Lähim konkurent sellele meetodile on 3D printimine. Kommentaar: Küsimus 3 Nimetage sepistusmasinate tüübid ja kirjeldage Valmis lühidalt tööpõhimõtet. Hinne 10 / 10 Sepistusmasinad jagunevad neljaks: Mehaanilise Flag question pressid, hüdrulilised pressid, kruvipressid ning stantsimisvasarad. 1.Hüdraulilised pressid: Pressid koosnevad raamist, millel võib olla kas 2 või 4 sammast, kolvist, hüdrosilindritest, rammist ja hüdropumbast, mis saab käitamise elektrimootorilt. Lehekülg 2/5 11.01.2013 15:14
Sepistusmasinad jagunevad neljaks: 1.Hüdraulilised pressid: Pressid koosnevad raamist, millel võib olla kas 2 või 4 sammast, kolvist, hüdrosilindritest, rammist ja hüdropumbast, mis saab käitamise elektrimootorilt. 2.Mehaanilised pressid: Kahte tüüpi - kepsuga või eksentrikuga. Mõlemi puhul saab press energia hoorattalt, mida liigutab elektrimootor. Hooratas on kepsuga ühendatud siduri abil ja viidud tsentrist välja. 3.Kruvipress: Kruvipressid saavad oma surveenergia hoorattalt. Jõud suunatakse hoorattalt rammile jõukruvi abil. Jõud on ühtlane. 4.Stantsimisvasarad: Vasarad saavad oma energia rammi potentsiaalsest energiast, mis muudetakse kineetiliseks energiaks. Question 4 Nimetage 2 pulbril põhinevat kiirtöötlemismeetodit ja kirjeldage tööpõhimõtet Pulbril põhinevad kiirtöötlemismeetodid: 1.Laserpaagutamine Põhimõte: Detaili ehitamine käib eelkuumutatud kambris tööplatvormil. Esmalt laotatakse platvormile
2. Mehaanilised pressid: Kahte tüüpi - kepsuga või eksentrikuga. Mõlemal esineb hooratas, millelt võetakse energia, mis omakorda saab oma energia elektrimootorilt. Hooratas on kepsuga ühendatud siduri abil ja viidud tsentrist välja. 3. Kruvipress: Kruvipressid saavad oma surveenergia hoorattalt. Jõud suunatakse hoorattalt rammile jõukruvi abil. Jõud on ühtlane. 4. Stantsimisvasarad: Vasarad saavad oma energia rammi potentsiaalsest energiast, mis muudetakse kineetiliseks energiaks. Kommentaar:
Abitööriistu kasutatakse tooriku kinnihoidmiseks ja toorikuga manipuleerimiseks. Abitööriistade hulka kuuluvad käsitsi sepistamisel sepapihid e. sepatangid. Suurte toorikutega manipuleerimiseks kasutatakse manipulaatoreid. Sepistusseadmed Tehnoloogilisest võimekusest lähtuvalt liigitatakse sepistus-, samuti vormstantsimisseadmed järgmiselt: 1. JÕUPIIRANGUGA SEADMED (nt hüdropressid), mille põhikarakteristikuks on survejõud. 2. ENERGIAPIIRANGUGA SEADMED (vasarad, kruvipressid), mille põhikarakte- ristikuks seadme valikul on maksimaalne löögienergia, samuti langevate osade mass. 3. KÄIGUPIIRANGUGA SEADMED (mehaanilised pressid, nt väntpressid), mille üheks põhikarakteristikuks on survejõu kõrval käigu ulatus. - Sepistusvasarad Sepistamine sepistusvasaratel on leidnud sepiste tootmisel kõige enam kasutamist. Erinevat tüüpi sepistusvasarate põhiosadeks on vasarapea, mille külge on kinnitatud ülemine pinn,
10c), millel vasarapead ja nende külge Sele 2.12. Vormstantsitud tooted. a venitatud pikiteljega, b telgsümmeetrilised tooted kinnitatud stantsipooled liiguvad teineteisele vastu. Kuumvormstantsimisel, samuti külmvorm- stantsimisel kasutatakse peamiselt mehaanilisi presse. Mehaanilistest pressidest on enimkasutatavad väntpressid ja kruvipressid (sele 2.10). Väntpressidel käitatakse pressi liugurit väntmehhanismi abil. Kruvipressil edastatakse liugurile hooratta kineetiline energia kruviülekannet kasutades. Kuumvormstantsimisega toodetakse maailmas massi järgi suurim kogus stantsiseid. Arvuliselt suurim kogus stantsiseid toodetakse külmvormstantsimisega. Külmvormstantsitakse toatemperatuuril piisava plastsusega (deformeeritavusega) metalle:
Enne pleegitamist mass tihendatakse, massi hulka lisatakse kelaati, kuumutatakse ja segatakse pleegituslahusega. Lisaks värskele pleegituslahusele kasutatakse sageli ka töötanud pleegituslahuse retsirkuleerimist. Pleegitus võib toimuda ühe- või kaheastmeliselt keskmisel kontsentratsioonil (15 20%) või kõrgel kontsentratsioonil (30 40%). Kõrgel kontsentratsioonil pleegituseks on vajalikud spetsiaalsed massi tihendusseadmed (topeltsõeltihendid, topelttrummeltihendid või kruvipressid) ja spetsiaalsed segistid. Pleegituslahuse retsirkulatsiooni kasutatakse tavaliselt suure peroksiidi kulu puhul (kuni 4%). Sel juhul võib jääkperoksiidi kogus lahuses ulatuda 50%-ni doseeritust. Kasutusel on ka järgmised tehnoloogilised variandid: pleegitus jahvatusel pleegitus helveskuivatusel Tselluloosi kuivatamine Kui tselluloos ei suunata tselluloositehasest vedela massina paberivabrikusse, vaid väljastatakse
telgjõu ja aeglase sirgliikumise saamise võimalus, kompaktsus, tugevus ja isepidurduvus ühekäigulistes ülekannetes. Puudusteks võib lugeda väikest kasutegurit ja detailide võrdlemisi kiiret kulumist. Sele 20.1. Kruviülekanne. Kruviülekannete kasutusalaks on näiteks tõstemasinad (kruvitungrauad, kraananoolte seadistusmehhanismid), mõõteriistad (täppisnihutus-, häälestus- ja reguleerimismehhanismid), tööpingid (ettenihke- ja seadistusmehhanismid), kruvipressid jm. Ülekande põhielemendid on kruvi ja mutter. Kruvisi jaotatakse veel jõukruvideks (näiteks tungraudadel ja pressidel) ja käigukruvideks (tööpinkidel, mõõteriistadel). Kruvidel kasutatakse enamasti trapets-, tugi- või ümarkeeret. tööpind = 30 = 3 = 30
kinnitatud stantsipooled liiguvad teineteisele vastu. kinnist kontuuri mööda, kusjuures eraldatud osa on Kuumvormstantsimisel, samuti külmvorm- tooteks või pooltooteks. Avalõikamine (d) on välja- stantsimisel kasutatakse peamiselt mehaanilisi lõikamisele sarnane eraldusoperatsioon ava moo- presse. Mehaanilistest pressidest on enimkasuta- dustamine toorikusse suletud kontuuri mööda, kus- tavad väntpressid ja kruvipressid (sele 2.10). Vänt- juures eraldatud osa on jäätmeks. Sälkamisel (e) pressidel käitatakse pressi liugurit väntmehhanismi eraldatakse materjali tooriku servast. Sisselõikamine abil. Kruvipressil edastatakse liugurile hooratta (f) toimub mööda avatud kontuuri, ilma materjali kineetiline energia kruviülekannet kasutades. Kuum- eraldamiseta. Sisselõikamist tehakse tavaliselt
annaabi.ee 
