla terviklikud või poolitatavad, valatud või keevitatud. Laagriliudade materjalil peavad olema head hõõrumisvastased ehk antifriktsioonilised omadused(madal hõõrdetegur ja suur sööbimiskindlus). NT pronks, malm, teflon, kumm jt.
6. Laagrid Laagrid - Kuullaagrid - Üherealised kuullaagrid - Kaherealised kuullaagrid - Täpiskuullaagrid - Miniatuurkuullaagrid - Tollmõõdus kuullaagrid - Kuumuskindlad kuullaagrid, kuni 270* C - Sfäärilised kaherealised kuullaagrid - Rull-laagrid - Üherealised rull-laagrid - Kaherealised rull-laagrid - Vibratsiooni taluvad rull-laagrid( messingseparaatoriga ) - Sfäärilised kaherealised rull-laagrid - Koonusrull-laagrid nii meeter- kui toolmõõdud - Nõellaagrid - Liugelaagrid - Liigendlaagrid - Liigendpead - Pöördkehad - Tugirullid - Tugilaagrid - Lineaarlaagrid - Kinnitushülsid koonilise avaga laagrite kinnitamiseks - Survehülsid - Lukustusseibid - Võllimutrid - Stopperrõngad Laagrid on masinaelemendid, mida kasutatakse võllide ja pöörlevate telgede tugedena. Laagrid võtavad vastu radiaal- ja telgkoormusi (võlli ja sellele kinnitatud detailide kaal, väliskoormused) ning kannavad need üle kerele või raamile. Nad fikseerivad ka võllide ja
mis on juba arvestatud hindades. Tabel 9. Varuosade maksumus Nimetus Summa eurodes Kolvid, kolvirõngad 500 Kepsud 500 Liugelaagrid 150 Õlipump, õlipumba kett, keti pinguti, vaheplaat, 475 ketitallad, poldid Plokikaane tihend 120 Kett 85 Karteripõhi + poldid 120 Õlifilter 10
mis oleks sobiv igasugustes tingimustes töötavas hrdepaaris. On ideaalne kui iga hrdepaari jaoks luua optimaalne materjal, mida pulbermetallurgia teatud piirides seda ka vimaldab. Käesolevas loengukonspektis vaadeldaksegi antifriktsioon- ja friktsioonmaterjale ning elektrikontaktmaterjale, mis saadakse pulbertehnoloogia abil. 4.1. Paagutatud antifriktsioonmaterjalid (PAFM) Paagutatud antifriktsioonmaterjale kasutatakse masinaehituses hrdepaaride elementide (liugelaagrid, tihendid, juhikud, kolvirngad, elektrilised liugkontaktid jne) valmistamiseks. PAFM pronks-grafiidi baasil hakati kasutama 1922 a ja on vanimad kaasajal tööstuses rakendatavaid pulbermaterjale. PAFM valmistamine sisaldab järgmisi põhioperatsioone: pulbrite valmistamine pulbrite segamine vajalikus vahekorras pulbrite vormimine (pressimine) termiline töötlemine e paagutamine täiendav töötlemine.
Kal. 700 mürsukestade Automaadi- CW617N CuZn40Pb2 58 40 Zn L 380 valmistamiseks messing 2 Pb Kal. 590 Hästi lõiketöödeldav Pronksid Tinapronks CC480K CuSn10-C 90 10 Sn Val. 280 Liugelaagrid Alumiinium- CC330G CuAl9-C 91 9 Al Val. 700 Kõrgtugevad pronks valandid Berüllium- CW101C CuBe2 98 2 Be K+V 1400 Vedrupronks pronks Vaseniklisulamid Mündimelhio - CuNi25 75 25 Ni L 360 Mündimetall
SULATUD JUUSTU VILLIMISMASIN; AS TERE, TALLINN Dosaator Kaante paigaldamine Pakendi haaramine Kinemaatikaskeem Doseerimismehhanism A – mootor, B – sidur, C – veerelaagrid, D – hammasülekanne, E – tiguülekanne, F – liugelaagrid, G – kolb, H – kruviülekanne. KONSTRUEERIMINE Masinate konstrueerimisel on väga raske pakkuda teatud „konstrueerimise eeskirju“ – lahendusi igale võimalikule probleemile. Suures osas atraktiivse ja kvaliteetse masina loomine sõltub konstruktori oskustest ja andekusest. Tänapäeva konstruktor peab omama ruumilist mõtlemist ja ettekujutust, valdama laialdasi teoreetilisi teadmisi ja olema ka disainer. Ehk viimane võib olla ka esmajärguline.
juhtudel, kui täpsus on vähem oluline või esinevad temperatuuritõusud, H11/d11 - kiire osandamise tagamiseks, pinnakatte võimaldamiseks. 16 H/e - lahe, ette nähtud liugelaagriistud suurte kiiruste ja koormuste juhul. H7/e7 kõrgete töökindlusnõudega vedelikmäärimisega liugelaagrid, H8/e8 suure elektrimootori võll laagris, automootori väntvõll raamlaagris. H/f - vabalt liikuv, ette nähtud liugelaagrites mõõduka kiiruse ja koormuse korral, sirgliikumisel kui ei ole vajalik eriline tsentreerimisvajadus, H7/f6 (täpiskäiguist) - annab tihedama istu vabalt liikuvate istuse peres. Võimaldab täpsiliikumist madalatel kiirustel ja kergete laagrisusrvete juures. Pole töövõimelised, kui esinevad
Kal. 700 mürsukestade Automaadi- CW617N CuZn40Pb2 58 40 Zn L 380 valmistamiseks messing 2 Pb Kal. 590 Hästi lõiketöödeldav Pronksid Tinapronks CC480K CuSn10-C 90 10 Sn Val. 280 Liugelaagrid Alumiinium- CC330G CuAl9-C 91 9 Al Val. 700 Kõrgtugevad pronks valandid Berüllium- CW101C CuBe2 98 2 Be K+V 1400 Vedrupronks pronks Vaseniklisulamid Mündimelhior - CuNi25 75 25 Ni L 360 Mündimetall
annaabi.ee 
