Lisades kõvasulamile titaani, on pikenenud hammaste eluiga ja paranenud vastupanuvõime keemilistele ainetele, mis sisalduvad vaigus või liimides. Kasutades erakordselt peenikest pulbrit (mikrograanuleid), saavutatakse väga kompaktne kõvasulam, mis vähendab lõikeservade abrasiivsust ja seega parandab lõikekvaliteeti ja sae eluiga. Kõvasulami tüübid Erinevate astmetega kõvasulamid on kasutusel sõltuvalt materjalist ja rakendustest. H10S: Spetsiaalselt väljatöötatud kõvasulam kasutamiseks mitmeotstarbelistel saeketastel. Suurendatud löögitugevusega, sobilik kõikidele materjalidele. H00S: Mikroteraline struktuur, suurema elastsusega kui H00K, kasutatakse universaalsetel saeketastel, abrasiivsete materjalide korral. H00K: Maksimaalne tugevus mikroteralises struktuuris annab kõrge kulumiskindluse. 5 Kasutatakse formaatsaagedel. H00X: Ülitugev kõvasulam, parim, mida kaasaegne tehnoloogia võimaldab
A= [(117,57- 80,0) / 80,0 ] *100 = 46,96 % Löögisitkuse väärtus: 8J; purunemine oli habras. Tehnomaterjalid. Praktikum 2.” Kõvadus” Meetod Materjal Kõvadus Brinell Teras K110 223 HBS Messing 144 HBS Vikers Keevisõmblus 197,4 HV Rockwell Teras 22 Mn B5 43 HRC Kõvasulam 82 HRA Dualumiinium 59 HRB Messing 67 HRB Barco DMMA 15 Postkomposiit 20
1.Puurimise kasutamise eesmärk. Mis on töötlemise intensiivsust piiravad tegurid avade töötlemisel? Puurimist kasutatakse avade valmistamiseks. Puurpinkidel võib samuti avadesse keermepuuriga lõigata keerest, seest treida, soveldada avasid ja lehtmaterjalist kettaid välja lõigata. Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse. Intensiivsust piiravad tegurid on seotud tõenäoliselt materjalide ning nende töödeldavusega. 2.Kiirlõiketerasest ja kõvasulam lõikeosaga puuride võrdlus nende lõikeomaduste, tootlikkuse ja tugevuse seisukohalt. Kõvasulam puuride konstruktiivsed variandid. Kiirlõiketerasest puuri tööosa on valmistatud kas tavalisest kiirlõiketerasest (HSS) või koobalt- kiirlõiketerasest (HSS-Co). Suurema kulumiskindluse saavutamiseks on kasutusel mitmesuguste kulumiskindlate pinnetega (TiN, TiNAl, TiCN) kaetud puurid. Kõvasulam puurid on valmistatud kogu pikkuses samast materjalist. 3. Avardid ja süvistid
5. keemiline ühend struktuuris vähendab kõvadust, suurendab sitkust ja plastsust ning halvendab lõiketöödeldavust 15 : 2,67 4,00 Missuguse struktuuriga sulamid on hästi survetöödeldavad? : 1. Puhas alumiinium (Al 99,95%) 2. Messing tsingisisaldusega 20% (Cu 80%, Zn 20%) 3. Pronks tinasisaldusega alla 7% (Cu > 93%, Sn < 7%) 4. Messing tsingisisaldusega 40% (Cu 60%, Zn 40%) 5. Eutektse koostisega Fe-C sulam 6. Kõvasulam WC-Co 16 : 2,67 4,00 Missuguse struktuuriga sulamid on hästi valatavad? : 1. Puhas alumiinium (Al 99,95%) 2. Messing tsingisisaldusega 20% (Cu 80%, Zn 20%) 3. Pronks tinasisaldusega 8% (Cu 92%, Sn 8%) 4. Messing tsingisisaldusega 40% (Cu 60%, Zn 40%) 5. Eutektse koostisega Fe-C sulam 6. Kõvasulam WC-Co 17 : 4,00 4,00 Kas eutektoidmuutus terastes on visuaalselt jälgitav? : 1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Nimi, matrikli nr , rühma nr MATERJALIDE MEHAANILISED OMADUSED Praktikum nr. 2 Tallinn 2011 Töö eesmärgid 1) Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). 2) Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. 3) Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. 4) Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. 5) Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Kõvaduse määramis meetodite lühikirjeldus Birnelli - Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul. Selle meetodiga määratakse enamasti metalsetel materjalidel kõva...
Teras 2 Rockwell 0,70mm 57 HR 639 2140 (diameete r) 0,38465m m² Messing 3 Brinelli 4,00mm(d 76,23 HBS 80 255 iameeter) 12,56 mm² Mõõtmiste tulemusena selgus, et kõvasulam WC 15-28 on vaieldamatult teistest materjalidest kõvem, nt 10 korda kõvem kui messing.
Töö eesmärk: Tutvuda kõvaduse määramise meetoditega ja määrata detailide kõvadus Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetodil. Töö selgitav osa: Kõvadus on materjali võime vastu panna lokaalsele plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel. Kõvadust määratakse otsiku (intentori) toime järgi materjali pinnasse. Otsik on valmistatud vähedeformeeruvast materjalist (nt teemant, kõvasulam, karastatud teras) ja on kuuli, koonuse või püramiidi kujuline. Enamlevinud meetod on kõvaduse mõõtmine sissesurumise teel. Otsiku küllaltki suure koormusega sissesurumise teel deformeeritakse materjali pinnakiht plastselt. Peale koormuse kõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg. Mida väiksem on materjali kõvadus, seda vähem vastupanu see osutub ning seda sügavamale tungib otsig ning suurem on tekitatud jälg.
Korrosioonikindlus Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemili-sed reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel, ja elektrokeemilist korrosiooni, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid (anoodi- ja katoodiprotsessid) metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Metallide korrosioonist tingitud kahjude korvamiseks kulub umbes 10% metalli aastatoodangust. Korrosioonikindlamad on keraami-lised materjalid ja plastid. Kulumiskindlus Kulumine on protsess, mis toimub pindade hõõrdumisel, mille tagajärjel pinnalt eraldub materjali ja/või suureneb keha jääkdeformatsioon. Seega muutuvad kulumisel pidevalt detailide mõõtmed, suureneb detailide viskumine ja müra, tekib kloppimine ning masinat pole võimalik edasi kasutada. Kasutamise seisukohalt on kulumine kahjulik...
4. Konsool 5. Töölaud 6. Ristkelk 7. Kiiruskast koos tööspindliga 8. Ettenihkekast Sõlmede ülesanne on samasugune kui horisontaalfreespinkide vastavatel sõlmedel. Ülatala vertikaalfreespinkidel ei ole. Pinkide juhtimine on dubleeritud. 5.Kiirlõiketerasest ja kõvasulam lõikeosaga puuride võrdlus nende lõikeomaduste ja tugevuse seisukohalt. Kõvasulam puuride konstruktiivsed variandid. Kiirlõiketerasest puuri tööosa on valmistatud kas tavalisest kiirlõiketerasest (HSS) või koobalt-kiirlõiketerasest (HSS-Co). Suurema kulumiskindluse saavutamiseks on kasutusel mitmesuguste kulumiskindlate pinnetega (TiN, TiNAl, TiCN) kaetud puurid. Kõvasulam puurid on valmistatud kogu pikkuses samast materjalist. 6.Avardid. Nende eriliigid ja kasutamise valdkond.
Question 12 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kõige levinumaks hallmalmi sulatamise agregaadiks on Select one: a. vagranka b. elektriahi c. konverter d. induktsioonahi Question 13 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kokilli püsivuse tõstmiseks kaetatakse tööpinnad pinnaga (vooderdatud kokill) mille materjaliks ja paksuseks on Select one: a. puhas alumiiniumoksiid, 2-10 mm b. kõvasulam (WCCo), 2-10 mm c. kvartsliiv ja sideaine, 5-15 mm d. kõvasulam (WCCo), 5-15 mm Question 14 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Nimetage tsentrifugaalvalu peamised puudused Select one: a. kahanemis- ja gaasipoorsus b. likvatsioon tiheduse järgi c. valandite kõrge omahind d. ainult pöördkehade valmistamine Question 15 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millistest materjalidest valmistatakse kärne? Vali üks: a. naturaalsest vaigust b. sideaineta vormliivast c. liiva ja savi segust d. ülipuhast vormisavist Küsimus 3 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kokilli püsivuse tõstmiseks kaetatakse tööpinnad pinnaga (vooderdatud kokill) mille materjaliks ja paksuseks on Vali üks: a. kvartsliiv ja sideaine, 515 mm b. kõvasulam (WCCo), 210 mm c. puhas alumiiniumoksiid, 210 mm d. kõvasulam (WCCo), 515 mm Küsimus 4 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Vormisegude rikastamine nende mitmekordse kasutamise eesmärgil värske liiva lisamisega on vajalik Vali üks: a. liivaterade purunemise tõttu b. liiva osakeste kokkupaakumise tõttu c. liiva sulamise tõttu d. liiva kleepumise tõttu Küsimus 5 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 2 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud: Töö eesmärk: 1. Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). 2. Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. 3. Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. 4. Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. 5. Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Töö selgitus Kõvadus on materjali võime vastu panna...
Silinderfreesid kinnituvad freespingi võllile Otsfreesid on vardakujulised lõikeinstrumendid , millel lõikeservad on otspinnas ja külgpinnas Otsfreesid kinnituvad varrega pingi padrunisse või tsangi Otsfreeesidega tehakse järgmisi töötlemisi Sooned Tapipesad . Soovituslik lõikekiirus freesimisel : Pehme puit kiirlõiketeras 50..80% Pehme puit kõvasulam 60…90% Kõva puit kiirlõiketeras 40…60% Kõva puit kõvasulam 50…80% Plaatmaterjalid 60…80% Puurimine . Puurimine on lõiketöötlemine vardakujulise lõikeinstrumendiga, millel lõikeservad paiknevad otspinnal Puuri vardale on töödeldud spiraalne soon , mille ülesandeks on laastu väljstoomine avast . Pealiikumine puurimisel on puuri pöörlemine ümber oma telje
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutööd metallide tehnoloogias 2009/2010 õ.-a. Töö nimetus: Lõiketöötlemine Töö nr. 3 Üliõpilane: Rühm: Isiklik kood: Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Andres Laansoo Ül 1 Kuna etteantud toorik on liivvormvaland, siis on tema pind suhteliselt krobeline, ebatasane. Tooriku tegemisel peab arvestama, et toorik oleks maha lõigatava metalli võrra suurem. Nõutav pinna karedus saadakse otstreimise ja puhastöötlemise käigus. Etteantud täpsusaste on suhteliselt madal. Antud detail on sümeeriline, ko...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutööd metallide tehnoloogias 2009/2010 õ.-a. Töö nimetus: Lõiketöötlemine Töö nr. 3 Üliõpilane: Mihkel Tedremaa Rühm: Isiklik kood: 082804 MAHB-32 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Andres Laansoo 27.10.2009 4.11.2009 Ülesanne 1 Hindan nõudeid töödeldavate pindade täpsusele ja pinnakaredusele. Töödelda on vaja pinnad 1 ja 2. Pindade töötlemiseks on vajalik arvestada nõutud pinnakaredusega, milleks on 3,2 µm ja sümbol ise näitab, vastav pinnakaredus tuleb saavutada laastu eraldamise teel. Täpsuse ja pinnakareduse saamiseks on mõistlik kas...
Vali üks: a. kõvasulamist tööriistade valmistamisel b. roostevaba terasest detailide töötlemisel c. meditsiiniliste implantide valmistamiseks d. lennukiturbiinide valmistamiseks Küsimus 8 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Elektrokeemilisel töötlemisel (lihvimine, freesimine, stantsimine) tööriista materjaliks on Vali üks: a. vaks, messing, pronks b. roostevaba teras, tööriista teras, kõrgtugev teras c. kõvasulam, kermet, keraamika d. metall-, keraamika- ja polümeerkomposiidid Küsimus 9 Vastamata Võimalik punktisumma 7,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Leidke elektroerosioontöötlusega (mahterosioon) detailis süvendi sügavusega 19,9 mm ja pindalaga 125 mm2 lõikamiseks kuluv aeg t (s). t=V/vw , kus vw - materjali eemalduskiirus, mm3/min (vt Tabel), V - eemaldatav materjalimaht, mm3. Süvendi valmistamiseks on kasutatud grafiidist valmistatud elektrood.
HITSA Moodle MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Õpikeskkonna avalehele ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ► Mehaanikateaduskond ► Materjalitehnika instituut ► MTT0010 ► 9 mai 15 mai ► Elabor 14: Töötlemine mittetraditsiooniliste meetoditega Alustatud reede, 20. mai 2016, 16:21 Olek Valmis Lõpetatud reede, 20. mai 2016, 16:24 Aega kulus 3 minutit 33 sekundit Punktid 84/105 Hinne 80 maksimumist 100 Küsimus 1 Mittetraditsioonilist töötlemist kasutatakse Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. kui temperatuuri tõus ja sisepinged on lubamatud Märgista küsimus b. kui töötlemist teostatakse keeruliste liikumistega c. kui detaili kinnitamiseks kasu...
lõikesügavus, vähendatud töötemperatuur, õhem laast, frees kulub ühtlaselt kogu lõikeserva ulatuses, suurempüsivusaeg, lõikeinstrumendi purenmise oht väheneb, töötlemise aeg ca 2,5 korda lühem Miinused: kasutatakse vähe, sest paljudes ettevõtetes puuduvad nii CAM tarkvara kui ka tehnoloogia. 5. Millest valmistatakse sõrmfreesid? Sõrmfreesid valmistatakse kõvasulamist või kiirlõiketerasest. Kõvasulam on ca 1,8 korda tihedam ja oluliselt raskem, mistõttu saab töödelda oluliselt suurematel lõikekiirustel. 6. Avade sisetreimine avade töötlemine töötlemiskeskuses. Tööriista nimetatakse ka "lendteraks". Mis läbimõõduga avasid töödeltakse, ava sügavus, täpsus, pinnasiledus. Töödeldakse enamasti avasid läbimõõduga 30 kuni 100 mm. Sandvik Coromant instrumentidega 23 kuni 550 mm ja puhastöötlus 3 kuni 975 mm. Maksimaalne soovitatav ava sügavus on 4 ava läbimõõtu
METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Mehaanilise tugevuse näitajad EVS-EN 10002-1 Metallmaterjalid.Tõmbeteim · Tugevusnäitajatest määratakse katsetamisel tõmbele · -Tõmbetugevus Rm maksimaaljõule vastav pinge · Voolavuspiir ReH ReL · Tinglik voolavuspiir RP EVS-EN 10002-1 Metallmaterjalid.Tõmbeteim · Plastsusnäitajatest määratakse katsetamisel tõmbele · -Katkevenivus A% (suhteline pikenemine protsentides purunemiseni) · Katkeahenemine Z% ( ) Tegelikud pinged · Kõik tugevusnäitajad kujutavad endast pinget-jõudu pinnaühiku kohta · Tugevusnäitajaid kasutatakse konstruktsioonielementide arvutamisel · Tugevuse hindamine lubatavate pingete meetodil. Konstruktsiooni töötamine elastsete deformatsioonide piirkonnas. Tegelikud pinged · Plastsetel materjalidel on lubatav pinge tugevusvaru võrra väiksem kui selle materjali voolavuspiir v · Vastavalt detaili vastutusrikkus...
22.Tornpadrunid on lihtsa ehitusega ja kasutatakse puks tüüpi detailide väljatöötlemiseks, suur tsentreerimistäpsus, kinnitusmehhanism on manuaalseid kui ka ajamiga. 23.Tsentreid kasutatakse võllitüüpi detailide töötlemiseks tsentrite vahel või detailide toestamiseks. Terviktsentrid, pöörlevad sentrid ja kaasavedavad tsentrid. Tervikstenter-kasutatakse treipingis esimese tsentrina, valmistatakse tööriista või legeerterasest, kõvasulam tipuga, sabas morsekoonus. Pöörlevad tsentrid kasutatakse enamasti tagumiste tsentritena treipinkides, valmistatakse normaal ja kõrgendatud täpsusega, laagrite järgi eristatakse kerge seeria, keskmine seeria, raske seeria. Kaasavedavad tsentrid-paigaldatakse treipingi spindli koonusesse, kaasavedav hõõrdtsenter, kaasavedav seentsenter, kaasavedav ujuvtsenter. Erinevate morsekoonuste vahel kasutatakse üleminekuna vahekoonuseid. 24
Lõikeriistad Lõikeriistad on noad, puurid, tangid, peitlid, saed, ketaslõikurid, käärid jne. Lõikeriistade teritamiseks kasutatakse masinaid, aga vahel teritatakse ka käsitsi. Teritusmaterjalid, vahendid ja seadmed http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/5_likeriistade_teritamine.html Joonis 5.1 Teritamise viis (http://www.youtube.com/watch? v=XIe9tbTngCI&feature=results_main&playnext=1&list=PLCAFBF5E282080836) Tööriistade teritatamiseks kasutatakse lihvimismeetodit. Lihvpinke kasutatakse enamasti detailide pindade lõpptöötlemiseks nende pinnalt õhukese metallikihi eemaldamise teel lihvketastega, samuti toorikute koorimiseks ilma nende eelneva töötlemiseta teistes pinkides, lõikeriistade teritamisel jm. Lihvimiseks nimetatakse pindade töötlemist abrasiivmaterjalidega. Abrasiivmaterjale (kõvad, teravate servadega terad) kasut...
Tõmbekatsed Töö eesmärk: -Tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide- metallide, plastide ja komposiitmaterjalide- mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega; -Määrata katsetatavate materjalide võimalik kasutusala. Katsetamised tõmbele: 1.1- Pikikiuga armeeritud komposiitmaterjal Märkused: Mureneb kiudude kohalt, kiud paiskuvad eemale. Pikenemist ei mõõda. Teeb ragisevat häält. Kasutamine: 1.2- Ristikiuga armeeritud komposiitmaterjal Märkused: Väike pikenemine. Teeb ragisevat häält(klaaskiud). Kasutamine: 1.3- Teras(C60) Märkused: Tekib kael. Soojeneb. Kasutamine: Turvavööd 1.4- Plast( polüamiid- PA) Märkused: Tämbekiirus 15mm/sec. Pärast purunemist tekib tühimik. Kasutamine: : kulbid, pannilabidad, spaatlid, nugade käepidemed Tabel andmetega: Materjal b t So Lo Fmaks Rm Fp Rp L1 A E ...
Kõvadusteimid Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile, kui selle pinda tungib suurema kõvadusega keha. Kõvadust määratakse otsiku (indentori) toime järgi materjali pinda. Vähe deformeeruvast materjalist (teemant, kõvasulam, karastatud teras) otsik on kuuli- , koonuse- või püramiidikujuline. Kõvadust mõõdetakse otsiku sissesurumise teel. Otsikule rakendatakse küllaltki suurt koormust, mille tagajärjel materjali pind deformeerub plastselt. Pärast koormuse kõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg. Mida pehmem on proovikeha, seda sügavamale tungib otsik ja seda suurem on jälg. Brinelli meetod Kõvaduse määramisel Brinelli meetodiga käsutatakse vastavat hüdraulise või mehhaanilise pressi (joon. 1
Vali üks: a. tempermalm b. kiirlõiketeras c. roostevaba teras d. süsinikteras Küsimus 11 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Treiterade terikute materjaliks võib olla (kõige soobilikum variant): Vali üks: a. pinnatud kiirlõiketeras b. roostevaba teras c. tempermalm d. süsinikteras Küsimus 12 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Treiterade terikute materjaliks võib olla (kõige soobilikum variant): Vali üks: a. kõvasulam ja/või kermis b. roostevaba teras c. tempermalm d. süsinikteras Küsimus 13 Vale Hinne 0,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Määrata terasest (lõikekiirus V=400 m/min) tooriku välistreimiseks vajalik lõikeaeg T (s). Töödeldud välispinna läbimõõtd=485,8 mm ja lõikepikkus on 674 mm. Treimisel on ettenihe s=1,0 (mm/p) ja lõikesügavus t=2,0 (mm), vt. joonisel. Lõikeaeg T (s) arvutamiseks kasutage järgmine valem: T=l/(s·N), kus N - spindli pöörlemiskiirus, p/s;
1 kontrolltöö kordamisküsimused. Materjalide aatomstruktuur. Metallid. 1. Kuidas liigitatakse materjale nende saamise järgi? Iseloomustage igat rühma. Looduslikud materjalid ja tehnomaterjalid 2. Kuidas liigitatakse materjale nende füüsilise oleku järgi? Iseloomustage igat rühma. 3. Mida uurib Materjaliõpetus? Käsitleb peamiselt seda, missugune on eri materjalide liigitus, nende koostis ja struktuur, kuidas sellest oleneb materjali tugevus ja teised omadused. 4. Millised on põhilised kristallvõre tüübid? Tooge näited koos eskiisidega. 5. Millised võivad olla kristallvõre defektid? Kirjeldage neid. Punkt-, joon-, pind- ja ruumdefektid. 6. Kuidas liigitatakse tahkeid aineid nende sisemise struktuuri järgi? Iseloomustage need rühmad. Kristallilised – lähevad tahkest olekust vedelasse üle kindlal temperatuuril, Amorfsed – pehmenevad kuumutamisel laias temperatuurivahemikus 7. Kirj...
Kaasaegsetel ketassaagidel on sae korpusesse tehtud väljalõiked : Termopaisumise kompenseerimiseks st. Kuumenenud saeketas ei hakka laperdama . Saeketta pöörlemisel tekkiva müra vähendamiseks . Ketassaed jagunevad sõltuvalt konstruktsioonist kaheks : Tervikmaterjalist saekettad – materjaliks on legeeritud süsinikteras Joodetud kõvasulamhammastega saekettad – sae korpus on süsinikterasest, hambad metallkeraamiline kõvasulam . Tervikmaterjalist saekettad . Kasutatakse massiivpuidu piki ja risti saagimiseks Puudused : Nürinevad suhteliselt kiiresti Lõikejälg on suhteliselt jäme Eelised : Odav hind Tervikmaterjalist saekettad . Kasutatakse massiivpuidu piki ja risti saagimiseks . Puudused : Nürinevad suhteliselt kiiresti Lõikejälg on suhteliselt jäme Eelised : Odav hind . Pikikiudu saagimine :
Tallinna Polütehnikum Joodise sulamid ja räbustid Referaat Õpilane: Sander Ankur Õpetaja: U. Muiste Tallinn 2009 1 SISUKORD Sissejuhatus .................................................................................................................... . 3 Metallide jootmine ............................................................................................................... ..... 4 Joodised ......................................................................................................................... .. 4 Kergelt sulavad ehk pehmejoodised ........................................................................................ 5 Raskelt sulavad ehk kõvajoodised ...
Jahutusvedeliku ülesanne on määrida ja jahutada lõiketsooni, Mineraalõli hoiab ära terakasvaja ning aitab uhub minema laastu. o Eelised: Lühike tsükliaeg ja kõrge täpsus; Võimalus suhteliselt lihtsalt lõigata keerulisi ebakorrapäraseid kujusid; Märkimisväärselt stabiilne protsessi täpsus; Väga hea pinnakvaliteet; Väga ökonoomne; Lihtsad masinad. o Materjal: HSS, HSS kaetud TiN, Kõvasulam. Lõikekiiruse suurendamisega kaasnevad vibratsiooniprobleemid (suur kiirendus ja aeglustus tsükli algus ja lõpus) Meetodid o Sisetöötlus – Tööriist viiakse läbi tooriku mõõtu töödeldud ava. Tööliikumine kas tõmbab või lükkab lõikekammi toorikust läbi. o Välistöötlus – Protsessi käigus lõigatakse tooriku väliskontuurile profiil. 14
Karbiide võib olla mitut tüüp: M4Ctüüpi karbiidid (kus M tähendab metalli ja C süsinikku), need võivad mitmesuguse valemiga avalduda. Need on niisuguste elementidega, mis lahustuvad paremini austeniidis ehk mille kristallivõre on K12 MC-tüüpi need ei ole K12 kristallivõrega ja ei lahustu austeniidis, näiteks K8. MC-tüüpi karbiid on kõige tavalisem wolframkarbiid WC, mida kasutatakse näiteks kõvasulamite valmistamisel. WC ja TiC on põhilised tööriistateraste materjal, kõvasulam. Põhikomponendiks on seda tüüpi karbiidid. Kui terase kõvadus oli eelkõige määratud C-sisaldusega terases, siis teraste kulumiskindlus (kui me räägime tööriistaterastest) on määratud karbiidide protsendiga. Karbiidid olid väga kõvad. Näiteks Fe3C kõvadus ligikaudu 900. Võtame WC 1400. TiC 2000 Vickersi kõvadus. Ehk mida kõvem ta on, seda kulumiskindlam on teras. Mida rohkem teda on, seda kulumiskindlam ta on. Teine küsimus on, kuidas teda sinna palju sisse viia.
oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. 6 5. Purustatavad katsed Materjalide purustava katse tagajärjel purustatakse detail või selle materjalist valmistatud (valatud, pressitud, lõiketöödeldud) spetsiaalsed katsekehad – teimikud. Metalsete materjalide korral on põhilisteks katsetusviisideks tõmbeteim (teras jt. plast- sed metallid), surve- ja paindeteim (malm, kõvasulam jt. haprad metallid) löökpaindeteim, vahel ka väändeteim. 5.1. Tõmbeteim Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 (Metall- materjalid. Tõmbeteim) määratakse tõmbeteimiga materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. Katsetamisel tõmbele määratakse tugevusnäitajatest: a) tõmbetugevus Rm, see on maksimaaljõule Fm vastav mehaaniline pinge. Rm = Fm/So, kus Fm - maksimaaljõud, So - teimiku algristlõikepindala. Joonis 5. Plastne materjal
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Stenogramm aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Üliõpilaskood: Rühm: Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Metallide ja sulamite liigitus tiheduse järgi: ρ< 5000 kg/m3 – kergmetallid ja –sulamid; 5000 < ρ < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid; ρ > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid. Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi: kergsulavad metallid ja sulamid - TS ≤327°C (Pb sulamistemperatuur) - Pb, Sn, Sb; kesksulavad metallid ja sulamid - TS =327-1539°C - Mn, Cu, Ni, Ag jt; rasksulavad metallid ja sulamid - TS >1539°C (Fe sulamistemperatuur) – Ti, Cr, V, Mo, W. Plastsusnäitajad Plastsus on materjali võime purunemata muuta tal...
Metallide ühendamine jootmistehnoloogiaga ei ole pelgalt tinapanek nagu Kuna tihtipeale metallide ekslikult ühendamine arvatakse, jootmis vaid oskusi tehnoloogiaga ja teadmisi ei ole vajav pelgalt töö mis tinapanek ...
Metallide ühendamine jootmistehnoloogiaga ei ole pelgalt tinapanek nagu Kuna tihtipeale metallide ekslikult ühendamine arvatakse, jootmis vaid oskusi tehnoloogiaga ja teadmisi ei ole vajav pelgalt töö mis tinapanek ...
protsess on juhusliku laadi. Sellest tulenevalt on ka katsetulemuste hajuvus küllaltki suur, mis eeldav katsetulemuste statistilist analüüsi. Vajadus sellise uuringu järele on tingitud ka uue katseseadme ja metoodika juurutamisega, seega on vaja määrata metoodika usaldatavus. Käesolevas töö uuriti ka hõõrdeteguri sõltuvust kõvasulami koostisest ja selle muutust katsetamise käigus. Selleks valiti üks väikese sideaine sisaldusega (WC- 6%Co) ja üks suure koobalti sisaldusega kõvasulam (WC-20%Co). Katset korrati 10 korda ühel ja samal katsekehaga ühtedel ja samadel tingimustel (P=40 N, v=2,2 m/s). Hõõrdetegur määrati 15 minutilise katseaja lõpuosas, kui oli saavutatud stabiilne reziim. Katsetuste tulemused on toodud joon. 12. Nagu joonisest 12 nähtub on hõõrdeteguri hajuvus mõlema sulami korral küllaltki suur, mis võib olla tingitud katsekeha ja terasketta pinna ebatasasusest ja sellest tingitud tegeliku kontaktpinna suurusest
loetakse kõvadusarv näituri mustalt skaalalt (A- ja C-skaala), kuuli puhul punaselt skaalalt (B-skaala). 50) Materjalide purustavad katsed mehaaniliste omaduste kindlaksmääramiseks. Materjalide purustava katse tagajärjel purustatakse detail või selle materjalist valmistatud (valatud, pressitud, lõiketöödeldud) spetsiaalsed katsekehad teimikud. Metalsete materjalide korral on põhilisteks katsetusviisideks tõmbeteim (teras jt. plastsed metallid), surve- ja paindeteim (malm, kõvasulam jt. haprad metallid) löökpaindeteim, vahel ka väändeteim. Plastide korral kasutatakse tõmbeteimi, läbipaindetemperatuuri teimi, surveteimi, roometeimi ja löökpaindeteimi. Siinjuures erinevad teimitingi- mused metallide ja plastide korral. Käsiraamatuis esitatavad andmed materjalide mehaaniliste omaduste kohta on põhiliselt määratud tõmbeteimi tulemuste põhjal. Tõmbeteim Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 (Metallmaterjalid
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb ...
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
