EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus
1. Konstruktsioonile mõjuvate väliskoormuste liigitus. 1) Rotoorsed jõud Fm 2) kasuliku koormuse jõud Fk 3) Raskusjõud Fg 4) Deformatsioonijõud Fd 5) keskkonnatakistuse jõud Fkt 1-5 on aktiivsed välisjõud Veel tegelikult inertsjõud Fi Sõltuvad ajast: stabiilne, dünaamiline 2. Kuidas määratakse konstruktsioonielemendis tekkivad sisejõud? Detaili sisejõudude leidmiseks kasutatakse lõikemeetodit: tasakaalus kehast mõtteliselt eraldatud osa on samuti tasakaalus ning sisejõu väärtuse saab leida selle osa tasakaalutingimustest. Sisejõudude määramiseks tuleb võrrutada nulliga detaili osale rakendatud jõudude projektsioonide ja momentide summad 3. Deformatsioonide liigid (nende skeemid). 4. Konstruktsiooni tugevuse varutegur. Selle suurus ja valikuprintsiibid. Piirpinge ja tegelike pinge vahelist suhet nimetatakse varuteguriks. Ebapiisav varutegur ei taga konstruktsiooni töökindlust, liigselt suur varutegur toob aga materjalide suurt kulu j...
Rakendusmehaanika Kordamisküsimused 1. Jõusüsteem: · Mitu ühele ja samale kehale mõjuvat jõudu moodustavad jõusüsteemi · Kui üht jõusüsteemi saab asendada teisega, ilma et keha seisund (liikumine või paigalseis) muutuks, siis selliseid jõusüsteeme nimetatakse ekvivalentseteks. · Kui jõusüsteemiga on ekvivalentne üksainus jõud, siis seda jõudu nimetatakse süsteemi resultandiks. 2. Tasakaaluaksioom: Tasakaaluaksioom. Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on samal sirgel ja võrdvastupidised. 3. Superpositsiooniaksioom Tasakaalus olevate jõusüsteemide lisamine või eemaldamine ei mõjuta jäiga keha tasakaalu või liikumist. Ei kehti deformeeruva keha juhul (miks?). Järeldus: jäiga keha tasakaal ei muutu, kui kanda jõu rakenduspunkt piki mõjusirget üle keha mistahes teise punkti. 4. Jõurööpküliku aksioom: Kui keha mingis punktis on rakendatud kaks jõudu, siis neid saab keha seisundit muutma...
1.Sidemereaktsiooniks (toereaktsiooniks) nimetatakse jõudu, millega side takistab keha liikumist. Üldjuhul toereaktsiooni suurus ja suund on tundmatu enne ülesanne lahendamist ning neid avastatakse lahendusega. 2.Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on vektoriaalne suurus, teda iseloomustatakse arvväärtuse, rakenduspunkti ja suunaga. 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaaluks vajalikud tingimused.Tasapinnaliseks jõusüsteemiks nimetatakse jõusüsteemi, mille jõud asetsevad ühes tasapinnas. Ühes punktis lõikuvate mõjusirgetega jõudude süsteemi nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks. Kui kehale mõjub mitu jõudu siis võib alati leida nende jõudude resultandi. 1.Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et kõikide jõudude projektsioonide algebralised summad kahel koordinaatteljel ja kõikide jõudude momentide algebraline summa suvalise punkti suhtes võrduksid nulliga. ...
1.Konstruktsioonile mõjuvate väliskoormuste liigitus. 1) Rotoorsed jõud Fm 2) kasuliku koormuse jõud Fk 3) Raskusjõud Fg 4) Deformatsioonijõud Fd 5) keskkonnatakistuse jõud Fkt 1-5 on aktiivsed välisjõud Veel tegelikult inertsjõud Fi Sõltuvad ajast: stabiilne, dünaamiline 2.Kuidas määratakse konstruktsioonielemendis tekkivad sisejõud? Detaili sisejõudude leidmiseks kasutatakse lõikemeetodit: tasakaalus kehast mõtteliselt eraldatud osa on samuti tasakaalus ning sisejõu väärtuse saab leida selle osa tasakaalutingimustest. Sisejõudude määramiseks tuleb võrrutada nulliga detaili osale rakendatud jõudude projektsioonide ja momentide summad. 3.Deformatsioonide liigid (nende skeemid). 4.Konstruktsiooni tugevuse varutegur. Selle suurus ja valikuprintsiibid. Piirpinge ja tegelike pinge vahelist suhet nimetatakse varuteguriks. Ebapiisav varutegur ei taga konstruktsiooni töökindlust, liigselt suur varutegur toob aga materjalide suurt kulu ja k...
EESTI MEREAKADEEMIA Rakendusmehaanika Metallide tehnoloogia, materjalid CNC-PINGID Referaat SISSEJUHATUS Tehnoloogia arenguga on kaasnenud kiire, mugav ja soodne tootmine. CNC-pink on hea masin selle saavutamiseks. CNC-pink on tööpink, mida juhitakse arvutiprogrammi abil. CNC- pinki kasutatakse erinevates valdkondades ning see võimaldab valmistada detaili/toodet väga täpselt. CNC seadmed on kõrgtehnoloogilised masinad. Töötlemine nendel masinatel toimub spetsiaalselt valmistatud programmi kontrolli all. ÜLDISELT CNC-PINGIST CNC tehnikat rakendatakse mitmesuguste pinkide juhtimisel. Nimetus CNC tuleneb ingliskeelsetest sõnadest computer numerical control, eesti keeles oleks see siis vastavalt arvutijuhtimisega robot-tööpink. Tööpinki juhitakse arvutiprogrammi abil, mis annab tööpingile vajaliku info töö teostamiseks. NC-pink on arvutijuhtimisega tööpink. Lühendit kasutatakse vanemate tööpinkide puhul, kus...
seisul, millega suureneb rihma tööressurss. Koormuse kasvades suureneb rihmaharudes mõjuvate jõudude vahe ja seega rihma pingutav reaktiivmoment, mis tagab süsteemi automaatse isereguleerimise. KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Lamerihm%C3%BClekanne Lamerihmülekanne 2. http://www.scribd.com/doc/56945199/70/Rihmulekande-geomeetria Eesti Mereakadeemia MTA 5298 Rakendusmehaanika loengumaterjal; I.Penkov 2010 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Rihm%C3%BClekanne Rihmülekanded 4. http://www.mh.ttu.ee/priitp/Masinaelemendid/Kirjandus/Kleis_Masinaelemend id_Konspekt.pdf TTÜ Mehhatroonikainstituut I.Kleis Masinaelemendid konspekt 2005
Rakendusmehaanika kordamisküsimused. Teoreetiline mehaanika 1. Jõu mõiste. Suurust, mis on kehade vastastikuse mõju mõõduks, nimetatakse jõuks. Jõudu kui vektorsuurust tähistame tähisega F, selle vektori moodulit F. Jõud on kehade vastastikuse mõju mõõduks. 2. Jõusüsteemide ekivalentsus Kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega nii, et keha liikumises või tasakaalus mitte midagi ei muutu, siis neid jõusüsteeme nim ekvivalentseteks. 3. Jõusüsteemi resultant Kui kehale on rakendatud ainult üks jõud siis see jõud asendab tervet jõusüsteemi ning on vastava jõusüsteemi resultant. Resultandiks nim koonduvate jõudude geomeetrilist summat, resultant rakendub nende jõudude lõikepunktis. 4. Koondatud ja jaotatud jõud Koondatud jõud-mõjub kehale ühes punktis. Jaotatud jõud-mõjub mingile pinna või ruumi osale. Absoluutselt jäikade kehade puhul asendatakse jaotatud jõud üksikjõuga. 5. ...
omast, kuid palju aeglasem tänapäeva arvutitest. Puudus paindlik programmjuhtimine. Arvud sisestati arvutisse perfokaartidelt. Programm arvutuste järjekorra määramiseks koostati enne ülesande lahendamise algust pistikute ümberpaigutuse teel erilisel kommutatsioonitahvlil, millega loodi sobivad ühendused arvuti üksikute seadmete vahel. Arvutit kasutati peamiselt ballistilisteks arvutusteks st suurtükimürskude lennutee arvutamiseks. Ballistika rakendusmehaanika haru, mis käsitleb suurtükimürskude, kuulide, miinide, mittejuhitavate rakettide jt laskekehade liikumist. ENIACile järgnesid kiiresti teised ja täiuslikumad arvutid. 1950-60tel aastatel asendati kohmakad lambid kümneid kordi väiksemate transistoridega: vähenesid arvutite mõõtmed, suurenes aga nende jõudlus ja töökiirus. 60te lõpul ja 70tel aastail õpiti üksikuid transistore liitma üheks mikrolülituseks; need sisaldasid algul kümneid ja sadu, üsna pea aga tuhandeid
ptk. NUKKMEHHANISMID 5.1. Üldist 5.2. Nukkmehhanismi geomeetria, kinemaatika. Mehhanismis mõjuvad jõud 5.3. Nukkmehhanismide põhimõõtmete arvutus 5.4. Nuki profileerimine 4 SISSEJUHATUS Käesoleva loengukonspekti koostamisel on ulatuslikult kasutatud prof. Heino Lepiksoni kirjutatud peatükke õpikutest ja käsiraamatutest. Mehhanismide ja masinate teooria on rakendusmehaanika haru, mis käsitleb mehhanismide ja neist moodustatud masinate struktuuri, kinemaatika ja dünaamika probleeme, uurides neid nii analüüsi kui ka sünteesi seisukohalt. Mehhanismide ja masinate teooriat õpetatakse TTÜ õppeplaanide kohaselt õppeaines "masinamehaanika". Mehhanism on kehade (lülide) tehissüsteem, mille ülesandeks on etteantud liikumisega keha (sisendlüli), liikumise teisendamine süsteemi teatava teise keha (väljundlüli) soovitud liikumiseks.
annaabi.ee 
