kolme traadi abil kahes risttasapinnas 3 korral. Selleks viige kõigepealt mõõdiku mõõteotsik vastu graniitaluslauda ja nullige digitaalskaala. Nüüd võib alustada mõõtmisi. Pöörake tähelepanu, et mõõtevahend paikneks graniitlaual stabiilselt, vajadusel muutke keermega detaili ja kõrgusmõõdiku asukohta. 2.Kandke kõik mõõdetud tulemused mõõtetulemuste Tabelisse 1. Arvutage mõõt M, mis on eri mõõtekohtade 6 mõõdu keskmine. 3.Arvutada keerme keskläbimõõt d2teg valemiga d2teg = M – 3 dtr + 0,866 P (lähteandmed abijuhendist) 3.Arvutada keerme teoreetiline keskläbimõõt d2teor valemiga d2teor = d – 3 + 0,077, kus d on keerme välisläbimõõt, mis mõõtke ise kõrgusmõõdikuga (valem kehtib keermesammule 4,5 mm). 4.Arvutada tegeliku ja teoreetilise keskläbimõõdu vahe (mõõtemääramatus) Δ d2 = d2teg - d2teor 5.Määrake kasutades arvutatud Δd2 abijuhendi tolerantside tabelist keerme täpsusklass vastavalt keerme parameetritele. 6
1. Keerme keskläbimõõdu mõõtmine a) Ühitada okulaarvõrgu kriipsjoon keermeprofiili vasakpoolse külgpin- naga nii, et teine kriipsjoon jaotaks profiili vaadeldava külje pooleks. b) Teha ristiliikumise kruvikult lugem L1 . c) Viia ristliikumise kruvikuga keere niitristi selle asendi alt läbi (üles) ja seada niitrist sama keermeniidi alumise poole keskele (asend II). d) Teha ristliikumise kruvikult lugem L2 . e) Arvutada keerme vasakpoolne keskläbimõõt d2V = L1 L2 f) Korrata samad mõõtevõtted parempoolsel profiilil (asendites III ja IV). g) Saadud mõõtetulemuste järgi arvutada keerme parempoolne samm d2P d2P = L3 L4 d 2V + d 2 P h) Arvutada keskmine keerme keskläbimõõt d2 = 2 2) Keerme sammu mõõtmine
TD2 = 0,200 ; ½ TD2 = 0,100 TD1 = 0,300 ; ½ TD1 = 0,150 Tolerantsid väliskeermele M33×1,5 – 6g esd = esd2 = - 0,032 Td = 0,236 ; ½ Td = 0,118 Td2 = 0,150 ; ½ Td2 = 0,075 Tabel 7.1 Keerme läbimõõtude piirmõõtmed Sisekeere Väliskeere M24×1,5 – M24×1,5−5H 6g Välisläbimõõt Dmax - dmax = 23,968 Dmin = 24,162 dmin = 23,764 Keskläbimõõt D2 max = 23,226 d2 max = 21,994 D2 min = 23,026 d2 min = 21,876 Siseläbimõõt D1 max = 22,676 d3 max = 22,160 D1 min = 22,376 d3 min = 21,860 7.4 Keerme joonis: D=24,1 62 -0,032 d=23- 0,236 +0,200 D2=23,026 0 -0,032 d2=23,026 -0,150
Keerme keskläbimõõt Õppeaine:Tolereerimine ja mõõtetehnika Transporditeaduskond Õpperühm: AT 32b Juhendaja: I.Stulov Üliõpilane : Tallinn 2012 Laboratoorne töö nr.6 laud nr.4 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga Töö käik: Mõõdame keermekruvikuga detaili keskläbimõõtu kahest erinevast suunast . Vastavalt A-A ja B-B . Arvutame valemi abil d2 teoreetilise ning leiame mõõteerinevused. Järgnevalt vaatame raamatust täpsusklassi ja võrdleme tulemustega ning saame täpsusklassi. Detaili mõõt M42x4.5 B A A B Mõõtesiht Kruviku Kruviku Kruviku D2 teg. D2 teor. D2 T d2 ...
Tolerantsid sisekeermele M45×2 5H TD2 = 0,180 ; ½ TD2 = 0,090 TD1 = 0,300 ; ½ TD1 = 0,150 Tolerantsid väliskeermele M45×2 4h Td = 0,180 ; ½ Td = 0,090 Td2 = 0,106 ; ½ Td2 = 0,053 Keerme läbimõõtude piirmõõtmed Sisekeere M45×2 5H Väliskeere M45×2 4h Välisläbimõõt Dmax - dmax = 21,962 Dmin = 45,217 dmin = 21,550 Keskläbimõõt D2 max = 20,966 d2 max = 20,663 D2 min = 20,701 d2 min = 20,451 Siseläbimõõt D1 max = 20,310 d3 max = 19,546 D1 min = 19,835 d3 min = 19,146 JOONIS KÄSITSI TÄITA !
Kuna on tegemist lõtkuga, siis leian poltide eelpingutusjõu Fp arvestades, et plaatide vahel tekib hõõrdejõud. Hõõrdeteguri on f=(0,15...0,20) Teades poldi tugevustingimust, saame avaldada ka poldi minimaalse läbimõõdu d. Valin arvutuseks poldi tugevusklassist 8.8 mille ReH = 640 MPa ja tugevusvaru =1,5 Valin tabelist poldi, mis vastab tingimusele d13,3 mm. Valituks osutub polt M16, mille siseläbimõõt d1=13,835 ja keskläbimõõt d2=14,701 , keerme samm P=2,0 Valitud poldi tugevus kontroll Poldi tugevustingimus on täidetud. Leiame ka pingutusmomendi MK ja selle saame avaldisest d2 d kesk M K = FE tan ( + 1 ) + f 2 d2 Keerme tõusunurga leiame valemist Hõõrdenurk f 0,12 = arctan = arctan 7,9 cos
4. Riputasin keermetraadid kruvikule kinnitatud traadile. Keermetraadid on riputatud kruviku kohale 5. Panin ühele poole keerme süvistesse kaks ja teisele poole üks traat ja hoidsin nii, et traadid puutuksid keeret keskmise (läikiva) kohaga. 6. Mõõtsin suurust M kolmes erinevas kohas, igaühte kahes ristsihis. 7. Arvutasin kõigi mõõtetulemuste keskmise. See ongi keerme tegelik keskläbimõõt d2 teg. Arvutasin keerme teoreetilise keskläbimõõdu d2 teor . Nende kahe suuruse absoluutväärtuste vahe on keskläbimõõdu mõõtemääramatus d2. Leidsin keermetolerantside tabelist keerme täpsusklassi, mille keskläbimõõdu tolerants oleks suurem kui d2 . 8. Kandsin tulemused tabelisse. 9. Puhastasin ja määrisin keermetraadid ja kruviku mõõtepinnad, panin traadid nende hoidetuubi, kruviku karpi ja korrastasintöökoht. 10. Esitasin töö aruande õppejõule.
P0 s = 2 d1 4 Arvutuslik koormus P0 P0 := 1.3 P = 88.4 kN Keerme siseläbimõõt 4 P0 4 P0 d1 (1, lk 58) d 1 := = 40.1 mm s s 2) Valin trapetskeerme vastavalt standardile (1, lk 59) d 1 := 41mm Keerme siseläbimõõt d k := 46mm Keerme keskläbimõõt d 0 := 50mm Keerme välisläbimõõt S := 8mm Keerme samm := 30deg Keermeprofiili tipunurk 3) Keere peab olema isepidurduv, selleks peab keerme tõusunurk olema väiksem materjalipaari hõõrdenurgast, < ´ S tan = d 0 := atan = 2.92 deg S d 0
Keerme keskläbimõõdu mõõtmine kolme traadi meetodil Töö käik: 1.Valin sobiva keermetraatide komplekti 2.Riputan keermetraadid kruvikule kinnitatud traadile. 3.Mõõdan suurust M kolmest erinevast kohast, igaühe kahes ristsihis. Mõõtetulemused mõõte-sihtkruviku näit (d2teg)Md2tegd2teord2Td2 (µm)täpsus. Klass123keskm.A- A B-B ovaalsus Arvutan mõõtetulemuste keskmise, mis on keerme tegelik keskläbimõõt d2 teg Arvutan keerme teoreetilise keskläbimõõdu d2 teor valemi järgi Nende kahe suuruse absoluutväärtuste vahe on keskläbimõõdu mõõtemääramatus d2
Õpperühm: AT 31b Juhendaja: K. Raba Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2014 01. LÄHTEANDMED Variant nr: 8 M18x1,5-6G/6h 02. LAHENDUSKÄIK M18×1,5−6G/6h, kus M on meeterkeerme sümboliks, 48 keerme nimimõõt, 1.5 on keerme samm ja 6G/6h tolerantsid . Meeterkeermel on 3 läbimõõtu: välikeemel (d- välisläbimõõt ; d2- keskläbimõõt ; d1- siseläbimõõt)ja sisekeermel (D,D2,D1). H- profiili teoreetiline kõrgus ; h- profiili töökõrgus ; α- profiilinurk (meeterkeermel 60˚) [01.1] Tabel 1.1 Meeterkeerme arvutamine [01.4] [01.6] [01.7] P 1,5 H H= 0,866*P=1,299 H/4 H/4=0,325 H/8 H/8=0,162 h h=0,541*P=0,812 d d=18 d2 d2=D2=d-1+0,026=18-1+0,026=17,026 d3 d3 = d - 2 + 0,160 = 18 - 2 + 0,160 = 16,160
Tln., 2005 5 5. Dobrovolski V.A. jt. Masinaelemendid. Tln., Valgus, 1971. 6 6. http://www.bossard.com , august 2006 7 7. Bossard. Kataloog. 1995. 8 8. http://www.balticbolt.ee/ , august 2006 9 9. Strizak V. Lahtivõetavad liited. Tln., Valgus, 1984 10 10. Masinaehitaja käsiraamat, köide II. Koost. H. Lepikson. Tln., Valgus, 1971 11 11. .. -. .1., ., , 1982 Lisa Tabel 1. Meeterkeerme mõõtmed, mm keerme samm, välisläbimõõt, keskläbimõõt, d2 siseläbimõõt, d1 P d 0,40 2,0 1,740 1,567 0,45 2,5 2,208 2,013 0,50 3,0 2,675 2,459 0,60 3,5 3,110 2,850 0,70 4,0 3,546 3,242 0,75 4,5 4,013 3,688
Masstootmises keere tavaliselt rullitakse keermerullimispinkides. Viimasel meetodil valmistatakse enamik väliskeermega kinnitusdetaile. Tuleb ka märkida, et rullitud keere on lõigatud keermest tugevam, sest rullimisel jäävad poldi tooriku metallkiud läbi lõikamata, keerme välispind aga samal ajal kalestatakse. Keerme põhiparameetrid Keerme põhiparameetriteks on keermeniidi ristlõike kuju ja selle mõõtmed, poldikeerme välisläbimõõt (d), mutri keerme siseläbimõõt (d1), keerme keskläbimõõt (d2), keermeniidi tõusunurk (). Keermete klassifikatsioon Otstarbest lähtudes · kinnituskeermed · käigukeermed Keermeniidi kuju järgi · kolmnurkkeermed · trapetskeermed · täisnurkkeermed · tugikeermed · ümarkeermed Mõõtesüsteemi järgi · meeterkeere · tollkeere Levinuimad keermestatud detailid · polt · mutter · kruvi · tikkpolt Keermelukud Vibratsioonile, löökidele ja vahelduvale joule alluvates liidetes võivad mutrid iseenesest
Tolerantsid väliskeermele M42×2 6h d ja D1 tolerantsid Tabel 12 esd = esd2 = 0 Td = 0,280 ; ½ Td = 0,140 Td2 = 0,170 ; ½ Td2 = 0,085 Keerme läbimõõtude piirmõõtmed Sisekeere M42×2 6G Väliskeere M42×2 6h Välisläbimõõt Dmax - dmax = 41,962 Dmin = 42,217 dmin = 41,550 Keskläbimõõt D2 max = 40,966 d2 max = 40,663 D2 min = 40,701 d2 min = 40,451 Siseläbimõõt D1 max = 40,310 d3 max = 39,546 D1 min = 39,835 d3 min = 39,146 16 17 Ülesanne nr. 8 Lähteandmed: Ø95H6/h6 V H 6 0 , 022
6. Milliseid keermete profiile kasutatakse torustike keermesliidete korral? Kasutatakse silindriliseid torukeermeid (silindrilised sisetorukeermed ja koonilised välistorukeermed) 7. Milliste profiilidega keermeid kasutatakse kruviülekannetes? ISO trapets-meeterkeermed, tugikeermed. Ümarkeermetel on üldotstarve. 8. Teha ISO meeterkeerme profiili joonis. Joonisel märkida keerme põhiparameetrid. P = keerme samm D = sisekeerme suurim läbimõõt, D2 = sisekeerme keskläbimõõt, D1 = sisekeerme vähim läbimõõt, D1 = d 1,0825P d = väliskeerme suurim läbimõõt, d=D d2 = väliskeerme keskläbimõõt d2 = D2 = d 0,6495P d3 = väliskeerme vähim läbimõõt d3 = d 1,2269P h3 = väliskeerme kõrgus h3 = 0,6134P H = keermeprofiili teoreetiline kõrgus H = 0,8660P H1 = sisekeerme kõrgus h3 = 0,6134P 9. Milleks tuleb sätestada keermele vastavad tolerantsid? Millised on üldotstarbelised või
võib olla lineaarne, progressiivselt suurenev või dergessiivne. 8. Kirjeldada vedru projekteerimise metoodikat. Valitakse vedrutraadi materjal, sellele vastav nihkemoodul G ja lubatav väändepinge. Dm Antakse ette vedruindeks c= d piires 6...12(teatmekirjandusest) Arvutatakse tugevustingimustest vedrutraadi läbimõõt d ja ümardatakse lähimale standardsele Leitakse vedru keskläbimõõt ja välisläbimõõt Valitakse lõtk, vältimaks vedru keerdude kokkusurumist töökoormusel Arvutatakse suurim võimalik töökeerdude arv i Arvutatakse vedru deformatsioon tööolukorras ja vedru jäikus Kontrollitakse pingeid vedru piirolukorras Hinnatakse vedru stabiilsust. Enne montaaži vastutusrikkaid survevedrusid ”treenitakse”. See seisneb vedru täielikus kokkusurumises ja kuni 2 ööpäevases koormuse all hoidmises.
Keerme klassifikatsioon keermeniidi ristlõike kuju, keermeniidi suuna, käikude arvu ja keerme sammu järgi. 4.Keermeniidi ristlõike kuju järgi: -kolmnurkkeere,=55o-tollkeermel,=60o- meeterkeermel trapetskeere tugikeere ümarkeere ruutkeere.5.Keermeniidi suuna järgi:-parempoolne vasakpoolne.6.Käikude arvu järgi: -ühekäiguline kahe jne käiguline.7.Keerme sammu järgi:-normaalkeere peenkeere. 20.Silinderkeerme põhiparameetrid. 1.Välisläbimõõt d.2.siseläbimõõt d1.3.keskläbimõõt d2.4.keerme samm P,mis on piki keermetelge mõõdetud kõrvutiste keermeniitide rööpsete külgede vahekaugus.5.keerme tõus Ph=Pn,kus n on keerme käikude arv. 21.Liistliide(skeem) ja selle iseloomustus. Liistliite moodustavad liist, võll ja rumm. Liist on liites suure radiaallõtkuga. Iseloomustus: + 1.ei põhjusta rummu radiaalviskumist.2.lihtne koostada. 1.liistusoon on pingete kontsentraaror.2.liist on ebatehnoloogiline. 22.Hammasliite iseloomustus.Võlli soonte kujud(skeem).
hälvete kompenseerimise keskläbimõõdule antud tegeliku lõtku arvel. Keermetatud detailide kontrollimine läbivate töökaliibritega tagab, et mutri välisläbimõõt ei ole väiksem poldi välisläbimõõdust ega poldi siseläbimõõt suurem mutri siseläbimõõdust. Mitteläbivatel töökaliibritel võib olla sisse- või pealekeeratavus mutrisse või poldile kuni kahe pöörde ulatuses. Mitteläbiva töökaliibriga keerme kontrollimisel tehakse kindlaks, et mutri keskläbimõõt ei ole suurem ja poldi keskläbimõõt väiksem normitud piirmõõtmest. Keerme sammu ja profiilinurga ja profiilinurga hälvete mõju vähendamiseks kontrollimise tulemustele valmistatakse mitteläbiv töökaliiber lühikesena (keermeniitide arv 2,5...3) ja profiili külje lühendatud pikkusega. Lühendatud profiiliga keermekaliibrid on ette nähtud ainult keerme keskläbimõõdu kontrollimiseks.
- vasakpoolne (tähisele lisatakse tähed LH). 5. Keerme sammu järgi: - jämekeere (tähises samm ei kajastu); - peenkeere (tähises näidetakse peale x, näiteks M16x1,5). P Silinderkeeret iseloomustavaid parameetrid: mutter kruvi 1. välisläbimõõt (kruvil d, mutril D); 2. siseläbimõõt (kruvil d1, mutril D1); 3. keskläbimõõt (kruvil d2, mutril D2); 4. keerme samm P – piki keerme telge d1 D1 D d d2 mõõdetud kõrvutiolevate keerdude rööpsete külgede vahekaugus; 5
annaabi.ee 
