soojuspaisumist, sellepärast valmistatakse sellest sulamist mõõteriistade osi, Cr ja Ni koos suurendavad terase kõvadust ja püsivust keemilistele mõjutustele. · Rauamaaki töödeldakse malmiks kõrgahjudes , erilistes konverterites vähendatakse malmist süsiniku ja teiste lisandite sisaldust ning saadakse teras. · Eristatakse valu- ja töötlusmalmi. Valumalmis sisaldub süsinik grafiidina. Et selle malmi murdepind on hall, nimetatakse teda sageli halliks malmiks. Valumalm on hästi valatav ,temast valatakse näiteks hoorattaid , seadmete aluseid , pliidiraudu. Töötlusmalm sisaldab süsinikku raudkarbiidi Fe3C kujul. Niisuguse malmi murdepind on hele ja teda nimetatakse tihti valgeks malmiks. Töötlusmalm ei sobi valamiseks ning teda töödeldakse teraseks. NAATRIUM Naatriumi avastamine
*Rauamaaki töödeldakse malmiks kõrgahjudes , erilistes konverterites vähendatakse malmist süsiniku ja teiste lisandite sisaldust ning saadakse teras. *Eristatakse valu- ja töötlusmalmi. Valumalmis sisaldub süsinik grafiidina. Et selle malmi murdepind on hall, nimetatakse teda sageli halliks malmiks. Valumalm on hästi valatav ,temast valatakse näiteks hoorattaid , seadmete aluseid , pliidiraudu. *Töötlusmalm sisaldab süsinikku raudkarbiidi Fe3C kujul. Niisuguse malmi murdepind on hele ja teda nimetatakse tihti valgeks malmiks. Töötlusmalm ei sobi valamiseks ning teda töödeldakse teraseks.
kulumiskindlust, Ni suurendab terase sitkust ja vähendab soojuspaisumist, sellepärast valmistatakse sellest sulamist mõõteriistade osi, Cr ja Ni koos suurendavad terase kõvadust ja püsivust keemilistele mõjutustele. Rauamaaki töödeldakse malmiks kõrgahjudes , erilistes konverterites vähendatakse malmist süsiniku ja teiste lisandite sisaldust ning saadakse teras. Eristatakse valu- ja töötlusmalmi. Valumalmis sisaldub süsinik grafiidina. Et selle malmi murdepind on hall, nimetatakse teda sageli halliks malmiks. Valumalm on hästi valatav ,temast valatakse näiteks hoorattaid , seadmete aluseid , pliidiraudu. Töötlusmalm sisaldab süsinikku raudkarbiidi Fe3C kujul. Niisuguse malmi murdepind on hele ja teda nimetatakse tihti valgeks malmiks. Töötlusmalm ei sobi valamiseks ning teda töödeldakse teraseks. Kasutatud kirjandus: http://www.annaabi.ee/Raud-m17126.html http://et.wikipedia.org/wiki/Raud http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Raud
(kuni 14%) tõstab terase kulumiskindlust, Ni suurendab terase sitkust ja vähendab soojuspaisumist, sellepärast valmistatakse sellest sulamist mõõteriistade osi, Cr ja Ni koos suurendavad terase kõvadust ja püsivust keemilistele mõjutustele. Rauamaaki töödeldakse malmiks kõrgahjudes, erilistes konverterites vähendatakse malmis süsiniku ja teiste lisandite sisaldust ning saadakse teras. Eristatakse valu- ja töötlusmalmi. Valumalmis sisaldub süsinik grafiidina. Et selle malmi murdepind on hall, nimetatakse seda sageli halliks malmiks. Valumalm on hästi valatav, sellest valatakse näiteks hoorattaid, seadmete aluseid ja pliidiraudu. Töötlusmalm sisaldab süsinikku raudkarbiidi Fe3C kujul. Niisuguse malmi murdepind on hele ja teda nimetatakse tihti valgeks malmiks. Töötlusmalm ei sobi valamiseks ja seda töödeldakse teraseks.
valmistatakse sellest sulamist mõõteriistade osi, Cr ja Ni koos suurendavad terase kõvadust ja püsivust keemilistele mõjutustele. • Rauamaaki töödeldakse malmiks kõrgahjudes, erilistes konverterites vähendatakse malmis süsiniku ja teiste lisandite sisaldust ning saadakse teras. • Eristatakse valu- ja töötlusmalmi. Valumalmis sisaldub süsinik grafiidina. Et selle malmi murdepind on hall, nimetatakse seda sageli halliks malmiks. Valumalm on hästi valatav, sellest valatakse näiteks hoorattaid, seadmete aluseid ja pliidiraudu. Töötlusmalm sisaldab süsinikku raudkarbiidi Fe3C kujul. Niisuguse malmi murdepind on hele ja teda nimetatakse tihti valgeks malmiks. Töötlusmalm ei sobi valamiseks ning teda töödeldakse teraseks. • http://et.wikipedia.org/wiki/Raud
Esineb nii tard, moonde kui ka settekivimeis. Iseloomuliku kujuga: heksagonaalne prisma , mille tippudeks on püramiidid. Esieb paljude kivimite koostises. Liiva olulisim koostisosa(8090%) Kvartsikristalle kasvatatakse ka tehislikult Omadused Keemiline valem SiO2 Mineraaliklass karkasssilikaadid Molekulmass 60,08 Värvus puhtana värvitu Tihedus (g/cm³) 2,65 Kõvadus 7 Lõhenevus puudub Kriips valge Murdepind karpjas Läige klaasiläige (tahul), rasvaläige (murdepinnal) Kvartsi pere mineraale ahhaat mäekristall ametüst oonüks avanturiin plasma jaspis roosakvarts kaltsedon serdoolik karneool serdoonüks krüsopraas suitsukvarts moorion tiigrisilm tsitriin Mineraalidest
MEREVAIK Merevaik Iidsetest männipuudest välja "higistatud" fossiilne vaik, mida leidus Skandinaavia lõunapoolsaarel ja selle naaberegioonidel juba 50 miljonit aastat tagasi. Omadused · Kõvadus: 2-2,5 · Tihedus: 1,05-1,1 g/cm3 · Värvus: luuvalgest tumepruunini, mustani; enamasti helekollane · Läbipaistvus: läbipaistev või läbikumav · Läige: matt või rasvaläige · Lõhenevus: puudub · Murdepind: karpjas või tasane · Sulamistemperatuur: 350-375°C · Kogub endasse elektrostaatilist energiat Leiukohad Koostis · Süsinik ~79% · Vesinik ~11% · Hapnik ~10% · Lisandina väävel ja raud Ajalugu · I- III saj kreeklaste ja roomlaste seas kõrgelt hinnatud · Nimetus: "kuld põhjast" · Merevaigust kujuke hinnalisem kui ori · Maksevahend Ravib · Maohaigusi · Kurgu-, kõrva-, silmahaigusi
pingekontsentraator, mis lokaliseerib pinged ja soodustab prao tekkimist. Katse tulemused:Tõmbeteim Löökpaindeteim :Materjal: Teras S355 Teimiku Nurgad Purustustöö Katsetustemp C soone tüüp KU või KV J . Purunemispin na iseloom V-kujuline 45 kraadi 180J Ligikaudu 20 Murdepind soon kraadi matt, ei läinud päris pooleks Kokkuvõte Järeldusena saame väita, et komposiitmaterjalide tugevus sõltub sellest, kas neile on jõud rakendatud risti-või pikikiudu. Kõige tugevamaks materjaliks oli komposiit X ning talle järgnes Teras C20. Suhtelise pikenemisel purunemiseni oli kõige venivamaks materjaliks teras ning
tsentrid ning grafiit omab keeruka kuju. Niisugusel malmil on suur tugevus. Kõrgtugevast malmist võib valada väntvõlle, nukkvõlle, hammasrattaid jne. 6 1.5 Tempermalm Kui valgest malmist valandeid kuumutada, siis valges malmis olev süsinik muutub perajaks grafiidiks. Kui kuumutamine toimub liiva sees, siis tempermalmi murdepind on valge. Kui aga pannakse musta rauaoksiidipurusse, siis saadakse must murdepind. Tempermalmidel on head mehaanilised omadused, kuid vajadus valandeid pikka aega lõõmutada (30...40 tundi ja isegi rohkem) teeb tehnoloogilise protsessi keerukaks ja malmi kalliks. See on termpermalmide suurim puudus. Tavaliselt valmistatakse tempermalmist valandeid seinapaksusega kuni 30...40 mm. Tänapäeval leiavad tempermalmide asemel
langemisel lihtsalt märkamatuks. Eestis on registreeritud nelja kivimeteoriidi (Kaiavere, Kaande, Pilistvere, Tännasilma) ja ühe tektiidi (Iigaste) langemine ning üks raudmeteoriidi leid (Kaali). Meteoriitidele antakse tavaliselt langemise või leidmise paiga lähedal oleva asula või talu nimi. Kivimeteoriidid sarnanevad maapealsete kividega ja on tavaliselt tumeda, enamasti hallikas- kuni punakasmusta pinnaga, kuid nende värske murdepind võib olla hele- või tumehall, harva isegi valkjas. Peeneteralises põhimassis esineb rohkearvuliselt hõbedaselt läikivaid, tumedaid, alla ühemillimeetrise läbimõõduga kerakesi kondreid. Mõnedel jämedateralistel kivimeteoriitidel kondrid puuduvad ja neid nimetatakse akondriitideks. Raudmeteoriidid koosnevad 5-15% niklit sisaldavast ehedast rauast. Mineraloogiliselt iseloomustab raudmeteoriite mitmete, ainult neile omaste mineraalide olemasolu. Näiteks kamasiid, teniid jne.
Merevaik Elisabeth Lauton Merevaigu nimetuse päritolu Merevaigu nimetus tuleneb selle, et see avastati esimest korda merekaldalt. Alguses kutsuti seda kuivanud merevahuks. Läänemere kallastelt Vahemere-äärsetesse kultuurikeskustesse merevaiku vedavad kaupmehed mõtlesid nende pruunikaskollaste kivide päritolu ja tekke kohta üpris kummalisi lugusid välja. Ühed arvasid, et tegemist on tardunud merevahuga, teised arvasid, et need on taevaliku päritoluga higipiisad. Nende muinasjutuliste seletuste üle pole põhjust naerda, sest veel enam kui poolteist aastatuhandet hiljem olid vanad kujutelmad nii sügavale pähe kulunud, et üks saksa õpetlane arvas: "Merevaik on randa uhutud ning rohke soolaga segatud ja kokkupressitud merevaht, mis on õhu käes ning päikesekuumuses kuivanud ning ütlemata kõvaks kivistunud..." Alles 1767. aastal kirjutas Samuel Bock raamatu, milles ta tõestas, et merevaik pole midagi muud kui kivi...
soojuspaisumist, sellepärast valmistatakse sellest sulamist mõõteriistade osi, Cr ja Ni koos suurendavad terase kõvadust ja püsivust keemilistele mõjutustele. Rauamaaki töödeldakse malmiks kõrgahjudes , erilistes konverterites vähendatakse malmist süsiniku ja teiste lisandite sisaldust ning saadakse teras. Eristatakse valu- ja töötlusmalmi. Valumalmis sisaldub süsinik grafiidina. Et selle malmi murdepind on hall, nimetatakse teda sageli halliks malmiks. Valumalm on hästi valatav ,temast valatakse näiteks hoorattaid , seadmete aluseid , pliidiraudu. Töötlusmalm sisaldab süsinikku raudkarbiidi Fe3C kujul. Niisuguse malmi murdepind on hele ja teda nimetatakse tihti valgeks malmiks. Töötlusmalm ei sobi valamiseks ning teda töödeldakse teraseks. Raua saamine soomaagist Eestis algas rauatootmine umbes 2000 aastat tagasi ja kestis arvatavasti kuni 18. sajandini.
Värvitu või lisandite tõttu (Cu, Fe, Mn) mitmesuguse värvusega. Läbikumavad kuni läbipaistvad sillerdavate värvidega erimid on tuntud väärisopaalidena. Läige klaasjas või rasvane. Murdepind karpjas. Kõvadus 5,5 - 6,5 Kvarts - Kõva mineraal (võimeline kriimustama klaasi). Läbipaistvad värvitud kristallid on tuntud mäekristallina, tumedad pruunikad kristallid suitsukvartsina, must kvarts moorionina, violetne ametüstina. Kristalli pindadel on jälgitav ristiviilutus, kõvadus 7. Kaltsedon - Peitkristalset kvartsi nimetatkse tavaliselt kaltsedoniks, mis võib olla värvunud väga mitmesuguselt - hallikalt, sinakalt, kollakalt, pruunikalt, punaselt, rohekalt jne
ka aktiivne lisand , mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. Räbustaja on mingi mineraalaine (lubjakivi, dolomiit jne), mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevat mineraalainet. Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda, 2...4% süsinikku ja vähemal määral räni, mangaani, väävlit, fosforit jne, nad muudavad malmi väga hapraks. Malmid jagunevad 3 alaliiki: valumalmid, toormalmid ja erimalmid Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud sellest, et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast vaba olekus väikeste grafiidihelbekestena rauaosade vahel. Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Ehitusel enamkasutatavad malmtooted on: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskütteradiaatorid, asjude ja pliitide metallosad jne. Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Ta on heleda murdepinnaga ja nimetatakse teda seetõttu ka valgeks malmiks
Harilik tungaltera (Claviceps purpurea) on seeneliik, mis kuulub perekonda tungaltera (Claviceps) ja sugukonda tungalteralised (Clavicipitaceae).Tungalteraliste sugukonnas on Eestis 3 perekonda ja 12 liiki. Seen parasiteerib enamikul kõrrelistel, kaasa arvatud kõikidel teraviljadel. Kasvukohad : rukkipõllududel , harva nisupõldudel, peamiselt põllu servades. Kasvu soodustavad niisked ilmad. Tungaltera eristub seemnetest tumedama värvuse ja suuremate mõõtmete poolest.Terade murdepind peab olema valge või kergelt lillakas. Pruunika-kollaka murdepinnaga terad ei ole kõlbulikud. Nakatumine Tungaltera põhimassi moodustab tihe seeneniitide põimik nn sklerootsium. Tera pinnale arenevad eoskandjad, milledes valmivad seene paljunemiseks vajalikud eosed. Mahakukkunud tungalterast arenevad kevadel kotteosed, mis nakatavad kõrreliste õisi. Nakatunud õis hakkab eritama nektarit, mis meelitab kohale kärbsed. Kärbsed kannavad eostega
sitkust ja vähendab soojuspaisumist, sellepärast valmistatakse sellest sulamist mõõteriistade osi, Cr ja Ni koos suurendavad terase kõvadust ja püsivust keemilistele mõjutustele. · Rauamaaki töödeldakse malmiks kõrgahjudes , erilistes konverterites vähendatakse malmist süsiniku ja teiste lisandite sisaldust ning saadakse teras. · Eristatakse valu- ja töötlusmalmi. Valumalmis sisaldub süsinik grafiidina. Et selle malmi murdepind on hall, nimetatakse teda sageli halliks malmiks. Valumalm on hästi valatav ,temast valatakse näiteks hoorattaid , seadmete aluseid , pliidiraudu. Töötlusmalm sisaldab süsinikku raudkarbiidi Fe3C kujul. Niisuguse malmi murdepind on hele ja teda nimetatakse tihti valgeks malmiks. Töötlusmalm ei sobi valamiseks ning teda töödeldakse teraseks. Tsink on keskmise reageerimisvõimega sinakashall metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja
Tempermalm on hallmalmiga võrreldesvastupidavam staatilisele ja eriti dünaamilisele koormusele. Teda tarvitatakse peamiselt põllumajandus-, masina-, ja autotööstuses. Valgemalm Väiksema ränisisaldusega valgemalm on suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav metall. Teda kasutatakse niisuguste detailide valmistamiseks, mis peavad olema kulumiskindlad või töötavad agressiivsetes keskkondades. Valgemalmi murdepind on grafiidi puudumise pärast hele (sellest nimetus). Valgemalmi kasutatakse kas terase tootmiseks või tempermalmist detailide valmistamiseks. Valandeid tehakse temast kõvadduse ja rabeduse tõttu harva. malm Teras Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku
4. Kuullaagriterased (-) Kuullaagrid 5. Automaaditerased (10S20) Võllid 6. Tavalised masinaehitusterased (E295) Masinaehitud detailid 5. Malmide liigitus, nende põhiomadused, tähistus. Hall- / liblegrafiitmalmi süsinik on liblelise grafiidi kujul. Hea vibratsioonisummutavus ja vastupanu väsimusele, hea valatavus. GJL 150. Keragrafiitmalm on tunduvalt tugevam ja sitkem kui hallmalm, vastupanu dünaamilisele koormusele ja väga hea valatavus. GJS 400 15. Tempermalmi murdepind on hele või tume, väga suure kõvadusega ja kulumiskindlusega, raskelt lõiketöödeldav. GJMW 350-4. 6. Vase- ja alumiiniumsulamite liigitus. Nende sulamite põhiomadused, põhikoostis, kasutusalad Alumiiniumsulamid jaotatakse: Deformeeritavad sulamid (kõvad, peamiselt Al ja Mn koostises, lennunduse konstruktsioonides) ja valusulamid (Hästi lõiketöödeldavad; Al koos, kas Cu, Mg või Si). Vasesulamid jaotatakse: Messinguteks (Suurem tugevus ja hea plastsus, Cu ja
Lõiketöötlemisel tekib palju metallitolmu. Kõrgtugevmalm Kui hallmalmile lisada alumiiniumi või magneesiumi, siis tekivad kristalliseerumise tsentrid ning grafiit omab keeruka kuju. Niisugusel malmil on suur tugevus. Kõrgtugevast malmist võib valada väntvõlle, nukkvõlle, hammasrattaid jne. Tempermalm kui valgest malmist valandeid kuumutada, siis valges malmis olev süsinik muutub perajaks grafiidiks. Kui kuumutamine toimub liiva sees, siis tempermalmi murdepind on valge. Kui aga pannakse musta rauaoksiidipurusse, siis saadakse must murdepind. Tempermalmist valmistatakse sanitaartehnikas kasutatavaid ühendusdetaile ja masinate keresid. Metallide termiline töötlemine Lõõmutamine - nim niisugust termilist töötlust kus materjali kuumutatakse vastavalt süsiniku sisaldusest teatud temperatuurini. Hoitakse sellel temperatuuril kuni materjal on kogu ristlõike ulatuses kuumenenud ja jahutatakse seejärel koos ahjuga maha
Malm ja teras sisaldavad mõlemad süsinikku. Mida rohkem on sulamis süsinikku, seda hapram ta on. Süsiniku esinemisvorm malmis määrab malmi värvuse ja füüsikalised omadused. Valges malmis ehk toormalmis on süsinik rauaga keemiliselt seotud nn tsementsiidina ehk raudkarbiidina. Ta saadakse sulamalmi kiirel jahutamisel. Hallmalmis ehk valumalmis esineb süsinik lisandina, grafiidina ja selline malm saadakse sulamalmi aeglasel jahtumisel. Grafiidist tingituna on tema murdepind hall ning teda kasutatakse hea veelvoolavuse tõttu valuvormide, radiaatorite, torude jne. valmistamiseks. Kuna malm on habras, siis püütakse selles süsinikusisalduse vähendamisega saada tugevam ja elastsem sulam-teras. Terase omadusi varieeritakse nende erineva termilise töötlemisega: kas lõõmutatakse või karastatakse. Nii kasutatakse teraseid vastutusrikaste autoosade, metallkonstruktsioonide, katelde, torude jne. valmistamiseks.
Valges malmis ehk toormalmis on süsinik rauaga keemiliselt seotud nn tsementiidina ehk raudkarbiidina. Ta saadakse sulamalmi kiirel jahutamisel. Toormalm on mehhaaniliselt vastupidav, kuid teda on raske töödeldaning seetõttu kasutatakse teda toorainena terase tootmiseks. Hallmalmis ehk valumalmis esineb süsinik lisandina, grafiidina ja selline malm saadakse sulamalmi aeglasel jahtumisel. Grafiidist tingituna on tema murdepind hall ning teda kasutatakse hea vedelvoolavuse tõttu valuvormide, radiaatorite, torude jne. valmistamiseks Peale valumalmi ja valge malmi toodetakse kõrgahjudes veel erimalme ehk ferrosulameid. Need sisaldavad suuremal määral (üle 10%) räni, mangaani või kroomi. neid kasutatakse kõrgekvaliteedilise terase tootmiseks. Kuna malm on habras, siis püütakse selles süsinikusiaslduse vähendamisega saada tugevam ja elastsem sulam - teras. Teras on raua ja süsiniku sulam, milles on
Mis on mineraalid ja kivimid? Mineraalid on kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinevad anorgaanilised tahked ained. Kivimid on maakoort moodustavad mineraalide kogumid. Mõned kivimid, nagu kvartsiit (puhta kvartsi massid) ja marmor (puhta kaltsiidi massid) koosnevad põhiliselt ühest mineraalist. Enamik kivimeid koosneb siiski mitmest mineraalist. Korund / Corundum Koostis / struktuur Korund on alumiiniumoksiid (Al2O3). Korundi kristall on romboeedrilise sümmeetriaga (primitiivne rakk on romboeeder). Kui kvartsi (SiO 2) amorfne modifikatsioon kvartsklaas esineb nii loodulikult kui on saadav tehislikult, siis klaasi saamine alumiiniumoksiidist õnnestus alles äsja (A Rosenflanz et al. 2004 Nature 430 761). Omadused Puhas korund on värvusetu, tihedus 3,9 4,1, kõvadus 9 (teemandi järel ...
METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Mehaanilise tugevuse näitajad EVS-EN 10002-1 Metallmaterjalid.Tõmbeteim · Tugevusnäitajatest määratakse katsetamisel tõmbele · -Tõmbetugevus Rm maksimaaljõule vastav pinge · Voolavuspiir ReH ReL · Tinglik voolavuspiir RP EVS-EN 10002-1 Metallmaterjalid.Tõmbeteim · Plastsusnäitajatest määratakse katsetamisel tõmbele · -Katkevenivus A% (suhteline pikenemine protsentides purunemiseni) · Katkeahenemine Z% ( ) Tegelikud pinged · Kõik tugevusnäitajad kujutavad endast pinget-jõudu pinnaühiku kohta · Tugevusnäitajaid kasutatakse konstruktsioonielementide arvutamisel · Tugevuse hindamine lubatavate pingete meetodil. Konstruktsiooni töötamine elastsete deformatsioonide piirkonnas. Tegelikud pinged · Plastsetel materjalidel on lubatav pinge tugevusvaru võrra väiksem kui selle materjali voolavuspiir v · Vastavalt detaili vastutusrikkus...
mille pinnale mineraali jätab kriimustamisel värvilise kriipsu, mis võib kokku langeda mineraali värvusega. Läige sõltub mineraali valguse absorbeerimise võimest (mida suurem absorbeerimisvõime, seda vähem läigib) ja murdumisindeksist (mida suurem murdumisnäitaja, seda rohkem läigib), kuid ei olene mineraali värvusest. Läike intensiivsuse järgi jagatakse: ¤klaasiläikega mineraalid ¤teemandiläikega m-d. ¤poolmetalse läikega m-d. ¤metalse läikega m-d. Kui mineraali murdepind pole ideaalselt tasane, siis läige tuhmub ja pind muutub rasvaläikeliseks, kui ebatasasused pinnal on veelgi suuremad, tekib vahaläige. Kui m-li pind on mikropoorne hajub sellele langev valgus täielikult ja pind on tuhmi läikega. Paralleelikiulise ehitusega mineraalide pind on sageli siidiläikeline. Läbipaistvatel, kihilise kristallstruktuuriga mineraalidel on enamasti pärlmutriläige. Lõhenevus. Kui mineraalile mõjub välisjõud, mis ületab tema osakeste
Eesti mineraalid ja kivimid. Tallinn: Valgus.) 4 SAFIIR Safiir on kalliskivi ehk looduslikult esinev mineraal, mis on eradlik oma ilu ja harulduse tõttu. Ta on põhiliselt tünnikujuline, värvus on violetne ja sinakas. Ta on läbipaistev ja läbikumav. Murdepind on karpjas ja ebatasane. Ammu aega tagasi nimetati safiiriks kõiki siniseid vääriskive. Alles XIX sajandi algul eristati teda iseseisvana koos rubiiniga kui korundi rühma erimit. Safiir oli rikkuse sümbol ning see kõrvaldas inimese seesmised vastuolud ja valud.
Kõrgtubevmalm Kui hallile malmile lisada alumiiniumi või magneesiumi sis tekivad kristaliseerumise tsentrid ning grafiit omab keeruka kuju,Niisugusel malmil on suur tugevus.MarkeeritaKSE By65,By80,By90,By100 arv näitab tõmbetugevust .Kõrgtugevast malmist võib valada väntvõlle,nukkvõlle,hammasrattaid jne. Tempermalm kui valgest malmist valandid kuumutada siis valges mallmis olev süsinik muutub perajaks grafiidiks.Kui kuumutamine toimub liiva sees siis tempermalmi murdepind on valge.Kui aga pannakse musta rauaoksiidipurusse siis saadakse musta murdepinnaga tempermalm. Cy30- 6,Cy45-2.Esimene tõmbetugevust teine arv aga suhtelsit pikenemist.Tempermalmist valmistatakse san tehnikas kasutatavaid ühendus detaile. 3. Värvilised metallid Vask ja tema sulamid Vaske toodetakse veskpürriidist elektrilise rahvineerimise teel.Puhast vaske tähistatakse M00,M0,M1,M2,M3.Masina ehituses on põhiliselt kasutusel vase sulamid
1. Geoloogia ajaloo põhietapid. Wegener, Helmersen. Alfred Wegener- saksa loodusteadlane. Tegeles meteoroloogia, geofüüsika, astronoomia ja geoloogiaga. Tuntuim saavutus on mandrite triivi ( mandrite liikumine üksteise suhtes) hüpoteesi püstitamine. Töötas Tartu ülikoolis, võttis osa mitmest ekspeditsioonidest Gröönimaal. Uuris Kaali meteoriitkraatrit. Gregor von Helmersen oli baltisaksa geoloog. Oli Peterburi Teadlaste Akadeemia liige ja Vene Geoloogiakomitee esimene direktor. Ta koostas Venemaa Euroopa-osa geoloogilise kaardi. Ta on uurinud Eesti kvaternaari setteid, Peipsi järve liustikusetteid ja rändrähne. 2. Geoloogiliste distsipliinide klassifitseerimine. Stratigraafia- on geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud südnmuste ajalist järgnevust. Stratigraafia põhiprotseduurid on liigestamine ja korrelatsioon. Enamasti on stratigraafia seotud settekivimite ja sett...
Valges malmis ehk toormalmis on süsinik rauaga keemiliselt seotud nn tsementiidina ehk raudkarbiidina. Ta saadakse sulamalmi kiirel jahutamisel. Toormalm on mehhaaniliselt vastupidav, kuid teda on raske töödeldaning seetõttu kasutatakse teda toorainena terase tootmiseks. Hallmalmis ehk valumalmis esineb süsinik lisandina, grafiidina ja selline malm saadakse sulamalmi aeglasel jahtumisel. Grafiidist tingituna on tema murdepind hall ning teda kasutatakse hea vedelvoolavuse tõttu valuvormide, radiaatorite, torude jne. valmistamiseks Peale valumalmi ja valge malmi toodetakse kõrgahjudes veel erimalme ehk ferrosulameid. Need sisaldavad suuremal määral (üle 10%) räni, mangaani või kroomi. neid kasutatakse kõrgekvaliteedilise terase tootmiseks. Kuna malm on habras, siis püütakse selles süsinikusiaslduse vähendamisega saada tugevam ja elastsem sulam - teras.
Samal ajal on malmist valmistatud detaile väga raske ühendada keevitamise teel.[8] 7 Liigitus: Valge malm Hall malm Tempermalm Kõrdtugev malm Eriomadustega malm [8] 2.1.3. Valgemalm Valgemalm on kõva ja habras, raskesti lõiketöödeldav ning raskesti valatav materjal. Kasutatakse toormalmina ümbersulatamiseks, malmiks ja teraseks. Valgemalmi murdepind on grafiidi puudumise pärast hele (sellest nimetus). Valgemalmi kasutatakse kas terase tootmiseks või tempermalmist detailide valmistamiseks. Valandeid tehakse temast kõvaduse ja rabeduse tõttu harva. [9] 2.1.1. Hall malm Põhiline valumaterjal ehituses on hallmalm. Sellest valatakse tööpinkide sänge, mitmesuguseid keredetaile, hoo- ja rihmarattaid, kandureid jms. Mehhaanilised omadused sõltuvad struktuurist, see
Lõiketöötlemisel tekib palju metallitolmu. Kõrgtugev malm Kui hallmalmile lisada alumiiniumi või magneesiumi, siis tekivad kristalliseerumise tsentrid ning grafiit omab keeruka kuju. Niisugusel malmil on suur tugevus. Kõrgtugevast malmist võib valada väntvõlle, nukkvõlle, hammasrattaid jne. Temperamalm kui valgest malmist valandeid kuumutada, siis valges malmis olev süsinik muutub perajaks grafiidiks. Kui kuumutamine toimub liiva sees, siis tempermalmi murdepind on valge. Kui aga pannakse musta rauaoksiidipurusse, siis saadakse must murdepind. Tempermalmist valmistatakse sanitaartehnikas kasutatavaid ühendusdetaile ja masinate keresid. Lõõmutamine. Lõõmutamiseks nim niisugust termilist töötlust kus materjali kuumutatakse vastavalt süsiniku sisaldusest teatud temperatuurini. Hoitakse sellel temperatuuril kuni materjal on kogu ristlõike ulatuses kuumenenud ja jahutatakse seejärel koos ahjuga maha. Madalalt legeeritud terastel jahtumiskiirus 30.
Kondriit on harilik kivimimeteoriit, mille põhimassis esineb rohkesti väikesi ja hõbedaselt läikivaid kivikesi. Akondriit on samuti kivimimeteoriit, millel aga mineraalne koosis ja struktuurilised iseärasused näitavad magmalist teket, kuid sellel puuduvad kondriitidele iseloomulikud kerakesed. Nad on sarnased maakoores leiduvate kivimitega. Enamasti on nad kaetud koorikpinnaga, mis võib olla hallikas- kuni punakasmust koorikpind. Värske murdepind võib olla aga heledam. Kivimeteoriitidel moodustavad põhimassi peeneteralised millimeetrist väiksema läbimõõduga kerakesi. Neid on palju ja enamasti on nad tumedad ja läigivad hõbedaselt. Neis võib esineda omavahelisi lõikuvaid soonekesi, mis on tumedat värvi. Arvatakse, et nad on tekkinud kui meteoriitsed aine tilgakesed on kiiresti hangunud ja näitavad selle eksisteerimist kunagi osaliselt sulanud olekus. Kivimeteoriitides esineb kõige rohkem pürokseeni ja oliviini
Materjaliõpetus Materjali tihedus.tiheduseks nim antud materjali kaalu ja ruumalasuhet. p = G/V = (g/cm3)(N/m3) Raud = 7,8g/cm3 Vask = 8,9g/cm3 Alumiinium = 2,7g/cm3 Titaan = 4,7g/cm3 Materjali sulamistemperatuur.Sulamis temperatuuriks nim niisugust temperatuuri mille juures materjal muutub tahkest olekust vedelaks. Volfram = 3360C Raud = 1539C Vask = 1083C Alumiinium = 660C Tina = 220C Elektrijuhtivus.Elektrijuhtivuseks nim omadust elektrit juhtida.Selleks,et määrata materjali elektrijuhtivust peab teadma eritakistust.Materjali eritakistust määratakse 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõikega materjali oomides. Soojusjuhtivus.Soojusjuhtivuseks nim materjali omadust soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonnale Magnetilisus. keha mõõtmete määramine soojenemisel Värvus. Jagatakse mus...
alumiiniumoksiidi sisal. mineraalid (rubiin, safiir, biksiidid aluminaattsemendi tooraine), vulkaaniline klaas (kindla keemilise koostisega amorfne kivim, moodustunud silikaatse sulami jahtumisel). Looduskivide tootmine: lahtistest karjääridest või kaevandustest. Eraldamine massiivist (murdmine, vertikaalne kiilumine, lõhkamine või saagimine), töötluse järgi eraldatakse raid- ja abrasiivtöötlust. Raidfaktuurid: a) kalju faktuur (kivimi looduslik murdepind, ebatasasus kuni 15cm) b) mügaraline faktuur (kuni 5cm) c) rihvelfaktuur (peenelaineline, kuni 2mm kõrgused lained) d) voldiline faktuur (katkendlikud ebatasasused 0,5...1mm) e) tahutud faktuur (ühtlase konarusega 0,5...2mm) Abrasiivfaktuurid: a) saetud faktuurid (kuni 2mm). b) lihvitud faktuur (ühtlane pind, kuni 0,5mm) c) poolpoleeritud faktuur (sile pind, pehme, sametise läikega) d) poleeritud faktuur (kirka läikega, peegeldav) Looduskivide kasutamine arvestatakse nende omadusi:
Löögisitkus on haprusele vastupidine omadus. Materjali löögisitkuseks nimetatakse löökpainde minimaalset tööd, mis on vajalik proovikeha üheainsa löögiga purustamiseks. Eritöö tangensiaalsuunas on 20...50 % väiksem kui radiaalsuunas. Kõvadel lehtpuudel on see 2,5 × pehmetel 1,5 × suurem kui okaspuudel Eritöö erinevate puuliikide kohta on 20 - 50 kJ/m2. Lehtpuud on oma ehituse tõttu 1,5 - 2 korda sitkemad okaspuudest. Sitke puidu murdepind on pikakiuline, hapra puidu murdepind nö põiki "raiutud" või trapetsikujuline ja ilma kildudeta. Proovikehade löögisitkus sõltub kiudude suunast. 10°-se kaldkiulisuse juures kaotavad vardad ligi 50% oma sitkusest. Puidu kõvadus. Sõltuvat ristpinna kõvadusest kõik puuliigid jaotatakse kuute rühma: Väga pehmed puuliigid otspinna kõvadus kuni 3500 N/cm2 (haab, kuusk, pärn, pappel, mänd) Pehmed puuliigid - otspinna kõvadus kuni 3500- 5000 N/cm2
7. KATTEVINEER 8. RISTVINEER 9. PARKETILIISTUD 10. 11. 12. 13. 8. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine 14. Malme toodetakse kõrgahjudes, tooraineks on rauamaak, koks ja räbustaja. Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Kõrgahjus tekkiv sulamalm vajub ahju põhja, kust ta aegajalt välja lastakse. sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu. 15. Eriliigid: 1. VALUMALM (hallmalm) murdepind on hall. Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Enamkasutavad malmtooted on: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jms. Malm on habras metall, teda ei saa kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude v lööke. 2. TOORMALM (valge malm) hele murdepind. Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Veel hapram kui valumalm ja ehitusmaterjalide tootmiseks kasutatakse vähe. 3
tingimustes. · Laagerdamisel toimub leelismetallide soolade väljapesemine. · On kasutatud ka sedimentatsiooni vedelikes, et · eraldada savikaid osi liiva, lubjakivi ja mergli lisandist. 6.4 Keraamikatoodete liigitamine, veeimavus ja tihedus · Vastavalt toote veeimavusele: · Peenkeraamika veeimavus alla 5% (plaadid, klinkertellis) - tihedad tooted · Jämekeraamika krobeline murdepind ja veeimavus > 5% (harilik tellis, katusekivid, drenaazitorud) poorsed tooted · Veeimavust (näiteks seinaplaatidel) saab vähendada glasuurimisega. Jäimekereaamika, harilik tellis · TÄISTELLIS glasuurimata lihttoode · Tuletundlikkus A1 (ei sütti ega põle) · Tulekindlus kergelt sulav (<1350 oC) · Külmakindlus F0 (olematu) Kasutusala: kandvates seintes, postides, võlvides, ka korstendes ja ahjude ehitamiseks.
Räbustaja on mingi mineraalaine (lubjakivi, dolomiit jne), mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevad mineraalained. Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Kõrgahjus tekkiv sulamalm kui kõige raskem aine ahjus, vajub ahju põhja, kust ta aeg-ajalt välja lastakse. Sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu. Malmid jagunevad 3 alaliiki: valumalmid, toormalmid ja erimalmid. Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud sellest, et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus rauaosade vahel. Ehitusel enamkasutatavad malmtooted on: vee- ja kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne. Malm on habras metall ega saa teda kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke
aineid sisejõud vähenevad värvuse tumenemine survetugevus jääb samaks põlemisomadus ei muutu töötlemistolm kuivem ja peenem 8. Malmid tootmine, eriliigid, kasutamine Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineteks on rauamaak (looduslik rauahapendite ja mineraalainete segu), koks (ka kõrgahju kütuseks) ja räbustaja (mineraalaine lubjakivi, dolomiit , mis tekitab räbu ja seob endaga mineraalained maagist ja koksist) . 1. Valumalm (hallmalm): Murdepind on hall (kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus väikeste grafiidihelbekestena rauaosade vahel). Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Malmi tõmbetugevus on survetugevusest 3...4 korda väiksem ja seetõttu on malm habras metall ega saa teda kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke. 2. Toormalm (valge malm): Ta on heleda murdepinnaga (kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud)
Eelduseks on muidugi see, et toode on olnud õige temperatuuriga ahjus ettenähtud aja. 2. Kompamise teel - Küpsenud toode ei ole käega katsudes kõrveta vait kuum, kuna niiskuse auramine tootest on lõppenud. 3. Tikuga proovides - Puust tikk surutakse toote sisusse ja kui tiku külge ei jää küpsemata taigna osakesi on toode valmis. Seda kasutatakse suure kaaluga toodete puhul, mitte väikesaiade juures. 4. Murdmise teel - Murdepind on kuiv ja selgelt nähtavate pooridega. Vajutades vetruv ja taastab oma esialgse kuju. Küpsetuskaoks nimetatakse ahju asetatud taignatüki ja küpsetatud toote kaalu vahet ja seda mõõdetakse protsentides. X= A B : A x 100 = % A - taignatüki kaal enne küpsetamist B - valmistoote kaal X -küpsetuskadu % Küpsetuskao moodustab vee välja auramine, C02 ja alkoholi aurustumine ning kuivaine kadu osalisel söestumisel
Eelduseks on muidugi see, et toode on olnud õige temperatuuriga ahjus ettenähtud aja. 2. Kompamise teel - Küpsenud toode ei ole käega katsudes kõrveta vait kuum, kuna niiskuse auramine tootest on lõppenud. 3. Tikuga proovides - Puust tikk surutakse toote sisusse ja kui tiku külge ei jää küpsemata taigna osakesi on toode valmis. Seda kasutatakse suure kaaluga toodete puhul, mitte väikesaiade juures. 4. Murdmise teel - Murdepind on kuiv ja selgelt nähtavate pooridega. Vajutades vetruv ja taastab oma esialgse kuju. Küpsetuskaoks nimetatakse ahju asetatud taignatüki ja küpsetatud toote kaalu vahet ja seda mõõdetakse protsentides. X= A B : A x 100 = % A - taignatüki kaal enne küpsetamist B - valmistoote kaal X -küpsetuskadu % Küpsetuskao moodustab vee välja auramine, C02 ja alkoholi aurustumine ning kuivaine kadu osalisel söestumisel
lastakse. Sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu. Ka räbu leiab kasutamist ehitusmaterjalide tootmisel.Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda, 2...4% süsinikku ja vähemal määral räni,mangaani, väävlit, fosforit jne. Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor, nad muudavad malmi väga hapraks Malmid jagunevad 3 alaliiki: valumalmid, toormalmid ja erimalmid.Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud sellest, et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus väikestegrafiidihelbekestena rauaosade vahel.Valumalmist tooted saadakse valamise teel.Keskmine valumalmi tõmbetugevus on ca 200N/mm2ja survetugevus ca 750N/mm2. Malmi erimass on 7,1...7,3g/cm3.Malmi tõmbetugevus on survetugevusest 3...4 korda väiksem ja seetõttu on malm habras metall ega saa teda kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke
Lõiketöötlemisel tekib palju metallitolmu. Kõrgtugevmalm Kui hallmalmile lisada alumiiniumi või magneesiumi, siis tekivad kristalliseerumise tsentrid ning grafiit omab keeruka kuju. Niisugusel malmil on suur tugevus. Kõrgtugevast malmist võib valada väntvõlle, nukkvõlle, hammasrattaid jne. Tempermalm kui valgest malmist valandeid kuumutada, siis valges malmis olev süsinik muutub perajaks grafiidiks. Kui kuumutamine toimub liiva sees, siis tempermalmi murdepind on valge. Kui aga pannakse musta rauaoksiidipurusse, siis saadakse must murdepind. Tempermalmist valmistatakse sanitaartehnikas kasutatavaid ühendusdetaile ja masinate keresid. Magnetmaterjalid Peaaegu kõik magnetmaterjalid sisaldavad rauda (Fe). Magnetmaterjale liigitatakse pehmeteks ja kõvadeks. Pehmed magnetmaterjalid on suure magnetilise läbitavusega aga nendest ei saa valmistada püsimagneteid. Pehmed magnetmaterjalid sisaldavad põhiliselt rauda, räni, mangaani.
Lõiketöötlemisel tekib palju metallitolmu. Kõrgtugevmalm Kui hallmalmile lisada alumiiniumi või magneesiumi, siis tekivad kristalliseerumise tsentrid ning grafiit omab keeruka kuju. Niisugusel malmil on suur tugevus. Kõrgtugevast malmist võib valada väntvõlle, nukkvõlle, hammasrattaid jne. Tempermalm kui valgest malmist valandeid kuumutada, siis valges malmis olev süsinik muutub perajaks grafiidiks. Kui kuumutamine toimub liiva sees, siis tempermalmi murdepind on valge. Kui aga pannakse musta rauaoksiidipurusse, siis saadakse must murdepind. Tempermalmist valmistatakse sanitaartehnikas kasutatavaid ühendusdetaile ja masinate keresid. Magnetmaterjalid Peaaegu kõik magnetmaterjalid sisaldavad rauda (Fe). Magnetmaterjale liigitatakse pehmeteks ja kõvadeks. Pehmed magnetmaterjalid on suure magnetilise läbitavusega aga nendest ei saa valmistada püsimagneteid. Pehmed magnetmaterjalid sisaldavad põhiliselt rauda, räni, mangaani.
Mäekristall on suurte läbipaistavate värvitute sammasjate kristallidena esinev alfa- kvarts, hinnatud vääriskivi. Eestis on teda rohkesti ja see on kõige levinumaks mineraaliks Eesti pealiskorras. Kvartsi on rohkesti graniitides ja mõnigates gneissides. 38. Amfiboolid, pürokseenid ja oliviin. Amfibool on oluline kivimeid moodustav mineraal (sisaldus maakoores on 8%). Roheka kuni musta värvusega. Läbikumav kuni läbipaistmatu. Läige klaasjas või rasvane. Murdepind karpjas. Amfiboolidest on sagedaseim küünekivi. Kiudseid amfiboolide erimeid nimetatakse asbestiks. Kõvadus 5 - 6,5 Pürokseenid ja amfiboolid moodustavad koos umbes 15% maakoorest. Nad on kõige tavalisemad mineraalid dioriidis, gabros. Pürokseenid on kaltsiumi, magneesiumi ja raua silikaadid. Augiit on laialdaselt levinud pürokseen, mida leidub rohkesti sellistes tardkivimites nagu gabro ja basalt. Augiidi kristallid on lühiprismalised,
Sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu. Ka räbu leiab kasutamist ehitusmaterjalide tootmisel Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda, 2...4% süsinikku ja vähemal määral räni, mangaani, väävlit, fosforit jne. Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor, nad muudavad malmi väga hapraks. Malmid jagunevad 3 alaliiki: valumalmid, toormalmid ja erimalmid. Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud sellest, et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus väikeste grafiidihelbekestena rauaosade vahel. Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Ehitusel enamkasutatavad malmtooted on: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne. Keskmine valumalmi tõmbetugevus on ca 200N/mm2, paindetugevus ca 400N/mm2 ja survetugevus ca 750N/mm2. Malmi erimass on 7,1...
Veel on värvilised metallid: nikkel, tsink, tina, seatina, kroom jne. Sulamitest kasutatakse ehitustel kõige rohkem pronksi, messingut ja duralumiiniumi. 4.2. Malmid Malme toodetakse kõrgahjudes. Malmi tooraineks on raud, koks ja räbustaja (lubjakivi, dolomiit). Kõrgahi on šahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Kõrgahjus tekkiv sulamalm vajub ahju põhja, kust see välja lastakse. Malmid jagunevad 3 alaliiki: Valumalmid. Seda nimetatakse ka hallmalmiks, sest tema murdepind on hall. Osa süsinikku (C) pole rauaga (Fe) keemiliselt ühinenud. Valumalmist 46 saadakse tooteid valamise teel. Ehitusel enamkasutatavad malmtooted on: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne. Malm on habras metall. Seda ei saa kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude ja lööke. Toormalmid
Väsimusala d F Staatilise purunemise ala T Sele 2.9. Väsimuspurunemise Sele 2.8. Väsimusteimi skeem pöörleva murdepind paine korral. Väsimuspurunemise murdepinnal (Sele 2.9) on iseloomulik reljeef – kaks teravalt piiritletud ala: üks on väsimusala, mille pind on plastselt deformeerunud ja sile, ning teine staatilise purunemise ala, mis harilikult on kiuline või kare. Praktilises väsimustugevuse arvutamises on vaja teada materjali väsimuspiire mitmesuguste pingetsükli asümmeetriate korral, st. m ja a mitmesugusel suhtel.
Sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu. Ka räbu leiab kasutamist ehitusmaterjalide tootmisel. Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda, 2...4% süsinikku ja vähemal määral räni, mangaani, väävlit, fosforit jne. Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor, nad muudavad malmi väga hapraks. Malmid jagunevad 3 alaliiki: valumalmid, toormalmid ja erimalmid. Eriliigid Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud sellest, et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus väikeste grafiidihelbekestena rauaosade vahel. Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Ehitusel enamkasutatavad malmtooted on: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne. Malm on habras metall ega saa kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke. Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks
kõige raskem aine ahjus, vajub põhja,kust ta aeglaselt välja lastakse.Sulamalmi peale tekib räbukiht,mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu.Ka räbu leiab kasutamist ehit.mat. tootmisel. OMADUSED Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda,2...4%süsinikku ja vähemal määral räni,mangaani,väävlit,fosforit jne.Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor-muudavad malmi väga hapraks.Malmid jagunevad 3-e alaliiki; 1.VALUMALMi nimet. Hallmalmiks.Tema murdepind on hall,mis on tingitud sellest,et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt seotud.Valumalmi tõmbetugevus on ca200N/mm,paindetugevus ca 400N/mm, survetugevus ca 750 N/mm. Malmi Tõmbetugevus on survetugevusest 3...4 korda suurem ja seetõttu on malm habras metall ega saa teda kasutada kohtades,kus esineb suuri tõmbejõude või lööke. 2.TOORMALMi kasut peamiselt terase tootmiseks.Ta on heleda murdepinnaga ja nimet. teda ka valgeks malmiks
mõeldud õlipõhistest ja lahustiga vedeldatavatest toodetest. · Termotöödeldud puidu valmistamisel kasutatakse kõrget temperatuuri ja veeauru. · Termotöödeldud puidu valmistamisel ei lisata puidule kemikaale, seega ei pihku puidust keskkonda võõraid aineid. 10. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine- · Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineteks on rauamaak, koks ja räbustaja. · Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud sellest, et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus väikeste grafiidihelbekestena rauaosade vahel. Valumalmist tooted saadakse valamise teel. · Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Ta on heleda murdepinnaga ja nimetatakse teda seetõttu ka valgeks malmiks. Hele värvus on tingitud sellest, et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. Ta on veel hapram.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
