Istu kombineeritud tähis - tolerantsitsoonide sümboltähised koos tolerantside arvväärtusega antakse kujul: +0,032 H6 ( ) 0 Ø300 m6 +0,052 +0,020 4.8 Kasutatud kirjandus ja viited: [4.1] http://ekool.tktk.ee/course/view.php?id=88 - Ülesanne 4 – Istude arvutus (pöördülesanne) [4.2] M. Purde. Tolerantsid ja istud. Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2005. 116 lk. [4.3] M. Purde. Ülesandediseseisvakstöökstolereerimisesjamõõtetehnikas. Tln: TallinnaTehnikakõrgkool, 2003. 93 lk. [4.4] ISO 286-1:2010; Geometrical product specifications (GPS) — ISO code system for tolerances of linear sizes — Part 1: Basis of tolerances, deviations and fits. [4.5] ISO Tolerances for Shafts ISO 286-2:2010.
2. . TD = 0,039 TD = 0,054 TD = 0,025 Td = 0,025 Td = 0,035 Td = 0,016 Smax = 0,064 Nmax = 0,058 Smax = 0,016 Smin = 0 Nmin = -0,031 Nmax = 0,025 TS,N = 0,041 3. Tolerantside ja istude märkimine joonisele T-i järgi. 6 Tolerantside ja istude märkimine joonisele ISO järgi 7 Ülesanne nr. 4 Lähteandmed: Leida: D=d= 65 SÜST- VS ES= +0,014 EI= -0,032
Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2014 3.1 Lähteülesanne: Leida antud istudele tolerantside tabelitest piirhälbed ja kirjutada istud kombineeritud tähistuses. Arvutada kõikidele istudele ava ja võlli tolerants, piirlõtkud või –pingud ja istu tolerants. Teha esimese istu kohta ava ja võlli tööjoonised ning koostejoonis ja märkida neile ist tähelises, numbrilises ja kombineeritud tähistuses nii ISO, kui GOSTi järgi. 3.2 Istude piirhälbed: +0,0 33 + 0,74 H8 1) Ø20 n 7 ( ) 0 + 0 , 036 + 0,015 H9 2) Ø66 h 9 ( ) 0 0 −0,0 74
................................................................................... 2.5 Järeldused.................................................................................................. 2.6 Kasutatud kirjandus................................................................................... LISA A - VORMISTATUD JOONISED................................................................ 2.1 Lähteülesanne Leida lähteandmetega [2.1] määratud istu tolerantsid, teha istude arvutus, kujutada ist skemaatiliselt, sobivas mõõtkavas ja anda istu kompleksne tähis, mis koostejoonisele kantakse. 2.2 Lähteandmed: lähtevariant nr. 11. Ist nimimõõtmele 18 mm, koos vastavate tolerantsitsoonide tähistega: +0.033 H8 0 18 m7 0
VAHETATAVA HAMMASRATTA ISTU MÄÄRAMINE KODUNE TÖÖ NR 1 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: KAT31 Juhendaja: lektor Juhan Tuppits Tallinn 2015 1.ÜLESANNE Metallilõikepingi kiiruskasti hammasratas on paigaldatud oma võllile läbimõõduga 30 mm kõrge tsentreerimistäpsusega, kuid tagades vajadusel hammasratta vahetuse. Määrata sellise liite istud, arvutada nende istude piirmõõtmed, hälbed, maksimaalne ja minimaalne ping või lõtk. Joonestada eraldi A4 lehele valitud istu skeem koos istude parameetritega võttes näidiseks õpiku lk 15 sele 5.2. 2. LAHENDUS H7/h6 on laialt kasutatav, kõrge tsentreerimistäpsusega liikumatutes, kuid sageli lahtivõetavates liidetes, nt vahetushammasrattad metallilõikepinkide võllidel, frees tornil, hõõrdsidurid ja seaderõngad võllidel jms. Liikuvates liidetes kasutatakse seda istu teljesuunalisel liikumisel kui on
2. TD = 0,011 TD = 0,062 TD = 0,035 Td = 0,008 Td = 0,039 Td = 0,022 Smax = 0,010 Smax = 0,181 Nmax = 0.073 Nmax = 0,009 Smin =0,080 Nmin = 0,016 TS,N = 0,019 TS = 0,101 TN = 0,057 3. Toerantside ja istude märkimine OCT-i järgi Toerantside ja istude märkimine ISO järgi
36. Tuua näiteid istude võllisüsteemi kasutamisest 37. Kuidas moodustatakse istusid ISO ava- ja võllisüsteemis? Istu moodustamiseks avasüstemis tuleb kõigi istude puhul võtta ava põhihälbega H. Võllid põhihälvetega a...h annavad selle avaga lõtku, võllid põhihälvetega js, k, m, n annavad siirdeistu ja võllid põhihälvetega p...z pinguga istu. Istu moodustamiseks võllisüsteemis tuleb võll võtta alati põhihälbega h. Kui ava põhihälve on vahemikus A...H, saadakse lõtkuga ist, kui ava põhihälve on JS, K, M, N saadakse siirdeist ja kui ava põhihälve on vahemikus P...Z saadakse pinguga ist. 38
Smin = Dmin dmax = EI es = 145 um Istu (lõtku) toleranti keskmine väärtus: Sm = (Smax + Smin)/2 = 245 um Järeldus: Ist Ø140 H9/d9 on avapõhine lõtkist ning asub ISO286-1:2010 soovitatud tolerantside hulgas Joonis: Vastused küsimustele: 1. Millise istu tüübiga on tegemist (ava- või võllipõhine)? Tegemist on avapõhise istuga. 2. Millised detailid moodustavad istu? Istu moodustavad näiteks võll ja juhik. 3. Kas vaadeldav ist on ISO 286-1:2010 standardi soovitatud istude hulgast? (kohendada ist vastavalt standardile). Ist on ISO 286-1:2010 soovitatud istude hulgas. 4. Leida istu tolerants. Määrata piirlõtkud või piirpingud. Järeldada mis tüüpi istuga on tegemist. Miks just sellist tüüpi istuga on tegemist, mida see peab tagama? Istu tolerantsid ja piirlõtkud leiab eelmiselt leheküljelt. Tegemist on lõtkistuga, mis tagab detailide liikuvuse. 5. Teha istu analüüsi skeem. Lehe üleval osas.
Veere laagri täpsus märgitakse veere laagri nr ette NT. P5-205 või lihtsalt 5-205. Kõige täpsem on P2 laager.Veere laagri istamisel masinatel ei töödelda laagri võrusi. Vajalike istude saamiseks tuleb töödelda laagri pesa või võlli. Seepärast on välis võru istud võlli süsteemis ja võlli tolerants väljad ava süsteemis. Kuna laagrid valmistataks eri tehnoloogia järgi, seega on naad tüpsemad kui kokku käivad tetailid. Veere laagrid valmistatakse täpsusega: IT2-IT5. Laagri pesad masina keres IT5-IT9 järgi. Seepärast on veere laagri istud palju täpsemad silatate silindri istudes. Laagri pesa ja võlli istumis pindade koonilisus ja ovaalsus
Pinnakaredust iseloomustatakse profiili keskmise hälbega Ra [m], mida vaadeldakse kindla pikkusega lõigul l (lähe) või pinnakonaruste keskmise kõrgusega Rz . Eelistatavam on Ra profiili hälvete aritmeetiline keskmine. 9. Esitage konaruste suuna tähistuse näiteid . 10. Esitage näiteid pinnakareduse märkimise kohta joonisel. 11.Mida mõistetakse ava- ja võllisüsteemi all? Võllisüsteem on istude kogum, kus sama nimimõõtme ja täpsusega liite moodustamisel jäävad võlli piirmõõtmed muutumatuks. Erinevad istud saadakse ava piirmõõtmete muutmisega. Võllisüsteemi kõigil istudel on võlli ülemine hälve alati 0 ja alumine - märgiga. See tähendab võlli tolerantsitsoon toetab vastu nulljoont altpoolt. Sellist võlli nimetatakse põhivõlliks. Avasüsteemon istude kogum, kus sama nimimõõtme ja täpsusega liite moodustamisel jäävad ava piirmõõtmed muutumatuks
Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: ANDMED Standard - ISO286 d = D = 60 mm Ist H7 / p6 JOONIS ISTU ANALÜÜS 1. Millise istu tüübiga on tegemist (ava- või võllipõhine)? Tegemist on avapõhise istuga, sest tolerantsiks on H7. H tüüpi tolerantsi põhihõlve on 0, mis määrab istu tüübi. 2. Millised detailid moodustavad istu? Istu saavad moodustada ava ja võll 3. Kas vaadeldav ist on ISO 286-1:2010 standardi soovitatud istude hulgast? Ist eksisteerib ISO 286 1 : 2010 tabelis 4. Leida istu tolerants. Määrata piirlõtkud või piirpingud. Järeldada mis tüüpi istuga on tegemist. Miks just sellist tüüpi istuga on tegemist, mida see peab tagama? ANDMED ISO286 PIIRHÄLVETE TABEL AVA H7 VÕLL p6 ES = +30 µm es = +51 µm
Smin = Dmin dmax = EI es = 0 86 = -86 µm Smin min piirlõtk Nmax = -Smin = 86 µm Nmin 0 = -Smax = 45 µm Arvutan istu (lõtku) tolerantsi keskväärtuse: N max + N min 45 + 86 Nm = = = 65.5 µm Nm istu(lõtku) tolerantsi keskväärtus 2 2 3.Vastused 1. Ist on avapõhine. 2. Istu moodustavad hammasratas ja võll 3. Antud ist ei ole ISO 286-1:2010 standardi soovitatud istude hulgast. 4. Arvutused näitavad, et tegu on pingistuga. Piirpingud on toodud eelpool arvutustes. Ping peab olema optimaalne, et garanteerida piisav hõõrdejõud detailide vahel (elastsete deformatsioonide arvel), kuid samas tuleks vältida plastseid deformatsioone e. materjali voolamist ja väsimuspurunemist. ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, tm
Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Karl Raba Esitamiskuupä 2015-09-22 ev: Allkiri: Tallinn 2015 KODUNE TÖÖ NR. 2 - ISTU ARVUTUS 2.1 Lähte ülesanne Leida lähteandmetega [2.1] määratud istu tolerantsid, teha istude arvutus kujutada ist skemaatiliselt, sobivas mõõtkavas ja anda istu kompleksne tähis, mis koostejoonisele Ava Võll Nimetus Tähis Suurus Tähis Suurus (mm) (mm) 1. Nimimõõde N 100 N 100 2
Kujutada skemaatiliselt mõõtkavas laagri sise- ja välisvõru istud. Arvutada tekkivate lõtkude ja pingude piirväärtused. Arvutustulemuste põhjal iseloomustada veerelaagri töötingimusi. 5.2 Lähtevariant: 6–25js6–52M7 5.3 Lahenduskäik: Tolerantside piirväärtuste tähised on kooskõlas standardiga ISO 286 [5.4], [5.5]. Laagrite terminoloogia on määratud standardiga ISO 5593 [5.6]. Tolerantside piirväärtuste ja istude arvutamisel on tuginetud õppematerjalile [5.3]. Laagrivõrude piirhälbed on võetud laagrivõrude piirhälvete tabelist [5.2]. Antud veerelaagri joonised on välja toodud töö lõpus. Veerelaagri tähistuse lahti mõtestamine. 6 – veerelaagri täpsusklass, 25 – sisevõru läbimõõt, js6 – võlli tolerantsitsoon, 52 – välisvõru läbimõõt, M7 – laagripesa tolerantsitsoon masina keres. Piirhälbed: Tabel 5.1 (piirhälbed)
2.1 Lähteülesanne: Leida antud istule tolerantside tabelist hälbed ja kirjutada ist kombineeritud tähistuses. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? 2.2 Lähtevariant: + 0,025 Ø32 ( ) 0 + 0,008 −0,008 2.3 Lahenduskäik: + 0,025 H7 Ø32 js 6 ( ) 0 + 0,008 −0,008 Võlli ja ava piirhälbed võtsin tabelist [1.2] ja [1.3] Tabel 2.1 Istu läbimõõt 32 mm toleratsioonide H7/js6 arvutus. Ava ...
3. Mida nimetatakse töökindluseks? Töökindluseks nimetatakse toote omadust täita määratud ülesannet nõnda, et kasutusomadused säilivad etteantud tööea jooksul. Töökindlust võib määrata detaili ᄃ, koostu ᄃ või ka kogu masina ᄃ kohta. Eelduseks on piisava hulga usaldusväärsete statistiliste andmete olemasolu. 4. Loetlege tõrgete põhjusi ja tooge põhjuste juurde selgitavaid näiteid! Tõrgete põhjuseid: Istude muutmine Detailide omavahelise asendi muutumine Ühenduskohtade jäikuse kadumine Koostöötavate pindade omavahelise kontakti muutumine Detailide deformeerumine Elastsuskadu Nõetumine ja kattumine katlakiviga õhtul maja ette pargitud auto hommikul enam kuidagi käima minna. Starter suudab mootorit vaevu-vaevu ringi ajada, kuigi eelmisel õhtul tundus akuga kõik korras olevat.
3. Mida nimetatakse töökindluseks? Töökindluseks nimetatakse toote omadust täita määratud ülesannet nõnda, et kasutusomadused säilivad etteantud tööea jooksul. Töökindlust võib määrata detaili ᄃ, koostu ᄃ või ka kogu masina ᄃ kohta. Eelduseks on piisava hulga usaldusväärsete statistiliste andmete olemasolu. 4. Loetlege tõrgete põhjusi ja tooge põhjuste juurde selgitavaid näiteid! Tõrgete põhjuseid: Istude muutmine Detailide omavahelise asendi muutumine Ühenduskohtade jäikuse kadumine Koostöötavate pindade omavahelise kontakti muutumine Detailide deformeerumine Elastsuskadu Nõetumine ja kattumine katlakiviga õhtul maja ette pargitud auto hommikul enam kuidagi käima minna. Starter suudab mootorit vaevu-vaevu ringi ajada, kuigi eelmisel õhtul tundus akuga kõik korras olevat.
Antud siirdeistul on suurim lõtk väiksem, kui suurim ping. Seda siirdeistu kasutatakse, kui detailid peavad olema omavahel hõlpsasti kokku ja lahti monteeritavad. Suur lõtk detailide vahel võib aga põhjustada vibratsiooni ja detailide töökindluse vähenemist. Koostamine nõuab pressimist või nõrka jõudu. Kasutus: Liikumatud korgid ja puksid, hammasvööd, täppispoldid jne. Eelisteks on suurem töökindlus lõtkuga istude ees(kulumine väiksem), detailid on omavahel kontaktis(ei ole suurt lõtku,seetõttu ka vibratsioon ja müra väiksem). Detailid on omavahel hõlpsasti kokku ja lahti monteeritavad. Miinusteks on raskem kokku ja lahti monteerida, kui lõtkuga iste (on vaja rakendada jõudu detailide kokku panemisel ja lahti võtmisel). Suur ping detailide vahel võib tekitada pingekonsentratsioone. Suur lõtk detailide vahel võib aga põhjustada vibratsiooni ja detailide töökindluse vähenemist.
valmistamis tehnoloogia on piisavalt täpne. [01.2], [01.3] 5 1.6 Viidatud allikad [01.1] M. Purde. Tolerantsid ja Istud. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2005. 116 lk. [01.2] K. Raba. Standardid, metroloogia ja tolereerimine inseneritöös, Tallinna Tehnikakõrgkool, [Võrgumaterjal]. Available: http://ekool.tktk.ee/mod/resource/view.php? id=29484. [Kasutatud 5. september, 2015]. [01.3] M. Purde, Tolerantside ja istude põhimõisted, [Võrgumaterjal]. Available: http://ekool.tktk.ee/failid/M/objekt/10/tolerantsid/index.html. [Kasutatud 5. september, 2015]. [01.4] ISO 4287:1997; Geometrical product specification (GPS) - Surface texture: Profile method - Terms, definitions and surface texture parameters. [01.5] ISO 4287-1:1984; Surface roughness -- Terminology -- Part 1: Surface and its parameters. [01.6] ISO 1302:2002; Geometrical Product Specifications (GPS) - Indication of surface
MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed
korkkaliiber) ja kas on läbiv (GO) või mitteläbiv (NOT GO) kaliiber. Korkkaliibril on kontrollotsik vahetatav.Kaliibrite valmistamisel tuleb kasutada teraseid, mis tagavad mõõtmete püsimise[Ibid.]. Ka kaliibrite valmistamisel on tolerantsitsoonid ehk valmistamistolerantsid. Valmistamistolerantsid paigutatakse detaili tolerantsitsoonide sisse, et tagada kontrolli täpsus.Töös kasutatavate kaliibrite täpsus mõjutab liites tekkivate istude suurust. Töökaliibrite tööjoonistele kantakse ühepoolsed tolerantsid, tolerantsitsooniga materjali sisse, mida on mugavam töödelda (lihvida). 6.8 Harkkaliibri ja korkkaliibri tööjoonised Sele 6.2 Harkkaliiber Sele 6.3 Korkkaliiber 6.9 Kasutatud kirjandus ja viited [6.1] Ülesanne 6 – Siledate kaliibrite projekteerimine [6.2] Tabel 5. – Seosed kaliibrite arvutamiseks [6.3] Tabel 6. – Kaliibrite piirhälbed [6.4] Tabel 7. – Harkkaliibri suhtelised mõõtmed [6.5] Tabel 8
ee/mod/resource/view.php?id=2688 4 Karl Sepp Kodune töö Nr.0.8 Õppeaines: Tolereerimine ja mõõtetehnika Transporditeaduskond Õpperühm: AT 31b Juhendaja: K. Raba Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2014 01. ISTUDE PIIRHÄLBED K 6 0 , 002 Ø28 0 , 011 h5 0 , 000 0 , 009 [01.1] 02. LIITSU ANDMED Liist b×h = 5 × 7 s = 0,30 s1 = 0,20 l = 79 t1 = 4,0 t2 = 3,3 03. NORMAALNE LIIDE Normaalse liite korral: liistusoone laius rummus 5JS9 0, 015
Oluliseks ülesandeks oli rakendada seadust igapäevase elu ja kultuse kõigi üksikasjade kohta ning täiendada juhtudel , kui ei olnud mõne asja jaoks konkreetseid juhiseid olemas. Kui varasemal ajal sääraseid küsimusi oli korraldanud preesterlik traditsioon ning preestritoora, siis nüüd oli kirjatundjate(teoloogid ja juristid) ülesandeks jagada korralduse religiooni ja eetika kohta. Moosese 5. Raamatus on öeldud: ,,Kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istude ja teed käies , magama heites ja üles tõustes! Seo need märgiks oma käe peale ja olgu need naastuks su silmade vahel.Kirjuta need oma koja piitjalgadele ja väravatele!"(Ms 10:12; Ms 11:18;Ms 11:19; ). Õppejõud professor Randar Tasmuth 2.12.2016 Perekond, kui peamine hariduse institutsioon Perekond oli ühikuna niivõrd tähtis, et tervele rahvale vaadati, kui ühele perekonnale. Tänu
Oluliseks ülesandeks oli rakendada seadust igapäevase elu ja kultuse kõigi üksikasjade kohta ning täiendada juhtudel , kui ei olnud mõne asja jaoks konkreetseid juhiseid olemas. Kui varasemal ajal sääraseid küsimusi oli korraldanud preesterlik traditsioon ning preestritoora, siis nüüd oli kirjatundjate(teoloogid ja juristid) ülesandeks jagada korralduse religiooni ja eetika kohta. Moosese 5. Raamatus on öeldud: ,,Kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istude ja teed käies , magama heites ja üles tõustes! Seo need märgiks oma käe peale ja olgu need naastuks su silmade vahel.Kirjuta need oma koja piitjalgadele ja väravatele!"(Ms 10:12; Ms 11:18;Ms 11:19; ). Õppejõud professor Randar Tasmuth 2.12.2016 Perekond, kui peamine hariduse institutsioon Perekond oli ühikuna niivõrd tähtis, et tervele rahvale vaadati, kui ühele perekonnale. Tänu
nimetatakse funktsionaalseteks mõõtmeteks. Funktsionaalsetest nõuetest lähtudes määratud ja detaili joonisele kantud mõõtmed on hälvete arvestuse aluseks ja neid nimetatakse (nimi) nominaalseteks mõõtmeteks. Tüüpmõõtmete hulga vähendamiseks, lõike- ja mõõteinstrumentide unifitseerimise võimaldamiseks, tehnoloogiliste protsesside tüpiseerimiseks peavad nominaalsed mõõtmed olema ümardatud (suurema suunas) joonmõõtmete normaalrea lähima arvuni. Tolerantside istude süsteemi kasutamine tagab vastastikku vahetatavate detailide valmistamise. See süsteem tagab toodete kõrge kvaliteedi, sest saadakse tugevad ja tihedad detailide ühendused. Tolerantside ja istude süsteemi juurutamine sunnib tootmisettevõtteid suure tähelepanuga suhtuma pinkide korrastamisse ja häälestamisse, samuti tööriistade ja seadmete valmistamisele, nende kasutamisele. Igasugused sobitamistööd vähenevad nullini. Suureneb kvaliteet ja väheneb omahind. 3.2.7.1
Töökindlus Töökindlus on seadme võime täita ettenähtud ülesandeid säilitades oma parameetrid nõutava ajavahemiku kestel. Töökindlus võimaldab seadmel vajalikul ajal ja vajaliku efektiivsusega rakendada ettenähtud otstarbeks. Kehtib reegel, et mida keerulisem on seade, seda ebatöökind- lam ta on (esineb rohkem rikkeid). Rusikareegliks on ruut- sõltuvus: 2x keerulisem = 4x halvema töökindlusega. Tõrgete põhjused Istude muutumine Detailide omavahelise asendi muutumine Ühenduskohtade jäikuse kadumine Koostöötavate pindade omavahelise kontakti muutumine Detailide deformeerumine Elastsuskadu Nõetumine ja kattumine katlakiviga Materjali väsimine Ist Istu muutumist iseloomustab liikuvates ühendustes lõtku suurenemine Liikumatutes aga pingu vähenemine kuni lõtku tekkimiseni Detailide..... Omavahelise asendi muutmisega kaasneb
Näiteks, puurimisel tavapinkidel on majanduslikult vastuvõetav tolerantsijärk IT12...IT14, peen- ja täppistreimisel saab tagada tolerantsijärkudele IT7...IT8 vastavaid piirmõõtmeid; peenlihvimisel, plankimisel ja poleerimisel on saavutatav tolerantsijärk kuni IT5. Palju sõltub ka töölise kvalifikatsioonist. 18.Põhiava, põhivõll, nende tolerantsitsoonide tähistamine ja graafiline kujutamine. Avapõhine süsteem Võllipõhine süsteem Tähestik tolerantsioonide ja istude tähistamiseks : 19.Ist, lõtk, ping, siirdeist, istutolerants. Istuks nimetatakse detailide suhtelise liikuvuse astet. Lõtkuks (S) nimetatakse ava ja võlli läbimõõtude (tegelike mõõtmete) vahet e. pilu suurust, mis jääb liitesse ava ja võlli vahele. (liikuv ist) Pinguks (N) nimetatakse võlli ja ava mõõtmete vahet enne koostamist. (liikumatu ist) 20.Avapõhine tolerantside ja istude süsteem (avasüsteem). VT 18. 21
HÄLBED, TOLERANTSID ja ISTUD (ava ja võlli järgi) Hälve- lubatud nimimõõtme kõikumine ühes või teises suunas. Tolerants- lubatud alumise ja ülemise piirhälvete vahe. Istud- detailide omavahelise seondumise viis. · liikuvad (liugistud) · liikumatud (pingistud) · üleminekuistud 15 HÄLBED, TOLERANTSID ja ISTUD (ava ja võlli järgi) Ava- ja võllisüsteemi istude skemaatiline kujutamine. Allikas: Metall- und Maschinentechnik, Friedrich Taellenbuch, Bildungsverlag E1NS. Autori tõlge eesti keelde Allikas: http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1970/Tehni- line%20mootmine.zip/istud.html 15 HÄLBED, TOLERANTSID ja ISTUD (ava ja võlli järgi) Allikas: http://www.e-ope
vahe. Tolerants on alati positiivne suurus (märgita). Iga tolerantsijärk määrab igale osavahemikule kindla tolerantsi suuruse. 34. Deformatsioonid väändel. Nende arvutamine. 37. Ava- ja võllipõhine tolerantside ja istude süsteemid (skeemid). ISO tolerantsisüsteemis on 20 tolerantsi järku, mida tähistatakse IT (international 35. Normaal- ja nihkepinge koosmõju. Tugevusteooriad. tolerance) koos järgneva numbriga Peapinnad-varda sellised sisepinnad , millel nihkepinged puuduvad (=0) 38. Mis on detaili nimimõõde ja tegelik mõõde?
2 36. Mis on mõõtme tolerants ja millest oleneb selle suurus. Mõõtme tolerants on mõõtme lubatav muutumise ulatus. T=Dmax-Dmin. T= ülemine piirhälve- alumine piihälve. Tolerants oleneb detaili koostamis- kvaliteedist. Tolerants sõltub piirhälbest(piirhälve-piirmõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe) Oleneb suurima ja vähima piirmõõtme vahelisest suurusest. 37. Ava- ja võllipõhine tolerantside ja istude süsteemid (skeemid). ISO tolerantsisüsteemis on 20 tolerantsi järku, mida tähistatakse IT(international tolerance) koos järgneva numbriga 38. Mis on detaili nimimõõde ja tegelik mõõde? Nimimõõde-elemendi suurust näitav mõõde, mis kantakse joonisele ja mille suhtes arvestatakse hälbed. Tegelik mõõde tootevalmistamisel saadud ja otseselt mõõdetud mõõde 39. Mis on mõõtme piirhälbed? Piirhälve on piirmõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe
– – mõõde Nimi- - ava 62 mõõde Nimi- - võll Sele 12.3. Istude skemaatiline kujutamine. Avasüsteem on istude kogum, kus sama nimimõõtme ja täpsusega liite moodustamisel jäävad ava piirmõõtmed muutumatuks. Erinevad istud saadakse võlli piirmõõtmete muutmisega (Sele 12.3). Tehes võlli väiksema kui ava saame lõtkuga istu, tehes võlli suurema kui ava, saame pinguga istu. Tehes võlli nii, et osa võlle saavad olla avast suuremad ja osa väiksemad, saame siirdeistu. Siin sõltub lõtku või pingu tekkimine ja
Ava ja võlli tööjoonistele kirjutatakse nimimõõt ja selle järel põhihälbe tähis ja tolerantsijärgu number. Koostejoonisele kirjutatakse nii ava kui ka võlli ühine nimimõõt ja selle järel murrujoon, mille lugejas antakse andmed ava kohta ja nimetajas andmed võlli kohta. Mõlemal juhul võib sulgudes lisada hälvete numbrilised väärtused. Sele 77. Istud ja tolerantsiväljad Sele 78. Tolerantside ja istude märkimine joonisele 46 Terminid hälve – отклонение ping-ist – посадки с натягом ist – посадка pinnakaredus – шероховатость koostejoonis – сборочный чертеж siirde-ist – переходная посадка