1.Mis on keere? Kuidas see tekib? Keere on lahtivõetav liide, kasutatakse detailide ühendamiseks, liikumise ja jõu ülekandmiseks. Keere tekib kui vastupäeva pöörlevale kehale lõiketeraga lõigata sisse soon, kui tera liigub kulgevalt paremalt vasakule. 2.Millised on keerme tüübid? 1)Sisekeere kui keere on lõigatud sisepinnale 2)Väliskeere, kui keere on lõigatud keha pinnale 3.Kuidas jagunevad keermed keeramissuuna järgi? Kui keere kulge silindri pinnal otsast vaadates vasakult paremale,siis nimetatakse seda paremkeermeks, vastupidisel juhul vasakkeermeks. 4.Millised on keermete liigid ja kuidas on tähistamine 1)Normaalkeere, tähistatakse nt. M10 2)Peenkeere, M8x0,75 , 1M12 3)Tollkeere ½1 , 1 1T 5.Keermete põhielemendid. Keermehari, keerme samm, keerme põhi. 6.Keermete profiilid Seda nimetatakse keerme profiili telglõikes, tegu saab olla kolmnurk-, trapets-,ruut- või
docstxt/12786635169324.txt
1.Masina ja mehhanismi omadused. 1)Funktsionaalsus.2)Suutlikkus.Kestvus.3)Tehnoloogilisus.Ergonomilisus.Maksu mus.Disain. 2.Mis on mehhanism ja mis on masin? Mehhanism- kehade süsteem,mis teisendab ühe( või mitme) keha etteantud liikumise teis(t)e keha(de) nõutavaks e soovitud liikumiseks.Masin-mehhanismist või mehhanismidest koosnev seade inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks. 3.Mis on detail ja mis on masinaelement? Detail-toode(masinaelement),mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamataElement e masinaelement-kindlat f-ni täitev masina elementaarosa(nt veerelaager,detail). 4.Mis on masina või selle elemendi ressurss ja mis on tõrge? Masina või tema elemendi reaalne töösoleku aeg,mil säilib töövõime.Tõrge-detaili või masinaelemendi töövõime osaline või täielik kaotus. 5.Loetlege seadme või selle elemendi peamised töövõimekriteeriumid. Tugevus.Jäikus.Kulumiskindlus.Vibrokindlus.Kuumakindlus. 6.Mis on kulum ...
o Joonestamise vahendid, materjalid pinnalaotused o Jooneliigid, standardkiri o Silindri ristisomeetria o Kirjanurk, formaadi vormistamine o Ellips, ovaal o Mitu- ehk kolmvaade o Ringjoontega detaili o Detaili mõõdistamine ristisomeetria o Eskiisi valmistamine o Lõiked o Detaili joonestamine kolmvaates o Keermed o Aksonomeetria, ristisomeetria, o Ehitusjoonis kalddimeeria o Tingmärgid o Teljestiku konstrueerimine o Korteri / maja plaan Õppematerjal: Õpik: E. Kogermann, V.Tapper, K. Tihase "Joonestamine üldhariduskoolile" Kursuse nõuded Tundidest osavõtt Konspekt kursuse materjali ulatuses Kontrolltööde sooritamine
pealtvaates lukupilud erikohtadesse. Rõngaste paigaldamisel kasutatakse abinõud. Kolvi tagasi panekul peab näitama nool mootori ettepoole. Rõngaste kokku surumiseks kasutatakse abinõud (vitsa) ja lüüakse sisse haamri varrega. Ühe mootori kolvid peavad olema ühes kaalus, selleks on kolvi all äär kust saab võtta metalli vähemaks, et vältida mootori vibratsiooni. Mootoriplokis esinevad praod keevitakse täis, murdunud poldid keeratakse välja, kulunud keermed keeratakse üle. Kui on plokis vahetatavad hülsid siis paigaltakse nende alla tihend (vask), et takistada jahutusvedeliku sissepääsu. Kui võetakse kolvid välja, et hülssi mitte liigutada siis tuleb hülsid eelnevalt kinnitada.
Joonestamine Joonestamises käsitletakse standarditega määratud kujutiste liike, samuti mõningate toodete ja nende elementide (keermed) kujutamise iseärasusi. Joonisel kasutatavad kujutised jagatakse: vaadeteks, lõigeteks ja ristlõigeteks. Tehnilisel joonisel esitatakse kujutised ristprojektsioonis omavahel mõtteliselt seotud projektsioonide näol. Mõõtmete kandmine joonisele. Objekti suurusest annavad ülevaate joonisele kantavad mõõtmed. 1. Mõõtmestamiselementideks joonisel on distantsjooned, mõõtjooned, mõõtjooneotsad (nooled, kaldkriipsud), ühisnullpunktid ja mõõtarvud. Mõõtmestamise olulisemad reeglid: 2. Mõõtjooned tõmmatakse kontuurjoontest vähemalt 10 mm kaugusele. Mõõtjoonte omavahelised kaugused olgu kogu joonisel võrdsed ja vähemalt 7 mm. 3. Mõõtjoon ei tohi olla kontuurjoone ega mõne muu joone pikenduseks. 4. Lühemad mõõtjooned paigutatakse kujutisele ligemale, pi...
kruvijooneks. Kruvijoont mööda liikudes kujuneb keere. Kruvijoon (keere) võib olla parem- või vasakpoole tõusuga . Nurka , mille all kruvijoon tõuseb, nimetatakse kruvijoone tõusunurgaks. Sõltuvalt sellest, kas keere lõigatakse silindri välis- või sisepinnale, nimetatakse keeret välis- või sisekeermeks. Väljast keermetatud varrast nimetatakse poldiks (kruviks), seest keermetatud ava aga mutriks. Keermel eristatakse järgmisi elemente: 1. profiil. Profiili järgi keermed on - kolmnurksed , ruudu- ja trapetsikujulised , tugi- ja ümarkeermed . Profiili iseloomustab profiilinurk. Meeterkeermete profiilinurk =600, toll- ja torukeermel = 550, trapetskeermel = 300, tugikeerme küljed on 30 ja 300 all. 2. keermesamm P. Keermesammuks nimetatakse kahe naaberniidi samanimeliste külgede vahet, mõõdetuna piki keerme telge. 3. keermetõus H. Keerme tõusuks nimetatakse pikkust, mille võrra tõuseb keermeniit
Selgitada lihtsa joonise abil. 4. Kuidas tähistada joonisel lõiketasapinna asukoht? Millise joonega näidatakse lõiketasapinna kulgemist? Kuidas paigutada vaate suunda tähistavad nooled lõiketasapinnal? Näidata lihtsal joonisel lõiketasapind ja joonestada lõige koos pealkirjaga. 5. Kui suur on mõõtjoonte minimaalne kaugus kontuurjoontest ja mõõtjoonte omavaheline minimaalne kaugus? 6. Mis on eskiis? III KEERMED 1. Jäme - e. normaalmeeterkeerme, peenmeeterkeerme, trapetskeerme, tollkeerme. silindrilise torukeerme ja koonilise torukeerme tähistamine. Joonestada sise-keere kaksvaatel ja tähistada nendel etteantud keere. Joonestada väliskeere kaksvaatel ja tähistada nendel etteantud keere. 2. Joonestada keermestatud avasse osaliselt sissekeeratud varras (varda otsas faas). 3. Joonestada 1-tollise toru pikilõige, kusjuures toru üks ots on keermestatud 1-tollise torukeermega.
1)Keermed M16 – meeterkeere, välisläbimõõt 16 M16*2-meeterkeere, välisläbimõõt 16, samm 2 tr18*4-trapetskeere, välisläbimõõt 18, samm 4 Tr12P4LH-trapetskeere, välisläbimõõt 12, samm 4, vasakkeere 1/2"-tollkeere G2-torukeere, tolli siseläbimõõt 2 2)Missugust ettenihet ei kasutata freesimisel ? Ettenihe freesi käigule, mm. 3)Mitu läbimit peab tegema lõigates keeret malasüsinikterasest toorikule (läbimõõduga) 16 kuni 24 mm sammuga 2 mm? 3...5 4) Jooniste tehnilistes tingimustes kohtab tähist- HRC… Mida sellega tähistatakse? Kõvadust 5)Määrata spindli pöörlemissagedust kui tooriku läbimõõt on 80 mm ja lubatav lõikekiirus on 30m/min. n=1000 * V / 3.14*D n=1000*30 /3.14*80=119.4 6)Treitera ei tohi hoidikust välja ulatuda rohkem kui: kuni 1.5 tera keha kõrgust. 7) Märkige joonise ringidess kreeka tähed, mis vastavad nurkad tähistele: Taganurk α, teritusnurk β esinurk γ ja lõikenurk δ. Lõikeservanurk φr ja abilõikeservanurk φ'r. 8)Pinn...
keskmiselt 0,5...5 tonni. Kasutatakse peamiselt ühe ja kahe trumliga vintse, kuid ka kolme ja isegi viie trumliga. Vintsi trummel asetseb teljel vabalt. Samal teljel asetseb vabalt ka suur Joonis 3.2.2. Ühetrumliline hammasülekandega käsivints hammasratas. Mootori käivitamisel hakkab pöörlema rihmaratas, mille teljel asuv väike hammasratas paneb pöörlema trumli teljel asuva suure hammasratta. Telje parempoolsel osal on keermed, millel koos lülituskangiga on survemutter, mis lülituskangi pöörates surutakse koos trumliga hammasratta suunas. Kuna hammasratas pidevalt pöörleb, haarab ta klotside hõõrdumise toimel kaasa ka trumliratta koos trumliga. Tross-vints Lintvints Sildiandmed: Pinge 230 V ~ 50 Hz Võimsus 1050 W S3 20% Tõstejõud 300 kg Tõstejõud taliga 600 kg Tõstekõrgus 11,5 m Tõstekõrgus taliga 5,7 m Tross 12 m / Æ 4,5 mm Tõstekiirus 8 m / min Tõstekiirus taliga 4 m / min
nõudvate mehhanismide mutrid tehakse aga koostatavatena või poolitatuina, et vältida valmistamisest või kulumisest tingitud lõtke. Koostatav mutter koosneb liikumatust ja liikuvast osast. Viimast saab piki telge teisaldada ning pärast lõtku kõrvaldamist fikseerida. Hästi väljareguleeritud ülekande poolitatud mutri mõlema poole keermeniidid haaravad kruvi keermeniiti ilma lõtkuta. Ülekande detailide materjalid Kruvid valmistatakse terasest 40, 40X, 50 jt. Täpsed keermed pärast termilist töötlemist lihvitakse. Mutrid tehakse tavaliselt antifriktsioonmaterjalist: tinapronksist, tinavabast pronksist või siis antifriktsioonmalmist. Olenevalt töötingimustest määritakse keermete tööpindu viskoosse määrde või õliga.
Suurtest lõikekiirustest tingituna on eriti oluline tööriista suur soojuspüsivus. 5 Töötlemismarsruut o Esmajärjekorras töödeldakse tehnoloogilised baasid, järgnevalt ülejäänud pinnad. o Pinnad, kus suure tõenäosusega võivad esineda defekte töödeldakse esmajärjekorras. o Kergesti vigastatavad pinnad (lihvitud, keermed, jne) töödeldakse võimalusel marsruudi lõpus. o Soovitav jagada kooriv, poolpuhas ja puhastöötluseks. o Võimaluse korral kasutada standardseid lõikeinstrumente, rakiseid. Operatsiooni koostamine o Operatsiooni struktuur (siirete ja läbimite järjekord) o Määratakse tehnoloogiline varustus (instrumendid, rakised) o Määratakse töötlusvarud, vahe ja operatsioonimõõtmed
1 LEVINUMAD KASUTUSKOHAD AUTOKERE JUURES · Kütusepaagi luuk · Kardaani muhv · Esi ja taga tiivad · Rattad · Käigukasti · Kardaani muhv · Uksed · Peeglid · Kapott · Pagasiluuk · Esi-ja tagustange 2 ROOSTES KEERMESLIIDETE AVAMISMEETODID Puhasta kõigepealt terasharja või naaskli teravikuga poldi ümbruse ja keerme mustusest ja roostest, lase aerosoolist peale MoS2-baasil (molübdeen sulfiid) eraldamisõli ja pärast toimimist alustan sobiva võtmega lahtikeeramist (sammuke edasi, veidi tagasi). Mõni roostes liide vajab hoopis pikemat leotamist. Kuna vanadel autodel on kandilised mutrid kammitsetud plekk-karbiga, siis neid saab purunemise vältimiseks hoida kinni lukustuvate näpitsatega. Vahel tuleb aga tõesti mutter või polt lihtsalt läbi saagida või ketaslõikuriga läbikäiata. Murdunud poldid tulevad pesast välja puurida ja avad uuesti keermestad...
temp.korral rõhuni 0,2 mpa autoremondi ettevõttetes toodavad atsetüleeni gaasi generaatorid lähteaine on kaltsium garbiit mis veega reag. annab atsetüleeni ja kustutatud lubja.Gaasi rõhu alandamiseks töörõhuni kasut.reduktoreid hapniku reduktorid on sinised,atsetüleeni jaoks valged ja vedelgaasi omad punased.Enne reduktori kinnitamist tuleb ballooni ventiil läbi puhuda selleks keeratakse ventiil paariks sekundiks veerand pöörde ulatuses lahti,tutsid,tihendid ja keermed peavad olema täiesti puhtad.Reduktori üks manomeeter näitab rõhku balloonis ja teine töö rõhku!!!!!!!!!!! viimane peab olema eriti täpne õhukese materjali keevitamisel,reduktorite külge kinnitatakse klambritega kummivoolikud mille pikkus peab olema 8-20 m!!hapniku voolikutes tohib olla rõhk kuni 1,5 mpa nende seinas on 2 kordne riide kiht ja nad on musta või tumehalli värvi põlevgaaside voolikute maks.töörõhk on 0,6 mpa ja nad on punast värvi
r-:t' j ;;.rr :tn:!z::.6 e l' I I * 6", 5. Joonestada keermestatud varraste ja avade vasakulfuaated. TAhistada keermed: a - jamemeeter- keere vdlisldbim66duga 16 mm; b - peenmeeterkeere vdlisldbim66duga 20 mm, sammuga 1,5 mm; c - kahekdiguline trapetskeere viilisldbim66duga 32 mm, kdigu pikkusega 12 mm, sammuga 6 mm, d - tollkeere vdlislAbim66duga 1% tolli; e - kooniline torukeere 1 toll; f - silindriline torukeere 1%tolli. M 1:1 b
temperatuuri korral rõhuni 0,2Mpa. Autoremondi ettevõtetes toodavad atsetüleeni gaasikeneraator seadmed on olemas ka väikeseid teiseltatavaid gaasikeneraatoreid atsetüleeni lähte aine on kaltsiumkarbiid mis veega reageerides annab atsetüleeni ja kustutatud lubja. Gaasi rõhu alandamiseks töörõhuni kasutatakse reduktoreid. Standardi järgi on hapniku reduktorid sinised atsüteleeni jaoks valged ja vedel gaasi jaoks punased. Dutsid tihendid ja keermed peavad olema täiesti puhtad. Reduktori üks manomeeter näitab rõhku paloonis teine näitab töö rõhku. Töörõhk peab olema eriti täpne õhukese leht materjali keevitamisel. ALUMINIUMKEEVITUS põleti kuumsus peab olema 100l tunnis metalli mm kohta. Leek on normaalne. Lisa metallina tarvitatakse põhimetalliga koostisega vardaid. Räbusti koostises on 28% NaCli, 50% KaCl, 14%LiCl ja 8% NaFl. Keerukaid detaile on soovitav, pärast keevitamist sisepinget vähendamiseks
usaldusväärne ühendamine nendega nõuab otsahülsside kasutamist…. – Pressliiteid tehes paigutatakse kõik juhitraadid või kiud ühepikkustena hülsi või kaablikinga sisse. Nende kokkusurumiseks kasutatakse spetsiaalseid survetöövahendeid- presse. Pressliiteid kasutatakse kaablikingadel ja jätkuhülssidel. Ühenduskübarad – liited keeratavate ühenduskübaratega tehakse isolatsioonist puhastatud juhtmete ümber ühenduskübara keeramisega. Ühenduskübaras on keermed, mis suruvad juhid tugevasti kokku…. – Keeratavaid ühenduskübaraid lubati varem kasutada ainult ühetraadiliste juhtmete või kaablisoonte korral. Praeguseks on ühenduskübarate konstruktsioon täiustunud ning mitmed keeratavad ühenduskübarad sobivad kasutamiseks ka peenekiuliste juhtide ühendamiseks…. – Keeratavaid ühenduskübaraid on praktikas võimalik ainult üks kord kasutada.
r-:t' j ;;.rr :tn:!z::.6 e l' I I * 6", 5. Joonestada keermestatud varraste ja avade vasakulfuaated. TAhistada keermed: a - jamemeeter- keere vdlisldbim66duga 16 mm; b - peenmeeterkeere vdlisldbim66duga 20 mm, sammuga 1,5 mm; c - kahekdiguline trapetskeere viilisldbim66duga 32 mm, kdigu pikkusega 12 mm, sammuga 6 mm, d - tollkeere vdlislAbim66duga 1% tolli; e - kooniline torukeere 1 toll; f - silindriline torukeere 1%tolli. M 1:1 b
0,2Mpa. Autoremondi ettevõtetes toodavad atsetüleeni gaasikeneraator seadmed on olemas ka väikeseid teiseltatavaid gaasikeneraatoreid atsetüleeni lähte aine on kaltsiumkarbiid mis veega reageerides annab atsetüleeni ja kustutatud lubja. Gaasi rõhu alandamiseks töörõhuni kasutatakse reduktoreid. Standardi järgi on hapniku reduktorid sinised atsüteleeni jaoks valged ja vedel gaasi jaoks punased. Dutsid tihendid ja keermed peavad olema täiesti puhtad. Reduktori üks manomeeter näitab rõhku paloonis teine näitab töö rõhku. Töörõhk peab olema eriti täpne õhukese leht materjali keevitamisel. Peale sulatamine Vähe kulunud pindadelt eemaldatakse kuni 1 mm paksune kiht et halvemate omadustega keevitus piirkond jääks pärast mõõtu töötlemist alla poole pinda.Keemilise koostise järgi jagatakse peale sulatusmaterjalid 32 rühma. Markeeringus tuuakse peale keevitusviisi tähise
28. Missuguste vahenditega määratakse mitteristseisu ja eritelgsust? Mitterööpsust saab kontrollida kontrollplaadil jalandile asetatud mõõtepeaga . Tavaliselt kontrollitakse mitteristseisu nurgiku ja lehtkaliibriga või mõõtepeaga, mis on üles seadut nurgiku järgi.Eritelgsusi kontrollitakse enamasti samaaegselt radikaalviskumisega . 29. Mispärast on tarvis kontrollkeermekaliibreid? Et teada mis keermed poldil on. Samuti peaks ka praagi nii üles leidma ? 30. Missuguseid töökaliibreid kasutatakse poldi- ja mutri keerme kontrollimisel? Meie kasutasime keermekammi & nihikut .
JOONESTAMINE Mis on joonestamine? On tehniline keel, mille abil saab luua jooniseid ja neid lugeda. Joonestamine arendab inimese kujutlusvõimet, tehnilist ning ruumilist mõtlemist, ilumeelt ja korraarmastust. Mis on joonis? Joonis on dokument, mille järgi saab eset valmistada. Joonisega ja skeemiga on võimalik edasi anda eseme kuju, mõõtmeid, arusaadavalt kirjeldada tehnoloogilist protsessi. Ka kõige üksikasjalikum sõnaline seletus ei kirjelda eset nii täielikult kui joonis. Jooniste liigid Detailjoonised On toote üksikosade (detailide) joonised. Nad sisaldavad kõiki vajalikke andmeid detailide valmistamiseks ja kontrollimiseks Koostejoonised On üksikosadest kokku monteeritud toodete joonised. Nad sisaldavad vajalikke andmeid toodete komplekteerimiseks, koostamiseks ja kontrollimiseks. Eskiisid Silmamõõdu järgi tehtavad vabakäejoonised. Sis...
MASINAELEMENDID Moodul “Masinaelemendid”: • selgitab masina koostisosade ehitust ja otstarvet, • sobiva materjali valikut • tegeleb arvutustega, mis seotud elementide töövõimelisuse tagamisega. Vaadeldakse üldotstarbelisi elemente, so neid, mis on ühesugused kõikides masinates nende otstarbest sõltumata. Eriotstarbeliste elementidega tegelevad kitsamad distsipliinid (nt “Sõiduautode konstrueerimine”). Kellele vaja? • Konstruktor • Kasutaja • Hooldaja • Remontija Masinad, aparaadid, seadmed jne peavad töötama tõrgeteta ning ohutult. Millest see sõltub ja kuidas seda tagada, on inseneri vastutada. 1784 - J. Watt saab patendi pöörlevat liikumist väljastavale aurumasinale, mis paneb aluse üleminekule manufaktuurselt tootmiselt tööstuslikule, seega ka masinaehitusele. 1799 - G. Monge avaldab kujutava geomeetria õpiku, pannes aluse detailidegeomeetrilisele kujutamisele Pariisi Polütehnilises Kool...
2. Trumli piduri olemasolu korral fikseeritakse trummel piduriga ja keeratakse sisse trumli pöörlemise tõkendpoldid. 1 Trumli kaan ja trummel tõstetakse välja tõsteseadmega . 2 Trummel asetakse pesemisvanni, demonteeritakse. 3 Pestakse käsitsi puhtas diiselkütuses kõik trumli osad. 4 Trummel monteeritakse avamisele vastupidises järjekorras, kusjuures monteerimisel tuleb jälgida: - trumli detailid ei oleks vigastatud - keermed ei oleks vigastatud - tihendite korrasolekut . - keermed ja ühenduspinnad määrida enne monteerimist õliga või firma poolt soovitatud määrdega. Separeerimissüsteem kahe FOPX separaatoriga Alfa-Laval isepuhastuva FOPX separaatori süsteemikomponendid FOPX separaatori tööprotsess Separaatori automaatne käivitusprotsess Isepuhastumine Liigne vesi separaatoris
Hammasliited jagatakse täisnurk- evolent- ja kolmnurk profiiliga liideteks. Profiilliidete all mõistetakse liiteid, mille kontaktpind on sujuva mitteümara profiiliga , liistude või hammasteta. Valmistatakse vastavad profiilid loopuspinkidel. Eelised on pingekontsetraatorite puudumine ja isetsentreerimine. Puudused on vahetamise keerukus ja sobimatus liikuvliiteks 47. Keerme tüübid. Tähistus, kasutusalad. Kasutusala järgi jaotatakse keermed kinnituskeermeteks ja tihenduskeermeteks ning keermesülekandekeermeteks. Keermed jagunevad: mõõtsüsteemi järgi-meeter ja tollkeermeteks; silinder ja koonuskeermeteks; parem ja vasakkeermeks; kolmnurk ja ümarkeermeks; ühe ja mitmekäiguliseks keermeks. Keermesliited jagunevad: polt-, kruvi-, ja tikkpoltliiteks. Keermete tähistus: M-meeterkeere(nt 24*2 meeterkeere läbimõõduga 24mm ja keermesammuga 2 mm); TM-trapetskeere; S- tugikeere; Ra- ümarkeere. Meeterkeeret kasut
Hambafreespinkil lõigatakse rullumismeetodil välishambumisega sirg- ja kaldhammastega silinder- ja tiguhammasrattaid. Lõikur on tigufrees. Et lõigata sirghammastega hammasratast, on vaja kolme lõikeliikumist: tigufreesi pöörlemist sagedusega nf, freesi vertikaalettenihet sv, tooriku pöörlemist sagedusega nt. Keermestamine: Keermestamist ja keermesliidet kasutatakse lahutatava liite saamiseks, samuti selleks, et muuta pöörlev liikumine kulgevaks. Keerme profiile on erinevaid. Keermed võivad olla ühe- ja mitmekäigulised, samuti parem- ja vasakpoolsed. Keermestamine keermelõikuriga: Väliskeermestamiseks sammuga 2 mm kasutatakse keermelõikureid. Sisekeermeid läbimõõduga kuni 20 mm lõigatakse keermepuuridega. Keermelõikureid kasutatakse nii käsitsitööl kui ka lõikepinkidel. Keermestamine treilõikuritega: Täpseid ja suure profiiliga keermeid lõigatakse treipingis treilõikuriga, kusjuures lõikuri ettenihe on võrdne keerme tõusuga.
Konstruktsioonide montaaz -On industrialiseeritud ehitustöö. Mida kõrgem on monteeritavate konstruktsioonide tehaseline valmidus seda vähem vajatakse ehitusplatsil tööd ja aega ehituse monteerimiseks. Mitmesuguste ehitiste püstitamisel on montaaz põhitöö mis avaldab otsest mõju ehitise valmimise tähtajale. Konstruktsioonide montaaz on komlekstöö. Mis koosneb trantspordi, ettevalmistus ja montaazitöödest. Trantsporditöö On konstruktsioonide kohalevedu kas koheseks monteerimiseks või ladustamiseks laoplatsile. Ettevalmistustöö Konstruktsiooni kinnitamine tropi, traaversi või konksde külge, samuti varustamine töölavade ja seadmetega konstruktsiooni rihtimiseks ja ajutiseks kinnitamiseks Montaazitöödest On konstruktsiooni haaramine tõstmiseks, tõstmine, paigaldamine, rihtimine ning ajutune ja lõplik kinnitami...
Rist-tala Varras Toorik Teras Surve Spindel Teras Alus Risttala Toorik Keermed Surve Terased Malm Paine Vask Lõige Joonis 1.2 PROBLEEM: Detailide erinevad geomeetrilised kujud, koormusskeemid ja materjalid
· Võllide väike koormus · Suur kasutegur Hõõrdülekanne Koosneb vhemalt kahest hõõrdrattast mis on kinnitatud võllidele ja surutakse teineteise vastu välisjõuga Liikumine hõõrdülekandes kantakse üle hõõrdrataste vahel tekkiva hõõrdejõu toimel Kasutamine Hõõrdülekandeid kasutatakse sepistamis, pressimiseadmetes Kruviülekanne jagatakse · Jõukruvid · Käigukruvid(tagavad täpse paigutusi tööpinkides ja mõõteriistades) Kruviülekande keermed Kruvidel on tavaliselt trapetskeere, eriti suurte yhesuunaliste jõudude korral aga tugikeere ruutkeeret ,mille hõõrdmuine on küll väiksem kuid trapetskeermes kasutatakse vhem Puudused · Suur hõõrdumine,mis tingib ülekande kiire kulumise ja madala kasuteguri Eelised · Võimalus kergesti saada aeglasi paigutusi suure võidu juures jõus · Konstruktsiooni ja valmistustehnoloogia lihtsus · Võime taluda suuri koormusi · Võimalik saada täpseid paigutusi
Lõikur on tigufrees. Frees kinnitatakse vertikaalsupordisse, mis nihkub samba juhtpindadel. Toorik kinnitatakse pöörlevale lauale. Tooriku ülemist otsa tsentreerib tugi. Horisontaalsuport võimaldab samba ja laua nihutust horisontaalsihis. Freesi vajalik lõikekiirus saadakse kiiruskastist. Rullumisülekanne annab toorikule vajaliku pöörlemissageduse. 16. Keermestamine Keermestamist ja keermesliidet kasutatakse lahutatava liite saamiseks, samuti et muuta pöörlev liikumine kulgevaks. Keermed võivad olla ühe v. Mitmekäigulised, samuti parem v. Vasakpoolsed. Keere parameetriteks on: keerme samm; väliskeerme suurim läbimõõt; siseläbimõõt; keerme profiilnurk (keerme tõusnurk); keerme tõus. Keermestamine keermelõikuritega: väliskeermestamiseks sammuga kuni 2mm kasut. Keermelõikureid. Meenutavad mutrit,kuhu lõigatud 3-8 ava lõiketerikute moodustamiseks vastavate nurkadega ning laastu mahutamiseks. Sisekeermeid d kuni 20mm lõigatakse keermepuuridega. Keermestamine
Mõningaid soomuslimuseid kasutab inimene toiduks, nagu näiteks kühmulist mardiklimust, samuti stelleri peitsoomuslast ja perekonna külgogalase liike. Toiduks tarvitatakse soomuslimuste lihakat jalga, kuid vahel ka nende limuste mune. 5 KLASS: TEOD Teod ehk kõhtjalgsed moodustavad limuste kõige liigirikkama klassi. Tigude üheks iseloomulikuks tunnuseks on ühtse koja olemasolu, mis katab looma seljapoolt. Paljudel tigudel on koda spiraalselt keerdunud, kusjuures spiraali keermed asetsevad enamasti eri tasapindadel. Olenevalt sellest, kui lamedad või kui järsud on spiraalikeermed, samuti sõltuvalt keermete arvust ja kujust, on teoliikide kojad oma kujult vägagi erinevad. Tigude koda on kaetud õhukese orgaanilisest ainest väliskihiga. Koda on ühendatud kehaga võimsa lihase abil, mille lühenemine tõmbabki teo keha koja sisse. Asudes vaatlema tigude pehmeid kehaosi, tuleb eelkõige
Materjali õpetus Sularaua ühinemisel süsinikuga saadaksegi malm. Kõrgahju protsessi juhtimisega saadakse, kas toormalm (valgemalm) või valumalm (hallmalm). Valgemalm On väga kulumis kindel äärmiselt kõva ja mehaaniliselt raskesti töödeldav. Murde pind on hele, valu omadused on viletsad, detaile valmistatakse äärmiselt harva. Kasutatakse lähtematerjalina tempelmalmi saamiseks. Hallmalm Halli murde pinnaga, tugev, kulumis kindel, hästi töödeldav, hästi valatav, puuduseks on haprus ja vähene vastupidavus löök koormustele. Kasutatakse mootoribloki, kered, rihmarattad valmistamiseks. Tempelmalm Mehaaniliste omaduste poolest hallmalmi ja terase vahepealne. Tugev kannatab hästi löök koormusi on korrosiooni kindel, terasest odavam. Valmistatakse hammasrattaid, tagasillad, ketilülid jne....
1.Milliseid metsamaterjalide sortimente saadakse tüve tükeldamisel? Saepalk tooraine saematerjalivalmistamiseks Spoonipakk tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu tooraine tselluloosi ja paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast. Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi. 2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on? Puu ladvaosas on elusad oksad, mille okkad või lehed toodavad päikesevalguse abil orgaanilist ainet. Tüve alumised oksad, mis ei saa piisavalt valgust kuivavad ja pudenevad maha. Suurem osa oksi paikneb tüve ülemises osas ehk ladvas, seal on valdavad elusad oksad Tüve alumine ehk tüükaosa on suhteliselt oksavaba. 3.Selgita mille poolest on erinevad oma kvaliteedilt tüükapalk, keskpalk ja ladvapalk (joonis)? Tüükapalk tüve oksavaba tüükaosa, kasutatakse nn. pu...
1.Milliseid metsamaterjalide sortimente saadakse tüve tükeldamisel? Saepalk – tooraine saematerjalivalmistamiseks Spoonipakk – tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu – tooraine tselluloosi ja paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast. Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi. 2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on? Puu ladvaosas on elusad oksad, mille okkad või lehed toodavad päikesevalguse abil orgaanilist ainet. Tüve alumised oksad, mis ei saa piisavalt valgust kuivavad ja pudenevad maha. Suurem osa oksi paikneb tüve ülemises osas ehk ladvas, seal on valdavad elusad oksad Tüve alumine ehk tüükaosa on suhteliselt oksavaba. 3.Selgita mille poolest on erinevad oma kvaliteedilt tüükapalk, keskpalk ja ladvapalk (joonis)? Tüükapalk – tüve oksavaba tüükaosa, kasutatakse nn. pu...
17 TOLERANTSID KOMPLEKSETELE GEOMEETRILISTELE OMADUSTELE Üldist Suur osa masina osasid nagu võllid, raamid jne on kujutavad lihtsate geomeetriliste elementide summana. Selliste geomeetriliste elementide, sirgjoon, tasapind, silinder ja koonus, tolereerimise põhimõtted olid käsitletud eespool. Siiski on mitmeid osade tüüpe, mille geomeetria on keerulisem. Laiemalt kasutatavad on keermed, nuutvõllid ja hammasrattad. Kuivõrd need elemendid on laialdase kasutusega ülepiiride on nende standardne käsitlus eluliselt vajalik. Keermed, põhiparameetrid, tolerantside järgud. Keermed on standardiseeritud juba kaua aega ning standardid käsitlevad: - baasprofiili, põhimõõtmeid; - tolerantsid; - mõõtmise süsteem ja kaliibrite tolerantsid. Masinaehituse on rakendatud mitmeid keermetüüpe, mis erinevad eelkõige keerme profiili poolest. Põhiliseks on meeterkeere
Joonistel 116a,b,c on näidatud viilikäepideme otsapanekut ja ära võttu. Viilisaba otsapaneku ja äravõtmise näited. joon. 116 Joonisel 117 on kujutatud käepidet, mida on võimalik panna erisuguste mõõtmetega viilide otsa. Kõvast puidust kehas 1 on karastatud ja seestpoolt kahest otsast keermetatud puks 3. Viili 2 otsa keeramisel lõikab see viili sabale mõned keermed, millest piisab käepideme kindlaks liitmiseks viiliga 1.7.3. Viili vastupidavus, nürinemine ja taastamine. Viili nürinemisel muutuvad tema hambad väiksemaks ja kaotavad võime lõigata metalli. Hammaste nürinemisest annab märku see, et suureneb jõud, mida lukksepp peab rakendama metallikihi eraldamiseks detaililt. Kulunud viil läigib. Viili lõikevõime sõltub niihästi töödeldavast materjalist kui ka viili enda ja tema hooldamise kvaliteedist.
Kadrintali lähedal, Narva uulitsa korval." Vajalised ehitused olid platsil tehtud, ruumikas tribüün kõlaseinaga püstitatud, suur hulk istekohti pikkadel pinkidel, telgid karastavate jookide jaoks, mitmed sissekäiguväravad paigaldatud ning pärgade jalippudega pidulikult ehitud. Proovi juhatas sisse üldkooride juhi J.Kappeli kõne. Peaproov pidi näitama ,,kuidas üksikud healed ja üksikud koorid kokku sünniksid ja kas kõik keermed annaksid kokku punuda ilusaks paelaks ja selgeks mõnusaks lauluks." Esimene pidupäev Juurdunud traditsiooni kohaselt algas esimene pidupäev pasunakooride mänguga eesti kirikute ja raekoja tornist. Rongis asuti loositud järjekorras: eesotsas sammus rongitalitaja ,talle järgnesid lipukandjad Vene riigi, Eestimaa kubermangu ja Tallinna lippudega. Siis tulid auliikmed, kõnepidajad, pidutoimkond ja kaks orkestrit.
nende ühise telje ümber tekitatakse liites telgjõud, mis surub liidetavad detailid kokku. 3. Nimetada keermesliidete eelised ja puudused. Eelised: 1. Koostamise ja lahtivõtmise MUGAVUS:· suhteliselt väikese väärtusega pöördemomenti kasutades on võimalik saada suhteliselt suure väärtusega kinnitusjõudud (poldi telgjõudu); · keermesliite koostamisel kasutatakse standardseid tööriistu; · võimalus kinnitada liidet igas asendis, sest keermed on isepidurduvad; 2. Standardsete komponentide lai VALIK 3. Madal MAKSUMUS laia leviku tõttu on keermesliidete komponendid ning ka vastavad tööriistad odavad. Puudused: 1. LUKUSTAMISE vajadus tsükliliste koormuste korral valesti konstrueeritud ja/või koostatud keermesliide võib tsükliliste koormustekeermesliide võib tsükliliste koormuste (vibratsiooni) toimel lõdveneda; 2. Suur PINGEKONTSENTRAATORITE hulk, mis eeldab erimeetmete kasutamist tsükliliste
7), kus näiteks pöörlevat teimikut koormatakse paindekoormusega. Nii tekib pöörlev paine ja sellest muutlik-korduvad pinged (Sele 2.8; teimik kinnitatakse masinasse ühest või mõlemast otsast). Koormata võib ka tõmbe- survekoormusega või korduva väändekoormusega. katsekeha Sele 2.7. Väsimuskatsemasin. Väsimuspiiri eksperimentaalseks leidmiseks on vaja 8 ... 12 ühesugust siledat või kontsentraatoritega (sooned, astmed, keermed jms) katsekaha. Esimest katsekeha koormatakse vahelduva pingega ligikaudu 0,8Rm (Rm – tugevuspiir) ja määratakse pingetsüklide arv kuni katsekeha purunemiseni. Järgmised koormused valitakse nii, et pinged 6 ... 8 katsekeha kasutamise juures väheneksid ligikaudu ühesuguste vahemike järel. Saadud tulemuste alusel ehitatakse väsimuskõver (Sele 2.10). Väsimuskõveraga sarnane kahjustuskõver iseloomustab maksimaalset pinget, mille mõjudes antud tsüklite
Sel juhul pressised lükatakse peale eelpaagutust otsekohe teise tsooni ilma, et pressiseid ahjust välja võetaks ja õhuga kokku puutuks. Värsked pulbri pinnad on väga aktiivsed ja reageerivad kiiresti õhuhapnikuga ja õhuniiskusega. 2.6. Pressiste mehaaniline töötlemine Sageli on vaja valmistada kõvasulameist detaile, mille mõningaid elemente pole võimalikm pressimise teel saada (rõngassooned, pressimissuunaga risti või kaldu olevaid avad, keermed jne). Ka pärast paagutamist on raske töödelda väga kõva materjali. Lihtsamat töötlemist (lõigata, faasida jne) saab teha ka kautsukiga 25 plastifitseeritud toorikutel (ilma eelpaagutuseta toorikutel). Seepärast kasutatakse vajadusel eelpaagutatud toorikute mehaanilist töötlemist (terimine, teemantkäiadega lõikamine, puurimine, freesimine). Selleks toorikuid kuumutatakse vesiniku o
Mõõdud sõltuvad kasutatava püstoli standardist Püstoliklambrid Kasutatakse erinevate materjalide kinnitamiseks: Polsterdustöödel Tagaseinte, sahtlipõhjade kinnitamisel Nimimööt on Jala kõrgus Laius Traadi läbimõõt Meeterkeermega poldid ja mutrid Kasutatakse erinevate konstruktsioonielementide kinnitamiseks Nimimõõt : keerme lääbimõõt, pikkus Keermed : M4, M5, M6, M8, M10 Eurokruvid Kasutatakse erinevate toodete monteerimiseks Eelis – avad saab puurida puurpingis Puuri läbimõõt 5mm Vastandina puidukruvile on vaja ette puurida peenema puuriga, mis masinpuurimisel kergesti murdub Furnituur korpuste monteerimiseks Kilpmööbli koostamiseks on vaja töötatud väga erinevaid süsteeme Montaazkruvid Kruvitõmmitsad Ekstsentriktõmmitsad .
käsirattaga. Eboniittihend moodustab klapi ja on tihendatud nahkrõngastega ja survemutriga kokku surutud. Vene ballooni ventiili külgtahul on ringsoon, milles paikneb tutsi tihend. Tihend on nahast või pehmest materjalist ja sinna surutakse atsetüleenireduktori sissevoolututs. AGA balloonidel on ventiilis ava, milles on paremkeere, mille sisse läheb atsetüleenireduktori kinnitusmutter. Ventiili keermed omavad vasakpoolset keeret, mille tulemusel seab võimatuks nende paigaldamise teistele balloonidele. Propaani-butaaniballoonide ventiilid on teraskerega. Seal asub torukujuline kumminippel. Kumminippel on asetatud klapile ja spindlile ning mutriga on nad kokku surutud. Propaan- butaaniballoonide ventiilid omavad samuti vasakkeeret, seega on vasakkeermega kõik põlevgaase omavate balloonide sulgeventiilid. Surugaasireduktorid.
ventiilis või kulunud pumbas. Viga tuleb parandada. Õhu väljalase süsteemist toimub selliselt, et pumbaga sooritatakse kiireid pumpamisliigutusi samal ajal kui ventiili abil teostatakse suunamuutus. Mõne tagasitõmbeliigutuse järel on õhk eemaldatud. Süsteemis kasutatakse tavalist hüdraulilist või mootoriõli (viskoossusklass SAE 5). TORU KINNITUSE KONTROLLIMINE Hoidepea kinnitusmutrite ja -tappide keermed tuleb üle kontrollida. Kui need on kulunud, tuleb detailid välja vahetada. T ASANDUSHÖÖVEL Tasandushöövel puhastatakse ja pühitakse puhastusvahendiga puhtaks. Kui tasandushöövli terad on nürid, tuleb neid teritada. Peale teritamist kontrollitakse mahalõigatud laastu paksust. See peab olema 0,3-0,4 mm. Tasandushöövli sisedetailid puhastatakse ja õlitatakse. KUUMUTUSPLAAT Gaasiga kuumutatav kuumutusplaat puhastatakse messinghaIjaga või terasvillaga j a
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
