Lu – teimiku lõppmõõtepikkus pärast purunemist Kasutatud töövahendid: (Kirjeldada katseaparatuuri jmt) Servhüdrauliline tõmbekatse-masin, löökpendel, erinevatest materjalidest katsekehad (teras C20, komposiit II, komposiit X, polüestervaik, ABS, PMMA), arvuti. Katsetulemused: (Eelistatud on ülevaatliku tabeli kuju). Tõmbeteim Kiirused: ABS-l ja PMMA-l 5mm/min; terasel 30mm/min Tõmbeteimi tulemuste tabel Materjal b, t, S0, L0, Fmax, Rm, Fp, Rp, LL, A, % E, ρ, Rm/ρ Kasutusala mm mm mm2 mm kN MPa kN MPa mm GPa g/cm3 Teras C20 20,0 2,9 58,0 80,0 19040 328 14572 251 117,6 47 (+/- 210 7,8 42 Kodumasinate paneelid,
A= 100 Lo Lo Teimiku algmõõtepikkus Lu Teimiku lõppmõõte pikkus pärast purunemist. Katsetulemused · Tõmbeteim Tõmbeteimi tulemuste tabel · Löökpainde teim Lõõkpaindeteimi Tulemuste tabel Teras C60 põhjal Materjal Purustustöö KV Temperatuur Purunemispinna (soonik) iseloom Kokkuvõte Katsete käigus selgus, et terasel läks teistega võrreldes küllaltki palju suuremat jõudu tarvis, et tekitada plastne deformatsioon. Kui terasel saavutas tugevuspiiri, tekkis kael. Polüestervaigu katsest vaatasime videot, kus näitas surveteimi katset, kus tuli välja et materjal on suhteliselt hapra iseloomuga. Komposiitmaterjalid purunesid kiiresti peale tugevuspiiri saavutamist ning see oli küllaltki palju madalam terase omast. Löökpainde puhul oli väga hästi näha, kui palju hapramaks läheb teras
Küsimus 16 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Valuploki peeneteraline struktuur valuplokivormi täitmisel moodustub Vali üks: a. kuumutamisel b. karastamisel c. aeglasel jahtumisel d. kiirel jahtumisel Küsimus 17 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Minimaalne hapnikusisaldus on Vali üks: a. keevterasel b. mitteredutseeritud terasel c. poolrahulikul terasel d. rahulikul terasel Küsimus 18 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised mehaanilised omadused määratakse dünaamilisel koormamisel? Vali üks: a. kõvadus, väsimuspiir, katkeahenemine b. löögisitkus, väsimuspiir, külmhapruslävi c. voolavuspiir, kõvadus, katkevenivus d. tõmbetugevus, löögisitkus, katkevenivus Küsimus 19 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus
baasi algpikkus l0 marked initial gauge length L0 baasi lõppikkus lu gauge length after break Lu Katsemasin EU 100 Kasutatavad katsematerjalid: Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2.14% süsinikku. [1] Kui rauasulamis on üle 2,14% süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. [2] Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on ka omadus summutada lööke. [1],[2] Materjali karakteristikud: Normaalelastususmoodul E Materjali jäikust iseloomustav Hooke'i seaduse võrdetegur.
c. kõrgahjugaas d. valumalm Question 9 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Terase kvaliteedi tõstmiseks degaseerimise teel kasutatakse Select one: a. vaakumkaarümbersulatust b. sünteetilisi räbusteid c. elekterräbuümbersulatust d. elektrolüüsi Question 10 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Minimaalne hapnikusisaldus on Select one: a. keevterasel b. rahulikul terasel c. poolrahulikul terasel d. mitteredutseeritud terasel Question 11 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Raua redutseerimine maagist tehakse Select one: a. N2 b. CO c. CO2 d. CaO osalusel Question 12 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Mille poolest erinevad monokristallid polükristallidest? Select one: a. monokristallide omadused on isotroopsed b
Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised mehaanilised omadused määratakse staatilisel koormamisel? Vali üks: a. tõmbetugevus, löögisitkus, katkevenivus b. kõvadus, väsimuspiir, katkeahenemine c. voolavuspiir, kõvadus, katkevenivus d. löögisitkus, väsimuspiir, külmhapruslävi Küsimus 22 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Minimaalne hapnikusisaldus on Vali üks: a. mitteredutseeritud terasel b. rahulikul terasel c. keevterasel d. poolrahulikul terasel Küsimus 23 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Malmi tootmisel kasutatav meetod on Vali üks: a. pulbermetallurgia b. elektrometallurgia c. pürometallurgia d. hüdrometallurgia Küsimus 24 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mis nimetust kannab pulbri kontsentreeritud suspensioon vedelikus (40...70 %)? Vali üks: a
Teras Lily-Ann SISUKORD Sissejuhatus Tootmine Milleks kasutatakse Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Tegemist on materjaliga, mis on painduv, kerge, suhteliselt odav ning tugev. Teras on sulam, mille põhikomponent on raud.Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast nõrgem. Malm- raua ja terase sulam. TOOTMINE Terase tootmine on kaheastmeline. Kõigepealt saadakse kõrgahjus malm, ning seejärel sulatatakse malm ümber terasek. Enamik metallurgiatehastes toodetavatest terastest töödeldakse
Kokkuvõte/järeldused: Termotöötlemata terase keskmine HRC kõvadus oli 14,83. Lõõmutatud(normaliseeritud) terase kõvadus HRC oli 26,3, mis on väike, kuid sellisel terasel on vähem sisepingeid. Karastatud teras oli jahutatud nii vees kui õlis ning vastavad kõvadused HRC olid 60,5 ja 58,5. Õli on parem jahutuskesskond kõvaduse tõstmiseks kui vesi. Noolutatud 300C terase kõvadus HRC oli 53,67 ja 500º C oli 43,3. Terast on parem noolutada 300º C kui soovitakse sitket materjali, aga ei taheta liiga pehmet materjali.
Iseseisev töö Materjaliõpetus Võtsin teemaks Teras. Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit, austeniit, martensiit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm
Koormustest mõjub detailile lõõkkoormus, mis kajastub lõõgitempliraua lõõgil vastu paberit ja selle alust. Materjal: Materjaliks sobib termotöödeldud teras C45, mida on võimalik kasutada pea igas valdkonnas ka siin. Piisab vastavast termotöötlusest ja vajalikud omadused antud töötingimusteks ja nõueteks on tagatud. Terase C45 keemiline koostis: C 0.42-0.50, Si 0.17-0.37, Mn 0.50-0.80, Cr <0.40, Ni)<0.40, Mo)<0.10, S <0.040, P <0.040 (wt.%) Tugevuspiir konkreetsel terasel on 600 800 MPa. Materjali omadusi näha alltoodud joonisel. Joonis Terase C45 andmed Tehnoloogilisus: · Joodetavuse vajadus, kuna templi märk on joodetud lõõgiraua külge. · Lõike ja survetöötlus vaja detaili valmistamiseks. Esmalt lõigatakse välja kuju ja vajalikud augud, seejärel painutatakse detaili templipoolne ots vajaliku nurga alla vastavalt tööpositsioonile. Templit ennast survetöödeldakse vastavalt sellele, mis
Fa=1800N [S]=2,3 d=80mm d2=100mm l=100mm Ra=0.6m K=2 =0.1 Tiguratta rummu materjal on valuteras 1.0558 DIN 1681 ( = ReH = 300 MPa), võlli materjal on teras C45 ( = ReH = 370 MPa). Liite koostamine - pressimine. Keskmine töötemperatuur on 40ºC. Tõrkedeta töö tõenäosus on 95% ehk töökindluse tegur P = 0.95. 2. Lahenduskäik 2.1 Survepinge p määramine , kus 2.2. Arvutusliku pingu määramine , kus ja Terasel = E(21...22)*10^4 MPa E1;E2 Elastsusmoodulid ; poissoni tegurid 2.2.1. Leiame tegurid C1 ja C2 2.3. Nõutud minimaalse arvutusliku parandi pingu määramine , kus SIIN1.2 ASEMEL PEAB OLEMA 5,5 . ja 1,25 asemel etteantud Ra. Edasi teha samade valemitega ja õige U-ga ja tuleb kõik õige. 2.4. Sobiva istu valimine ja garanteerimine ES=25 ei-ES ei ei Valin ISO piirhälvete tabelist sobiva istu H7/s7
Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liide kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekkivad malmi kergesti praod. (Vikipeedia, 2007a) Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malml jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit, austeniit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm. Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt
Kuigi on ka tugevamaid alumiiniumi sulameid, võib tekkida probleeme kui terasest detail välja vahetada alumiiniumdetaili vastu. Kui uut lennukit hakatakse projekteerima, siis üldiselt on disain kinni tootmisvõimaluste taga. Alumiiniumdetaile on märksa lihtsam töödelda. Näiteks Al–Mg–Si sulamit on väga lihtne pressida soovitud kuju saavutamiseks. Foto 2 Alumiiniumkerega lennuk Alumiiniumi üheks suurimaks miinuseks on tema väsimustugevus terase suhtes. Terasel on kindel väsimuspiir, millest allpool ei juhtu terasega mittemidagi. Alumiiniumil see piir puudub ja jääb nõrgenema välisjõudude mõjul. Selletõttu on alumiiniumdetailid kasutusel kohtades mis ei vaja kõrget vastupanu suurele väsimustugevusele. 5 Enimlevinud 6 alumiiniumsulamit mida kasutatakse lennukite ehituses 7068 Tugevaim tavakasutuses olev Al sulam. Tõmbetugevus on 710Mpa-d
Igale poldile mõjub põikjõud Fpõik Fpõik = F/i = 7/4 = 1,75 kN Painemoment M tasakaalustatakse momentidega Fmr M = iFmr , kus M = Fl = 7 x 1 = 7 kNm Leitakse jõu Fm jõuõlg r r = = 141,4 mm Siis Fm Fm = M/ir = 12,38 kN Rööpküliku trigonomeetrilise seose korral: Fmax = Fpõik2 + Fm2 2FpõikFmcosa = 13,67 kN , kus a = 135o Lõtkuga poltliite korral poldi pingutusjõud Fp: Fp = (K x Fmax)/f = 136,7 kN K varutegur f höördejõud (0,15...0,2 terasel) Tugevustingimusest tõmbele poldi korral leitakse poldi keerme vähim läbimõõt: Farv = 178 d1 23 mm Valitakse polt M27, mille d1 = 23,752 mm Lõtkuta poltliite korral: Poldi tugevustingimusest nihkele: = 10,4 mm Lõtkuta poltliite korral võib kasutada polti M12, mille d = 10 mm. Järgnevalt kontrollitakse polt M12 muljumisele. 228 MPa Kuna lõtkuta keermesliide nõuab suuremat poldi ja poldiava valmistamise täpsust ja
Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika instituut Tehnomaterjalid KODUNE TÖÖ NR 1 Terased ja malmid Tallinn 2011 1. Fe-Fe3C Faasdiagramm 2. Terase struktuuriskeem p- perliit f- ferriit Struktuuriosad tekivad temperatuuril umbes 800°C. Tegemist on alaeutektoidse terasega, mille struktuur on F+P. Kui lähtuda terase kasutusalast, siis on tegemist konstruktsiooni terasega. 3. Eeltermotöötlusviisid antud terasel - lõõmutamine - normaliseerimine Struktuuriosad jäävad samaks, sest jahtumiskiirus on madal ( ferriit ja perliit). 4. Terase grupp lähtuvalt lõpptermotöötlusest Kuna alates 0,3% süsinikusisaldusega terastest on parandatavad, siis püüeldaksegi konstruktsiooniteraste korral suure sitkuse ja tugevuse poole. See saavutatakse karastamise ja kõrgnoolutuse tagajärjel. Esmalt viiakse läbi karastamine, mille tulemusena austeniit muutub martensiidiks
Hinne 12,00, maksimaalne: 13,00 (92%) Tagasiside Suurepärane! Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetodiga määratakse materjalide: Vali üks: 1. kõvadus 2. tugevus 3. sitkus Tagasiside Õige vastus on: kõvadus Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Al-sulami normaalelastsusmoodul on 70 GPa, terasel 210 GPa. Kumb materjal on elastsem? Vali üks: 1. Al-sulam 2. teras Tagasiside Õige vastus on: Al-sulam Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst ... on materjali võime purunemata taluda koormust. Vastus: tugevus Tagasiside Õige vastus on: tugevus Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millise materjali tõmbediagramm on pildil? Vali üks: 1
staatilise või sujuvalt muutuva koormuse korral. Lisaks võib konstruktsioonile mõjuda löökkoormus, mis võib hapralt purustada detaili. Ootamatu habras purunemine on üks ohtlikumaid konstruktsioonide või detailide purunemise viise. Katsetamine löökpaindele võimaldab otsustada materjali kalduvuse üle haprale purunemisele. Kokkuvõte/järeldused: Katsete käigus selgus, et terasel läks teistega võrreldes küllaltki palju suuremat jõudu tarvis, et tekitada plastne deformatsioon. Teras, saavutades tugevuspiiri hakkas venima ning tekkis nn kael. Komposiitmaterjalid seevastu purunesid üsna kiiresti peale tugevuspiiri saavutamist. Üllatav oli see, et tõmbetulemused olid võrdluses terasega üsna lähedased või isegi suuremad (komposiit X)
Arvud, materjalid, eri viiside omadused (eelised, puudused), kõige suuremad ja väiksemad, mis millest sõltub, mis milleks ja millega koos kõige paremini sobib, mis mida tähendab, kui mitu varianti võimalik anda. Keevitus · Õmblusmetalli hapnikusisalduse tõustes mehaanilised omadused halvenevad. · Rahuliku terase hapnikusisaldus on 0,003...0,008% O. · Keeval terasel 0,01%...0,02% O. · Sulas keevismetallis lahustunud hapnik vähendab pindpinevust ja suurendab voolavust. Ala keskmine laius mm Termomõju Keevitusviis Ülekuumutus- Normali- Osalise tsooni laius ala seerimisala normaliseerimise mm ala
on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on ka omadus summutada lööke. Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liide kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekkivad malmi kergesti praod. Seetõttu soovitatakse malmi enne kuumutada kuni 600°C ning alles seejärel keevitada. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Alumiiniumisulamid Kuna puhas alumiinium on liiga pehme, kasutatakse ehitus- ning konstruktsioonimaterjalina peamiselt alumiiniumi sulameid. Alumiiniumi sulamid on palju paremate mehhaaniliste omadustega kui alumiinium. Kõvaduselt on nad lähedased terasele, olles seejuures terasest mitu korda kergemad. Alumiiniumi tähtsaim sulam on duralumiinium.
Ulme Taevas oli täna teistsugune kui tavaliselt. Tähed sillerdasid vastu nagu ikka, mõned üksikud pilved hõljusid udukoguna nende ümber ja isegi kuu oli oma vana asendi sisse võtnud. Kuid mida enam Priit pea kuklas taeva poole jõllitas, seda enam ta veendus, et täna on siiski midagi teistmoodi. See miski ei olnud esmapilgul eristatav, kuid sellisel terasel poisil ei jäänud kunagi midagi kahe silma vahele. Priit heitis murule pikali, seadis käed risti kuklasse ja jäi ainiti taevasse jõllitama. See tõmbas teda nagu magnet ega suutnud tema silmi enam eemale kangutada. Kõik ümberringi tundus Priidule nii tähtsusetu. Ta peaaegu unustas, et pidi liivakastis askeldaval Madlil silma peal hoidma. Priit jälgis ja jälgis ning märkas siis, et taevas muutub iga minuti jooksul aina heledemaks. See justkui tuleks aina lähemale ja lähemale
Terase iseloomustus Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit, austeniit, martensiit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm.
Seetõttu soovitatakse malmi enne kuumutada kuni 600°C ning alles seejärel keevitada. Valge malm Hall malm Tempermalm Kõrgtugev malm Eriomadustega malm Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit, austeniit,martensiit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm.
..84% ja hapnikuga 2,3...93% võivad plahvatada nii sädemest kui ka tugevast kuumusest. Peale atsetüleeni kasutatakse metallide keevitamisel ning lõikamisel ka teisi, odavamaid ja vähem defitsiitseid põlevgaase ning aure. Keevitamisel peab leegi temperatuur olema metalli sulamistemperatuurist ligikaudu kaks korda kõrgem, seetõttu tuleb asendavaid gaase, mille leegi temperatuur on madalam kui atsetüleenil, kasutada nende metallide keevitamisel, mille sulamistemperatuur on madalam kui terasel. Hapniklõikamisel kasutatakse põlevgaase, mis hapnikuga segatult annavad vähemalt 2000ºC-se leegi. Propaan (C3H8) on normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas. Propaani ja hapniku segu leegi temperatuur on 2600...2700ºC. Kasutusala: hapniklõikamine, värviliste metallide keevitamine ja jootmine, kuni 6 mm paksuse terase keevitamine, õgvendamine, painutamine, leegiga puhastamine. Vesinik (H2) on normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas
mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Teras Teras on sulam, mis sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Peale süsiniku on terastes alati teisi lisandeid, mis on jäänud sulameisse nende saamise käigus. Need on tavalisandid ja spetsiaalselt lisatudlegeerivad elemendid. Peale keemilise koostise sõltuvad terase omadused tema termilisest töötlemisest. Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: austeniit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud mõlemad.Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust,
ja rabeduse tõttu harva. malm Teras Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit, austeniit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm.Teras on küll kõva, kuid mitte niivõrd tugev
vahest tekkivad malmi kergesti praod. Seetõttu soovitatakse malmi enne kuumutada kuni 600°C ning alles seejärel keevitada. Malmi toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineks on rauamaak, koks ja räbustaja. Teras Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit, austeniit, martensiit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm. Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid
Kihi keemiline koostis ning mikrostruktuur peavad erinema metallist, millele kiht kantakse. Tüüpiline kihi paksus, mis metalli peale kantakse on alla 10 nanomeetri. Passiivsel kihil on iseloomulik omadus ennast uuesti taastada, kui kiht peaks mingil põhjusel hävinema või viga saama. Passivatsioon looduslikus keskkonnas naguõhk, vesi ja maapind keskmise pH juures on märgatud alumiiniumil, roostevabal terasel, titaanil ning ränil. • Näiteks puhas alumiinium olles hapnikuga kontaktis, moodustab alumiiniumoksiidi kihi, mis takistab alumiiniumi edasisise korrodeerumise. Alumiiniumi sulamid aga vastavat oksiidikihti ei tekita, mistõttu tuleb neid passiveerida. • Metalli passivatsioon on määratud metallurgia- ning keskkonnateguritest. pH mõju passivatsioonile on kokku võetud Pourbaix'i diagrammides, kuigi paljude teiste faktorite mõjud on tähtsamad
ÜLDMÕISTED Lõõmutamine protsess, mille puhul terast kuumutatakse üle struktuurimuutuste temperatuuride ja järgneb aeglane jahutus (tavaliselt koos ahjuga). Selle tulemusena saadakse püsivam struktuur ja kaotatakse sisepinged. Lisaks struktuur peeneneb ning lõiketöödeldavus paraneb. Normaliseerimine lõõmutusviis, mille puhul kuumutusjärgne jahutus toimub seisvas õhus. Selle tulemusena muutub terase struktuur peeneteralisemaks, tugevus ja kõvadus on suurem kui lõõmutatud terasel. Lõõmutamine on tavaliselt esmane termotöötlemise viis, mille eesmärgiks on kas kõrvaldada kuumtöötluse eelmiste operatsioonide (valamise, sepistamise jne.) defekte või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks (näiteks lõiketöötlemiseks või karastamiseks). Üsna sageli on aga lõõmutamine lõplikuks termotöötlemise viisiks ja seda siis, kui lõõmutatud terase mehaanilised omadused rahuldavad, s.t. pole vaja edaspidist parendamist (karastamist ja noolutamist).
spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liike kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekivad malmi kergesti praod. Seetõttu soovitatakse malmi enne kuumutada kuni 600°C ning alles seejärel keevitada. Teras Teras on sulam, milles põhikomponent on raud ning mis muude elementide(väävel,fosfor jne)kõrval sisaldab kuni 2,14% süsiniku. Kui rauasulamis on üle 2,14% süsinikku, nimetatakse seda malmiks.Malm ja terasel on oluline erinevus:terast on võimalik plastselt deformeerida,kuna malm jääkideformatsioone ei esine,kuna vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku raua sulam olla:tsementiit, austeniit, martensiit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm. Süsinikusisaldus teeb raua kõvemask ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam. Terase ajalugu
või austerniitstruktuur Terase muutused kuumutamisel. ....kuumutatakse, et teras omandaks austerniitstruktuuri, tekib palju peeneid teri(esmased terad), mis edasisel kuumutamisel kasvavad. ( tekivad tegelikud terad). Tegeliku tera suurus sõltub taandamise viisist, mangaan, räni, alum. Titaan- iga taandamisel tera ei kasva. Selline teras on peeneteraline. Tera suurus ei mõjuta meh. Omadusi (kõvadus, tõmbetugevus, voolavuspiir) MÕJUTAB LÖÖGISITKUST Allpool Ac1 (727C) terasel on alaeutektoidne struktuur- mis koosneb perliidist ja ferridist ja süsin. C= 0,83% Terase muutused jahutamisel Austerniit on püsiv üle 727"C. Jahutades kuumutatud terast allapoole Ar1 muutub austerniitmittepüsivaks ja laguneb: Perliidi muutuste ala on Ar1< 550"C Olenevalt jahutamise astmest eristatakse 3 ala: A- madal allajahtumisastmel (Ar1-650"C) laguneb austerniit jämendaks ferriidi ja tsementiidi seguks (perliidiks)kõvadusega 180-250 HB
tan β = 0,375 * k∗s * E = 0,375 * 0,58∗3 * 2,1∗10 5 = 0,01424 tan β - elastse vedrutuse ühepoolne suurus, º; k – tegur, mis määrab materjali neutraalkihi asukoha painutamisel sõltuvalt suhtest r/s, sealjuures k=1-x l – tugedevaheline kaugus matriitsil, mm; σs = materjali voolavuspiir tõmbel, MPa; E – elastsusmoodul tõmbel, MPa (terasel E = 2,1·105 MPa). β= 0,8˚ ≈ 48´ Templi ja matriitsi nurk: 90˚ - 1˚20ʹ= 89˚12ʹ Matriitsi mõõdud: rm = 9 mm [1:54] R = (0,6....0,8) * (r + s)= 0,8 * (3+3)= 4,8 mm Templi ja matriitsi eskiis: 89v12` h= 15 H= 45 l=37,5
tardunud olekus kus tasapinnaline toorik deformeeritakse (tõmmatakse) · Jäätmeid praktiliselt ei teki ruumiliseks õõneskehaks. · Kasutatakse suurt jõudu Liigitus: Külmsurvetöötlemine survetöötlemine temperatuuridel allpool Me-sulamite rekristalliseerumistemperatuuri. Terasel on 500...600°C. Külmsurvetöötlemisega kaasneb kalestumine (deformatsiooni aste on piiratud). Kuumsurvetöötlemine survetöötlemine temperatuuridel, mis on üle Me-sulami rekristslliseerumistemperatuuri. Terasel on · Veealuseks keevitamiseks kasut elektroodkeevitust 37. MIG/MAG keevitus
suure sitkuse ja tugevuse poole, mis saavutatakse suhteliselt kõrgel temperatuuril noolutusega: 450...650oC, jahutus õhus. Antud noolutust nimetatakse kõrgnoolutuseks. Saadakse ferriidipõhjal teraline tsementiidiosakestega struktuur- sorbiitstruktuur, mis koosneb ferriidist ja tsementiidist. 9. Millised on antud noolutatud terase põhilised omadused (kõvadus, tugevus ja sitkus)? Vastus: Kõrgnoolutatud terasel on hea sitkuse ja tugevuse suhe, olgugi et noolutamise käigus tugevus vähenes. Kõvadus on parem kui enne karastust ja halvem kui enne noolutamist. 5 10. Pakkuge välja detaili (tüüpdetaili ja selle omadused võtke tabelist 3) valmistamiseks - sobiv materjaligrupp ja materjali(de) mark(margid) - võimalik(ud) tehnoloogia(d) sobiva(te)st materjalist(dest) detaili valmistamiseks
kuumutatakse 30...50 °C üle faasipiiri Ac3, seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse siis õhus ,tänu sellele on see odavam kui lõõmutamine. Normaliseerimise tulemusel vähenevad sisepinged ja toimub terase faasiline ümberkristalliseerumine, mis muudab valandite, sepiste ja keevisõmbluste jämedateralise struktuuri peeneteralisemaks. Normaliseerimise tulemusena muutub teras peeneteralisemaks, tugevus ja kõvadus on suurem kui lõõmutatud terasel. Normaliseerimist kasutatakse terase lõiketöödeldavuse parandamiseks ning sageli karastamise eeloperatsioonina. Terase karastamine Terase karastamine seisneb terase kuumutamisel seisutamisel ja jahutamisel. See on termotöötlemisviis mille tulemusel saadakse ebastabiilne martensiitstrukuur, mille kõvadus on suur. Karastustemperatuur võetakse diagrammi alusel ,kus alaeutektoidteraste (0,2...0,8% C ) temperatuur on 30...50 °C üle faasipiiriAc3, üleeutektoidterastel 30..
Kuidas kasutatakse? (3) • Mingil määral kasutatakse molübdeeni ka väetistes, sest see suurendab taimede saagikust. Kui taimedel on vähe molübdeeni, siis nende kasv aeglustub, saak väheneb, lehed muutuvad plekilisteks ja õied võivad maha langeda ning taimedel on probleeme ainevahetusega. Kuidas kasutatakse? (4) Kuidas kasutatakse? (5) • Molübdeen on väärtuslik legeerimise vahend, kuna see annab palju juurde kõvadusele ja tugevusele kustutatud ja karastatud terasel. • See suurendab terase vastupidavust kuumusele. • Kasutatakse sulamites, elektroodides ja katalüsaatorites. • Elektroonilistes ja elektrilistes seadmetes hõõgniidina • Molübdeeni pulbrit kasutatakse vooluringi juhina trükkplaatides, mikrolaineahjus ja radikates • Põhiliselt kasutatakse nikli baasil sulamites, nagu selleks on "Hastelloys(R)", mis on kuumakindel, korrosioonikindel ja vastupidav keemilistele lahustele. Kuidas kasutatakse? (6)
lk- tooriku kogupikkus p - detaili kalibreerimissurve, A - kalibreeritava tooriku templialuse pinna suurus, tan β - elastse vedrutuse ühepoolne suurus, º; k – tegur, mis määrab materjali neutraalkihi asukoha painutamisel sõltuvalt suhtest r/s, sealjuures k=1-x l – tugedevaheline kaugus matriitsil, mm; σs- materjalivoolavuspiir tõmbel, MPa; E – elastsusmoodul tõmbel, MPa (terasel E = 2,1·105 MPa). B – painutatava lindi laius piki painutusjoont, mm; k2 – kahenurgalise painde tegur, milline sõltub stantsi konstruktiivsetest elementidest, suhetest rm/s ja rt/s l1 – painutusõlg, mm; n - tegur, milline sõltub painutatava materjali paksusest ja haara pikkusest Arvutamine Detail A Joonis 1. Detaili painutus [1] Andmed r = 2 mm L1 = 50 mm L2 = 40 mm α = 90º s = 3 mm σ s=370 MPa
kõik ülenimetatud Küsimus 14 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Schäffleri diagramm võimaldab Vali üks: a. prognoosida roostevaba teraste õmblusmetalli struktuuri b. kõik ülenimetatud c. prognoosida roostevabast ja süsinikterasest segaliidete õmblusmetalli struktuuri d. valida sobiva lisametalli roostevabade teraste keevitamiseks Küsimus 15 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Arvutage kuumpragudekindluse parameeter (HCS) terasel keemilise koostisega: C = 0,3 Si = 1,6 Mn = 0,84 P = 0,035 S = 0,012 Cr = 1,2 Mo = 0,32 Ni = 0,99 Cu = 0,11 V = 0,040 Vastus andke 1 koht peale koma. Vastus: Küsimus 16 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Termomõjutsooni kõige kriitilisemaks (löögisitkuse ja plastsuse vähenemise seisukohalt) alaks loetakse: Vali üks: a. rekristalliseerumisala b. ülekuumutusala c. kokkusulamisala d. normaliseerimisala Küsimus 17 Õige Hinne 4,0 / 4,0
odav, samuti piisava kroomiga on ta ka korrosioonikindel. 1.3.1 Laevaehitusteras-ABS terased ABS terased on laialt levinud laevaehituses, kasutatakse konstruktsiooni ehituseks, samuti on laevakere plaadid ABS terasest. ABS terastel tuleb eri kvaliteediga, A, B, D, E, DS ja CS. Voolepiir kõikidel ABS terastel on kinnitatud voolepiir 235Mpa, välja arvatud A-klassi omal on 235Mpa ja külmalt on 205Mpa. Tõmbetugevus ABS terasel on 400-490 Mpa, välja arvatud A klassi teras millel on 400-550 Mpa ja külmalt on tõmbetugevus 380-450 Mpa. Erinevatel klassidel on kergelt erinev keemiline koostis ja erinev tõmbetugevus. Laevaehitus ABS terased tulevad kuues eri klassis ja kahe erineva tugevusega AH32, DH32, EH32, AH36, DH36 ja EH36. 32. kraadil on voolepiir 315 Mpa ja tõmbetugevus 440-590 Mpa. 36 kraadil on voolepiir 355 Mpa ja tõmbetugevus 490-620 Mpa [6] 1.3.2 AH32 Tõmbetugevus 440-570 MPa
Liitmaterjal, mis koosneb betoonist ja terasest. vastuvõtt ja ladustamine Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad: · Sarruse valmistamine · Betoon töötab hästi survele; teras tõmbele · Betoonisegu valmistamine · Betoon nakkub hästi terase külge · Toodete vormimine · Betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed · Toodete kivistamine joonpaisumise tegurid · Toodete vormist vabastamine · Betoon kaitseb terast korrosiooni eest · Tehniline kontroll ja toodete markeerimine · Tulekahju korral kaitseb betoon terast
elektroonkattest. Materjali vastupanu deformeerimisel ja purununemisele iseloomustavad materjalide mehhaanilised omadused : tugevus , kõvadus , plastsus ja sitkus. 2.Mis on teras , mis malm ? Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne ) kõrval sisaldab kuni 2,14 % süsinikku. Kui rauasulam mis on üle 2,14% süsinikku nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus : teras on võimalik plastselt deformeeruda, kuid malmill jääkdeormatsioone ei esine, kuna malm puruneb. 3.Plastide üldised omadused. Plastid ehk plastmassid on looduslikud või tänapäeval peamiselt sünteetilised polümeermaterjalid, töödeldavad. Nendest on võimalik valmistada väga keerulise kujuga tooteid. Pilet nr. 2 1.Materjalide aatomstruktuur. Kristalliline struktuur
arhitektuuri ja disaini arengule futurismil. Uus vorm nõudis ka uut sisu, kõik pidi olema odav, aegasäästev (uued kodumasinad), tervislikult valgusküllane ja puhas liigsetest asjadest. Iseloomulik oli avatud põhiplaan, tuba ei olnud enam suletud kuup, mis sai võimalikuks uutele ehitusmaterjalidele - raudbetoon ja teras, kandvad vaheseinad polnud enam vajalikud, karkasskonstruktsioonid vajasid vaid tugesid. Kasutati terasel ja raudbetoonil põhinevat karkasskonstruktsiooni ja hoone funktsioon ja konstruktsioon moodustasid terviku. Ehitised sarnanesid täisnurkse tahukaga ja olid enamasti valgeks krohvitud. Mõned arhitektid, nagu Bruno Taut või Le Corbusier, kasutasid ka palju värvi. Kasutusele võeti peened postid ja tugisambad, millel seisev hoone otsekui hõljus. Moodi tulid klaaspinnad ja laiad aknad, lausa kogu fassaadi laiused lintaknad. Ruumid
o Koor: 4820 kcal/kg Radiaalselt ' Tangensiaalselt Puit on kõige vastupidavam ehitusmaterjal. Õhukuiva kuuse- ja männipuidu tihedus (kg/m3 kohta) on ainult 1/13 terase ja 1/14 betooni tihedusest. Võrreldes materjale soojusjuhtivuse alusel, on puidu soojusisolatsioonivõime 400 korda parem kui terasel, 1500 korda parem kui alumiiniumil ja 12 korda parem kui betoonil. Seetõttu niiskus ei kondenseeru puidu pinnale ning puit tundub meeldiv nii kuumas kui ka külmas. Männipuidu niiskusjaotus: Mänd ehituses: Kvaliteedi ja tugevuse liigitus: Männiprussid liigitatakse tavaliselt kategooriatesse A1-A4, B, C, D, kus A tähendab parimat kvaliteeti ja D halvimat. Männipuidu tarnimisel on lisaks veel eraldi puusepa kvaliteedi klassid A1-A3.
temperatuuride vahest tekkivad malmi kergesti praod. Seetõttu soovitatakse malmi enne kuumutada kuni 600°C ning alles seejärel keevitada. 3 Teras Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: austeniit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud mõlemad. Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam.
..84% ja hapnikuga 2,3...93% võivad plahvatada nii sädemest kui ka tugevast kuumusest. Peale atsetüleeni kasutatakse metallide keevitamisel ning lõikamisel ka teisi, odavamaid ja vähem defitsiitseid põlevgaase ning aure. Keevitamisel peab leegi temperatuur olema metalli sulamistemperatuurist ligikaudu kaks korda kõrgem, seetõttu tuleb asendavaid gaase, mille leegi temperatuur on madalam kui atsetüleenil, kasutada nende metallide keevitamisel, mille sulamistemperatuur on madalam kui terasel. Hapniklõikamisel kasutatakse põlevgaase, mis hapnikuga segatult annavad vähemalt 2000ºC- se leegi. Propaan (C3H8) on normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas. Propaani ja hapniku segu leegi temperatuur on 2600...2700ºC. Kasutusala: hapniklõikamine, värviliste metallide keevitamine ja jootmine, kuni 6 mm paksuse terase keevitamine, õgvendamine, painutamine, leegiga puhastamine. Vesinik (H2) on normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas. Ta on üks kergemaid
ja plastilisust. Vanaadium muudab struktuuri peeneteraliseks, tema sisaldus terases ei ületa tavaliselt 0,3%. Vanaadium tõstab ka terase kuumuskindlust. Molübdeen suurendab juba väikestes kogustes terase kõvadust ja plastilisust, ta on samaväärne va- naadiumi ja volframi asendaja. Analoogselt volframiga on molübdeenil kõrge sulamistemperatuur (2620º C), terase kuumuskindluse tõstmiseks võib seda võrreldes volframiga 2x vähem sisse viia. Molübdeeni mõjul tekib terasel negatiivne omadus kalduvus süsiniku väljapõlemisele pinnakihist. Koobalt suurendab terase plastilisust, kulumiskindlust ja lõikeomadusi (eelkõige kuumuskindlust). 3 Samas suureneb terase haprus. Koobaltterased on tundlikud termilisel töötlemisel ülekuumutamisele. Nikkel tõstab terase plastilisust ja sitkust vähendades samaaegselt kõvadust. 2% niklilisand on ko-
Messing oksüdeerub vähem kui Cu, mehaaniline tugevus on suurem, elektr. juhtivus 25% Cu omast. Messingist valmistatakse elektriseadmete klemme, kontakte, elektroode, kinnitusdetaile, traati. 5.2 Pronksid Pronksideks nimetatakse vasesulameid tinaga, (kõik peale Ni/Zn sulamite) Sn, räniga, alumiiniumiga kaadiumiga jt. (nn. legeerivate) metallidega. Tina (Sn) sisaldus kuni 22%. Võrreldes vasega paremad valuomadused väikese kahanemise tõttu (2 ¸ 3 x väiksem kui terasel), suurem kõvadus ja tõmbetugevus, korrosiooni- ning kulumiskindlus. Elektriline eritakistus suurem kui vasel. Valmistatakse sideliinide juhtmeid, elektr.masinate harju, antennijuhtmeid ja hoidjaid, aparaatide detaile, - kontakte ning vedrusid. Laialdaselt kasutusel ka masinaehituses. Deformeeritavad GOST 5017-74; O 8,0 0,3 O Sn 7,5 ÷ 8,5% A P 0,25 ÷ 0,35% Valupronksid GOST 613 79; O 12 C 5* O* Sn 2 ÷ 3,5%; W* Zn 8,0 ÷ 15,0%;
Laiemas mõttes mõistetaksegi puidu all lignifitseerunud (puitunud) taimekude. Puit on tugev ja kerge. Kui arvestada ehitusmaterjalide kaalu, on puit kõige vastupidavam. Võrreldes materjale soojusjuhtivuse alusel, on puidu soojusisolatsioonivõime 400 korda parem kui terasel, 1500 korda parem kui alumiiniumil ja 12 korda parem kui betoonil. Puit on looduslik materjal, mida saab peale kasutamist lasta uuesti ökoloogilisse ringlusesse ilma keskkonda kahjustamata. Puitu on võimalik töödelda lihtsate tööriistadega. Puit on küllaltki vastupidav paljude keemiliste ainete suhtes. Näiteks, puit kahjustub alles siis kui keskonna pH-tase on alla 2 või üle 9. Puidu üheks halvaks küljeks on tema vastuvõtlikkus bioloogilistele teguritele. Ta
Peale atsetüleeni kasutatakse metallide keevitamisel ning lõikamisel ka teisi, odavamaid ja vähem defitsiitseid põlevgaase ning aure. Keevitamisel peab leegi temperatuur olema metalli sulamistemperatuurist ligikaudu kaks korda kõrgem, seetõttu tuleb asendavaid gaase, mille leegi temperatuur on madalam kui atsetüleenil, kasutada nende metallide keevitamisel, mille sulamistemperatuur on madalam kui terasel. Hapniklõikamisel kasutatakse põlevgaase, mis hapnikuga segatult annavad vähemalt 2000ºC-se leegi. Propaan (C3H8) on normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas. Hapnikusegu leegi temperatuur on 2600...2700ºC. Kasutusala: hapniklõikamine, värviliste metallide keevitamine ja jootmine, kuni 6 mm paksuse terase keevitamine, õgvendamine, painutamine, leegiga puhastamine. Vesinik (H2) on normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas
P=G/V kg/cm3 G-aine mass;V- tihedus,poorideta aine ruumala · Portlandtsement 3100kg/m3 s.o3,1 g/cm3 · Teras 7850kg/m3 s.o 7,85g/cm3 Mahumass · Materjali tihetus on loomuliku struktuuriga materjali mahu (ruumala-)ühiku mass. P0=G/V0 Antakse kg/m3;t/m3 · V0-loomuliku struktuuriga materjali ruumala · G-materjali mass Näiteks:portlandtsemendi tihedus on 1200-1300 kg/m3 Terasel aga 7850kg/m3 Mahumass materjal tihedus,kg/m3 · Kergebetoon 500-1800 · Mullbetoon 300-900 · Mullplast 15-200 · Puit (mänd,kuusk)400-600 · Vask 8900 · Vesi 1000 · Jää 900 Poorsus · Poorsus on pooride maht tahkes kehas. · Eristatakse kinnist ja lahtist poorsust ning poore jaotatakse nende suuruse järgi.selliste jaotuste põhjuseks on vee erinevad olekud pooride sees ja ka võimalus liikuda läbi materjali.
Metallurgia 1) Malmi tootmisel kasutatav meetod on: pürometallurgia 2) Aheraine ja tuha eraldamiseks malmi tootmisel kasutatakse: räbustit 3) Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on: dinas 4) Rauamaakidest suurima raua sisaldusega on: magnetiit 5) Malmi tootmisel peenestatud maak allutatakse aglomeerimisele. 6) Raua redutseerimine maagist tehakse: CO osalusel 7) Terase tootmisel malmist eraldatakse süsinik oksüdeerimisega. 8) minimaalne hapnikusisaldus on: rahulikul terasel. 9) Väävli ja terase eraldamine terasest tehakse: lubjakiviga 10) Kõige levinumaks terase tootmise meetodiks on: hapnikkonvertermeetod 11) Kõrgahju protsessi põhiprodukt on toormalm. 12) Toorvase saamisel on lõppetapiks õhuga läbipuhumine konverteris. 13) Al tootmisel kasut. elektrolüüdina: Al2O3 lahust krüoliidis. 14) Mg elektrometallurgias kasut elektrolüüdina: MgCl2 15) Al elektrolüüsil koguneb Al: katoodile. 16) Ti tihedus (g/cm3) on: 4,5
annaabi.ee 
