Paralleelselt sekveneerimismeetodite arenguga proovitakse välja töötada üha täiustatumaid programme andmete töötlemiseks. Spetsiifilisele andmemassiivile sobiva programmi leidmine on oluline ülesanne võimalikult täpseks andmetõlgenduseks. Keeruliseks on osutunud ülesanne leida selline kombinatsioon sekveneerimisandmetest ja arvutialgoritmidest, mille väljundiks oleks võimalikult kõrge kvaliteediga koostu (assembly). Koostu peab olema kõrgkvaliteediline, sest vastasel juhul osutuksid selle informatsiooni põhjal tehtavad järjeldused vääraks. Genoomi funktsionaalsete elementide ennustamine, kodeerivate geenide ülesleidmine, evolutsioonilise päritolu selgitamine kõiki neid protseduure mõjutab oluliselt koostu kvaliteet. Koostu kvaliteedi probleemi muudab komplekssemaks järjest uuemate sekveneerimistehnoloogiate väljatöötamine
Os Väli Nimetus, materjal Tähis Hulk Märkus a Detailid 1 Kere IG.04.00.01 1 2 Kaas IG.04.00.02 1 3 Klapi varras IG.04.00.03 1 4 Survepuks IG.04.00.04 1 5 Survemutter IG.04.00.05 1 6 Klapp IG.04.00.06 1 7 Käepide IG.04.00.07 1 8 Tihend kumm 1 9 Tihend kumm 1 Standard tooted 10 Mutter M8 x 1,25 1 15526-70 11 Seib Ø 8 113171- 68 ...
Materjalitehnika instituut Kodutöö nr 1 Materjali valik - trükipress Tallinn 2012 1 Koostu funktsioon Koostuks on trükimasinast valitud detailid, mille funktsiooniks on trükikirja tekitamine paberkandjale. Koostu tehnilised nõuded: · Töökindlus. · Kulumiskindlus detailide omavahelise höördumise vähendamiseks, vajadusel kerge õlitus. · Sitkus. · Täpsus valmistamisel. · Kõik koostu detailid valmistatud metallist. Töökeskkonnas muutub töötemperatuur vähe, kuna tegemist on mehhaanilise kirjapressiga ning detailide temperatuur ei tõuse väikese töökiiruse tõttu märkimisväärseks. 2 Detaili töötingimuste analüüs Detaili kujutatud alltoodud joonisel Joonis Lõõgitempliraud Detaili funktsioon: lüüa trükimust jälg paberile kirja saamise eesmärgil. Tehnilised nõuded: · Sitkus · Kulumiskindlus · Paras lõõgitugevus ja selle taluvus
dokumentatsioon. 46. Nimetage vähemalt viis liitmise meetodit koostamisel. 1) osavahetatavuse meetod; 2) valikvahetatavuse meetod; 3) täisvahetatavuse meetod; 4) reguleerimise meetod; 5) sobitamise meetod; 6) vigade kompenseerimismeetod. 47. Nimetage vähemalt viis tehnilist nõuet koostu koostisele. Nõuded koostu koostisele: 1) koostu konstruktsioon peab kindlustama võimaluse seda kokku panna standardseist ja unifitseeritud osadest; 2) toote koostamine ei tohi tingida keeruka tehnoloogilise varustuse kasutamist; 3) kasutatavate liidete liigid, nende konstruktsioonid ja asukohad peavad vastama koostetööde mehhaniseerimise ja automatiseerimise nõuetele;
............................................................................................................................ 24 3.4 Mootor ................................................................................................................................................................ 25 3.5 Teised detailid ..................................................................................................................................................... 26 4. Koostu komplekteerimine .................................................................................................................. 29 4.1 Detailide lisamine ja sidemete määramine. ........................................................................................................ 30 4.2 Nina lisamine ...................................................................................................................................................... 31 4
suhtes, kaitsevad masina komponente väliskeskkonna mõjude eest (korrosioon), kaitsevad väliskeskkonda masina mõjude eest, annavad masinale steetilise(?) välimuse jne. Milles seisneb standard-, tüüp- ja originaaldetaili eripära? Standard Vastab mõõtmetelt ja omadustelt üldtunnustatud standarditele.Tüüp Vastab kujult mõnele standarditele. Originaal Antud lahenduse jaoks spetsiaalselt konstrueeritud detail Milleks tehakse detaili või koostu struktuurianalüüsi? Kuidas nimetatakse kolm struktuurielementi ja mis on nende ülesandeks? Tehakse, et olla kindel detaili või koostu sobivuses? Tööelement (TE)- täidab ülesannet, milleks antud detaili vaja on. Baaselement (BE)- määrab ära antud detaili asendi teiste detailide suhted. Side element (SE)- tagab tööelemendi õige asendi baaselemendi suhtes. Kuidas liigitatakse masinate töökindluse mõjureid. Tuua näiteid enammõjutavatest töökindluse mõjuritest
Tõrke tähenduseks on see kui töö ei ole korrektne või täiesti lakanud töötamast. Nt : mootori käivitamisel ilmnevad tõrked,; mootori töö tühikäigul on ebaühtlane või mootor teeb ebaloomulikku müra. käikude vahetamisega kaasneb ebaloomulik müra või takistused 3. Mida nimetatakse töökindluseks? Töökindluseks nimetatakse toote omadust täita määratud ülesannet nõnda, et kasutusomadused säilivad etteantud tööea jooksul. Töökindlust võib määrata detaili ﾧ, koostu ﾧ või ka kogu masina ﾧ kohta. Eelduseks on piisava hulga usaldusväärsete statistiliste andmete olemasolu. 4. Loetlege tõrgete põhjusi ja tooge põhjuste juurde selgitavaid näiteid! Tõrgete põhjuseid: Istude muutmine Detailide omavahelise asendi muutumine Ühenduskohtade jäikuse kadumine Koostöötavate pindade omavahelise kontakti muutumine Detailide deformeerumine Elastsuskadu Nõetumine ja kattumine katlakiviga
Tõrke tähenduseks on see kui töö ei ole korrektne või täiesti lakanud töötamast. Nt : mootori käivitamisel ilmnevad tõrked,; mootori töö tühikäigul on ebaühtlane või mootor teeb ebaloomulikku müra. käikude vahetamisega kaasneb ebaloomulik müra või takistused 3. Mida nimetatakse töökindluseks? Töökindluseks nimetatakse toote omadust täita määratud ülesannet nõnda, et kasutusomadused säilivad etteantud tööea jooksul. Töökindlust võib määrata detaili ﾧ, koostu ﾧ või ka kogu masina ﾧ kohta. Eelduseks on piisava hulga usaldusväärsete statistiliste andmete olemasolu. 4. Loetlege tõrgete põhjusi ja tooge põhjuste juurde selgitavaid näiteid! Tõrgete põhjuseid: Istude muutmine Detailide omavahelise asendi muutumine Ühenduskohtade jäikuse kadumine Koostöötavate pindade omavahelise kontakti muutumine Detailide deformeerumine Elastsuskadu Nõetumine ja kattumine katlakiviga
1. Kõvadus HB ..... välja arvatud tähistatud koht 2 2. Märkimata raadiused ..... mm 3. *Lõikeriistaga määratud mõõde (või Teatmõõtmed) 4. Mõõtmete märkimata piirhälbed h14; H14; ±IT14 (kirjanurgas) 5. Tsementeerida h = ......; HRC ..... 6. Valukalded .... Koostejoonis a) Tükitabel, kõik elemendid (detailid), alakoostud, standardsed tooted, materjalid b) Joonisele kantakse gabariitmõõtmed (pikkus, laius, kõrgus) ning mõõtmed, millega tuleb arvestada antud koostu kokkumonteerimisel või ühendamisel teiste koostudega, avade jaotusringjoone mõõtmed jne c) Kokkupuutuvate detailide eristamiseks valitakse erinev viirutuse suund või muudetakse viirutusjoone vahekaugust d) Veotelje lõige A-A , kõik elemendid on mõõtkavas e) Keermesliide, keermesniit pideva peenjoonega f) Tihend viirutusjooned risti omavahel ja kinnitatud soones, tihendi otspind ei kontakteeru teise pinnaga g) Distantspuksid on nihutuse vältimiseks mööda telge
5. Ostetavate koostude ja detailide valik. 6. Koostejooniste, detailjooniste, tükitabelite ja muu dokumentatsiooni loomine. Milles seisneb standard-, tüüp- ja originaaldetaili eripära? Standard Vastab mõõtmetelt ja omadustelt üldtunnustatud standarditele. Tüüp Vastab kujult mõnele standarditele. Originaal Antud lahenduse jaoks spetsiaalselt konstrueeritud detail (Saku Originaal see õige!) Milleks tehakse detaili või koostu struktuurianalüüsi? Kuidas nimetatakse kolm struktuurielementi ja mis on nende ülesandeks? Tehakse, et olla kindel detaili või koostu sobivuses? Tööelement (TE)- täidab ülesannet, milleks antud detaili vaja on. Baaselement (BE)- määrab ära antud detaili asendi teiste detailide suhted. Side element (SE)- tagab tööelemendi õige asendi baaselemendi suhtes. Kuidas liigitatakse masinate töökindluse mõjureid. Tuua näiteid enammõjutavatest töökindluse mõjuritest.
liste ühendite sünteesi teaduslikule suunale Tartu Ülikoolis. Uurides loodusliku kautsuki «ehituskivi» isopreeni analoogi, looduses mitteesineva metüülisopreeni sünteesi ja omadusi, leidis ta, et see tihkestub (polümeriseerub) kautsukiomadustega elastseks materjaliks. Oli aasta 1900 ja Kondakovil oli esimesena õnnestunud saada täissünteetiline kautsuk, mis hiljem sai tuntuks metüülkautsuki nime all.) Tehnoloogilised omadused: 1. Detaili või koostu töötingimuste lühianalüüs Peab olema esteetiline, kuna tegu on toiduaine tööstuses kasutatava objektiga ja eriti siis kui soov seda ehte matejalina kasutada. Peab olema keemiliselt vastupidav. Peab olema vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), Peab olema kulumiskindel, sest üldjuhul korduvkasutatakse moosipurke. Peab olema kuumakindel, kuid kuna hoidiseid ei keedeta üle 60 kraaaadi, siis
2. Mõõtmed kohandatakse antud lahenduse jaoks lähtuvalt materjalist ja koormustest 3. Konstrueeritakse käsiraamatute järgi 4. Tihti saab hankida toorikuna 5. Koostatakse tööjoonis (hammasrattad, vedrud) 3)Orginiaaldetail – 1. Antud lahenduse jaoks Spetsiaalselt konstrueeritud detail 2. Koostatakse tööjoonis Standard – tehniline seadus Alamkoost – komponentide kogum, mis on omavahel ühendatud liidete abil ja mida koostu kokkupanemisel käsitletakse ühe komponendina Elementide nõuded: 1.funktsionaalsus 8. Hind ja turustatavus 2. Tugevus ja jäikus 9. Mass, maht, kuju, mõõtmed 3.Kulumiskindlus 10. Müratase 4. Korrosioonikindlus 11.Välimus 5. Ohutus 12. Juhtimispõhimõtted 6. Töökindlus ja hooldatavus 13. Temp 7
peenjoonega. Viitejoon ja laudi peavad olema teineteise suhtes nurga all, viitejoon lõpeb vastava osa pinnal punktikese või noole otsaga. Viitejooned ei tohi omavahel lõikuda ja detaili pinnal ei tohi olla viirutusjoontega paralleelsed. Laudi pikkused peavad ühel joonisel olema kõik ühepikkused (≈10 mm). Koostejoonisele tuleb kanda järgmised mõõtmed: 1) gabariitmõõtmed (pikkus, laius, kõrgus); 2) mõõtmed, millega tuleb arvestada koostu kokkupanemisel; 47 3) ühendusmõõtmed (ühendamiseks teiste piirnevate detailide või koostudega, näiteks äärikul antakse ava läbimõõt ja avade jaotusringjoone läbimõõt); 4) ekspluatatsiooniks vajalikud mõõtmed. Kui koostus ulatub mõni osa tema liikumisel gabariidist väljapoole, siis gabariitmõõtme kirjutami- sel haaratakse kaasa ka nende liikumise ulatus. Sele 79. Osanumbrite kandmine joonisele
Vana süsteemi istu asendamine ISO süsteemi istuga Uue detaili valmistamisel remondi käigus tuleb võrrelda tolerantsiväljade ning põhihälvete suurusi ning valida lähedasemate väärtustega. USA süsteemil tuleb arvestada, et detaili enda mõõtmed on tollides ning ei ole otseselt asendatavad meetermõõduga detailiga kuigi istud oleks saadud väga lähedased. NB piirhälbed on arvestatud nimimõõtme suhtes. Istude süntees Tuleb leida istu pingu või lõtku järgi koostu sobivad tolerantsid. Pingistul lähtutakse ülekantavatest jõududest ja purunemistingimustest. Lõtkuga istul lähtutakse näiteks õlitamisvõimest. Ülemineku istul tsentreerimise täpsusest. Istutolerants T0 on leitav valemiga T0 = Smax - Smin (lõtku juhul). Asjaolud lihtsustuvad kuivõrd nimimõõde sama koostu paarile. Kuivõrd T0 = TD + Td (min-max põhimõte), siis esimeses lähenduses T = TD = Td. ja otsitav tolerants T = 0,5T0.
Nt. liugelaagris sise- ja välisvõru. Määrdeid võib olla väga erinevaid, vedelad (vesi, õli), plastsed(grafiit) või gaasilised (õhk, argoon jne) Määrimisseadmeteks kvalifitseeruvad õlipumbad, õlikanalid, määrdevedeliku paagid, määrdeniplid jne. 23.Kas tervikdetail või koost? Mitmest osast tehtult on toode tehnoloogilisem,odavam ning on võimalik säästa erimaterjale. On võimalik ka kulunud koostu osa välja vahetada, mitte kogu uus detail muretseda. 24.Detaili jäikus ja jäikust mõjutavad faktorid. Jäikus on keha omadus väliskoormuse mõjul elastselt mitte deformeeruda. Jäikus sõltub konstruktsioonist, selle materjalist, mõõtmetest ja paigaldusest. Jäikuse mõõduks on jäikustegur c. c = ( jõud, moment, koormus) / deformatsioon. Kontaktjäikuse suurendamiseks tuleb suurendada pinnasiledust. 25.Kuidas valida baaspindu? 26.Detaili seaduvus.
osa 5. Seondliited 1. Tuua näiteid tihvtliidetest (teha skitse, eskiise). Kuidas arvutatakse tihvtliidet? Tihvtide liigid on: 1. SILINDERtihvtid: · püsivad avas paigal hõõrdejõu toimel; · ei saa korduskasutada, kuna tihvti eemaldamisel avade pinnad kuluvad; 2. KOONUStihvtid: ...
pikkusega 280 mm ja silmade vahelise kaugusega 435 mm. 2.1 Tugevusarvutused Tugevusarvutuste teostamiseks on kasutatud Solidworks tarkvara Simulation keskkonda. Tugevusarvutused on tehtud olulisematele keevisliidetele. Varras ja silm ohustegur Kuna silindrite puhul mõjuvad staatilised koormused siis peab konstruktsiooni ohutustegur olema minimaalselt 1,2. Sele 3. Koostu ohutustegur. Ohutustegur 1,2 on saadud, rakendades koostule jõudu 30500 N. Jõud on raknedatud silma pesast varre otsa poole. 8 Varras ja silm tekkivad pinged Maksimaalne pinge mis koostus tekib on 293,9 N/mm2, kuna väärtus on materjali voolavuspiirist väiksem siis plastset deformatsiooni koostus ei teki. Sele 4. Koostus tekkivad pinged.
seibid, tihendid, jne) TÜÜPdetailid 1. Vastab kujult mõnele standarditele 2. Mõõtmed kohandatakse antu lahenduse jaoks lähtuvalt materjalist ja koormustest 3. Konstrueeritakse käsiraamatute järgi käsiraamatute järgi 4. Tihti saab hankida toorikuna 5. Koostatakse tööjoonis (ntx Hammasrattad rihmarattad, vedrud, siduridetailid jne.). ORIGINAALdetailid: 1. Antud lahenduse jaoks spetsiaalselt konstrueeritud detail 2. Koostatakse tööjoonis 15. Milleks tahkse detaili või koostu struktuurianalüüsi? Kuidas nimetatakse kolm struktuurielementi ja mis on nende ülesandeks? Igat struktuurielementi saab konstrueerida kui iseseisvat eriliste nõuetega "komponenti". TÖÖelement (TE)- TE - peab olema kujundatud selliselt, et:· täidab seda üleasannet, milleks antud detaili tarvis on, · oleks piisavalt tugev ja kulumiskindel · oleks esteetilise välimusega BAASelement (BE)-Detaili see osa, mis määrab ära selle detaili asendi teiste detailide suhtes.
Käiguraam Külgmine sururaam Pingipulgad . Joonise ja detailide spetsifikatsiooni koostamine . Igasuguse, ka näilidelt kõige lihtsama töö teostamiseks on otstarbeks töötada välja joonis . Lihtsama töö puhul piisab lihtsat käsitsi tehtud eskiisist Keerulisem töö nõuab õhjalikumaid jooniseid . Koostejoonis ja deatili tööjoonis Koostejoonis – kujutab kogu toodet või üksikut koostu kolmvaatena, annab ülevaate tootest või koostust . Koostejoonisele märgitakse toote gabariitmõõdud Detaili tööjoonis – kujutab üksikut detaili kolmvaatena Tööjoonisele kantakse kik selle detaili valmistamiseks vajalikud admed (mõõdud, mõõtude lubatud kõikumised, pinnasiledused ) Kaks lihtsat põhimõtet millele peab joonis vastama :
Detail - eseme elementaarosa, mille kuju ja mõõtmed on määratud joonisega. Sõlm (koost) - osa esemest, mis on kokku pandud kahest või enamast detailist. Grupp - osa tootest, mis koosneb sõlmedest ja detailidest. Kui koostises on vaid detailid ja sõlmed, nimetatakse seda lihtsaks, aga kui veel siis kompleksseks. Tootmise ettevalmistamise käigus koostatakse toote valmistamise tehnoloogilise protsessi skeem. Sellele on koondatud iga detaili, koostu ja grupi ning eseme töötlemist iseloomustavad andmed (tabel 4). Igas puitesemes võib olla maksimaalselt neli erinevat konstruktsiooni elementi: prussik, raam, kilp ja karp. Neid nim. põhilisteks konstruktsiooni elementideks. Prussik võib olla valmistatud ühest puidutükist aga samuti liimitud mitmest osast või vineerist. Prussikud ühendatakse tappliitega. Valmistamise tehnoloogiline protsess algab laua tükeldamisega toorikuteks, millel on töötlemisvaru.
Tagumisest käepidemest hoitakse kinni parema käega. Sinna on koondatud juhthoovad. Tagumise käepideme all on tald mootorsae paigalhoidmiseks käivitamise ajal. Selleks surutakse käepide parema jalaga vastu maad. Osadel saemarkidel (näit. Partner) on eesmine käepide ühendatud tagumisega ja nad moodustavad omaette sõlme, osadel (näit. Husqvarna) on tagumine käepide jäigalt ühendatud kütusepaagiga ja moodustab sellega ühtse koostu. Niimoodi on saadud lihtne, töökindel ja vibratsiooni hästi summutav käepide, kütusepaak käepidemes muudab selle raskemaks ja kustutab vibratsiooni. Mitmetel saemarkidel on vibratsiooni summutamiseks tagumine käepide koostatud mitmest detailist, mille vahel on kummipuhvrid. Käepidemete hooldamine seisneb kinnituspoltide kontrollimises ning vajaduse korral pingutamises. Käepidemete amortisaatorid “väsivad” aja jooksul ja võivad rikneda siis, kui nendele satuvad bensiin ja õli
Ainetöö. (Juhend V. Viljasoo). EMÜ Tehnikainstituut. Tartu 2006. 28 lk. 12. Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1, Sisetöökohad. Eesti Standardikeskus EVS-EN 12464. 2003. 57 lk. Vorm K.1. Kasutatud kirjanduse loetelu näide. Raamjoon Formaadi piirjoon Kontrollija/juhendaja struktuuriüksus Tähis 1- ERIALA Energiakasutus 2- AASTA 2002. aasta 3- MATRIKLI nr 4- PÕHIJOONISE nr koostu nr 5- ALAJOONISE nr detaili nr 6- JOONISE LIIGI TÄHIS koost, detail, graafik, skeem, plaan Lisa L Joonis L.1. Masinaehitusliku joonise kirjanurga elemendid formaadil A4 [3]. Lisa L EMÜ TE - EK 170
Kui Eesti standardiks on ülevõetud rahvusvaheline standard, on selle tähistus EVS-ISO. Piirkondlike standarditest võib tuua järgmisi: Saksamaa – DIN, Soome – SFS, Rootsi – SIS, Suurbritannia – BSI, Taani – DS, Läti – LVS, Leedu – LST, Poola – PKN. 12.2. Vahetatavus Vahetatavuseks nimetatakse toote koostisosa omadust, mis võimaldab seda kasutada sobitamata. Vahetatavus kergendab masinate valmistamist, kasutamist ja remonti, võimaldab kulunud või purunenud detaili või koostu asendada varudetaili või –koostuga, ilma et toote kasutusomadused halveneksid. Vahetatavust saavutatakse vajaliku täpsusega detailide valmistamise ja nende koostamisega, kusjuures määratakse kõigi vajalike geomeetriliste, mehaaniliste, füüsikaliste ja teiste parameetrite täpsus, olenevalt detailide ja koostute otstarbest ning toote optimaalsest kvaliteedist. Vahetatavus tuleb tagada kogu tehnoloogilise protsessi
30 min jooksul, kui pidurid on rakendamata, või 15 min jooksul, kui nad on rakendatud. Kontrollimine: manomeetri ja stopperiga. Kood 435. Vedruakud ja rattapiduri kambrid Nõuded: 1) vedruakud ja rattapiduri kambrid peavad toimima, ei tohi pihkuda; 2) vedruaku ja rattapiduri kambri hoova käik peab vastama valmistaja juhendile, ei tohi olla kinni kiilunud. Kontrollimine: joonlaua, seebivee ja vaatlusega. Kood 436. Pidurisüsteemi koostu porikaitse Nõue: pidurisüsteemi koostude porikaitsed peavad olema terved. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 437. Piduritrummel ja ketas Nõuded: 1) piduritrumlid ja pidurikettad peavad olema valmistaja juhendi kohased; 2) piduritrumlis ja pidurikettas ei tohi olla pragusid, nad peavad olema kindlalt kinnitatud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 438. Piduriklotsi kate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
