. . . . . . . . . . . . . . . . .24 1.6. Monroe® Ride Leveller . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .24 1.7. Monroe® Level Light . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .25 1.8. Monroe® Van Magnum . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .25 1.9. Monroe® Magnum . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .26 1.10. Monroe® vedrud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .27 1.11. Monroe® vedrupallid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .27 vedrustus SISUKORD 1.12. Monroe® eritooted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .28 1.12.1.Monroe® PK-komplekt (Protection Kit) . . . . . . . . . . .
Jõuülekandeis on kasutusel põhiliselt rull- ja hammasketid. Rullketid võivad olla ühe-, kahe- või kolmerealised. 64. Vedrud. Liigitus ja kasutusalad. Konstruktsiooni järgi eristatakse keerd- lame- (ehk leht) ja torsioonvedrusid. Keerdvedrud liigitatakse silinder- koonus- kujuvedrudeks Ning tasandilisteks spiraalvedrudeks. Keerdvedrude hulka loetakse ka rullvedrud ning suuri jõude taluvaid taldrik ja rõngasvedrusid. Vedrusid kasut. löökide ja vibratsioonimõju leevendamiseks mehaanilistes jõudude ja momentide tekitamiseks ning käivitusenergia akumuleerimiseks Tõmbe-, surve- ja väändevedrud (keerdvedrud) 65
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr: 18 TO: VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrupendli vabavõnkumise perioodi sõl- Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala, anum tuvuse uurimine koormise massist ja vedru veega. jäikusest. Vedrupendli sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määramine. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Lihtsamaks võnkumise liigiks on harmooniline võnkumine. Antud töös on selleks võnkumiseks vedrupendli vaba võnkumine õhus. Vedru otsa riputatud koormis on tasakaaluasendis siis, kui temale
Alused võivad olla jäigad ja elastsed. Jäikadeks alusteks on raamid ja karbid summutamisega vineerist, kõvast puitkiudplaadist, tisleriplaadist, painutatudliimitud osadest. Summutites õhu paremaks ventileerimiseks on läbivad avad diameetriga 20...25 mm, omavahelised avade kaugused 200...300 mm. Elastseteks alusteks on võrgulised kummilintide või vedrudega raamid ja karbid. Kummilindid asetatakse nii, et nende telgede vahekaugused oleks 130...150 mm. Vedrud paigaldatakse niiviisi, et nende tsentrite vaheline kaugus moodustuks 80...100 mm. Pehmete elementide vetruvateks osadeks on kokkusurutavad vedrud, vedruplokid, elastsetest materjalidest kattega või asendatavad padjad käsnkummist või penopolüuretaanist. Tugitoolid, toolid ja tumbad liigitatakse jäikadeks, poolpehmeteks ja pehmeteks. Pehmuse määravaks teguriks on iste. Jäikadeks on toolid ja tugitoolid punutud istmetega,
ja tagatelje vahel? 1. Mida rohkem kaalu ümber jaotub, seda väiksem on summaarne sidestustegur 2. Kui kaalu ümberjaotumine on näiteks suurem esiteljel on auto teoreetiliselt alajuhitavusele kalduv kui kaalu ümberjaotumine on suurem tagateljel siis ülejuhitavusele kalduv. Mis mõjutab kaalu ümberjaotumise kiirust? 1. Sõiduki inertsimoment vastava telje suhtes mille ümber kaalu ümberjaotumine toimub 2. Amortisaatorid 3. Vedrud ja stabilisaatorivardad mõjutavad kere liikumise amplituuti ja kiirust Kaalu ümberjaotumisest tingitud kurvi sisemiselt rattalt ära võetud kaal on võrdne kurvi välimisele rattale juurdepandud kaaluga Summaarne kaalu ümberjaotumine : Wt = Flat* Hcg/tr tot Vedrustatud massi kaalu ümberjaotumise saab jagada omakorda kaheks: 1. Geomeetriline kaalu ümberjaotumine Jõud lähevad läbi vedrustuse hoobade 2. Elastne kaalu ümberjaotumine
... 3 4. Torsioonvedrustus ...................................................................................... 3 1. VEDRUSTUSSÜSTEEM 1.1. vedrustussüsteem Vedrustussüsteem on mehhanism, mis ühendab rattaid sõiduki raami või kerega. Vedrustussüsteem kannab sõiduki koormust (massi) ühtlaselt üle maapinnale (teele) ja leevendab teekonaruste poolt tekitatud sõidukikere kõikumisi, parandab sõidumugavust ning tagab kontrolli sõiduki üle. 1.2. vedrustuse osade põhifunktsioonid Vedrud & - Need elemendid kannavad sõiduki raskust, põikstabilisaator aidates hoida õiget kereasendit tee suhtes (kõrgust). - Vedrude funktsiooniks on ka teekatte ebatasasustest ülesõitmise pehmendamine. Hoovastik & kinnitused - Nende elementide põhifunktsiooniks on veojõudu ülekandmine tee ja sõiduki vahel ning rataste õige asendi säilitamine kere suhtes. Puksid - Elemendid, mis takistavad rehvide ja tee poolt tekitatud müra kostumist kabiini.
Sidurikahvel lükkab omakorda lahutusmuhvi vastu sidurikorvi diafragma vedrusid. Nende kaudu liigutatakse surveplaati sidurikettast eemale, mis oli ennem dihedalt selle vastus. Nüüd siduriketas on vabalt ja mootori väntvõlli küljes olev hooratas ei tõmba teda kaasa ja vastavalt ei toimu pöördemomendi edasikandumist käigukasti ja sealt edasi ratastele. Vastupidise tegevusega toimub siduri ühendamine. Sidurikorvi ehitus Sidurikorv koosneb neljast põhiosast: surveketas, vedrud, sidurikorv (korpus), lamellid ning see kinnitub hoorattale. ,,Pehmeim" ehk sujuvaim sidur on diafragma tüüpi. Ühtlasi sel on lühim siduri vabastusmaa. Taldrikvedruga lahenduse (diafragma) ja keerdvedrudega lahenduse erinevused. Taldrikvedruga lahendus ei vaja lisahoobasid ja reguleerimist, on kompaktsem, kergem, saab kujundada tööks nii tõmbele kui survele, siduri liikumismaa on väiksem, kuni piirkulumise saavutamiseni ei vähene siduri poolt ülekantav pöördemoment
Analoog MB Airmaticuga. Õhkvedrustuse eelised. · Õhkvedrustus tagab pehmema ja seega mugavama sõidu. · Õhkvedrustusega on võimalik seadistada sõiduki kõrgust, samuti vedrustuse jäikust ja dünaamilisust. · Veokite puhul saab tagada mugavama laadimise, saab masinat vajadusel alla poole lasta. Õhkvedrustuse puudused. · Õhkpatjade töökindlus - õhkpadjad on palju õrnemad ja võivad lihtsamini puruneda, kui tavalised vedrud. · Õhutorude/voolikute purunemise oht kuna verdustust on võimalik seadistada erinevale kõrgusele, siis selle seadistamise puhul peavad õhutorud/voolikud taluma erinevaid paindeid ja pingeid, mistõttu võivad need kergemini puruneda. · Kompressori töökindlus kuna padjad võivad ajapikku hakata lekkima, siis peab kompressor pidevalt töötades tagama vajaliku rõhu, selle pärast peab kompressor taluma raskeid koormusi.
6.1 Igapäevane teenindamine 6.2 Esimene tehniline teenindamine 6.3 Teine tehniline teenindamine 7. Kardaan ja peaülekande määrimine 10 8. Kardaanülekande, peaülekande, diferentsiaali ja pooltelgede peamised rikked 11 9. Tagasilla erinevate agregaatide tööpõhimõte 12 9.1 Vedrud 9.2 Amordisaatorid 10. Tagasilla demontaaz 13 11. Jääkresursi määramine 14 12. Vahetatavad detailid 15 13. Kummipukside vahetamine 15 14
Kui mootoris on jõumoment väike ja mõlemad kettad pöörlevad võrdse kiirusega siis õli pääseb juhtratta labade vahelt läbi takistuseta,kui aga turbiiniratta pöörded vähenevad võrreldes pumbaratta omaga siis õli mis turbiini ratta labadelt tagasi paiskub püüab reaktorratast pöörlema panna vastassuunas liikuma panna,aga seda takistab vabajooksu sidur.Sellega tekitaksegi lisajõumoment.(Reaktiivjõud)' Siduri võimendi Veoautodel kus siduri mehanismi vedrud on tugevad ei piisa jalajõust et sidurit lahutada. See on segaajam hüdro pneumo kus toimib suruõhk mis on veoauto paloonides ja juhib jalaga peasilindris Rikke tunnused Sidur libiseb: · viimasel käigul sõites kaasipedaali järsul vajutamisel mootori pöörded kasvavad aga kiirus ei kasva. · Kuumenemisel tekib friksoonkatete lõhna. · Vabakäigu puudumine. · Siduri ketas kulunud · Oli sattumine siduri ketastele. · Siduri korvi vedrud väsinud
Metallid Alumiinium kööginõud, konservikarbid elektrijuhtmed peeglid auto- ja lennuki osad värvid Raud tööriistad kööginõud ehitusmaterjalid (traat, torud, vedrud jne) magnetid Vask elektrijuhtmed ehted, märgid peenraha tööriistad Kuld/Hõbe ehted nõud elektrijuhtmed Plii akud bensiin tikud kuulid/haavlid Sulam metallide kokkusulatamisel saadud vastupidavam paremate omadustega materjal Teras, Malm Messing duralumiinium pronks
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 15 TO: VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE Töö eesmärk: Vedrupendli sumbumatu Töövahendid: Vedrud, koormised, ajamõõtja, vabavõnkumise ehk omavõnkumise joonlaud, kaalud, anum veega. perioodi uurimine sõltuvalt koormise massist ja vedrujäikusest. Vedrupendli sumbuva vabavõnkumise korral sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määramine. Skeem Vedru omavõnkeperioodi sõltuvus koormise massist ja vedru jäikusest
Üldiselt võttes on vedru omadused peale 5 aastat kasutusaega või 100 000km läbimist halvenenud sedavõrd, et on soovitatav need välja vahetada. Hea on teha seda tööd koos amortisaatorite vahetusega, kuna sageli on osa tööd ühist. Ka annab üheaegne vedrude ja amortisaatorite vahetus maksimaalse tulemuse auto sõiduomaduste parandamisel. Et saada vedru vahetamisel õige tulemus, tuleb vedrusid alati vahetada paarikaupa (korraga tuleb vahetada ühel sillal kõik vedrud). Kuna tihti osutub vedrude vahetus oskusi nõudvaks ja isegi ohtlikuks tööks soovitame nende vahetuseks pöörduda kogemustega autoremondiettevõttesse, kellel on vastavad tööriistad ja oskused. Murdunud või lihtsalt vananenud vedrud halvendavad juhitavust ja võivad olla ohtlikud. Vananenud vedrudega efektiivsus pidurdamisel ja suunamuutusel halveneb, kuna vedru ei ole võimeline piisavalt vastu võtma tekkivaid jõude. Kui auto tagaosa vedrud ei toeta piisavalt
Tähtsamad sulamid Rauasulamid: Malm (Fe+üle 2% C), habras, raskesti töödeldav (pliidirauad) Teras (Fe+alla 2% C), hästi töödeldav (mitmesugused tööriistad) Eriterased (Fe+ mitmesugused legeerivad lisandid), eriomadustega • Roostevaba teras (+Cr), tööriistad, noad, käärid jm. • Damaskuse teras (+W+Al+Si), relvad • Samuraiteras (+Mo), mõõgad, • Hadfieldi teras (+ üle 12 % Mn), seifid, trellid, roomikud) • Rootsi terased (+V), tööriistad, autoteljed,-vedrud, zilett Vasesulamid: Pronks (+Sn), skulptuurid, medalid, seadmed Messing e. valgevask (+Zn), veekraanid, masinaosad, vaskpillid Uushõbe (+Ni+Zn), ehted, lusikad, kellaosad, metallraha Melhior (+Ni+Fe+Mn), mündid, ehted, lauatarbed Alumiiniumisulam: Duralumiinium(+Mg+Mn+Cu), (kerge ja tugev),lennukiehitus Elavhõbedasulam e. amalgaam: hõbeamalgaam (+Ag), kasut. hammaste plombeerimisel
Briti lennukid heidsid alla 8000 tonni relvi ja lõhkeainet. · 800 Briti salaagenti hakkasid õpetama vabadusvõitlejaid. · Vabadusvõitlejad saavad ülesandeks viia üle riigi rivist välja teed, raudteed ja sidekeskused, kui liitlasväed alustavad Normandias pealetungi. · 1944. aasta 6. juuniks on vabadusvõitlejad sõjaks valmis, kui liitlaste väed Normandias maabuvad, raputavad Prantsuse raudteed kõikjal plahvatused. Vedrud, sillad ja rööpad lendavad õhku.See aeglustab Saksa vägede rindele jõudmist ja annab aega liitlasvägedele. · Surmahoop antakse 15. augustil 1944. aastal, kui 150 000 Ameerika, Briti ja Vaba Prantsusmaa sõdurit maabub Prantsusmaa lõunarannikul. Sakslaste vasturünnak jookseb liiva ja järgneva nelja nädala jooksul kihutatakse okupatsioonivõimud maalt välja. Prantsusmaa oli taas vaba. · Umbes 100 000 prantslast ohverdas end vabaduse eest
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Mihkel Matson Teostatud: Õpperühm: IATB11 Kaitstud: Töö nr: 18 OT allkiri: VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala, anum veega Skeem Töö käik Võnkeperioodi sõltuvus koormise massist 1. Kaaluge koormised (3...5 tk.). 2. Mõõtke iga koormisega vedru pikenemine l. 3. Arvutagevalemist (1) vedru jäikus k ja valemist (3) omavõnkeperiood T0 ning nende vead. 4. Määrake iga koormisega vedrupendli võnkeperiood T ja tema viga
ja 30 alaliselt tegutsevad purskkaevud. o Geisrite veejoa keskmine kõrgus: 75 cm o Maapind on täis purskelõõre ja kristalsest soolas koonuseid ning ainus siin leiduv vesi on see, mis maapinnast välja purskub. EL Tatio http://www.youtube.com/watch?v=Nu4VMdItqnE Yellowstone'i rahvuspark o Yellowstone'i rahvuspark on koduks umbes 10 000 terminitele ja funktsioone on üle 500 100 ja need on pursked. o Pursked on kuumad vedrud, mis purskavad perioodiliselt. o Vulkaanipursked on tingitud ülekuumenenud maaalusest veest. o Pindala: 9000km o Geisri ,,Old Faithful" veesamba kõrgus: kuni 60 m o Geisrite vanus: 600 000 aastat o ,,Old Faithful" on Yellowstone'i kuulsaim geiser, ta purskab iga 90 min järel võimsa 60 m vee ja auru joa. o Veelgi vägevamani purskab maailma kõrgeima joaga geiser ,,Steamboat". Yellowstone http://www.youtube.com/watch
“Valge kuld” (Au+Ni+Cu) Ehtekuld (Au+Cu) Ehtehõbe (Ag+Cu) Sulami tihedus on kergemate lisandite tõttu Duralumiinium (Al+Cu+Mn) - lennuki materjal, väiksem kui puhtal metallil tugev kui teras, kergem kui alumiinium “Kuju mäluga” sulam (Ni+Ti) - intermetalliit, kuumutamisel taastab esialgse kuju, nt vedrud Puitteras (Fe+Ni+Cr) - halb soojusjuht, nt pottide, pannide sangad Austria habemeajamisteras (Fe+C+Ag) Valgeplekk - tinatatud plekk, nt konservikarbid
6. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus, mille suunda näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus (B-vektor). 7. Solenoid on kõrvutiasetsevatest keerdudest koosnev juhtmepool. 8. Kruvireegel ja parema käe rusikareegel. 9. Püsimagnet on magnet, mis on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. 10. 1-juhtmekeerd 2-keerdude ühine telg 3-harjad 4-vedrud 5-kontaktrõngas 6-püsimagnet Ülesanded:
Vedrustus süsteem kannab sõiduki koormust(massi) ühtlaselt üle maapinnale (teele) ja leevendab teekonaruste poolet tekitatud sõidukikere kõikumis , parandab sõidumugavust ning tagab kontrolli sõiduki üle. 2. Vedrustuse põhilised osad · Vedru · Põikistabilisaator (valikuline) · Hoovastik · Puksid /kinnitused · Amortisaatorid 3. Vedru · Olemata selllest,kas tegemist on keerd-,kummi-,leht,õhk või torsioonvedrudega,on just vedrud need,mis üksi kannavad sõiduki raskust ja hoiavad õiget kõrgust sõiduki ja teepinna vahel. 4. Milline on vedrude ja amortisaatorite koostöö? Pärast liikumisenergia salvestamist vedru poolt kompresioonil teel püüab vedru pikenedes seda energiat uuesti vabastada.See põhjustab sõiduki kiire liikumise ja muudab sõiduki ebastabiilseks ning sõitmise äärmiselt õhtlikuks ja ebamugavaks.Selle vältimiseks on süsteemi paigaltatud amortisaator.
Sele 8.6 Kolmekambriline siiberventiil Sele 8.7 Viiekambriline siiberventiil 85 Tallinna Tööstushariduskeskus Suunaventiilid Sellist ventiili nimetatakse Pneumaatiline ja hüdrauliline juhtimine kolmekambriliseks ventiiliks. Magnetite korpustele toetuvad vedrud 6 hoiavad neutraalolekus siibrit 8 keskmises asendis. Kõnealused magnetid on varustatud ka käsijuhtimisega 7, mille abil on lihtne testida ventiili funktsioneerimist Mehaaniline ja käsijuhtimine Sele 8.9 Pneumaatiline- (ülemine) ja hüdrauliline juhtimine Selel 8.8 on toodud käsitsi hoovaga juhitav siiberventiil. Kuna siiber on Siibri juhtimine toimub juhtimissilindri 2
Pilet 1. 1. Auto üldehitus. Auto üldehituse alla kuulub: 1) Mootor 2) Shassii a) Põhi , alus koosneb: kandekere, esisild , tagasild, rattad, vedrud, amortisaatorid b) Juhtimismehhanismid - * Rool * Sõidupidurid * Seisupidur ehk käsipidur 3) Jõuülekanne a) sidur b) käigukast suurendab rataste veojõudu kiiruse arvel c) autokere 2. Auto valgustus ja signalisatsiooniseadmed Kaug- ja lähituled, need on põhilaternad. Ääretuli märguandeks teistele autodele, nendega ei sõideta. Suunatuled suuna näitamiseks, merevaigukollast värvi.
5)tehnoloogilised (põllutöömasinad, metallipingid) 6)Kontrollerid ja juhtmasinad (andurid, ajamid) 7)Infot töötlevad (arvuti) MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid Tehniline süsteem - komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade) Masinaelemendid võivad tööpõhimõttelt olla: 1. Mehaanilised (poldid, mutrid, võllid, laagrid, hammasrattad, rihmarattad, korpused, sidurid, pidurid, vedrud, jne.) 2. Mitte-mehaanilised (elektrilised, optilised, elektroonilised, jne.) 3. Lõimitud, s.t. tööpõhimõttega osi (andurid, muundurid, ajamid) Masinaelement võib olla: 1. Detail, s.t. osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta (polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) 2. Koost või grupp, s.t. kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) 3. Sõlm, s.t. detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide, jne.)
Kui auto liigub aeglasemalt kui 25 km/h, siis ei ole ta auto. Autoks loetakse ka elektrikontaktliidetega rööbasteta sõidukit. Üldehitus Mootor: Ülesanne on muuta vedelkütuse põlemisel tekkinud soojusenergia mehhaaniliseks energiaks. Mootori üldehitus: 2 mehhanismi: väntmehhanism ; gaasijaotusmehhanism. 4 süsteemi: jaotus; õlitus; toite; elektri. Shassii: on autole aluseks või baasiks, mille külge kinnituvad kõik autoosad. 1.Alusvanker e. veermik: kandekere; sillad; rattad; vedrud; amortisaatorid. 2.Jõuülekanne: ülesanne on kanda mehhaaniline energia ratastesse. Ehitus: Sidur; käigukast; kardaan; peaülekanne; diferentsiaal-võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega; veovõllid e. rattavõllid. 3.Juhtimismehhanismid: rool; pidurisüsteem(sõidupidur); käsipidur. Auto kere: turvis e. luukere; mootorikate. Väntmehhanism: ülesanne on silindrid liikuma panna. Ehitus: silindriblokk; jahutussärk;
Tallina Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 18 TO: Vedrupendli vabavõnkumine Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrupendli vabavõnkumise perioodi sõltuvuse uurimine. Vedrud, koormised, ajamõõtja, Vedrupendli sumbusvusteguri ja mõõteskaala, anum veega logaritmilise dekremendi määramine. Skeem: 3.Katseandmete tabelid Tabel 3.1 Võnkeperioodi sõltuvus koormise massist ja vedru jäikusest Katse m± l ± (l), T ± T, T2 ± T2, k ± k, T0 ± N t ± t, s nr. m, g cm s s2 N/m T0, s
ja suruketta (2) siledaks töödeldud pinnad. Sidurikorv (21) ühendab surveketta (2) hoorattaga (1). Seetõttu pöörlevad nad ühise tervikuna. Siduri veetav osa on hõõrdkatetega (3) siduriketas (5). See asub sidurivõlli (9) nuutidel. Sidurivõll (9) on ühenduses käigukastiga. Siduriketta (5) rummu (10) ja sidurivõlli (9) nuutliide lubab neil ühiselt pöörelda, kuid ei takista siduriketta (5) nihkumist sidurivõlli (9) telje sihis. Sidurikorvi (21) vedruhoidjasse (16) on mahutatud vedrud (14). Need vajutavad surveketta (2) vastu veetavat siduriketast (5) ja veetava ketta (5) vastu hooratast (1). Ketaste kokkusurumine tekitab hõõrdemomendi, mis võimaldab kanda mootori pöördemomenti edasi jõuülekandele. Auto peatamiseks tuleb mootor jõuülekandest eraldada, s. t. sidur lahutada. Siduri mehaanilise ajami osad on tugede ja poltidega lahutuskäpad (7), viimik (12), lahutushark (17), varras(tross) ja pedaal. Käpad (7) on liigendühendatud korvi (21) külge
Ilma mnda hammakat blokeerimata on prdemomendi edasikandmine vimatu. Kahekordne planetaarlekanne 1.kroonratas 2.kitsad sat. hammakad 3.laiad sat. hammakas 4.suur pikeseratas 5.vike pikeseratas 6.kaasavedaja Kroomrattaga on henduses ainult suurema pikeseratta sattelliit. Vikesele pikeserattale kantakse jud laiade satelliit ja kitsaste satelliit hammakate kaudu. VABAJOOKSUSIDUR A-rull-tpi vabajooksusidur B-nukk-tpi vabajooksusidur 1.vlisvru 2.rumm Sidur. siduritrummel rngastihend kolb vedrud vedrude tugiplaat stopperrngad ketaste tugiplaat vedav ketas veetav ketas taldrikvedru surveklapi kuullaager siduri rumm Planetaarlekandes kasutatakse mitmekettalisi lis ttavaid sidureid. Siduri olulisteks osadeks on kettad,mis on kaetud hrdkattega. Ketaste kokkusurutud asendis on sidur sissellitatud. Siduri sissellitamiseks antakse lisurve siduri ja kolvi vahele,ning surveklapi kuul surutakse lisurve toimel tihedalt oma pesasse. lisurve
kasutatakse röntgenikiiretorude akendena. Selle väikesed lisandid muudavad vase oluliselt jäigemaks. Sulam leiab kasutamist tööriistade valmistamiseks (plahvatusohtlikeks rakendusteks). Berülliumi sulamitel on mitmed unikaalsed omadused, mille tõttu on parimad kellavedrud valmistatud berülliumisulamist. Elemendi, ühendite kasutusalad: · röntgentoru aknad · lennukipidurid · golfikepid · (kella)vedrud · sädemevabad tööriistad · sulamid · raketikütus Berülliumi lahustavad ühendid on inimesele ohtlikud, samuti on mürgine berülliumisulamite mehhaanilisel töötlemisel tekkiv tolm. 6 Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Ber%C3%BCllium http://tera.chem.ut.ee/~peeter/Loeng/YK2/l4.pdf http://www.eu-youth.net/projects/keemia/index.php? sisu=elemendid&element=be http://www.miksike
jaoks ideaalsel viisil. 1.2 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustussüsteemide ehitusele Tavaline vedrustus - Sellise variandi korral ei ole amortisaator osa vedrustussüsteemi kandestruktuurist. See tähendab, et isegi kui amortisaator on täielikult läbi kulunud või lausa puudub, saab autoga ikkagi töökotta sõita ja probleemi lahendada. Sellisel juhul jääb rataste asend ning sõiduki kere ja teepinna vahe samaks. Tavalise vedrustuse puhul on vedrud ja amortisaatorid paigaldatud alati eraldi nagu kaks erinevat üksust. Sellise vedrustussüsteemi juures kasutatavaid amortisaatoreid nimetatakse tavalisteks amortisaatoriteks. Nende amortisaatorite kõige levinumad paigaldusviisid on: - Silm / silm tüüp - Silm / vars tüüp - Vars / vars tüüp - Vars / risttapp tüüp MacPherson vedrustus - MacPherson vedrustus on Euroopa päritolu autode juures kõige levinum esivedrustus. Süsteem koosneb peamiselt vedru ja amortisaatori kombinatsioonist
5. Vooluga juhe magnetväljas Vooluga juhe avaldab magnetväljale orienteeruvat mõju. Vooluga juhtme magnetväljas pöördub magnenõel juhtmega risti (Oerstedi katse). 6. Selgita, kuidas töötab elektrimootor Alalisvoolumootori pöörlev osa ehk rootor sisaldab juhtmekeerde, mis on sümmeetrilised rootori pöörlemistelje suhtes. Juhtmekeerud lülituvad kordamööda vooluringi läbi grafiitvarraste, mida nimetatakse harjadeks. Vedrud suruvad harjasid vastu rootori kontaktrõngast. Kontaktrõngal paiknevad vaskplaadid on juhtmekeerdude otsteks. Vooluringi osaks on parajasti just see juhtmekeerd, mille plaadid on kontaktis harjadega. Rootor koos oma juhtmekeerdudega paikneb püsimagneti magnetväljas. 7. Kirjuta vasaku käe reegel Vasak käsi tuleb asetada nii, et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu
valmistamiseks. Be õhuke leht on röntgenikiirtele läbipaistev ja kasutatakse röntgenikiiretorude akendena. Selle väikesed lisandid muudavad vase oluliselt jäigemaks. Sulam leiab kasutamist tööriistade valmistamiseks (plahvatusohtlikeks rakendusteks). Berülliumi sulamitel on mitmed unikaalsed omadused, mille tõttu on parimad kellavedrud valmistatud berülliumisulamist. Elemendi, ühendite kasutusalad: röntgentoru aknad lennukipidurid golfikepid (kella)vedrud sädemevabad tööriistad sulamid raketikütus Berülliumi toime inimorganismile Berülliumi lahustavad ühendid on inimesele ohtlikud, samuti on mürgine berülliumisulamite mehhaanilisel töötlemisel tekkiv tolm. 6 Kokkuvõte Referaadi koostamine Berülliumi kohta andis detailse ülevaate selle elemendi iseloomust. Informatsiooni otsides tulid ette mitmed keemilised ning
kerega. Vedrustussüsteem kannab sõiduki koormust (massi) ühtlaselt üle maapinnale (teele) ja leevendab teekonaruste poolt tekitatud sõidukikere kõikumisi, parandab sõidumugavust ning tagab kontrolli sõiduki üle. Vedrustuse põhikomponendid: · 1) Vedru · 2) Põikstabilisaator (valikuline) · 3) Hoovastik · 4) Puksid/kinnitused · 5) Amortisaatorid Olenemata sellest, kas tegemist on keerd-, kummi-, leht-, õhk- või torsioonvedrudega, on just vedrud need, mis üksi kannavad sõiduki raskust ja hoiavad õiget kõrgust sõiduki ja teepinna vahel. Vedru neelab ja hoiab sõiduki kere ja tee vahelisest liikumisest tulenevat energiat. Pärast liikumisenergia salvestamist vedru poolt kompressiooni teel püüab vedru pikenedes seda energiat uuesti vabastada. See põhjustab sõiduki kere liikumise ja muudab sõiduki ebastabiilseks ning sõitmise äärmiselt ohtlikuks ja ebamugavaks. Selle vältimiseks on süsteemi paigaldatud amortisaator
Kuna laud on siiski väga madal (võrreldes nt kortermajaga) toimub kokkupõrge maapinnaga kiiresti, st et kui hüpata laua pealt alla sirgetel jalgadel, siis äkisti kokkupuutel maaga alla hüppamise kiirus pidurdub aga keha kaal järsul pidurdusel suureneb. Jalgadele mõjub suurem jõud kui tavaliselt ja tekkinud pinge tõttu võib tekkida jalale põrutus või kõrgemalt hüpates isegi luumurd. Kui aga kõverdada põlvi maandumisel, siis tekib põlvedes elastsusjõud ja need toimivad nagu vedrud ning hoiavad ära valusa kokkupõrke maapinnaga.
Oleks võimalus näiteks, kus mootor veabki ainult ühte ratast ning teine pöörleb vabalt, kuid siis hakkaks auto kiirendades kiskuma. Lahenduseks ongi leiutatud differentsiaal ülekanne, kus kurvis saab üks ratas pöörelda aeglasemalt kui teine ning sirgel sõites saab mõlematele ratastele kanda jõudu. Sidur tüüpi diferentsiaal Sellist tüüpi differentsiaal on ehituselt peaaegu samasugune nagu tavaline, ainult satteliitide ja korpuse vahele on kinnitatud sidurid ning lisatud on vedrud, mis suruvad satteliite. Kui üks ratas hakkab pöörlema teisest kiiremini siis sidurid üritavad sellele vastu seista, üritavad seda takistada. Jõudu mida selline differentsiaal suudab libisemise vastu tekitada sõltubki vaid vedrude tugevusest ja sidurite hõõrdetegurist. Kui seda jõudu ületada siis käitub sellist tüüpi differentsiaal kui tavaline, milles kantakse jõud rattale, mida on lihtsam vedada. Tavaline diferentsiaal
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Erki Varandi Teostatud: 8.10.14 Õpperühm: AAVB11 Kaitstud: Töö nr. 18 OT: Vedrupendli vabavõnkumine Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrupendli vabavõnkumise perioodi sõl- Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala. tuvuse uurimine koormise massist ja vedru jäikusest. Skeem Töö teoreetilised alused. Lihtsamaks võnkumise liigiks on harmooniline võnkumine. Antud töös on selleks võnkumiseks vedrupendli vaba võnkumine õhus. Vedru otsa riputatud koormis on tasakaaluasendis siis, kui temale mõjuv raskusjõud mg on suuruselt võrdne vedru elastsusjõuga k l:
Kedagi ei tohi olla auto ees laua ja auto vahel. 4.plokikaane demontaaz ja remont Suuremosa saab alguse akuotsad ja elektri juhtmed lahti, siis jahutusvedelik välja. Eemaldatakse klapikambri kaas või kaaned. Hammasrihmad vajadusel kollektorid. Vajadusel nukkvõllid eemaldada. Eemaldatakse plokikaane poldid. Siis võetakse maha plokikaas. Visuaalselt veendutakse plokikaane tihendi pidamist, siis pressitakse lahti klapid eemaldatakse klapivedrud ja klapid. Klapid ja vedrud järjestatakse silindrite kaupa vajadusel märgitakse. Pestakse ära plokikaan. Klapid kas vahetatakse või vastavas pingis remonditakse. Klapipesad freesitakse uuesti mõõtu. Klapipuksid vajaduse vahetatakse. Klapid sooveldataksepesadesse, siis vahetatakse klapisääretihendid. Jälgitakse et klapid saaksid ühele kõrgusele sellega saavutatakseigas silindris ühesugune surveaste. Vajadusel plokikaas freesitakse siledaks soovitatavalt lihvitakse plokikaant minimaalselt. Kui
ehitusele Tavaline vedrustus - Sellise variandi korral ei ole amortisaator osa vedrustussüsteemi kandestruktuurist. See tähendab, et isegi kui amortisaator on täielikult läbi kulunud või lausa 3 puudub, saab autoga ikkagi töökotta sõita ja probleemi lahendada. Sellisel juhul jääb rataste asend ning sõiduki kere ja teepinna vahe samaks. Tavalise vedrustuse puhul on vedrud ja amortisaatorid paigaldatud alati eraldi nagu kaks erinevat üksust. Sellise vedrustussüsteemi juures kasutatavaid amortisaatoreid nimetatakse tavalisteks amortisaatoriteks. Nende amortisaatorite kõige levinumad paigaldusviisid on: - Silm / silm tüüp - Silm / vars tüüp - Vars / vars tüüp - Vars / risttapp tüüp MacPherson vedrustus - MacPherson vedrustus on Euroopa päritolu autode juures kõige levinum esivedrustus. Süsteem koosneb peamiselt vedru ja amortisaatori kombinatsioonist
Rauasulamid: Malm (Fe+üle 2% C), habras, raskesti töödeldav (pliidirauad) Teras (Fe+alla 2% C), hästi töödeldav (mitmesugused tööriistad) Eriterased (Fe+ mitmesugused legeerivad lisandid), eriomadustega Roostevaba teras (+Cr), tööriistad, noad, käärid jm. Damaskuse teras (+W+Al+Si), relvad Samuraiteras (+Mo), mõõgad, Hadfieldi teras (+ üle 12 % Mn), seifid, trellid, roomikud) Rootsi terased (+V), tööriistad, autoteljed,-vedrud, zilett • Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on alla 2% süsinikku, nimetatakse teraseks, kui süsiniku sisaldus on 2–5%, siis on tegemist malmiga. Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmis veel lisandina väävlit, räni, fosforit, mangaani jt elemente. • Eriterased ehk legeeritud terased sisaldavad lisandina mangaani, kroomi, niklit, molübdeeni, volframit jt metalle
hooned. Tavaliselt on maavärinakolle 5 kuni 15 kilomeetri sügavusel. Enamik maavärinaid juhtub laamade piiril, kus maakoore osad teineteise suhtes liiguvad. See liikumine võib põhjustada väiksemaid värinad, aga kui liikumine laamade piiril hõõrdumise tõttu takerdub, kasvab pinge, kuni lõpuks kusagil midagi järele annab. Niisugused järsud pingest vabanemised põhjustavad suure purustusjõuga maavärinat. Laamade servad lihtsalt väänduvad nagu hiiglaslikud vedrud, mis pingestuvad. Kui kokkupuutekoht annab viimaks järele, vabanevad laamad pingest ja katavad vahemaa, mis muidu oleks läbitud paljude aastatega, kõigest mõne minutiga. Niisugune äkiline liikumine tekitabki maavärina. Eristatakse: 1) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged; 2) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega; 3) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine; 4) tehnogeenset maavärinat, mida põhjustab inimtegevus(nt. veehoidlate
Sidur · Siduri abil on võimalik mootor ühendada ja lahutada jõuülekandest sujuval viisil. · Siduri töötamine põhineb kokkupuutuvate ja liikuvate pindade vahel tekkiva hõõrdejõu ärakasutamisel. · Siduri osad on: Siduri korv, siduri ketas Siduriketas · Veetav ketas (3) on terasest. · Temale on needitud kaks hõõrdkatet (1). · Katted (1) on needitud ketta laineliste plaatide (plaatvedrud) (2) külge, mis aitab sidurit sujuvalt ühendada. · Võnkesummuti osadeks on vedrud (8), mis asuvad veetava ketta rummu (6) väljalõigetes, ketas, plaat ja kaks hõõrdseibi (5). · Viimased on pigistatud ketta (3) ja rummu (6) ning ketta ja plaadi (9) vahele. · Seibide ettenähtud survejõud saavutatakse terasest reguleerlehtede (7) valikuga. · Lehed paigutatakse hõõrdseibide alla. Sidurikorv · Sidurikorv: · 1) Surveketas 2)Vedruklamber 3)Klambri kinnitusneet 4) ja 9) Rumm ja survelaagri tugirõngas 5) Sõrmed 6)Tugirõngas · 7) Taldrikvedru
professionaalsetele tantsijatele, kelle hulka kuulusid balleti suur õpetaja George Balanchine ning moderntanstu diiva Martha Graham. Algselt arendas Pilates välja matiseeria harjutused, mis olid mõeldud kõhulihaste jõu ning keha kontrolli üles ehitamiseks. Mõningad neist meenutasid keskaegseid piinamisseadeldisi. Need olid ehitatud puust ning metalsest torustikust (metal piping) , mille juurde kuulusid kas rihmarattad, rihmad, pukid ja vedrud. Ta arendas välja 20-odd seadeldised. Tema filosoofia juhtis teda arendama rektsiooni (regimen), mis ,, arendaks keha ühtlaselt, korrigeeriks vale rühti, taastaks füüsilist vitaalsust, karastaks mõistuks ning ülendaks vaimu." Pilatese põhimõtted Pilates ehitab üles jõu ja painduvuse aluse, mille abil saab luua paremini tasakaalustatud keha. ,,Pilatese põhimõtted" on kuus punkti, mis on Pilatese aluseks: hingamine, keha asetus,
Sidurikahvel lükkab omakorda lahutusmuhvi vastu sidurikorvi diafragma vedrusid. Nende kaudu liigutatakse surveplaati sidurikettast eemale, mis oli ennem tihedalt selle vastus. Nüüd siduriketas on vabalt ja mootori väntvõlli küljes olev hooratas ei tõmba teda kaasa ja vastavalt ei toimu pöördemomendi edasikandumist käigukasti ja sealt edasi ratastele. Vastupidise tegevusega Sidurikorvi ehitus Sidurikorv koosneb neljast põhiosast: surveketas, vedrud, sidurikorv (korpus), lamellid ning see kinnitub hoorattale. ,,Pehmeim" ehk sujuvaim sidur on diafragma tüüpi. Ühtlasi sel on lühim siduri vabastusmaa. Taldrikvedruga lahenduse (diafragma) ja keerdvedrudega lahenduse erinevused. Taldrikvedruga lahendus ei vaja lisahoobasid ja reguleerimist, on kompaktsem, kergem, saab kujundada tööks nii tõmbele kui survele, siduri liikumismaa on väiksem, kuni piirkulumise saavutamiseni ei vähene siduri poolt ülekantav pöördemoment
likvatsioon puudub. 9. Keevitatavuseks nimetatakse ühe- või erisuguste metallide omadust moodustada kasutatava keevitustehnoloogiaga konstruktsiooni- ja ekspluatatsiooniomadusi rahuldavat. Parem keevitada musti metalle selleparast et nii on odavam, lihtsam. 10. Elastsus on metallide omadus muuta oma kuju ja mõõtmeid välisjõudude toimel ja peale jõudude lakkamist need taastada. Elastsest materjalist peavad olema näiteks auto vedrud. 11. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. Plastse deformatsiooni käigus muutuvad metalli mehaanilised omadused: suureneb tõmbetugevus ja kõvadus, väheneb plastsus. 12. Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. 13
nihkuvad koos nendega. Liugureid hoiavad lülitatud või lahutatud asendis vedrudega fiksaatorid. Liugureid liigutab käigukangi alumine ots, mis ulatub väljalõigetesse. Käigukang asub käigukasti kaane kuulpesas. Kangi liikumist juhib kuliss. Selles on väljalõiked, mis piiravad kangi alumise otsa liikumist. Käigulukusti Liugurite iseeneslikku nihkumist väldivad lukustusmehhanismid. Kuul- või koonusfiksaatorid asuvad käigukasti kaane või karteri aukudes. Vedrud suruvad neid vastu liugurvardaid. Neutraal-asendi või sisselülitatud käigu korral surub vedru fiksaatori liuguri süvendisse. Kui käik lülitatakse sisse, tuleb fiksaator süvendist välja, võimaldades valitud käiku sisse lülitada või liugurit neutraalasendisse seada. Tihvt on lukk. Ta väldib kahe käigu üheaegset sisselülitamist. Tihvti pikkus võrdub liugurite vahekauguse ja süvendi sügavuse summaga. Järelikult on võimalik nihutada vaid ühte
Siduri vedavad osad asuvad mootori hooratta küljes. Seejuures on hooratta kettapoolne pind üks vedavaid pindu. Hooratta suur mass soodustab detailide jahutamist ja muudab siduri kompaktseks. Ühtlasi kulub hooratta valmistamiseks vähem metalli, sest siduri detailid suurendavad massi. Hooratta külge kinnitub poltidega sidurikest ehk sidurikorv, mis on stantsitud terasplekist. Selle külge kinnituvad teised siduri detailid: vedavad surukettad, survevedrud (ka lamell vedrud) ja lahutuskäpad. Vedavad surukettad valmistatakse perliitsest hallmalmist, millel on hea soojusjuhtivus. Et vedavate ketaste survejõud oleks küllalt suur, kasutatakse sidurikorvis kuni kümmet või rohkem vedrut. Ketaste hõõrdumise tõttu vedrud kuumenevad. Vedrude elastsuse säilitamiseks paigutatakse suruketaste ja vedrude vahele soojuse vastu isoleerseibid. Nüüdseks on enamus auto sidurites survevedrud koos lahutuskäppadega asendatud
tasakaalustatud kuju. Terast kasutatakse siis kui malmi tugevus pole piisav (diiselmootorid). 2.2.5 Hammas- ja ketirattad Töötavad tsüklilisel koormusel. Hamba pind peab olema sile, kõva ja kulumiskindel aga südamik võimalikult sitke. Defektid tingitud peamiselt väsimuspurunemisest või hamba otste kulumisest (ümberlülitamisel). Autotööstuses kasutatakse pindkarastatavaid eriteraseid. Pinna kõvadus 58...62 HRC, seest 30...40 HRC. 2.2.6 Vedrud Vedrud peavad olema võimalikult kerged ja kompaktsed aga samas piisavalt tugevad ja pikaealised. Ka tavalise vedruterase 54SiCr6 mikrostruktuuri saab nii parandada, et nende mass on 15% väiksem. Selleks kasutatakse kaheastmelist termomehhaanilist töötlemist. Vedrutraat kuumutatakse ca 900 °C-ni, seejärel valtsitakse algul 850 °C juures ning veelkord 750 °C juures. Alles seejärel keeratakse traadist vedrutoorik
Sidurikorv (21) ühendab surveketta (2) hoorattaga (1). Seetõttu pöörlevad nad ühise tervikuna. Siduri veetav osa on hõõrdkatetega (3) siduriketas (5). See asub sidurivõlli (9) nuutidel. Sidurivõll (9) on ühenduses käigukastiga. Siduriketta (5) rummu (10) ja sidurivõlli (9) nuutliide lubab neil ühiselt pöörelda, kuid ei takista siduriketta (5) nihkumist sidurivõlli (9) telje sihis. Sidurikorvi (21) vedruhoidjasse (16) on mahutatud vedrud (14). Need vajutavad surveketta (2) vastu veetavat siduriketast (5) ja veetava ketta (5) vastu hooratast (1). Ketaste kokkusurumine tekitab hõõrdemomendi, mis võimaldab kanda mootori pöördemomenti edasi jõuülekandele. Auto peatamiseks tuleb mootor jõuülekandest eraldada, s. t. sidur lahutada. Siduri mehaanilise ajami osad on tugede ja poltidega lahutuskäpad (7), viimik (12), lahutushark (17), varras(tross) ja pedaal
Selle tagamiseks legeeritakse teraseid lisaks kroomile nikli, molübdeeni räni ja teiste elementidega. Suurema C-sisaldusega kasutatakse klapiterastena (0,5...0,6%) kroomi (5...15%) ja räniga (1...3%) legeeritud teraseid. Mida suurem on Cr-, Al- või Si- sisaldus rauas, seda kõrgem on selle kuumuspüsivus. Kuumuspüsivuse temperatuuril 900 °C annab ca 10% Cr, 1000 °C juures aga on vajalik Cr-sisaldus juba 25%. Kuumuskindlad terased on näiteks sisepõlemismootorite vedrud, nõelad, pihustite, tõukurid, hülsid, puksid ja teised keeruka kujuga kuumust taluvad detailid valmistatakse terastest, mis sisaldavad alumiiniumi, vanaadiumi, kroomi ja molübdeeni. 1.2 Masinaehitusterased ( Nad peavad olema töökindlad, see tähendab, et nendel peavad olema kõrged tugevusnäitajad: Rm (tugevuspiir) ja ReH (voolavuspiir) või Rp 0,2 (tinglik voolavuspiir), vastuvõetav külmahapruslävi ja löögisitkus KU.)
Teras (Fe+alla 2% C), hästi töödeldav (mitmesugused tööriistad) Eriterased (Fe+ mitmesugused legeerivad lisandid), eriomadustega Roostevaba teras (+Cr), tööriistad, noad, käärid jm. Damaskuse teras (+W+Al+Si), relvad Samuraiteras (+Mo), mõõgad, Hadfieldi teras (+ üle 12 % Mn), seifid, trellid, roomikud) Rootsi terased (+V), tööriistad, autoteljed,-vedrud, zilett Vasesulamid: Pronks (+Sn), skulptuurid, medalid, seadmed Messing e. valgevask (+Zn), veekraanid, masinaosad, vaskpillid Uushõbe (+Ni+Zn), ehted, lusikad, kellaosad, metallraha Melhior (+Ni+Fe+Mn), mündid, ehted, lauatarbed Alumiiniumisulam: Duralumiinium(+Mg+Mn+Cu), (kerge ja tugev),lennukiehitus Elavhõbedasulam e. amalgaam: hõbeamalgaam (+Ag), kasut. hammaste plombeerimisel
ASENDAMATU TÕTTU MATERJAL KASUTATAKSE VÄGA LAIALDASELT SUHTELISELT HÄSTI TOODETAKSE JUBA TÖÖDELDAVAD 6000 - 7000 AASTAT ALUMIINIUM KÖÖGINÕUD, KONSERVIKARBID ELEKTRIJUHTMED PEEGLID VÄRVID AUTO- JA LENNUKI OSAD RAUD TÖÖRIISTAD KÖÖGINÕUD EHITUSMATERJALID (TRAAT, TORUD,VEDRUD JMS) MAGNETID VASK ELEKTRIJUHTMED EHTED, MÄRGID PEENRAHA TÖÖRIISTAD HÕBE KULD EHTED NÕUD ELEKTRIJUHTMED PLII HAAVLID AKUD BENSIIN TIKUD KUULID TERAS, MALM Fe + C JOODIS Zn + Pb SULAM PRONKS
annaabi.ee 
