docstxt/13210259214907.txt
Demonteerimine: Oper. Operatsioonide nimetused teostamise järjekorras Tööriist Nr. Tallinn 2011 1. Õlivarda eemaldamine - 2. Klapikambrikaane eemaldamine Padrun 10mm 3. Fikseerisime gaasijaotussüseemi märgid - 4. Väntvõlli ja veepumba rihmarataste eemaldus Padrunid 19mm ja 10mm 5. Eemaldasime veepumba Padrun 10mm 6. Mootori toe eemaldamine Padrun 14mm 7. Otsakaane eemaldamine Padrunid 10mm ja 13mm 8. Ketipinguti, -leevendite ja keti eemaldus Padrun 10mm ja tihvt 9. Õlivanni eemaldus Padrun10mm
Võll Pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud nõutava f2 Laagerdus varuteguri väärtuse valikul. Iga rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos on F 2,5f. Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Rihmarataste efektiivläbimõõtude seos, rihmade kaldenurk ja pöörlemissagedus n (pööret minutis) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. F1 Vajalikud etapid: F2
2 Painutavad koormused PAINUTAVAD koormused = rihmaharude tõmbejõu Rihmade poolt rihmarattale ülekantav moment M = FR - fR = (F - f )R F - Vedava rihmaharu tõmbejõud f - Veetava rihmaharu tõmbejõud R - Rihmaratta "tinglik" raadius (kiilrihma puhul rihma keskmine radius Suure rihmaratta tinglik radius Väikese rihmaratta tinglik raadius 2.2.1 Seos rihmaharude jõudude vahel Selles ülesandes ei analüüsita rihmülekande konstruktsiooni, seega 2.2.2 Rihmaharude tõmbejõud Rihmarataste poolt võllile ülekantav moment M = (F f) R = (2 f - f )R = fR => ; F = 2f Suure rihmaratta rihmade jõud F1 = 2f = 2*390 = 780 N Väikese rihmaratta rihmade jõud F2 = 2f = 2*624 = 1248 N 2.2.3 Võlli painutavad koormused Suurema rihmaratta painutav koormus Väiksema rihmaratta painutav koormus 2.2.4 Võlli keskpeatasandite valik Koormuste komponendid telgedel y ja z
Nähtust, kus hõõrdejõu tõttu püsib keha paigal, nimetatakse seisuhõõrdumiseks. Seisuhõõrdejõud on alati suuruselt võrdne ja vastassuunaline jõuga, mis püüab keha liikuma panna. Seisuhõõrdumine Kui inimene kõnnib, siis on edasiviivaks jõuks hõõrdejõud. Et tald teekatte suhtes ei liigu, on siin tegemist just seisuhõõrdumisega. Ka see jõud, mis annab rihmülekande korral liikumise ühelt rattalt teisele üle, on seisuhõõrdejõud rihmarataste ja rihma vahel. Teiseks on olukord, kus keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda. Nähtust, kus hõõrdumine takistab mööda teise keha pinda libiseva keha liikumist, nimetatakse liugehõõrdumiseks. Liugehõõrdumise korral on hõõrdejõud suunatud alati liikumisele vastassuunas. Liugehõõrdumine Jõu suurus sõltub kokkupuutuvate pindade omadustest ning pindu kokku suruva jõu suurusest
Rihmad on hõlpsasti paigaldatavad ja Suhteliselt odav vahetatavad Rihmad summutavad võllidelt ülekantavaid Puudused: võnkumisi Suhteliselt ranged nõuded paigalduse täpsusele Vajab määrimist Puudused: Töö teeb müra rihma ja rihmarataste vahel on suhteline libisemine rihmad vajavad pingutamist Pöördemomendi ülekandmiseks sobiks paremini kettülekanne, kuna puudub suhteline libisemine, ülekantav võimsus jääb samaks ja võllile mõjuvad jõud on väiksemad, seega oht, et võll puruneks, on väiksemad. Ketirattaid Vedav ratas – N20B1-19, veetav ratas N20B1-32 Üherealisele ketile N20B1 KOOD Z D0, mm Dy, mm d, mm Dn, mm Ln, mm
võimsus on P = 5,5 kW. Väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt on D1 = 140 mm. Arvutada ühtlase võlli läbimõõt, kui see valmistatakse terasest E335 (voolepiir tõmbel y = 325 MPa) ja varuteguri nõutav väärtus on [S] = 5. Pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud nõutava varuteguri väärtuse valikul. Iga rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos on F 2,5f. Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Rihmarataste efektiivläbimõõtude seos, rihmade kaldenurk ja pöörlemissagedus n (pööret minutis) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: 1. Koostada võlli väändemomendi T epüür; 2. Valida võlli kesk-peatasandid ning koostada arvutusskeemid ja paindemomendi M epüürid; 3. Koostada ekvivalent-paindemomendi Mekv epüür ja tuvastada võlli ohtlik ristlõige; 4
seisundit ja vedelikutaset. Kontrollige jahutusvedeliku külmakindlust. Refraktomeetrit kasutades valige kasutatavale jahutusvedelikule õige astmik. Aku - Kontrollige aku kinnitust ja seisundit (välisvaatlusega). Oksüdeerunud klemmid jm liitmikud puhastatakse ja kaetakse määrdega. Kui aku või selle lähiümbrus on happest tugevasti kahjustatud, tuleb need kohad pesta leeliselise pesuvahendi ja kuuma veega. Ajamirihmad - Kontrollige ajamirihmade ja rihmarataste seisundit ja rihma pingust. Ajamirihm vahetatakse kindla hoolduskavas ettenähtud välbaga, sest sisemise sarruskoe seisundit on raske vaatlusega hinnata. Kui autoga sõidetakse palju tolmustel teedel, võib vahetusvälp lüheneda. Siseõhufilter - Kontrollige sõitjateruumi antava õhu filtrit ja puhastage õhuvõtuava. Sügiseti ummistavad langevad lehed õhuvõtu eriti kiiresti. Uksed - luugid - Kontrollige uste ja luukide avanemist - sulgumist ja sulgeseadiste reguleeringut
seob ülalt kokku kangasriba. Väldib võnkumisi, mis võivad tekkida sidumata rihmade korral ja tagatud on ühtlasema koormuse jaotuse rihmade vahel. Kasutatakse eelistatult järsult muutlike koormuste ja reversseeritavate ülekannete juures. 3.3 Ümarrihmülekanne Ümarrihma kasutatakse väikeste võimsuste üle kandmisel enamasti seadmetes ja aparaatides. Kasutatakse peamiselt juhtudel, kui on tegemist ruumiliste (so. mitteparalleelsete võllidega) ülekannetega; rihmarataste V- kujulise soone profiilinurk 60o. 3.4 Hammasrihmülekanne Hammasrihmülekandel on nii rihm- kui ka kettülekandele iseloomulikud tunnusjooned. Hammasrihm (sünkroonrihm) on rihmülekandeks loetav teatava tinglikkusega, sest ülekanne ei toimu mitte hõõrdejõududega vaid hambumisega. Niisugune rihm ei vaja suurt eelpinget, töötab libisemata ja müratult. Rihmad on kas valatud (pikkusega kuni 800 mm) või koostatud
võimsus on P = 5,5 kW. Väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt on D1 = 140 mm. Arvutada ühtlase võlli läbimõõt, kui see valmistatakse terasest E335 (voolepiir tõmbel y = 325 MPa) ja varuteguri nõutav väärtus on [S] = 5. Pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud nõutava varuteguri väärtuse valikul. Iga rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos on F 2,5f. Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Rihmarataste efektiivläbimõõtude seos, rihmade kaldenurk α ja pöörlemissagedus n (pööret minutis) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: 1. Koostada võlli väändemomendi T epüür; 2. Valida võlli kesk-peatasandid ning koostada arvutusskeemid ja paindemomendi M epüürid; 3. Koostada ekvivalent-paindemomendi Mekv epüür ja tuvastada võlli ohtlik ristlõige; 4
F 1=2,5 f 1=2,5∗208,6=521,5 N { M 21,9 f 2= = =104,29 ≈ 104,3 N 1,5 R2 1,5∗0,140 Suure rihmaratta rihmade jõud: F 2=2,5 f 2=2,5∗104,3=260,75 ≈ 260,8 N Rihmarataste painutavate koormuste leidmiseks liidan vastavate rihmaratastele mõjuvad jõud. Väiksema rihmaratta painutav koormus: FA=F1+f1=208,6+521,5=730,1 N Suurema rihmaratta painutav koormus: FB=F2+f2=104,3+260,8=365,1 N
Tööpõhimõte: kompressori korpuses on kaks kolmelabalist rootorit, mille ristlõige meenutab ümardatud Mitsubishi märki. Need haaravad ülevalt kütusesegu, transpordivad selle alla ja seejärel suruvad sisselaskekollektorisse. Kuna sinna surutav segukogus on suurem kui mootor hetkel tarbida suudab, siis see kuhjub sisselaskekollektoris ja tekib ülerõhk. Kompressorit käitatakse rihmaga väntvõllilt. Rihmarataste suuruse valikuga saab muuta kompressori pöörlemiskiirust ja seega ka ülelaaderõhku. "Underdrive" puhul on kompressor mootorist aeglasem, "overdrive" tähendab aga, et kompressor pöörleb mootorist kiiremini. Oluline on ka kompressori suurus, mida suurem, seda rohkem ülelaaderõhku või aeglasemalt pöörlev sama rõhu juures. Kompressori ja mootori pöörlemiskiiruse lineaarne sõltuvus annab rida eeliseid. Esiteks puudub
on liikumatu. Hüpoid ülekanded on koonusülekanded mille rataste teljed on viltu, rataste hambad võivad olla sirged või kõverjoonelised. Kannavad üle suuri koormusi ja töötavad sujuvalt. Rihm- ja kettülekanded Rihm ülekandeid kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ja kui ei ole vaja püsivat ülekande arvu. Rihma ülekanne koosneb vedavast ja veetavast rihmarattast ja nendele asetatud lõputust rihmast. Koormus kanatkse üle rihma ja rihmarataste vahel tekkivate hõõrdejõudude toimel. Ülekanne on sujuv ja müratu, olenevalt rihma ristlõikest eristatakse lame ja kiilrihmu. Enamasti valmistatakse kumeeritud rihmu, mis koosnevad mitmest puuvilla kanga kihist. Kiilrihm ülekandel on suur veovõime ja väikesed kabariit mõõtmed. Rihma tööpindadeks on külgpinnad. Koort on mitmest kihist kummist vahetiftidega kokku liidetud. Rihma välispinnal on kaks või kolm kumeeritud riide kihti. Koort nöörrihmad on
92. 1. Millal kasutatakse klemmliiteid? 93. Klemmliide on pinguga liide kus vajalik pindsurve tekitatakse klemmi või poolitava rummu ristsuunas kruvipingutusega. Klemmliidet kasutatakse kui detaili asukoht võllil pole püsiv, või kui on vajadus asendi reguleerimiseks. Samuti siis kui muude jõu ülekandelementide (näiteks liistude) kasutamine pole võimalik. Näiteks esineb sageli klemmliiteid väntade, rihmarataste, seaderõngaste jms. võllile istamiseks. Sagedaseim ist on H8/h8. 2. Kuidas arvutatakse pikijõuga koormatud klemmliide? Kuidas arvutatakse pöördemomendiga koormatud klemmliide? (kirjutada valemid + seletused). 94. 3. Kuidas arvutatakse pikijõu (telgjõu) ja pöördemomendiga koormatud klemmliidet? 95. 96. 97. osa 7. Sidurid ja lülitatavad pidurid 1. Mis on siduri ülesandeks masinates? 98. Siduri ülesandeks võib olla: 99. 1
EI y m1(x) m2(x) m epüür Joonis 11.10 11.4.3. Näide. Ruumiliselt painutatud võll Arvutada ümar-ristlõikega ühtlase võlli läbipainded rihmarataste kohal (Joon. 11.11), (vt. ka p. 8.5.1.1)! Materjal: teras []Surve = []Tõmme = 260 MPa; []Lõige = 156 MPa; E = 200 GPa; Võlli läbimõõt: D = 15mm. Kuna läbipainet on tarvis arvutada mitmes kohas, siis on otstarbekas koostada läbipainde universaalvõrrandid need tuleb koostada mõlemas peatasandis. Seejärel arvutatakse summaarsed läbipainded vajalikes kohtades. Esmalt aga kontrollitakse detaili tugevust.
Liistud, kiilud valmistatakse piisavalt muljumiskindlaist terastest. Standardsete liistude ja pikikiilude ristlõige b*h valitakse lähtudes võlli läbimõõdust, nende pikkused aga arvestades lubatavaid muljumispingeid. 8. Keermesliidete liigid. poltliide kruviliide tikkpoltliide 9. Klemmliited (liigid): ekstsentrikklemmliide, spiraalklemmliide. Enamasti kasutusel väntade ja hoobade võllidele kinnitamiseks, aga ka suuregabariidiliste, poolitatud konstruktsiooniga rihmarataste võlliga liitmiseks. NB! Suur disbalansioht! Vajalik poltide ettepingutusjõud Fv leitakse eelduse põhjal, mille järgi summaarne hõõrdejõudude moment Th=f*i*Fv*d tasakaalustab ülekantava momendi T (valemis i-poltide arv, hõõrdetegur f=0,15 Pidades silmas 30% varu, saame Fv = (1,3*T) / (f*i*d). 10.Ekstsentriliselt koormatud keermesliide (poldid) Joonisel on kujutatud vasarpeapoldiga liide, mil tõmmatud poldi vardas lisandub paine.
ühendatakse või on ülekantav võimsus rihmade pingutusjõududega võrreldes väike); · kõik vibratsioonid (võlli pöörlemisest või masina töörezhiimist tingitud); · võlli pöörlemise dünaamilised koormused (tsentrifugaaljõud jms.); · hõõrdumine laagrites; · varda, rihmarataste ja teiste detailide omakaalud. Paindeülesande arvutusskeem Peatasand = ristlõike kesk-peatelje ja tuleb tavaliselt koostada mõlemas varda teljega määratud tasand (Joon. 6.2) peatasandis Priit Põdra, 2004
ühendatakse või on ülekantav võimsus rihmade pingutusjõududega võrreldes väike); · kõik vibratsioonid (võlli pöörlemisest või masina töörezhiimist tingitud); · võlli pöörlemise dünaamilised koormused (tsentrifugaaljõud jms.); · hõõrdumine laagrites; · varda, rihmarataste ja teiste detailide omakaalud. Paindeülesande arvutusskeem Peatasand = ristlõike kesk-peatelje ja tuleb tavaliselt koostada mõlemas varda teljega määratud tasand (Joon. 6.2) peatasandis Priit Põdra, 2004
õhukoguri) ja surub selle silindritesse. Leiutatud vendade Roots-ide poolt 19 saj keskel, algse eesmärgiga suunata kaevandustesse värsket õhku. Seega oli tegemist ventilaatoriga, mitte kompressoriga. Tööpõhimõte: Kaks pikka laba, mille ristlõige on "8"-kujuline pöörlevad, haarates ülalt õhku ja surudes seda alla. Rohkem kui mootor tarbida suudab. Õhk (tegelikult kütusesegu) kuhjub, ja tekib ülerõhk. Kompressorit käitatakse rihmaga väntvõllilt. Rihmarataste suuruse valikuga saab muuta kompressori pöörlemiskiirust ja seega ka ülelaaderõhku. Underdrive puhul on kompressor on mootorist aeglsem, overdrive- kompressor mootorist kiirem. Oluline on ka kompressori suurus, mida suurem on seda rohkem ülelaaderõhku või aeglasem sama rõhu juures. 22 Arvestada tuleb, et Roots-kompressor ei ole eriti efektiivne, seda eriti suure rõhu
koosnevad sundajamiga külgketastest 2 (joonis 10.18, a ja c), sundajamita ketastest 3 (joonis 10.18, a) ja 2 (joonis 10.18, b) ning sahkadest 4. Individuaalraamiga kaeveorgan kinnitub liigendiliselt kombaini raami külge. Sõelur on nüüdisaegsetel kombainidel elevaatortüüpi (2...5 elevaatoriga). Elevaatorid (joonis 10.22.) on kolme rihmaga kaks äärtes, üks keskel. Äärerihm võib olla lame- või hammastüüpi. Elevaatori vedavvõllil paiknevad keti- ja rihmarataste tüübid on järgmised: 24 konsoolsõrm-ketiratas, rullketiratas, konsoolsõrmketas, või rullketas. Ketiratta konsoolsõrm on hambumises rihma hambaga, ketiratta hammas elevaatori varvaga. Rull toetab elevaatorit rihma alt, ääreketast aga küljelt. Elevaatori tugirullid on kahesugused: malmrullid toetavad elevaatori ülemist haru, kummirullid alumist.
Plokikaane poldid 150 Pihustid, pistikud 250 Sisselaske kollektori tihend 35 Väntvõlli kaelustihend 10 Nukkvõlli regulaator 75 Klapivedrud ja klapitaldrikud 350 Rihmarataste komplekt 100 Siduri komplekt 350 Juhtarvuti 650 Kokku 4760 39 Tabel 10. Teostatud tööde maksumus
kujutab staatilist momenti kesktelje x suhtes, võrdub nulliga. Kolmas integraal annab kujundi pindala. Seega I x1 I x a 2 A . 8. VÄÄNE Vääne on selline deformatsioonide liik, mille juures varda mistahes ristlõikes tekib ainult väändemoment. Väändedeformatsioonid tekivad kui sirgvardale teljega risti asuvates tasandites rakendada jõupaare. Nende jõupaaride momente nimetatakse pöördemomentideks ja tähistatakse M. Võllile rakendatakse pöördemomendid reeglina rihmarataste, hammasrataste, sidurite jmt. kinnituskohtades. Varrastel ja raamielementidel võib pöördemomente tekitada ka mittetsentraalselt rakendatud põikkoormus. Varda ristlõigetes tekkivaid momente nimetatakse väändemomentideks ja tähistatakse T. c b M a y b1 y n
v2 2 Joonis 4.7. Kruviülekanne [10]. 4.7.3. Rihmülekanne Lihtsate ajamite puhul kasutatakse sageli hõõrdumisel põhinevaid rihmülekandeid (belt and pulley transmission). Sel puhul edastatakse ajami liikumist ühelt rihmarattalt teisele. Koormuse ülekandmisel tekib rihmratta ja rihma vahel libisemine, mistõttu rihmarataste nurkkiiruste suhe ei võrdu täpselt nende läbimõõtude suhtega. Rihm on mõningal määral elastne, ning seetõttu võib salvestada endasse energiat ning põhjustada sellega kiiruse ja momendi võnkumisi, mistõttu ei sobi nad positsioneerimisseadmetesse. 32 Joonis 4.8. Kiilrihmülekanne [10]. 4.7.4. Hammasrihmülekanne
annaabi.ee 
