kuid puidutöötlemisel on keraamiliste materjalide kasutuselevõtt toimunud alles 21. sajandil. . Keraamilised saed lõikavad väikese müraga (müratase on väiksem 15 dB võrra võrreldes kõvasulamsaagidega). Saed kuumenevad märgatavalt vähem kui kõvasulamist saed. Keraamilised saed lõikavad paremini suuremal lõikekiirusel kui kõvasulamsaed (2x suurem lõikekiirus). Samas võib tõsta ka 2x etteandekiirust, tootlikkuse tõus on 4 kordne. Freudi saekettad Kõvasulam Freud on puidulõikeinstrumentide tarvis välja töötanud spetsiaalsed kõvasulami tüübid, mida valmistatakse Freud'i oma tehastes. Lisades kõvasulamile titaani, on pikenenud hammaste eluiga ja paranenud vastupanuvõime keemilistele ainetele, mis sisalduvad vaigus või liimides. Kasutades erakordselt peenikest pulbrit (mikrograanuleid), saavutatakse väga kompaktne kõvasulam, mis vähendab lõikeservade abrasiivsust ja seega parandab lõikekvaliteeti ja sae eluiga. Kõvasulami tüübid
Löögisitkuse väärtus: 8J; purunemine oli habras. Tehnomaterjalid. Praktikum 2.” Kõvadus” Meetod Materjal Kõvadus Brinell Teras K110 223 HBS Messing 144 HBS Vikers Keevisõmblus 197,4 HV Rockwell Teras 22 Mn B5 43 HRC Kõvasulam 82 HRA Dualumiinium 59 HRB Messing 67 HRB Barco DMMA 15 Postkomposiit 20
1.Puurimise kasutamise eesmärk. Mis on töötlemise intensiivsust piiravad tegurid avade töötlemisel? Puurimist kasutatakse avade valmistamiseks. Puurpinkidel võib samuti avadesse keermepuuriga lõigata keerest, seest treida, soveldada avasid ja lehtmaterjalist kettaid välja lõigata. Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse. Intensiivsust piiravad tegurid on seotud tõenäoliselt materjalide ning nende töödeldavusega. 2.Kiirlõiketerasest ja kõvasulam lõikeosaga puuride võrdlus nende lõikeomaduste, tootlikkuse ja tugevuse seisukohalt. Kõvasulam puuride konstruktiivsed variandid. Kiirlõiketerasest puuri tööosa on valmistatud kas tavalisest kiirlõiketerasest (HSS) või koobalt- kiirlõiketerasest (HSS-Co). Suurema kulumiskindluse saavutamiseks on kasutusel mitmesuguste kulumiskindlate pinnetega (TiN, TiNAl, TiCN) kaetud puurid. Kõvasulam puurid on valmistatud kogu pikkuses samast materjalist. 3. Avardid ja süvistid
5. keemiline ühend struktuuris vähendab kõvadust, suurendab sitkust ja plastsust ning halvendab lõiketöödeldavust 15 : 2,67 4,00 Missuguse struktuuriga sulamid on hästi survetöödeldavad? : 1. Puhas alumiinium (Al 99,95%) 2. Messing tsingisisaldusega 20% (Cu 80%, Zn 20%) 3. Pronks tinasisaldusega alla 7% (Cu > 93%, Sn < 7%) 4. Messing tsingisisaldusega 40% (Cu 60%, Zn 40%) 5. Eutektse koostisega Fe-C sulam 6. Kõvasulam WC-Co 16 : 2,67 4,00 Missuguse struktuuriga sulamid on hästi valatavad? : 1. Puhas alumiinium (Al 99,95%) 2. Messing tsingisisaldusega 20% (Cu 80%, Zn 20%) 3. Pronks tinasisaldusega 8% (Cu 92%, Sn 8%) 4. Messing tsingisisaldusega 40% (Cu 60%, Zn 40%) 5. Eutektse koostisega Fe-C sulam 6. Kõvasulam WC-Co 17 : 4,00 4,00 Kas eutektoidmuutus terastes on visuaalselt jälgitav? : 1
iseloomustus suurus arv mm Al sulam Kergelt HBW 47.5 54 - - viilitav Terase Keskmiselt HRC 46.9 46.5 473 1530 sulam viilitav 46.8 47.4 Kõvasulam Halvasti HV D1=0.167 - 634 2120 viilitav D2=0.174
Teras 2 Rockwell 0,70mm 57 HR 639 2140 (diameete r) 0,38465m m² Messing 3 Brinelli 4,00mm(d 76,23 HBS 80 255 iameeter) 12,56 mm² Mõõtmiste tulemusena selgus, et kõvasulam WC 15-28 on vaieldamatult teistest materjalidest kõvem, nt 10 korda kõvem kui messing.
Töö eesmärk: Tutvuda kõvaduse määramise meetoditega ja määrata detailide kõvadus Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetodil. Töö selgitav osa: Kõvadus on materjali võime vastu panna lokaalsele plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel. Kõvadust määratakse otsiku (intentori) toime järgi materjali pinnasse. Otsik on valmistatud vähedeformeeruvast materjalist (nt teemant, kõvasulam, karastatud teras) ja on kuuli, koonuse või püramiidi kujuline. Enamlevinud meetod on kõvaduse mõõtmine sissesurumise teel. Otsiku küllaltki suure koormusega sissesurumise teel deformeeritakse materjali pinnakiht plastselt. Peale koormuse kõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg. Mida väiksem on materjali kõvadus, seda vähem vastupanu see osutub ning seda sügavamale tungib otsig ning suurem on tekitatud jälg.
eristatakse purustavaid ja mittepurustavaid katseid (teime). Purustavad katsed (teimid) Materjalide purustava katse tagajärjel purustatakse detail või selle materjalist valmistatud (valatud, pressitud, lõiketöödeldud) spetsiaalsed katsekehad teimikud. Metalsete materjalide korral on põhilisteks katsetusviisideks tõmbeteim (teras jt. plastsed metallid), surve- ja paindeteim (malm, kõvasulam jt. haprad metallid) löökpaindeteim, vahel ka väändeteim. Plastide korral kasutatakse tõmbeteimi, läbipaindetemperatuuri teimi, surveteimi, roometeimi ja löökpaindeteimi. Siinjuures erinevad teimitingimused metallide ja plastide korral. Käsiraamatuis esitatavad andmed materjalide mehaaniliste omaduste kohta on põhiliselt määratud tõmbeteimi tulemuste põhjal. Tõmbeteim Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 (Metallmaterjalid. Tõmbeteim) määratakse tõmbeteimiga materjali
4. Konsool 5. Töölaud 6. Ristkelk 7. Kiiruskast koos tööspindliga 8. Ettenihkekast Sõlmede ülesanne on samasugune kui horisontaalfreespinkide vastavatel sõlmedel. Ülatala vertikaalfreespinkidel ei ole. Pinkide juhtimine on dubleeritud. 5.Kiirlõiketerasest ja kõvasulam lõikeosaga puuride võrdlus nende lõikeomaduste ja tugevuse seisukohalt. Kõvasulam puuride konstruktiivsed variandid. Kiirlõiketerasest puuri tööosa on valmistatud kas tavalisest kiirlõiketerasest (HSS) või koobalt-kiirlõiketerasest (HSS-Co). Suurema kulumiskindluse saavutamiseks on kasutusel mitmesuguste kulumiskindlate pinnetega (TiN, TiNAl, TiCN) kaetud puurid. Kõvasulam puurid on valmistatud kogu pikkuses samast materjalist. 6.Avardid. Nende eriliigid ja kasutamise valdkond.
Question 12 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kõige levinumaks hallmalmi sulatamise agregaadiks on Select one: a. vagranka b. elektriahi c. konverter d. induktsioonahi Question 13 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kokilli püsivuse tõstmiseks kaetatakse tööpinnad pinnaga (vooderdatud kokill) mille materjaliks ja paksuseks on Select one: a. puhas alumiiniumoksiid, 2-10 mm b. kõvasulam (WCCo), 2-10 mm c. kvartsliiv ja sideaine, 5-15 mm d. kõvasulam (WCCo), 5-15 mm Question 14 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Nimetage tsentrifugaalvalu peamised puudused Select one: a. kahanemis- ja gaasipoorsus b. likvatsioon tiheduse järgi c. valandite kõrge omahind d. ainult pöördkehade valmistamine Question 15 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millistest materjalidest valmistatakse kärne? Vali üks: a. naturaalsest vaigust b. sideaineta vormliivast c. liiva ja savi segust d. ülipuhast vormisavist Küsimus 3 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kokilli püsivuse tõstmiseks kaetatakse tööpinnad pinnaga (vooderdatud kokill) mille materjaliks ja paksuseks on Vali üks: a. kvartsliiv ja sideaine, 515 mm b. kõvasulam (WCCo), 210 mm c. puhas alumiiniumoksiid, 210 mm d. kõvasulam (WCCo), 515 mm Küsimus 4 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Vormisegude rikastamine nende mitmekordse kasutamise eesmärgil värske liiva lisamisega on vajalik Vali üks: a. liivaterade purunemise tõttu b. liiva osakeste kokkupaakumise tõttu c. liiva sulamise tõttu d. liiva kleepumise tõttu Küsimus 5 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus
3. Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. 4. Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. 5. Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Töö selgitus Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha (otsak) sissetungimisel. Otsak on valmistatud vähedeformeeruvast materjalist (teemant, kõvasulam või karastatud teras) ja võib olla kuuli, koonuse või püramiidikujuline. Enamlevinud mooduseks on kõvaduse mõõtmine otsaku sissesurumise teel. Kõvaduse mõõtmine Brinelli meetodil Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul läbimõõduga (D) 10; 5; 2,5; 2; 1 mm ja jõuga (F) 1…3000 kgf (9,8…29430 N). Brinelli
Silinderfreesid kinnituvad freespingi võllile Otsfreesid on vardakujulised lõikeinstrumendid , millel lõikeservad on otspinnas ja külgpinnas Otsfreesid kinnituvad varrega pingi padrunisse või tsangi Otsfreeesidega tehakse järgmisi töötlemisi Sooned Tapipesad . Soovituslik lõikekiirus freesimisel : Pehme puit kiirlõiketeras 50..80% Pehme puit kõvasulam 60…90% Kõva puit kiirlõiketeras 40…60% Kõva puit kõvasulam 50…80% Plaatmaterjalid 60…80% Puurimine . Puurimine on lõiketöötlemine vardakujulise lõikeinstrumendiga, millel lõikeservad paiknevad otspinnal Puuri vardale on töödeldud spiraalne soon , mille ülesandeks on laastu väljstoomine avast . Pealiikumine puurimisel on puuri pöörlemine ümber oma telje
et saavutada soovitud pinnakaredust tuleb ava hõõritseda. Joonis 3 Põhimõteline skeem 2. paigutusest. Ül 3 Pinna 1 ja pinna 2 ksutan vastavalt välistreitera ja otsatera. Treiterad koosnevad terakehast ja sellele kinnituvast kõvasulamist valmistatud terikust. Lõikurmaterjalik on karbiidkermis (kõvasulam), mille põhikomponendiks on volframmonokarbiid WC, mille eelisteks on suur elastsusmoodul, suhteliselt suur plastsus ja suur tugevus. Kuna poolpuhta töötlemisega on võimalik saavuada nõutud pinnakaredus (3,2 m ) kasutan terikut tähistusega M. M-ide kasutusalaks ongi legeerteraste, süsinikteraste ja malmide töötlemine. M tähega tähistatavad terikud on väga universaalsed ning need tähistatakse kollase värviga
Hiljem pööran tooriku ümber ja kinnitan tsentraalava (ava ongi baaspinnaks) torni abil. Loomulikult peab olema ava juba eelnevalt töödeldud, et vältida nihkumisi ja ebatäpsuste tekkimisi. Eskiis: Ülesanne 3 Valin pindade 1 ja 2 treimiseks sobivad treiterad. Pinna 1 treimiseks kasutan välistreitera, pinna 2 jaoks kasutan otsatera. Treiterad koosnevad terakehast ja sellele kinnituvast kõvasulamist valmistatud terikust. Lõikurmaterjalik on karbiidkermis (kõvasulam), mille põhikomponendiks on volframmonokarbiid WC, mille eelisteks on suur elastsusmoodul, suhteliselt suur plastsus ja suur tugevus. Terikuplaadi tähise täheks on M, sest tegemist on poolpuhta töötlemisega ja ka pinnakaredus vastab tingimustele (M puhul Ra = 6,3...3,2 µm). M-ide kasutusalaks ongi legeerteraste, süsinikteraste ja malmide töötlemine. M tähega tähistatavad terikud on väga universaalsed ning need tähistatakse kollase värviga
Vali üks: a. kõvasulamist tööriistade valmistamisel b. roostevaba terasest detailide töötlemisel c. meditsiiniliste implantide valmistamiseks d. lennukiturbiinide valmistamiseks Küsimus 8 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Elektrokeemilisel töötlemisel (lihvimine, freesimine, stantsimine) tööriista materjaliks on Vali üks: a. vaks, messing, pronks b. roostevaba teras, tööriista teras, kõrgtugev teras c. kõvasulam, kermet, keraamika d. metall-, keraamika- ja polümeerkomposiidid Küsimus 9 Vastamata Võimalik punktisumma 7,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Leidke elektroerosioontöötlusega (mahterosioon) detailis süvendi sügavusega 19,9 mm ja pindalaga 125 mm2 lõikamiseks kuluv aeg t (s). t=V/vw , kus vw - materjali eemalduskiirus, mm3/min (vt Tabel), V - eemaldatav materjalimaht, mm3. Süvendi valmistamiseks on kasutatud grafiidist valmistatud elektrood.
c. tekib termomõju elektrolüüti poolt d. tekib mõju plastse deformeerimise tõttu (detail ija tööriista vahel) Küsimus 12 Elektrokeemilise lihvimise tööriistaks on Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. teemant lihvkäi Märgista küsimus b. keraamiline lihvkäi c. abrasiivne lihvkäi d. metallsideainega kõvasulam lihvkäi Küsimus 13 Leida laserlõikamisega tehtud lõige ristseisu tolerants u (vt joonis) kui lõigatud Valmis materjali paksus on 3,3 mm. Hinne 7 / 7 Märgista küsimus Lõikepinna kvaliteet 1 klassi järgi on leitav valemiga: u=0,05+0,03·s, kus s on lõigatava materjali paksus, mm. Vastus andke täpsusega kolm kohta peale koma.
lõikesügavus, vähendatud töötemperatuur, õhem laast, frees kulub ühtlaselt kogu lõikeserva ulatuses, suurempüsivusaeg, lõikeinstrumendi purenmise oht väheneb, töötlemise aeg ca 2,5 korda lühem Miinused: kasutatakse vähe, sest paljudes ettevõtetes puuduvad nii CAM tarkvara kui ka tehnoloogia. 5. Millest valmistatakse sõrmfreesid? Sõrmfreesid valmistatakse kõvasulamist või kiirlõiketerasest. Kõvasulam on ca 1,8 korda tihedam ja oluliselt raskem, mistõttu saab töödelda oluliselt suurematel lõikekiirustel. 6. Avade sisetreimine avade töötlemine töötlemiskeskuses. Tööriista nimetatakse ka "lendteraks". Mis läbimõõduga avasid töödeltakse, ava sügavus, täpsus, pinnasiledus. Töödeldakse enamasti avasid läbimõõduga 30 kuni 100 mm. Sandvik Coromant instrumentidega 23 kuni 550 mm ja puhastöötlus 3 kuni 975 mm. Maksimaalne soovitatav ava sügavus on 4 ava läbimõõtu
F · Vickersi kõvadus HV S d Kõvadusteimid · Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel · , , Kõvaduse määramine · Otsaku (indentori) toime järgi materjali pinnasse. Otsak on valmistatud vähedeformeeruvast materjalist (teemant,; kõvasulam; karastatud teras, ; ) ja on kuuli, koonuse, püramiidi kujuga · Enamleevinud mooduseks on kõvaduse mõõtmine sissesurumise teel Kõvaduse määramine · Otsaku suure koormusega sissesurumise tagajärjel deformeeritakse materjali pinnakiht plastselt. Pärast koormuse kõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg. · Mida väiksem on kõvadus, seda sügavamale tungib otsak ja seda suurem on jälg Brinelli kõvadus HBW
22.Tornpadrunid on lihtsa ehitusega ja kasutatakse puks tüüpi detailide väljatöötlemiseks, suur tsentreerimistäpsus, kinnitusmehhanism on manuaalseid kui ka ajamiga. 23.Tsentreid kasutatakse võllitüüpi detailide töötlemiseks tsentrite vahel või detailide toestamiseks. Terviktsentrid, pöörlevad sentrid ja kaasavedavad tsentrid. Tervikstenter-kasutatakse treipingis esimese tsentrina, valmistatakse tööriista või legeerterasest, kõvasulam tipuga, sabas morsekoonus. Pöörlevad tsentrid kasutatakse enamasti tagumiste tsentritena treipinkides, valmistatakse normaal ja kõrgendatud täpsusega, laagrite järgi eristatakse kerge seeria, keskmine seeria, raske seeria. Kaasavedavad tsentrid-paigaldatakse treipingi spindli koonusesse, kaasavedav hõõrdtsenter, kaasavedav seentsenter, kaasavedav ujuvtsenter. Erinevate morsekoonuste vahel kasutatakse üleminekuna vahekoonuseid. 24
Iseteritumise all mõistetakse nähtust, kus väljapudenenud nürinenud terade asemel ulatuvad lihvimiskäia pinnale uued teravad terad, millised jätkavad lõikamist. Kui lihvimiskäi on liiga kõva antud metalli töötlemiseks, siis käi «rasvub», liiga pehme käi aga kulub kiiresti. Lõikematerjalid (tähistus Euronormi EN 847-1 järele) SP Legeeritud tööriistateras HL Kõrglegeeeritud tööriistateras HS Kõrglegeeritud kiirlõike teras HW Katmata kõvasulam-teras HC Kaetud kõvasulam-teras ST Stelliit DP Polükristalliline teemant (tehisteemant) Terituspingid Terituspingid on ette nähtud mitmesuguste tööriistade teritamiseks abrasiivketastega. Need liigitatakse universaal- ja eripinkideks. Esimestel neist teritatakse igat liiki tööriistu, teistel aga ainult üht kindlat liiki tööriistu. Universaalsete terituspinkide iseärasuseks on asjaolu, et teritatav tööriist võib nihkuda abrasiivketta suhtes kolmes risttasapinnas.
Alumiinium Kergesti Brinelli meetod 51 HV<6 sulam pehme viilitav 10mm 500 kg 3.4 mm HBW10/500 3 <200 Raskesti Rockwell , koonus Teras viilitav 150 kg 56 HRC 630 2105N/mm2 Wolfram Cobalt Mitte- 876 kõvasulam viilitatav Vickers 0,252 876 HV HV 2200> Katsete tabel Terase termotöötlus Töö eesmärk: - Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga; - Selgitada välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele. Terase termotöötluse põhiviisid:
Kõvadusteimid Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile, kui selle pinda tungib suurema kõvadusega keha. Kõvadust määratakse otsiku (indentori) toime järgi materjali pinda. Vähe deformeeruvast materjalist (teemant, kõvasulam, karastatud teras) otsik on kuuli- , koonuse- või püramiidikujuline. Kõvadust mõõdetakse otsiku sissesurumise teel. Otsikule rakendatakse küllaltki suurt koormust, mille tagajärjel materjali pind deformeerub plastselt. Pärast koormuse kõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg. Mida pehmem on proovikeha, seda sügavamale tungib otsik ja seda suurem on jälg. Brinelli meetod Kõvaduse määramisel Brinelli meetodiga käsutatakse vastavat hüdraulise või mehhaanilise pressi (joon. 1
Vali üks: a. tempermalm b. kiirlõiketeras c. roostevaba teras d. süsinikteras Küsimus 11 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Treiterade terikute materjaliks võib olla (kõige soobilikum variant): Vali üks: a. pinnatud kiirlõiketeras b. roostevaba teras c. tempermalm d. süsinikteras Küsimus 12 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Treiterade terikute materjaliks võib olla (kõige soobilikum variant): Vali üks: a. kõvasulam ja/või kermis b. roostevaba teras c. tempermalm d. süsinikteras Küsimus 13 Vale Hinne 0,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Määrata terasest (lõikekiirus V=400 m/min) tooriku välistreimiseks vajalik lõikeaeg T (s). Töödeldud välispinna läbimõõtd=485,8 mm ja lõikepikkus on 674 mm. Treimisel on ettenihe s=1,0 (mm/p) ja lõikesügavus t=2,0 (mm), vt. joonisel. Lõikeaeg T (s) arvutamiseks kasutage järgmine valem: T=l/(s·N),
13. Loetlege põhilised materjalide kõvaduse mõõtmise meetodid? Brinelli, Rockwell, Vikers. 14. Kuidas mõõdetakse materjalide kõvadust Brinelli meetodil ( otsak, kuidas saadakse kõvaduse väärtuse, kuidas tähistatakse, joonis )? Kõvasulamkuul, Jõud/augu pindala, 185 HBW 5/750/20. 15. Kuidas mõõdetakse materjalide kõvadust Rockwelli meetodil ( otsak, kuidas saadakse kõvaduse väärtuse, kuidas tähistatakse, joonis )? kõvasulam-teraskuuli või teemantkoonuse, Sügavus/pindalaga, 59 HRC 16. Kuidas mõõdetakse materjalide kõvadust Vickersi meetodil ( otsak, kuidas saadakse kõvaduse väärtuse, kuidas tähistatakse, joonis )? Teemantpüramiid, Jõud/pindala, 500 HV30 17. Radiograafiakatse meetodi kirjeldus? Röntgen- või gammakiirgisega kiirgamisel. 18. Ultrahelikatse meetodi kirjeldus? Ultraheliga kiirgamisel. poorid, praod, mittemetalsed lisandid 19
Kaasaegsetel ketassaagidel on sae korpusesse tehtud väljalõiked : Termopaisumise kompenseerimiseks st. Kuumenenud saeketas ei hakka laperdama . Saeketta pöörlemisel tekkiva müra vähendamiseks . Ketassaed jagunevad sõltuvalt konstruktsioonist kaheks : Tervikmaterjalist saekettad – materjaliks on legeeritud süsinikteras Joodetud kõvasulamhammastega saekettad – sae korpus on süsinikterasest, hambad metallkeraamiline kõvasulam . Tervikmaterjalist saekettad . Kasutatakse massiivpuidu piki ja risti saagimiseks Puudused : Nürinevad suhteliselt kiiresti Lõikejälg on suhteliselt jäme Eelised : Odav hind Tervikmaterjalist saekettad . Kasutatakse massiivpuidu piki ja risti saagimiseks . Puudused : Nürinevad suhteliselt kiiresti Lõikejälg on suhteliselt jäme Eelised : Odav hind . Pikikiudu saagimine :
..kasutatakse alumiiniumi ja selle sulamite (nt.Silumiin) jootmiseks, kuumutades neid põletiga, sissekastmisega, kõrgsagedusvooluga ja ahjudes räbusti kasutamisega. Sulamistemperatuuri alandamiseks, mehaanilise tugevuse ja korrosioonikindluse alandamiseks ndluse suurendamiseks lisatakse alumiiniumjoodistele räni-, vaske-, tina-, tsinki- ja teisi metalle. (425-590`C) Joodised kõvasulamplaatide jootmiseks lõikeriistadele: Lõikeriistade valmistamisel kasutatakse laialdaselt kõvasulam- ja kiirlõiketerasest plaatide pealejootmist süsinikterasest valmistatud lõiketera kehale. Kõige levinum ja tootlikum on pealesulatamine kõrgsagedusvooluga. Kõvasulamlõikeriista jootmiseks kasutavate joodiste sulamistemperatuur on 900-1000`C. Joodis valitakse olenevalt lõikeriista ekspluatatsioonitingimustest. Joodised kiirlõiketerasest plaatide jootmiseks lõikeriistadele: Pealejoodetud kiirlõiketerasest plaatidega lõikeriistade valmistamisel kasutatakse joodisena
Jahutusvedeliku ülesanne on määrida ja jahutada lõiketsooni, Mineraalõli hoiab ära terakasvaja ning aitab uhub minema laastu. o Eelised: Lühike tsükliaeg ja kõrge täpsus; Võimalus suhteliselt lihtsalt lõigata keerulisi ebakorrapäraseid kujusid; Märkimisväärselt stabiilne protsessi täpsus; Väga hea pinnakvaliteet; Väga ökonoomne; Lihtsad masinad. o Materjal: HSS, HSS kaetud TiN, Kõvasulam. Lõikekiiruse suurendamisega kaasnevad vibratsiooniprobleemid (suur kiirendus ja aeglustus tsükli algus ja lõpus) Meetodid o Sisetöötlus – Tööriist viiakse läbi tooriku mõõtu töödeldud ava. Tööliikumine kas tõmbab või lükkab lõikekammi toorikust läbi. o Välistöötlus – Protsessi käigus lõigatakse tooriku väliskontuurile profiil. 14
Karbiide võib olla mitut tüüp: M4Ctüüpi karbiidid (kus M tähendab metalli ja C süsinikku), need võivad mitmesuguse valemiga avalduda. Need on niisuguste elementidega, mis lahustuvad paremini austeniidis ehk mille kristallivõre on K12 MC-tüüpi need ei ole K12 kristallivõrega ja ei lahustu austeniidis, näiteks K8. MC-tüüpi karbiid on kõige tavalisem wolframkarbiid WC, mida kasutatakse näiteks kõvasulamite valmistamisel. WC ja TiC on põhilised tööriistateraste materjal, kõvasulam. Põhikomponendiks on seda tüüpi karbiidid. Kui terase kõvadus oli eelkõige määratud C-sisaldusega terases, siis teraste kulumiskindlus (kui me räägime tööriistaterastest) on määratud karbiidide protsendiga. Karbiidid olid väga kõvad. Näiteks Fe3C kõvadus ligikaudu 900. Võtame WC 1400. TiC 2000 Vickersi kõvadus. Ehk mida kõvem ta on, seda kulumiskindlam on teras. Mida rohkem teda on, seda kulumiskindlam ta on. Teine küsimus on, kuidas teda sinna palju sisse viia.
oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. 6 5. Purustatavad katsed Materjalide purustava katse tagajärjel purustatakse detail või selle materjalist valmistatud (valatud, pressitud, lõiketöödeldud) spetsiaalsed katsekehad – teimikud. Metalsete materjalide korral on põhilisteks katsetusviisideks tõmbeteim (teras jt. plast- sed metallid), surve- ja paindeteim (malm, kõvasulam jt. haprad metallid) löökpaindeteim, vahel ka väändeteim. 5.1. Tõmbeteim Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 (Metall- materjalid. Tõmbeteim) määratakse tõmbeteimiga materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. Katsetamisel tõmbele määratakse tugevusnäitajatest: a) tõmbetugevus Rm, see on maksimaaljõule Fm vastav mehaaniline pinge. Rm = Fm/So, kus Fm - maksimaaljõud, So - teimiku algristlõikepindala. Joonis 5. Plastne materjal
pinda tungib suurema kõvadusega keha. Materjalide põhilised kõvadusarvu määramise meetodid: Brinell – surutakse uuritava materjali pinda kõvasulamkuul. Brinelli kõvadus määratakse kuulile toimiva jõu ja tekkiva sfäärilise jälje pindala suhtena. Kõvaduse väärtusele järgneb tähis HBW, selle järel aga katsetingimused (kuuli läbimõõt, koormus ja koormamise kestus). Rockwell - määratakse materjali kõvadus otsaku (kõvasulam/teraskuuli või teemantkoonuse, mille tipunurk on 120°), materjali sissesurumise teel. Katsetamisel surutakse otsak materjalisse eeljõuga ja fikseeritakse asend. Seejärel surutakse otsak materjalisse lisajõuga, peale mida jällegi taastatakse esialgne survejõud. Rockwelli kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse tungimise sügavuste vahe. Vickers - põhineb teemantpüramiidi surumisel uuritava materjali pinnasse. Vickersi
ja ahjudes räbusti kasutamisega. Sulamistemperatuuri alandamiseks, mehaanilise tugevuse ja korrosioonikindluse alandamiseks ndluse suurendamiseks lisatakse alumiiniumjoodistele räni-, vaske-, tina-, tsinki- ja teisi metalle. (425-590`C) Joodised kõvasulamplaatide jootmiseks lõikeriistadele: Lõikeriistade valmistamisel kasutatakse laialdaselt kõvasulam- ja kiirlõiketerasest plaatide pealejootmist süsinikterasest valmistatud lõiketera kehale. Kõige levinum ja tootlikum on pealesulatamine kõrgsagedusvooluga. Kõvasulamlõikeriista jootmiseks kasutavate joodiste sulamistemperatuur on 900-1000`C. Joodis valitakse olenevalt lõikeriista ekspluatatsioonitingimustest. Joodised kiirlõiketerasest plaatide jootmiseks lõikeriistadele:
alandamiseks suurendamiseks lisatakse alumiiniumjoodistele räni-, vaske-, tina-, tsinki- ja teisi metalle. (425-590`C) Joodised kõvasulamplaatide jootmiseks lõikeriistadele: Lõikeriistade valmistamisel kasutatakse laialdaselt kõvasulam- ja kiirlõiketerasest plaatide pealejootmist süsinikterasest valmistatud lõiketera kehale. Kõige levinum ja tootlikum on pealesulatamine kõrgsagedusvooluga. Kõvasulamlõikeriista jootmiseks kasutavate joodiste sulamistemperatuur on 900-1000`C. Joodis valitakse olenevalt lõikeriista ekspluatatsioonitingimustest. Joodised kiirlõiketerasest plaatide jootmiseks lõikeriistadele:
protsess on juhusliku laadi. Sellest tulenevalt on ka katsetulemuste hajuvus küllaltki suur, mis eeldav katsetulemuste statistilist analüüsi. Vajadus sellise uuringu järele on tingitud ka uue katseseadme ja metoodika juurutamisega, seega on vaja määrata metoodika usaldatavus. Käesolevas töö uuriti ka hõõrdeteguri sõltuvust kõvasulami koostisest ja selle muutust katsetamise käigus. Selleks valiti üks väikese sideaine sisaldusega (WC- 6%Co) ja üks suure koobalti sisaldusega kõvasulam (WC-20%Co). Katset korrati 10 korda ühel ja samal katsekehaga ühtedel ja samadel tingimustel (P=40 N, v=2,2 m/s). Hõõrdetegur määrati 15 minutilise katseaja lõpuosas, kui oli saavutatud stabiilne reziim. Katsetuste tulemused on toodud joon. 12. Nagu joonisest 12 nähtub on hõõrdeteguri hajuvus mõlema sulami korral küllaltki suur, mis võib olla tingitud katsekeha ja terasketta pinna ebatasasusest ja sellest tingitud tegeliku kontaktpinna suurusest
loetakse kõvadusarv näituri mustalt skaalalt (A- ja C-skaala), kuuli puhul punaselt skaalalt (B-skaala). 50) Materjalide purustavad katsed mehaaniliste omaduste kindlaksmääramiseks. Materjalide purustava katse tagajärjel purustatakse detail või selle materjalist valmistatud (valatud, pressitud, lõiketöödeldud) spetsiaalsed katsekehad teimikud. Metalsete materjalide korral on põhilisteks katsetusviisideks tõmbeteim (teras jt. plastsed metallid), surve- ja paindeteim (malm, kõvasulam jt. haprad metallid) löökpaindeteim, vahel ka väändeteim. Plastide korral kasutatakse tõmbeteimi, läbipaindetemperatuuri teimi, surveteimi, roometeimi ja löökpaindeteimi. Siinjuures erinevad teimitingi- mused metallide ja plastide korral. Käsiraamatuis esitatavad andmed materjalide mehaaniliste omaduste kohta on põhiliselt määratud tõmbeteimi tulemuste põhjal. Tõmbeteim Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 (Metallmaterjalid
15. Vickersi kõvaduse määramise skeem. Tabel 2.2. Metallide kõvaduse määramise meetodid Kõvadus Tähistus Otsaku Jõud, N Mõõdetava materjali grupp kuju Brinell HB Kuul 29400 Pehme materjal (süsinikteras, pulbermaterjal) Rockwell A HRA Koonus 590 Kõva materjal (kõvasulam) Rockwell B HRB Kuul 980 Pehme materjal (süsinikteras) Rockwell C HRC Koonus 1470 Kõva materjal (karastatud teras) Vickers HV Püramiid 290 Pehme ja kõva materjal (alumiinium, vask, teras, kõvasulam) 17 2.3. Metalsed materjalid Põhilised tehnomaterjalid valmistatakse rauasulamitest
tus kuju N materjali S grupp Brinell HB Kuul 29400 Pehme materjal (süsinikteras, d pulbermaterjal) Rockwell A HRA Koonus 590 Kõva materjal Sele 1.12. Vickersi kõvaduse määramise skeem (kõvasulam) Rockwell B HRB Kuul 980 Pehme materjal (süsinikteras) Mittepurustav kontroll (MPK) Rockwell C HRC Koonus 1470 Kõva materjal (karastatud teras) Radiograafiakatse Vickers HV Püramiid 290 Pehme ja kõva Radiograafiameetod seisneb kontrollitava eseme
annaabi.ee 
