Korrosioonikindlus Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemili-sed reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel, ja elektrokeemilist korrosiooni, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid (anoodi- ja katoodiprotsessid) metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Metallide korrosioonist tingitud kahjude korvamiseks kulub umbes 10% metalli aastatoodangust. Korrosioonikindlamad on keraami-lised materjalid ja plastid. Kulumiskindlus Kulumine on protsess, mis toimub pindade hõõrdumisel, mille tagajärjel pinnalt eraldub materjali ja/või suureneb keha jääkdeformatsioon. Seega muutuvad kulumisel pidevalt detailide mõõtmed, suureneb detailide viskumine ja müra, tekib kloppimine ning masinat pole võimalik edasi kasutada. Kasutamise seisukohalt on kulumine kahjulik...
titaani, alumiiniumit). Eristatakse madalalt legeeritud (lisandeid kuni 3%) , keskmiselt legeeritud (lisandeid 3…5%) ja kõrgelt legeeritud (lisandeid üle 5,5%) teraseid. Oma kodutöös pööran suuremat tähelepanu just kroomile (korrosioonikindlus), volframile ja koobaltile. Tähtsaimaks legeerivaks elemendiks võib pidada just kroomi, see tõstab terase kulumiskindlust ja kõvadust. Suurenevad ka terase läbikarastatavus ja korrosioonikindlus. See, et teras oleks roostevaba, peaks ta sisaldama vähemalt 12 % kroomi. See võimaldab terase pinnale moodustada inimsilmale nähtamatu kroomoksiidi kihi, mis kaitseb korrosiooni eest. Ühe oksiidikihi hävinedes moodustub tänu õhus sisalduvale hapnikule otsekohe uus kaitsekiht. Lisaks kroomile saab korrosioonitõket täiustada selliste metallide abil, nagu nikkel, mangaan, titaan ja molübdeen. Üldiselt võib öelda, et roostevaba terase vastupanuvõime
automaatfotoaparaat Materjalide füüsikalised omadused Tihedus Sulamistemperatuur Korrosioonikindlus Tihedus Sulamistemperatuur Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumala ruumalaühikus. Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse
Kõige kasulikumad alumiiniumiühendid on oksiidid ja sulfaadid. Alumiiniumi sulamise meetodiga teiste metallidega (vask, magneesium, mangaan, jne) ja vastavalt selle termotöötlusega saadakse sulameid, mis on palju kordi tugevamad kui alumiinium. 2.1 Duralumiinium Suurem grupp ülitugevast alumiiniumisulamist, mis sisaldavad põhikomponendina vase, on tuntud kui duralumiinium. Puhta alumiiniumi suhteliselt kõrge korrosioonikindlus on põhjustatud oma pinnal oksiidikihi olemasolekust. Ta tekkib kiiresti alumiiniumi ja hapnikku koosmõju tõttu. Erinevad lisandid tuuakse alumiiniumisse, et levitada temale vajalikke mehaanilisi omadusi, mis rikkuvad selle pinna ühtsust, sellepärast sulamites ei ole pideva ja tiheda oksiidikihi nagu puhtas alumiiniumis, mis vähendab tema korrosioonikindlust. Olenevalt valmistusviisist, kõik alumiiniumisulamid jagunevad survetöödeldute ja valatute sulamiteks. Survetöödeldud sulamid
eriti temperatuuri mõjul. Enamik 5XXX seeria sulameid sisaldavad muid lisandeid, näiteks mangaani ja kroomi, mis suurendavad tõmbetugevust ja/või teatud omadusi, sealhulgas korrosioonikindlust ja keevitatavust (Vargel, 2020). Lisaks mangaanile ja kroomile lisatakse 5XXX seeria sulamitele väiksemate legeerivate elementidena titaani (Ti), vanaadiumi (V), berülliumi (Be) ja galliumi (Ga) (Kopeliovich, 2012). 5XXX seeria sulamite korrosioonikindlus sõltub β-faasi sadestumise tasemest, mis suureneb kiiresti, kui magneesiumi sisaldus on kõrge, töötemperatuur on kõrge ja tüve kõvenemine on väljendunud. 5XXX seeria sulamid
Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia (VL.0558) - Tehnotroonika 1. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus, sulamistemperatuur, korrosioonikindlus. 2. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näided). Tihedus – kergmetallid (Al, Mg, Li, Na) Cu, Fe Raskmetallid(Hg, Au, Ag, Ir/Os) Sulamistemp: kergsulavad (Hg, Sn, Zn, Al) rasksulavad(Fe, Cu, Ni, W) 3. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Raua omadused: sulamistemp 1535 kraadi, plastiline, hea soojus- ja elektrijuht, hea korrosioonikindlus. Raua sulamid: malm(2-5% süsinikku, hapram kui raud, heade
Roostevaba teras Roostevaba teras • Roostevaba teras on terastetüüpide üldnimetus, mis sisaldab vähemalt 12% Cr ning erinevates kogustes Nikkelit(Ni), Süsiniku(C), Titaani(Ti) jm elemente. • Võrreldes teiste terastetüüpidega, siis näha et roostevaba terase omaduseks on korrosioonikindlus oksüdeerivas keskkonnas. Roostevaba terase tüübid • Hakati kasutama pärast Esimese maailmasõja lõppu peamiselt masina- ning keemiatööstuse. Tänapäeval võib leida kodumajapidamises kasutavatest söögiriistadest kuni erinevate lahendusteni autotööstustes ja mujal. • Tänapäeval kasutatakse peamiselt järgmisi roostevaba terase tüüpe: ferriit-, martensiit- ning austeniit- Martensiit teras • Martensiit-terase Cr sisaldus on 12 – 18%
ALUMIINIUM JA SELLE KASUTAMINE Referaat aines “Keemia” Jõhvi, 2017.a. Sissejuhatus Alumiinium (Al) on perioodilise tabeli kolmanda rühma element. Selle järjenumber on 13 ja aatommass on 26.98. See on hõbeda värviga, madala sulamistemperatuuriga hästi painduv metall. Alumiiniumi kasutamisvaldkonnad kogu aeg suurenevad, kuna see on tugev, aga vaatamata sellele ka kerge ning plastiline. Tal on rahuldav korrosioonikindlus, hea vormitavus. Alumiiniumi on palju loodudes, kuid seda ei saa leida puhtal kujul. Tänapäeval on raske leida tööstusharu, kus ei kasutata alumiiniumit või selle sulameid. Alumiinium Alumiinium on suhteliselt noor metall, seda avati 1825. aastal, kui olid saadud esimesed alumiiniumi tükikesed. Tööstuses seda hakati kasutama ainult 19. sajandi lõppus, kui leiti võimalust seda puhtaks metalliks töödelda. Alumiinium on hõbevalge plastiline metall
7 Metallide reageerimine veega................................................................................................. 7 Redoksreaktsioonid.................................................................................................................8 Võrrandid (tasakaalustamine)................................................................................................. 9 Loeng 1 Raud (Fe) el. Nr. 26, aatommass 55,847 Tihedus 7,87 g/cm3 Sulamistemp. 1535 kraadi C Hea korrosioonikindlus Hõbevalge Keskmise kõvadusega Plastiline Hea soojus- ja elektrijuht Keskmise aktiivsusega metall Reageerib mittemetallidega (sulfiidide, fosfiidide jne. teke) Leelistega ei reageeri Rauasulamid Teras (kuni 2% C) Malm (2-5% C) Roostevabateras (lisandiks Cr) Vask (Cu) el nr 29 (1;18;8;2) aatommass 63,54 Tihedus 8,9 g/cm3 Sulamistemp. 1083 kraadi C Värvus punasest kuldkollaseni Plastiline Väga hea korrosioonikindlus Sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall
5 suureneb ka plastsus, mis on ebaharilik. Suure plastsusega sulamina on tuntud 30% Zn- sisaldusega messing, nn hülsimessing. Deformeeritavate messingite Zn-sisaldus piirdub tavaliselt 35%-ga. Edasine Zn-sisalduse tõus toob kaasa messingi plastsuse vähenemise, kuna struktuuris moodustub väga kõva ja habras faas. Alumiinium ja sulamid Alumiiniumil on rida niisuguseid omadusi (näit. hea korrosioonikindlus, väike tihedus), mis teevad ta äärmiselt kasulikuks tehnomaterjaliks. Puhas alumiinium on küll väga madala tõmbetugevusega, kuid seda saab tõsta külmdeformeerimise (kalestamise) teel või teiste elementidega legeerimise teel; tugevus tõuseb märgatavalt. Alumiinium on väga plastne ja vormitav paljude moodustega. Alumiiniumi hea elektrijuhtivus (60% puhta vase elektrijuhtivusest) soosib tema kasutamist paljudes elektrotehnika valdkondades.
Alumiinium ja alumiiniumisulamid Alumiinium Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist boksiidist. Alumiiniumil on rida niisuguseid omadusi (näit. hea korrosioonikindlus, väike tihedus), mis teevad ta äärmiselt kasulikuks tehnomaterjaliks. Puhas alumiinium on küll väga madala tõmbetuge- vusega, kuid seda saab tõsta külmdeformeerimise (kalestamise) teel või teiste elementidega legeerimise teel; tugevus tõuseb märgatavalt (kuni 500 N/mm 2-ni). Alumiinium on väga plastne ja vormitav paljude moodustega. Alumiiniumi hea elektrijuhtivus (60% puhta vase elektrijuhtivusest) võimaldab tema kasutamist paljudes elektrotehnika valdkondades.
tihedus, hea soojatakistus, suur tugevus ja vastupidavus(Tabel 1)[3,4]. Tabel 1 Komposiitarmatuuri omadused[1] Tõmbetugevus MPa 1200 Soojusjuhtivus W/(mC) <0,46 Tihedus g/cm3 2 Elastsusmoodul GPa 50 Temperatuuritaluvus C 300 Korrosioonikindlus Väga kõrge elektrijuhtivus dielektrik 2. KLAASFIIBER ARMATUUR Klaasfiiber armatuur sai alguse Vene Föderatsioonist, kus oli toode mõeldud sõjanduse tarindi arendamiseks. Nüüdseks kasutatakse seda ülemaailmselt suuremates betoonehitistes[4]. Klaasfiiber armatuuri valmistatakse pikkadest klaaskiud niitidest, mis keeratakse omavahel kokku ja lisatakse samal ajal plastikut, et anda materjalile sidusus ja profiil. Piisavaks
Liigitatakse: looduslikud, tehis- ja metallpigmendid Pigment on värvi üks tähtsaim koostisosa. Kui värvitoode sisaldab läbipaistvaid pigmente, siis nim seda lasuurvärviks. Kui toode pigmente üldse ei sisalda, nim seda lakiks. Välisvärvides tuleb kasut anorgaanilisi pigmente, sest nad on ilmastikukindlamad kui orgaanilised pigmendid. Pigmentide tähtsamad omadused: värvivus, valguskindlus, ilmastikukindlus, katvus, leelisekindlus, happekindlus, veekindlus, õlikindlus, korrosioonikindlus, tulekindlus, mürgisus. Pigmendi ülesanne värvis: tagada soovitud värvus, kattevõime, värvikile tugevus, kaitsta UV-kiirte vastu, korrosioonikindlus.
Üks põhilisi alumiiniumi sulamite puudusi on nende tugevuse väsimine. Selle määratakse alumiinium konstruktsioonidele kindel eluiga, erinevalt näiteks terasest, mis potentsiaalselt võib olla igavene. Teine alumiiniumi puudus materjalina on selle soojustundlikus. Erinevalt terasest hakkab alumiinium sulama enne punaselt hõõgumist. · AlSi (silumiin): räni 10..13%, lihtsate detailide valmistamiseks · AlSiCu: vastutusrikaste valandite valmistamiseks (plokk) · AlMg: kõrge korrosioonikindlus ja head mehh. omadused, halvem valatavus · AlCu: hea valatavus, madalam korrosioonikindlus · AlMg, AlMn, AlSi: kasutatakse ilma termotöötluseta, plastsed, korrosioonikindlad · AlCuMg: duralumiinium; kasutusel alates 1907.a. · AlZnMgCu: kõrgtugev alumiiniumi sulam (vanandatav) Sulfaadid- Alumiiniumsulfaati toodetakse iga aasta miljardites kilogrammides. Umbes pool toodangust kasutatakse veepuhastuses. Ülejäänud kasutusalad on paberi
2. Keevitavus: -saadakse mblus mis on lhedane phimetallile. 3. Sepistavus: -purunemata vi pragunemata kuumalt vi klmalt deformeeruda. 4. Valatavus: -vime moodustada valandeid ilma pragudeta, thikute iselomustab: -vedelvoolavus: sulametalli vime hsti tita valuvormi. -kahanemine: sulami ruumala vhendamine tahkumisel. -Likvatsioon: vedela sulamikristalliseerumisel tekkiva keemilise koostise ebahtlus. Vrvilised metallid ja sulamid. 1. Alumiinium: -hea korrosioonikindlus. -hea soojusjuhtivus. -hea plastiisus -hsti tdeldav Sulab: 660 kraadi juures Vrvus: valge Kasutatakse rni, vaske, angaani, tsinki jt. elementide sulamites. thtsamad sulamid: silumiin, duraluminium, antifriktsioonsulam. 2. Vask: -hea elektri- ja soojusjuht. -plastiline. -korrosioonikindel. Valmistatakse: litorud, el.juhtmed, tihendid, jootetlvikud. Sulab: 1083 kraadi juures. Vrvus: punakas 3
TEHNOKERAAMIKA Kristallilise või osaliselt kristallilise struktuuriga Eristatakse tarbekeraamikast ja ehituskeraamikast NaCl aatomstruktuur Konstruktsioonikeraamika Kuumuskindel keraamika Kulumiskindel keraamika Antifriktsioonkeraamika Poorne keraamika Sitke keraamika Biokeraamika Kasutatakse autotööstuses,kosmosetööstuses, tekstiilitööstuses, printerites,metallilõikamise tehnikas Tööriistakeraamika Ülikõva keraamika Lõike keraamika Kermised Elektrokeraamika Dielektrikud Pooljuhid Ülijuhid Raadiotehniline keraamika mikroskeemide alused, kondensaatorite ja takistite korpused jne. Mitteoksiidikeraamika Karbiidikeraamika (MeC) (SiC, TiC, WC, Cr2C3) Nitriidikeraamika (MeN) (Si3N4, AlN, BN) Kaltsium karbiit Boriidikeraamika (MeB) (TiB2, ZrB2, WB2) Silitsiidikeraamika (MeSi) (MoSi2, WSi2) Ränikarbiidi...
C-klass – etüültselluloos, nitrotselluloos D-klass –bituumen, tõrv, pigi Plastmaterjale on mitmesuguseid. Tehakse torusid, pinnakatteid, liiste, juhtmekatteid ja mööblit. Kõige levinumad plastmööblid on aiamööbel ning istumistoolid. Neid on lihtne ja odav teha. Plastikust tehakse ka torusid mida kasutatakse vannitubades, pesuruumides ja kanalisatsioonide paigaldamisel. Polüvinüülkloriidil põhinev pinnakate. Ei talu hästi UV- kiirgust, seevastu väga hea korrosioonikindlus ka kõige raskemates keskkonnatingimustes (tööstus- ja mereäärsed piirkonnad). PVC Plastisol pinnakatet kasutatakse vihmaveesüsteemide valmistamisel. Polüester pinnakate sobib välispindadele, millele ei esitata kõrgeid nõudmisi ja sobib väga hästi sisepindadele. Polüester pinnakate sobib kasutamiseks katusetarvikute ja eriplekkide tootmisel. Polüester pinnakatte tehniline garantiiaeg on 30 aastat. MattPUR- uudne pinnakate, väga heade pinnakatte omadustega
Mitteraudmetallid ja sulamid Mitteraudmetallid ja nende sulamid liigitatakse omadustelt lähtuvalt : a)tiheduse järgi: -kergmetallid ja sulamid (tihedus kuni 5000 kg/m3)-Magneesium, alumiinium, titaan jt. -keskmetallid ja sulamid (tihedus 5000-10000kg/m3)-tina, tsink, vask, nikkel, antimon, kroom jt. -raskmetallid ja sulamid (tihedus üle 10000kg/m3)-plii, hõbe, kuld, volfram, molübdeen jt. b)sulamistemperatuuri järgi: -kergsulavad metallid ja sulamid (sulamistemperatuur ei ületa Pb sulamistemperatuuuri 327'c) -liitium, tina, plii jt. -kesksulavad metallid ja sulamid (temp.üle 327'c,kuid alla 1539'c) -mangaan,vask,nikkel,hõbe,jt. -rasksulavad metallid ja sulamid (sulamistemperatuur üle 1539'c) -titaan, kroom, vanaadium, molübdeen, volfram,jt. Muudest omadustest lähtudes liigitatakse neid väärismetallideks (Pt, Ag. Au jt), haruldasteks metallideks (Li, Be, Ti jt), leelismetallideks (Li, Na, K jt). Kergsul...
tsementiidi eutektoidsegu süsinikusisaldusega 0,8%. Perliit esineb neis
rauasüsinikusulamites, milles on C>0,02%. Perliit tekib austeniidi lagunemisel
temperatuuril 727 °C. Perliiti iseloomustab: sitkus (ferriiti rohkem kui tsementiiti) -
survetöödeldav - kõvem kui ferriit.
8. Teras on paljukomponentne sulam, mille põhikomponendid on Fe ja C,
0,03
·Mikroskoopiline tase: aatomite vaheliste sidemete muutumine jms. 6. Selgitage millest koosneb teaduslik meetod. ·Andmete kogumine. ·Seoste otsimine andmekogumites. ·Hüpoteesi(de) formuleerimine ja eksperimentaalne kontrollimine. ·Teooria formuleerimine: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad; ennustused teooria põhjal; mudelid. 7. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus, Sulamistemperatuur, Korrosioonikindlus Erinevaid materjaide grupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad üksteisest eelkõige tiheduse (roo) poolest, mille ühik on mahuühikumass, kg/m3. Plastide tihedus on vahemikus 1000-2000kg/m3, keraamikal 1500-2500, metallidel 1700-22000kg/m3 piires. Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts). Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. 8
Nagu teistel metallidel, tekivad ka alumiiniumil kuumutamise tagajärjel sisemised pinged. Kuna alumiiniumi sulamispunkt on väga väike, muudab see alumiiniumi töötlemise ja keevitamise raskeks. [10] 1.6.1. Alumiiniumisulamid Järgnevalt toodud alumiiniumsulameid [10] : AlSi (silumiin) – räni 10–13%, lihtsate detailide valmistamiseks AlSiCu – vastutusrikaste valandite valmistamiseks (plokk) AlMg – kõrge korrosioonikindlus ja head mehaanilised omadused, halvem valatavus AlCu – hea valatavus, madalam korrosioonikindlus AlMg, AlMn, AlSi – kasutatakse ilma termotöötluseta, plastsed, korrosioonikindlad AlCuMg – duralumiinium; kasutusel alates 1907. aastast AlZnMgCu – kõrgtugev alumiiniumi sulam (vanandatav) 1.6.2. Alumiiniumsulamite termotöötlus Alumiiniumisulamite tugevdamiseks rakendatakse karastamist ja vanandamist, ebapüsivate
3. Magnaaliumid – põhiline legeerelement magneesium; suur tugevus, madal kuumustugevus. Vask ja vasesulamid Vask – kesksulav (1083 oC), raskmetall (tihedus 8,9Mg/m3), kuubilise tahkkeskse kristallvõrega (K12)(ei muutu temperatuuri muutmisel – ei ole polümorfne). Keemilise koostise järgi vasesulamid: 1. Messingid ehk valgevased – põhikomponendid vask ja tsink 2. Pronksid – põhilisand ei ole tsink ega nikkel. Väga hea korrosioonikindlus. Kasutatakse vedrude, membraanide valmistamiseks. 3. Vasesulamid, kus põhilisand on nikkel. Hõbene värvus, head elektriomadused, suur korrosioonikindlus, roomekindlus. Liuge- ja laagrisulamid – antifriktsioonmaterjalid. Laagrisulamid peavad olema: Väikse hõõrdeteguriga Hästi määritavad (sooned, õnarused) Kulumiskindlad Tugevad Soojuskindlad Kasutatakse: 1. Pehmete, kergestisulavate metallide sulameid.
Plastmaterjalide liigid 1. Vedelad- värvid, akrüül, aküüd, epoksüüd 2. Poolvedelad- Hermeetikud, silikoonid, polümeerbituumen 3. Tahked- plaadid, latid, liistud, rullmaterjalid Plastide omadused: Väga hea vormitavus Väga hästi valatavad Keevitatavus Valtsitavus Ekstruuderdavus Füüsikalised omadused Kerged Soojad Elastsed Kuuma ei kannata Purunevad (talvel) Ei kannata päikest Taaskasutatavad Mürgised PS- polüstürool (vahtplastid) PVC- polüvinüülkloriid (torud, plaadid) PP- polüpropüleen (torud) PF- polüfenool (suurem kuumakindlus kuni 120 kraadi) A-klass – polüsterool, polüetüleen(PE), polüfinüülkloriid(PVC), polüvinüülatsetaat(PVA) B-klass – kargamiid, epoksiid(EPO), polüester C-klass – etüültselluloos, nitrotselluloos D-klass –bituumen, tõrv, pigi Plastmaterjale on mitmesuguseid. Tehakse torusid, pin...
Räni Kairit Siilak Kohtla-Järve 2015 Räni on keemiline element, mille sümboliks on Si (silicium). Aatomnumber: 14 Aatommass: 28,0855 Elektronkiht: +142)8)4) Tihedus: 2330 kg/m³ Sulamistemperatuur: 1417 °C Lihtainena on räni halli värvi ja metallilise läikega Oksüdatsiooniaste ühendites: +4 Füüsikalised omadused Räni on toatemperatuuril tahke Kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga Räni tihedus on vedelas olekus suurem kui tahkes olekus Üpriski tugev, väga habras ja kergesti mõranev Kõrge soojusjuhtivusega (149 W/m·K) Pooljuht (võimeline kergesti kas loovutama või jagama oma elektronkatte välimise kihi nelja elektroni) Keemilised omadused Räni on võimeline reageerima halogeenide- ja lahjendatud leelistega, olles samas immuunne enamik hapete suhtes Kõrgematel temperatuuridel reageerib hapnikuga, halogeenidega, väävliga,...
on see, et nende joodistega saab joota vaske ja selle sulameid ilma räbustita, kuna joodise fosforil on jootetemperatuuril räbustavad omadused. Mustmetallide(raudmetallide) jootmine vaskfosforjoodistega on keelatud, sest habraste raudfosfiidide tekke tõttu ei talu joodisõmblused löök- vibratsioon- ja paindekoormust. Sellisel juhul tuleb joodetavad metallid eelnevalt vastetada. Väärismetalljoodised Hõbe, kuld, plaatinajoodiste suur tugevus, hea plastsus ja korrosioonikindlus, võime ühendada mitmesuguseid metalle ning keraamikat võimaldavad neid kasutada paljudes teadus ja tehnikaharudes, meditsiinis ning olmes. Hõbejoodised. Hõbejoodiste iseloomulik erinevus teistest kõvajoodistest on suhteliselt madal sulamistemp., suur tugevus, plastsus ja korrosioonikindlus mitmesugustes keskkondades, hea soojus ja elektrijuhtivus. Hõbejoodised märgavad metallpinda hästi, valguvad kergesti
·Mõnel kitarril on alumiiniumist kael, mis annab väga erilise tooni. Selliseid kitarre tootis näiteks Kramer Puhta metallina kasutatakse alumiiniumit vaid siis, kui vastupidavus korrosioonile ja töödeldavus on tähtsam kui tugevus või kõvadus. Mõned alumiiniumi sulamid ·AlSi (silumiin): räni 10..13%, lihtsate detailide valmistamiseks ·AlSiCu: vastutusrikaste valandite valmistamiseks (plokk) ·AlMg: kõrge korrosioonikindlus ja head mehaanilised omadused, halvem valatavus ·AlCu: hea valatavus, madalam korrosioonikindlus ·AlMg, AlMn, AlSi: kasutatakse ilma termotöötluseta, plastsed, korrosioonikindlad ·AlCuMg: duralumiinium; kasutusel alates 1907. aastast ·AlZnMgCu: kõrgtugev alumiiniumi sulam (vanandatav) Tootmine Tänapäeval toodetakse alumiiniumi Hall-Heroulti meetodil. Alumiiniumi tootmine Alumiiniumi elektrolüüsimine nõuab väga palju energiat. Keskmine energiatarve 1 kg alumiiniumi
1) Iseeneslike protsessidega kaasneb energia ja aine jaotuse korrapära kahanemine ehk siis korrapäratuse kasv. Gibbsi energia muut võimaldab määrata reaktsiooni iseenesliku kulgemise suunda. G=H-tS (deltadega) 2) Raud (Fe) Tihedus 7800 kg/m3 Sulamistemperatuur 1539 ºC Hea korrosioonikindlus Raud on levikult maakoores 4. kohal. Hõbevalge, plastne metall, mehhaaniliselt hästi töödeldav. Samuti on veel metallidulamid: Rauasulamid Vasesulamid (messing, pronks, uushõbe- alpaka ja melhior) Niklisulamid Alumiiniumisulamid Magneesiumisulamid Titaanisulamid Tinasulamid Kõvasulamid Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd) 3)Igal reaktsioonil on oma kindel tasakaalukonstant, mida saab muuta vaid temperatuuri muutes.
Magnetvälja järgi: ferromagneetilised (Fe), paramagneetilised (Al), diamagneetilised (Cu) Läige Radioaktiivsus 8. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näided). Sulamistemeratuur: kergsulavad (Hg -39), rasksulavad (W 3400) Tiheduse järgi: kergmetallid (Li 0,53), raskmetallid (Au 19,3) 9. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). tihedus 7,87 g/cm3 sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi hea korrosioonikindlus sisalduselt maakoores neljandal kohal hõbevalge keskmise kõvadusega metall plastiline hea soojus- ja elektrijuht keskmise aktiivsusega metall reageerib mittemetallidega (sulfiidide, fosfiidide jne. teke) leelistega ei reageeri teras (kuni 2% C) malm (2-5% C) roostevaba teras (roostevaba kroomteras ja kroomnikkelteras) 10. Vask ja vasesulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). tihedus 8,9 g/cm3 sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi
Sn ja Al lisamine parandab messingi korrosiooni kindlust merevees. Pb parandab lõiketöödeldavust. Üle 50% Zn sisaldusega messingid praktikas ei kasutata. Messingid ei nõua desoksüdeerimist enne vormi valamist. Enimkasutatavad messingi 60/40 Cu / Zn e. mustmetall. Mn sisaldusega kõrgtugevad messingid Pronks Cu-Sn: Tinapronksides reeglina alla 20 % Sn, survetöödeldavates alla 7%. Kiire kalestumine. Vedrude, müntide ja ornamentide valmistamine. Kasutatakse laagrimetallina. Suurepärane korrosioonikindlus. Pronks Cu-Al: Pleki, kondensaatorite ja soojusvahetite torustike valmistamiseks. Al sisaldusega ca10% kasutatakse Cu-Ni sulamid: Ni on vases piiramatult lahustuv. Korrosioonikindlus ja head elektrilised omadused. 40-50% Ni sisalduse juures joonpaisumine olematu kuni 500°C. Korrosioonikindlus sulamite sisaldusega ca 30% Ni. Cu Ni 25 on tuntud mündimetallina Legeerterased Legeerterased jagunevad: · Legeerkvaliteetterased · Legeervääristerased Legeerkvaliteetterased
Karol Pakkas ET11 3)Titaan Titaan on element järjenumbriga 22. Tema sümbol on Ti. Omadustelt on titaan metall. Tema tihedus on 4,5 g/cm³ ja sulamistemperatuur 1668 °C. Püsivaimoksüdatsiooniaste on +4, see on amfoteerne. Oksüdatsiooniastmed +3 ja +2 on redutseerivate omadustega. Tal on 5 stabiilset isotoopi massiarvudega 46, 47, 48, 49 ja 50. Titaanil mõju terasele on suur eritugevus ja tugev korrosioonikindlus. Selle tõttu kasutatakse teda rohkesti lennukiehituses, laevaehituses, toiduainete- ja keemiatööstuste seadmeteis ning meditsiinis. Titaani kasutatakse ka teiste terase sulamite valmistamiseks, et vähendada süsinikusisaldust.
Sulamistemperatuur Soojuspaisumine Soojusjuhtivus Elektrijuhtivus Magnetilisus 2. Millised on materjalide mehaanilised omadused? Tugevus Kõvadus Sitkus Plastsus 3. Millised on materjalide tehnoloogilised omadused? Valatavus Survetöödeldavus Sepistatavus Termotöödeldavus Keevitatavus Joodetavus 4. Millised on materjalide talitlusomadused? Korrosioonikindlus Kulumiskindlus Pinnaomadused Tulekindlus Soojuspüsivus Ohutus Keskkonnasõbralikkus 5. Millised on materjalide mehaaniliste omaduste määramise meetodid? Tõmbeteim Väsimusteim Löökpaindeteim Kõvaduskatse 6. Milliseid materjalide omadusi määratakse tõmbeteimiga? Tõmbeteimiga määratakse materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. 7. Millised on materjalide kõvaduse mõõtmise meetodid?
Selletõttu on alumiiniumdetailid kasutusel kohtades mis ei vaja kõrget vastupanu suurele väsimustugevusele. 5 Enimlevinud 6 alumiiniumsulamit mida kasutatakse lennukite ehituses 7068 Tugevaim tavakasutuses olev Al sulam. Tõmbetugevus on 710Mpa-d. Üldine kasutus on lennundus ja autotööstus 7075 Suure tsingisisaldusega sulam. Hea väsimustugevus aga väiksem korrosioonikindlus. 6061 Sisaldab põhiliste elementidena magneesiumi ja silikoni. Head mehhaanilised omadused ja hea keevitatavus. Üks kõige levinum Al sulam tavakasutuses 6063 Sisaldab põhiliste elementidena magneesiumi ja silikoni. Head mehhaanilised omadused, võimalik kuumtöötlust hõlpsalt teha. Üldiselt kasutatakse pressitud detailide tegemisel 2024 Sisaldab põhilise lisaelemendina vaske. Hea kaalu ja tugevuse suhe ja hea väsimustugevus.
· Kattes terase pinna kattekihiga (tsink, nikkel, tina, kroom, alumiinium, plastid) või värviga; moodustades pinnale tiheda, läbimatu oksiidikihi. · Legeerides, lisades metalli koostisesse korrosioonikindlust suurendavad materjale. · Konserveerimisel, kattes metalli pind õli või rasvataolise aine kihiga. Värvilised metallid. Vask. · Vaske on kasutatud ehitusmaterjalina tuhandeidaastaid. Vase kasutamist on soodustunud tema korrosioonikindlus, välimus ja hea hooldatavus. · Vasesulamiteks nimetatakse neid sulameid, mis sisaldavad üle 50% vaske. · Sulamitest tuleks nimetada pronks ja messingeid. Pronks on vase ja mõne teise metalli sulam. Teiseks metalliks võib olla alumiinium, seatina, tina, mangaan. · Pronkse nimetatakse selle metalli järgi, mida peale vase on temas kõige enam. · Messing ehk valgevask on vase ja üle 40% tsingi sulam.
See peab vastama detaili konstruktsioonilistele ja ekspluatatsioonilistele nõuetele. Füüsikalisest seisukohast lähtudes määravad metalli keevitatavuse sulamisalas toimuvad protsessid, mille tulemusena moodustub keevisõmblus. Joodetavus Materjali omadus moodustada kindlaid, jäikasid ühendusi kõrgetel temperatuuridel joodiste abil. Materjalide ekspluatatsioonilised omadused Materjalide talitlusomadused sõltuvad materjali töötingimustest, nende hulka kuuluvad: Korrosioonikindlus Kulumiskindlus Pinnaomadused Tulekindlus Soojuspüsivus Ohutus Keskkonnasõbralikkus Mustad metallid Mustad metallid Mustad metallid -- raud ja selle sulamid (teras, ferrosulamid, malmid). Vahel liigitatakse mustadeks metallideks ka mangaan ja kroom. Neid metalle kasuatakse peamiselt malmide ja teraste tootmisel. 90% kasutatavatest metallidest moodustab mustade metallide osakaal. Enamik erinevad terased. Mustade metallide tootmine
elektrolüüsis. Sel menetlusel saadud alumiiniumi puhtus on 99,5...99,8% ja põhilisteks lisanditeks raud, räni ja mangaan. Suurema puhtusega alumiiniumi (kuni 99,9%) saadakse sulaalumiiniumi rafineerimise teel Alumiinium Alumiinium on väga aktiivne hapniku suhtes ja metalli värske pind oksüdeerub kiiresti. Moodustub ainult mõne aatomkihi paksune tihe oksiidikiht, mis kaitseb pinda edaspidise korrosiooni eest. Alumiiniumi hea korrosioonikindlus ongi tingitud sellest oksiidpindest. Alumiiniumi korrosioonikindlust saab tõsta anodeerimisega, mille eesmärgiks on paksema oksiidikihi aga ka kõva pinde saamine. Kõrge puhtusastmega alumiinium (99,5% Al ja enam) on väikese tugevusega ja teda kasutatakse peamiselt keemia- ja toiduainetetööstuses mahutite ja torustike valmistamiseks. Elektrijuhtmeina kasutatav tehniline alumiinium sisaldab kuni 0,5% rauda, olles tegelikult alumiiniumirauasulam. Alumiinium
Jootmine. Jootmisel liidetakse detailid erisulami (joodisega), mis sulatamisel voolab detailide vahel olevasse pilusse, märgab joodetavad pinnad ja tardumisel moodustab jooteõmbluse. Jooteliite kvaliteet oleneb ühendatavate pindade vahelise pilu suurusest; liiga väikese pilu korral ei tungi sinna joodist, suure pilu korral liite tugevus väheneb kahanemistühemike tekkimise tõttu joodises. Joodise valikul tuleb arvestada põhimetalli omadusi. Joodis peab olema vajaliku sulamistemperatuuriga, hea voolavusega ning hästi nakkuma detaili pinnaga. Joodise korrosioonikindlus ja joonpaisumistegur peavad olema enam-vähem samad mis põhimetallil. Detaili pinna sulamise vältimiseks peab joodise sulamistemperatuur olema vähemalt 60...100 0 madalam kui põhimetallil. Sulamistemperatuuri järgi jaotatakse joodised madalasulamistemperatuuriga (1450...4500C) ja kõrgesulamistemperatuur...
-6 Joonpaisumistegur 10,510 1/K Elektrijuhtivus 1/ 15% IACS Hea Korrosioonikindlus Feγ(K12) -9- 11 4 7 E o T, C G
Aerodünaamiline seade- surutiib e. spoiler Surutiiba ehk "spoilerit" kasutatakse auto juures nii esi- kui tagaosas. Spoiler on aerodünaamiline seade, mille otsatarbekohase disaini ülesanne on takistada ebasoodsa õhu liikumist ümber liikuva sõiduki. Surutiiba kasutatakse autode juures nii esi- kui tagaosas. Selle eesmärk on suurel kiirusel sõitva auto stabiilseks muutmisel, surudes tagumist osa alla vastu http://www.subaru-global.com/tec_aerodynamics.html maad ning takistada õhu sattumist auto alla, et sõiduk ei tõuseks maast lahti ega kaotaks juhutavust. Põhilisemad materjalide liigid: ABS plastik, klaasplast ning süsinikkiud. Komposiitmaterjalideks nimetatakse kahest või enamast osast faasist materjale, kusjuures faaside Süsinikk...
Babiit on materjal, millest valmistatakse liugelaagrite liugpindasid. Selles materjalis on põhikomponendiks tina ja sinna lisatakse veel pliid, antimoni, vaske, niklit, telluuri. Laagriliuasulamid Alumiiniumlaagrisulamid. Liugelaagrite liudasid valmistatakse alumiiniumi sulamitest. Alumiiniumsulamisse lisatakse tina, pliid, vaske, antimoni ja niklit. Võrreldes babiidiga (tina ja plii sulam) on alumiiniumlaagrisulamil suurem tugevus ja korrosioonikindlus. Puuduseks alumiiniumlaagrisulamil suur joonpaisumistegur. Tinapronks ja pliipronks. Diiselmootorites kasutatakse laagrimaterjalina põhiliselt tina- ja pliipronkse. Laagriliuana on levinud on ka fosfori sisaldusega sulamid. Samuti kasutatakse auto ehituses ka erinevaid plaste. Näiteks: põrkeraudades, kaitsekatetes ja mahutites.
muutused. Põlemine •Mikroskoopiline tase: aatomite vaheliste sidemete muutumine jms. 2Mg+02=2MGO 6. Selgitage millest koosneb teaduslik meetod. •Andmete kogumine. •Seoste otsimine andmekogumites. •Hüpoteesi(de) püstitamine ja eksperimentaalne kontrollimine. •Teooria teostamine: – kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad; – ennustused teooria põhjal; – mudelid. 7. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus, Sulamistemperatuur, Korrosioonikindlus, värvus Erinevaid materjaide grupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad üksteisest eelkõige tiheduse (roo) poolest, mille ühik on mahuühikumass, kg/m3. Plastide tihedus on vahemikus 1000-2000kg/m3, keraamikal 1500-2500, metallidel 1700- 22000kg/m3 piires. Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts). Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist
Tinapronksidel Sn-sisalduseg 5-10% on iseloomulik likvidatsioon kristallisatsiooni alg-ja lõpptemp. suure vahe tõttu. Kasutades vähese Sn sisaldusega tinapronkse,sest alates 10% Sn sisaldusest langeb sulami plastsus järsult,alates 20% ka tugevus.Alumiiniumpronksid on kõrgete mehaaniliste omadustega ja neid kasutatakse väiksemate vastutusrikaste detailide valmistamiseks. c)Vaseniklisulamid-tuntumad sisaldavad 10-25% Ni.,suurepärane korrosioonikindlus ja hea elektrijuht. Niklisulamid Parima korrosioonikindlusega on Ni-Cu sulamitest monelmetall,milles nikli ja vase vahekord on 2:1.Hea tugevus ja stikus.Ni-Cr sulamid on kuumuspüsivad,suurest elektritak. tingituna kasutatakse küttelementides-nikroomid.(80-60% Ni ja 20-40% Cr) Titaanisulamid Puhta titaani tugevus ja kõvadus sõltuvad eelkõige selle puhtusest.Legeerivate elementidena kasut. titaansulameis Sn,Al ja V,mis avaldavad suurt mõju sulami tugevusele.Tõmbetugevus ulatub kuni
pinnale oksiidikiht, mis on üsna õrn ning seetõttu pole eriti korrosioonikindel. Magneesium sütib õhu käes kergelt ja leiab seetõttu kasutust pürotehnikas. Puhast magneesiumit masinaehituses ei kasutata. Tehnikas kasutatavad Mg-sulamid on hästi kuumvormitavad ja valatavad. Mg-sulamite liigitus: deformeeritavad ja valusulamid. Deformeeritavad Mg-sulamid on madaltugevate sulamite gruppi kuuluvad sulamid, millel on hea plastsus, keevitatavus ja korrosioonikindlus. Kasutatakse tänu suurele eritugevusele konstruktsioonimaterjalina nt lennukitööstuses. Ka toodetakse kuumvaltsimise teel profiile, latte, sepiseid ja stantsiseid. Mg valusulamid on hea vedelvoolavusega, mis tagab valandite suure tiheduse ja hea korrosioonikindluse. Kuumustugevad (võivad töötada pikka aega 250 °C juures). Mehaanilised omadused sõltuvad struktuurist: mida peenem struktuur, seda paremad mehaanilised omadused. 6. Mis on tehnokeraamika
grupis. Titaanisulamid Titaani tugevus ja kõvadus sõltuvad suurel määral tema puhtusest. Kõik lisandid suurendavad oluliselt tugevust ja kõvadust. Metalsetest lisanditest avaldavad Ti-sulamite tugevusele mõju Sn, Al ja V, mistõttu neid kasutatakse legeerivate elementidena Ti-sulamites. Vastavalt paranenud omadustele kasutatakse titaanisulameid erinevates tööstusharudes. Keemiatööstuses, kus on oluline korrosioonikindlus toodetakse titaanisulamitest soojusvaheteid, klappe, mahuteid ja ka tarbekaupu juveelitööstusele. Titaanisulamid leiavad tänu väiksele tihedusele, kõrge tugevuseleja väsimustugevusele laialdast kasutust masinate tootmisel. Titaanisulamitest valmistatakse allveelaevade detaile ja sõukruvisid, lennukite telikuid, kinnitusvahendeid ja hüdraulikakomponente, autodele erinevaid vedrusid ja klappe. Erinevad sulamid on kasutuses ka
http%3A%2F%2Fwww.seaforces.org%2Fusnships%2Flcs · Kasutatakse enamasti %2FIndependence- class.htm&psig=AOvVaw33FcitgazneE66U5rHJdgJ&ust=1 543181221027358 väiksematel alustel ja spordiks mõeldud alustel Vask · Vase sulamitest tehakse propellereid, ankruid, klappe ja muid merevees töötavaid detaile. · Suurepärane korrosioonikindlus · Alumiiniumpronks · Tinapronks · Magneesiumpronks · Messing https://www.marineinsight.com/tech/8-biggest-ship-propellers-in- the-world/ Komposiitmatejalid ja plastik Klaasfiiber- Lihtne teha, laeva osad tehakse vormi, ehk väiksemad alused on kokku pandud kahest osast. Ei ole küll nii tugev kui teras, aga ei korrudeeru ja on lihtsam hooldada. Pildid:https://i.ytimg.com/vi/mvYBO1N-HQI/maxresdefault.jpg
Korrosiooni saab vältida: · Kattes terase pinna kattekihiga (tsink, nikkel, tina, kroom, alumiinium, plastid) või värviga; moodustades pinnale tiheda, läbimatu oksiidikihi. · Legeerides, lisades metalli koostisesse korrosioonikindlust suurendavaid materjale · Konserveerimisel, kattes metalli pinna õli või rasvataolise aine kihiga. Värvilised metallid. Vask. · Vakse on kasutatud ehitusmaterjalina tuhandeid aastaid. Vase kasutamist on soodustanud tema korrosioonikindlus, välimus ja hea hooldatavus. · Vasesulamiteks nim. neid sulameid, mis sisaldavad üle 50% vaske. · Sulamitest tuleks nimetada pronkse ja messingeid. Pronks on vase ja mõne teise mtealli sulam. Teiseks metalliks võib olla alumiinium, seatina, tina, mangaan. · Pronkse nimetatakse selle metalli järgi, mida peale vase on temas kõige enam. · Messing ehk valgevask on vase ja 40% tsingi sulam. Vasesulamite korrosioonikindlus on märkimisväärne. Vase omadused:
· plastiline · hea soojus- ja elektrijuht · keskmise aktiivsusega metall · reageerib mittemetallidega (sulfiidide, fosfiidide jne. teke) · leelistega ei reageeri Fe + 2HCl = FeCl2 + H2 2Fe + 6H2SO4(konts.) = temp. Fe2(SO4)3 + 3SO2 + 6H2O Fe + H2SO4(20-30%) = FeSO4 + H2 konts. HNO3 toimel passiveerub 16. Vask ja vasesulamid (omadused, kasutamine, vordlus). Tihedus 8,9 g/cm3. Sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi · varvus varieerub punasest kuldkollaseni · plastiline · vaga hea korrosioonikindlus sepistatav, valtsitav ja traadiks tommatav metall · hea soojus- ja elektrijuht · kuumutamisel ohus kattub vask musta varvusega vask(II)oksiidi kihiga · kuivas ohus on vask pusiv Cu + 2HCl + O2 = CuCl2 + 2H2O Cu + H2SO4(lahjen.) = ei toimu Cu + 2H2SO4(konts.) = CuSO4 + SO2 + 2H2O Cu + 4HNO3(lahjen.) = Cu(NO3)2 + 2NO + 2H2O Cu + HNO3(konts.) = Cu(NO3)2 + NO2 + H2O 17. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, vordlus). Nikli tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3
PLASTIDE LIIGITUS JA OMADUSED Enamus lennunduses kasutust leidvatest polümeermaterjalidest on heterotsüklilised (heteroahelaga). Nimetatud materjalid sisaldavad vaike, mis kuuluvad looduslike polümeeride koostisse. Kõige olulisemad neist on aminoplasitid (lämmastikku sisaldavad) saadakse polümerisatsiooni teel (enamasti polükondensatsioon). Oluline on nende plastide käitumine temperatuuri muutudes see määrab nendest plastidest detailide/komponentide valmistamise võimalused. LIIGITUS: Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: 1. Termoplastid, 2. Termoreaktiivid. Termoplastid muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termo...
Teras
Teras on paljude komponentide sulam, mille põhikomponendid on Fe ja C, 00,3
on tahukeskne kuubiline K12. Nikkel võib muuta oma struktuuri peale tardumist ka tahkes olekus jahtudes kuni toatemperatuurini sekundaarse kristalliseerumise etapil. Metallide seda omadust nimetatakse allotroopiaks ehk polümorfismiks. Sele 2. Nikli kristalli struktuur [2] Puhas nikkel on väga hea korrosioonikindlusega aluste ja hapete suhtes, seetõttu kasutatakse teda keemiatööstuse seadmeis ja toiduainetetööstuses. Kuigi niklil on suurepärane korrosioonikindlus, on see veelgi parem vase, kroomi või molübdeeniga legeeritud niklisulamitel. Parima korrosioonikindlusega on Ni-Cu-sulamitest tuntud monelmetall, milles nikli ja vase vahekord on 2:1. Monelmetalli head omadused ilmnevad eriti merevees.[3] Nikli peamiseks kasutusalaks on kuuma- ja korrosioonikindlate, magnetiliste ja spetsiaalsete füüsikalis-keemiliste omadustega sulamite valmistamine. Näiteks: invar (Ni-Fe-Os-C), platiniid
Hallmalm -süsinik on grafiidina, kui malm jahtub aeglaselt Nimi tuleb murdekeha värvusest. Malmil on head valuomadused. Hea voolavusega. Grafiit muudab malmi mitteläbipaistvaks. Väike tõmbetugevus, väga habras, kasutatakse laialdaselt tööstuses, sest malm on odav. 7) Mitteraudmetallid ja nende sulamid: Al, Cu, Ni, Ti ja Mg. Põhilised omadused ja kasutusvaldkonnad. Alumiinium on hõbevalge, pehme ja plastne metal. Al head omadused: hea korrosioonikindlus,väike tihedus. Al kasutatakse:transpordis,pakenduses,ehituses,eletriliinides jne. Lähtudes toodete saamise(valmistamise) moodusest,liigitatakse alumiiniumisulamid kaheks: 1)deformeeritavad(surve-töödeldavad) sulamid 2)valusulamid Termotöödeldavusepõhjaljagunevad sulamid samutikaheks: 1)termotöödeldavad(vanan-datavad) sulamid 2)mittetermotöödeldavad(mitte-vanandatavad) sulamid. Al-sulamite termotöötlemiselrakendadakse: 1) karastamist-plastsuse suurendamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
