4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ Kodutöö nr 2. Liugelaagri valik ja arvutus Piirmäärimisega liugelaagri valiku põhimõtted ja arvutusmetoodika Ülesanne: Projekteerida piirmäärimisega liugelaager kui laagrile mõjuv jõud Fr = 500 N, tapi läbimõõt on 40 mm ja tapi pöörlemise nurkkiirus on 20.9 rad/s. Joonis 1. Liugelaagerduse komponendid ja lõtkud. Antud: 1. Tapi (võlli) ja laagri nimiläbimõõt D=40 mm. 2. Võlli pöörlemise nurkkiirus =20.9 rad/s. 3. Laagrile mõjuv jõud Fr = 500 N. 4. Tapi materjal on madalsüsinikteras Leida: 1. Nimetada liugelaagri eelised ja puudused (veerelaagri ees). 2
21.02.2011 _________________________________________________________________________ _______________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ _________ Ülesanne: Projekteerida piirmäärimisega liugelaager. Joonis 1. Liugelaagerduse komponendid ja lõtkud. Antud: Tapi (võlli) ja laagri nimiläbimõõt D = 40 mm ja võlli pöörlemise nurkkiirus w = 31,4 rad/s. Radiaalkoormus laagrile Fr = 400 N Liugelaagerduse tööressurss on 2000 tundi. Tapi materjal väikese süsinikusisaldusega konstruktsiooniline teras. Leida: 1. Nimetada liugelaagri eelised ja puudused (veerelaagri ees). 2. Valida sobiv liugelaagri materjal ja kirjeldada selle materjali omadused. 3
MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 1-A Variant nr. Töö nimetus: Liugelaagri valik ja arvutus A-4 B-2 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 22.05.2014 Ülesanne: Projekteerida piirmäärimisega liugelaager. Joonis 1. Liugelaagerduse komponendid ja lõtkud. Antud: Tapi (võlli) ja laagri nimiläbimõõt D = 50 mm ja võlli pöörlemise nurkkiirus = 36,6 rad/s. Radiaalkoormus laagrile Fr = 200 N Liugelaagerduse tööressurss on 2000 tundi. Tapi materjal – väikese süsinikusisaldusega konstruktsiooniline teras. Leida: 1. Nimetada liugelaagri eelised ja puudused (veerelaagri ees). 2. Valida sobiv liugelaagri materjal ja kirjeldada selle materjali omadused.
materjalist. 2. Kepsul on kaks pead, millede sees on laagrid, nende kaudu on ta ühendatud kolvi ja väntvõlliga. Väntvõll Võllikaelad - punane Vändakaelad - sinine Põsed - kollane Vastukaalud roheline 1. Väntvõll sepistatakse terasest või valatakse tugevast malmist. Et oleks vastupidavam. 2. Väntvõlli kuju sõltub silindrite arvust. 3. Väntvõll koosneb võlli ja vända kaeltest, põskedest ja vastukaalust 10 Liugelaager 1. Liugelaager valmistatakse lehtterasest, tinasisaldusega alumiiniumpronksist ja liipronksist mis on väga õhuke kiht. 2. Liugelaagri kuju sõltub väntvõlli kujust. 3. lehtterasest ja liipronksist. Mootoriplokk 1. On valmistatud hallmalmist, alumiiniumist või magneesiumsulamist. 2. Kuju sõltub silindrite arvust 3. Mootoriplokk koosneb plokist, plokikaanest, karterist ja õlivannist. Hülss 1. Hülss valmistatakse malmist. 2. Hülsi kuju sõltub mootori ehitusest, mootori võimsusest. 3
sünteetilisest materjalist. 2. Kepsul on kaks pead, millede sees on laagrid, nende kaudu on ta ühendatud kolvi ja väntvõlliga. Väntvõll Võllikaelad - punane Vändakaelad - sinine Põsed - kollane Vastukaalud roheline 1. Väntvõll sepistatakse terasest või valatakse tugevast malmist. Et oleks vastupidavam. 2. Väntvõlli kuju sõltub silindrite arvust. 3. Väntvõll koosneb võlli ja vända kaeltest, põskedest ja vastukaalust Liugelaager 1. Liugelaager valmistatakse lehtterasest, tinasisaldusega alumiiniumpronksist ja liipronksist mis on väga õhuke kiht. 8 2. Liugelaagri kuju sõltub väntvõlli kujust. 3. lehtterasest ja liipronksist. Mootoriplokk 1. On valmistatud hallmalmist, alumiiniumist või magneesiumsulamist. 2. Kuju sõltub silindrite arvust 3. Mootoriplokk koosneb plokist, plokikaanest, karterist ja õlivannist. Hülss 1. Hülss valmistatakse malmist. 2
SKEEEM tundlik õli juurdevoolu lakkamise suhtes, vaegmäärimisega laagrite 22 Hammasliite iseloomustus. Võlli soonte kujud kandevõime väike, vajadus kallite, antifriktsioon materjalide järele. 46 Mis on hüdrodünaamiline liugelaager (skeem). ……………………………….. ++ Nagu veesuusataja, kes püsib veepinnal siis kui kiirus on piisav ja suusad moodust veepinnaga mingi nurga. Tapi ja laagri pinnad on
3.Töötab müratult.4.Väikene diameeter(radiaalgabariit).5.Pikipoolitav.6. Sobiv suure läbimõõduga võllile.7.Suuteline töötama vees või agressiivses keskkonnas. 1.Suur pikkus(l).2.Suur pöörlemistakistus väiksetel kiirustel(käivitamisel).3.Hüdrodümaamiline laager on väga tundlik õli juurdevoolu lakkamise suhtes.4.Vaegmäärimisega laagrite kandevõime on väikene.5.Vajadus kallite antifriktsioonmaterjalide järele. 46.Mis on hüdrodünaamiline liugelaager?(skeem) Hüdrodünaamilises laagris on tapi ja laagri pinnad teineteisest täielikult õliskihiga eraldatud ning tapp nagu ,,ujub" laagril.Liughõõrdumine tekib määrdeaine kihtide vahel.Skeem.Veesuusataja püsib veepinnal vaid siis,kui kiirus on piisav ja suusad moodustavadveepinnaga mingi nurga .Selline situatsioon on võimalik tekitada ka liugelaagris,mida nim. siis hüdrodünaamiliseks laagriks. 47.Liugelaagri materjalid 1.Antifriktsioonmalm(ka hallmalm).2.Pronks.3.Babiit,s
Gaasijaotusmehhanismi käitamise ajami ratas käitab nukkvõlli või nukkvõlle Hooratta hammasvöö on hoorattale asetatud pingistuga ja tema kaudu pööratakse väntvõlli käivitit. Mootorikeps Kepsu kaudu ühendatakse väntvõll kolviga. Kepsu osadeks on: kepsu ülemine pea, kepsusäär ja kepsu alumine pea. Keps on kolbi ja väntvõlli ühendav detail. Kepsu ülemine pea ei ole lahtivõetav. Enamikel mootoritel on ülemisse peasse pressitud pronks puks(kolvisõrme liugelaager). Sellisel juhul on kolvisõrmel liikumis vabadus, kepsu ülemises peas ja kolvisilmas, võibolla ka nii, et puks puudub ning kolvisõrm on ülemises peas kinni, seetähendab, et kolvisõrm ei liigu kepsu ülemises peas, see liigub kolvi silmas või on kolbiga jäigas ühenduses. Kepsu säär ühendab kepsu ülemise pea alumisega. Kepsu alumine pea on enamikel juhtudel lahtivõetav ja selles asetseb väntvõlli vända liuglaager. Kolb
Võimaldavad vastu võtta nii teljesuunalisi kui ka teljega risti olevaid koormusi. Mis on veerelaager? Iseloomustus. Veerelaagrites on liughõõrdumine asendatud veerehõõrdumisega veerekehade (kuulide või rullide) ja laagrivõrude tööpindade vahel.Veerelaager koosneb sise- ja välisvõrust, veerekehadest (kuulides või rullidest) nende vahel ning separaatorist, mille ülesanne on veerekehi üksteisest lahus hoida. Mis on liugelaager? Iseloomustus. Liugelaagrites leiab aset liughõõrdumine laagriliua ja sellele toetuva tapi vahel. Võllide ja telgede tapid on enamasti silindrilised. Tapp toetub vahetult sobiva kujuga laagripuksile või -liudadele. Veerelaagri te tõrked. Tööpindade väsimusmurenemine (piting) - veerekeha rullumisel mööda veereteed tekivad mõlema pindkihis suured tsükliliselt muutuvad kontaktpinged, mis põhjustavad mikroskoopilisi väsimuspragusid. Pragudesse
70. Mis on veerelaager? Iseloomustus. Veerelaagrites on liughõõrdumine asendatud veerehõõrdumisega veerekehade (kuulide või rullide) ja laagrivõrude tööpindade vahel.Veerelaager koosneb sise- ja välisvõrust, veerekehadest (kuulides või rullidest) nende vahel ning separaatorist, mille ülesanne on veerekehi üksteisest lahus hoida. 71. Mis on liugelaager? Iseloomustus. Liugelaagrites leiab aset liughõõrdumine laagriliua ja sellele toetuva tapi vahel. Võllide ja telgede tapid on enamasti silindrilised. Tapp toetub vahetult sobiva kujuga laagripuksile või -liudadele. 72. Veerelaagri te tõrked. Tööpindade väsimusmurenemine (piting) - veerekeha rullumisel mööda veereteed tekivad mõlema pindkihis suured tsükliliselt muutuvad
See on vajalik käiviti ühendamiseks hooratta hammasvööga, vabakäigusidur kannab pöördemomenti edasi ainult ühes suunas. Käiviti liiga kauaks sisselülitamine võib voolu soojuslik toime rikkuda mähiste isolatsiooni. ·hammasratas ·kate ·vabajooksusidur ·ankur ·ankrusüdamik ·ergutusmähis ·mutter ·kate ·elektromagnetlüliti ·lülimisseib ·kommutaator ·tolmukate ·harjahoidik ·staator ·staatori mähis ·poolusking ·puks ·liugelaager NB! Hoia käivitit lülituna mitte üle 10...30 sek. Kui mootor ei käivitu, oota vähemalt 1...2 min. Valgustusseadmed Veoautode valgustus jaguneb sise- ja välisvalgustuseks. Välisvalgustusse ja signaalseadmetesse kuuluvad veoautol kaks põhilaternat, suunatuled, ääretuled, stopptulelaternad, numbritulelatern ja tagumised ning esimesed udutulelaternad. Peegeldi peegeldab valgust 84...88%. Peegeldi tagaosas asub pesa, millesse paigutatakse lamp. Põhilaterna tähistus 1
Karteriluugid ise on valmistatud teraslehtedest ja võivad olla varustatud kaitseklapp – luukidega. Keskmistel kiirekaigulistel diislitel on tugipukk ja silindrisärk kokku valatud ühes tükis ja teda nimetatakse plokkkarteriks. RAAMLAAGRID A-õhukeseseinaline liugelaagriliud 1-laagrisaale 2-pliipronks kate B-paksuseinaline liugelaager 3-laagrisaale 4-babiit kate 5-õli tasku Raamlaagrite ülesendeks on toestada väntvõlli Raamlaagreid nimetatakse ka kandelaagriteks ehk radiaallaagriteks. Raamlaagrid asetsevad alusraami põiki vaheseintes tugipuki põiki vaheseinte alumises osas Raamlaagri üld ehitus alumine liud ülemine liud laagrikaas
– võll, telg, varras – kinnislüli – detaili ja võlli mitteliikuv ühendus KINEMAATILISED PAARID – pöörlemispaar – translatsioonipaar – kruvipaar – silinderpaar LAAGRID – radiaalne liugelaager – kahepoolne radiaal-tugi liugelaager – ühepoolne aksiaalne – radiaalne veerelaager liugelaager – ühepoolne radiaal-tugi – kahepoolne aksiaalne veerelaager veerelaager ÜLEKANDED JA ÜHENDUSELEMENDID – sidur – nukk
Raud-vask-grafiit (Fe-Cu-C) PAFM on suurema soojusjuhtivusega ja tugevusega kui Fe-C. Vask takistab süsiniku diffusiooni rauas, takistades tsementiidi teket. Vase sisaldus on tavaliselt 0,5...20% (optimaalne 5...9%). Vaba vase olemasolu struktuuris halvendab antifriktsioonomadusi (phjustab sööbimist), kuid vähendab vllikaela kulumist. Vl- likael peab olema suure kvadusega (>45-50 HRC). Fe-Cu-C antifriktsioonomadused ei erine Fe-C omadest. Hea määrimise tingimustes vib liugelaager töötada pv = 7 MPa m/s. Kuival hrdumisel soovitatakse suurendada grafiidisisaldust 4-15%-ni ja vase sisaldust 4-12%-ni. Legeerimine tsingi, fosforiga parandab paagutamist, tagab peeneteralise perliidi struktuuris ja suurema kulumiskindluse kuival hrdumisel. Sellised materjalid vivad töötada kiirustel kuni 4 m/s ja pv=7,6 MPa m/s. Fosfori lisamine (0,2-0,9%) tstab materjali vastupanu plastilisele deformatsioonile hrdumisel, mis tstab lubatava koormuse kuni 7,8 MPa-ni kiirusel kuni 4 m/s
annaabi.ee 
