NB! Visuaal on tähtis, inimene sööb silmadega. Lisaks üks soe ja üks külm jook. Abiks lehekülg http://www.hkhk.edu.ee/usundid/ NB! Teen kõige tavalisema joogivaliku, sest alkohoolsete jookide tarbimine oleneb sündmuse iseloomust ja seda hetkel ette antud ei ole. Usundid Suupisted Joogid Budism 1. VESI gaasiga ja gaasita 1. Lahtine porgandipirukas (lehttaigna (külm) põhja) (pirukas) 2. Tee ja kohvi valik (soe) 2. Eineleib mahlase merekapsasalatiga (võileib) 3. Šokolaadioliiviõlikook (küpsetis/magus) 4. Rukkileiva korvikesed Guakamole kreemiga (korvike) Õigeusu 1
energia. (Mida kõrgem temepratuur, seda kiiremini liiguvad molekulid. Ühe molekuli keskmine kineetiline energia temperatuur on makroskoopiline suurus ehk parameeter. 7. Milline on absoluutse temperatuuri skaala (milleks on ka Kelvini temperatuuriskaala) nullväärtuse tähendus? T=0K(kelvinit) Sellisel temperatuuril soojusliikumine lakkaks. (absoluutset 0 tempi pole võimalik saavutada) 8. Mida tähendab gaasiga toimuv protsess? Milliseid protsesse nimetatakse isoprotsessideks? Esita isotermilist, isobaarilist ja isokoorilist protsessi kirjeldavad seadused sõnaliselt, valemitena ja graafiliselt. Isoprotsess- selline gaasiga toimuv protsess, mille käigus üks oleku parameetritest jääb muutumatuks. Protsess- gaasi oleku muutus(gaasiga toimuv protsess) Isotermiline- antud gaasikogusega toimuval isotermilisel protsessil on gaasi rõhu ja
Lähtudes eespool toodust, võetakse nurk =7...120. Lõiketerade ehituse järgi jagunevad käsikäärid sirgeteks käärideks . Neid kasutatakse materjali lõikamiseks mööda sirgjoont või suure raadiusega ringi; kõverateks käärideks - kõverjooneliste lõiketeradega,neid kasutatakse kaarte väljalõikamiseks ja sõrmkäärideks - õhukeste ja kitsaste lõiketeradega, neid kasutatakse aukude ja väikese raadiusega pindade välja lõikamiseks. Metalli võib lõigata ja tükeldada ka gaasiga. Gaaslõikamiseks nimetatakse metallilõikamist lõikekohta juhitava hapnikujoaga, mis paneb metalli põlema. Gaasiga saab lõigata ainult neid metalle, mille sulamistemperatuur on kõrgem kui hapnikus süttimise temperatuur ja mille oksiidid sulavad madalamal temperatuuril kui metall. Lõikekohas tekkivad oksiidid puhutakse ära hapnikujoaga. Niisugusel meetodil saab lõigata madala ja keskmise süsiniku sisaldusega süsinikteraseid
süsteemi poolt välisjõudude ületamiseks tehtava töö A vahega. 9. Millistest füüsikalistest suurustest ja kuidas sõltub gaasi poolt isobaarilisel paisumisel tehtav töö? Süsteemi siseenergia muutus on võrdne süsteemile antava soojushula Q ja süsteemi poolt välisjõudude ületamiseks tehtava töö A vahega. 10.Mis toimub gaasi ruumalaga siis kui gaas teeb tööd? Paisub. 11.Mis toimub gaasi ruumalaga siis kui gaasiga tehakse tööd? Väheneb. 12.Millistel tingimustel gaasi siseenergia kasvab? Temale antakse soojusülekandel soojushulk ja teda surutakse kokku. 13.Millistel tingimustel gaasi siseenergia kahaneb? Ta annab soojusülekandel ära soojushulga ja ta paisub. 14.Millist protsessi nimetatakse adiabaatiliseks? Sellist protsessi, mis toimub isoleeritud süsteemis ja gaasile ei anta ega võeta soojust ning tööd tehakse gaasi siseenergia arvelt. 15
ületamiseks tehtava töö A vahega. 12. Millistest füüsikalistest suurustest ja kuidas sõltub gaasi poolt isobaarilisel paisumisel tehtav töö? Gaasi temperatuur on võrdeline ruumala, seega gaasi temperatuuri suurenemisel (siseenergia suurenemisel) gaas paisub. Paisumisel teeb gaas aga tööd. Gaasile antav soojus jaguneb siseenergia suurenemise T ja töö V vahel. 13. Mis toimub gaasi ruumalaga siis kui gaas teeb tööd? Paisub 14. Mis toimub gaasi ruumalaga siis kui gaasiga tehakse tööd? Väheneb 15. Millistel tingimustel gaasi siseenergia kasvab? Temale antakse soojusülekandel soojushulk ja / või teda surutakse kokku 16. Millistel tingimustel gaasi siseenergia kahaneb? Ta annab soojusülekandel ära soojushulga ja või ta paisub 17. Millist protsessi nimetatakse adiabaatiliseks? Sellist protsessi, mis toimub isoleeritud süsteemis ja gaasile ei anta ega võeta soojust ning tööd tehakse gaasi siseenergia arvelt 18
Temperatuur – füüsikaline suurus, mis on kehas sisalduva soojusenergia peamiseks mõõduks. Ühe molekuli keskmine kineetiline energia on võrdeline keha temperatuuriga. 7. Milline on absoluutse temperatuuri skaala (milleks on ka Kelvini temperatuuriskaala) nullväärtuse tähendus? Absoluutsest nullist hakatakse arvestama nn absoluutset temperatuuri, mida mõõdetakse Kelvini skaalal kelvinites (K). Absoluutne null on 0 K ehk –273 °C Celsiuse skaalal. 273 K on 0°C 8. Mida tähendab gaasiga toimuv protsess? Milliseid protsesse nimetatakse isoprotsessideks? Esita isotermilist, isobaarilist ja isokoorilist protsessi kirjeldavad seadused sõnaliselt, valemitena ja graafiliselt. Protsess – gaasi oleku muutus Isoprotsess – gaasiga toimuv protsess, mille käigus üks oleku parameetritest jääb muutumatuks Isotermiline protsess (T) – selle käigus ei muutu gaasi temperatuur Isobaariline protsess (p) – … ei muutu gaasi rõhk
Neid kasutatakse televisioonivalgustites,valguskopeer- ja projitseerimisseadmetes, autolaternates jm. 2. Kompaktluminofoorlamp (säästupirn) Kompaktne luminofoorlamp (CFL), tuntud ka kui kompaktlamp või säästulamp. Kompaktluminofoorlampe hakati esmakordselt turustama 1980. aastatel ning need on tuntud pika tööea ja suure tõhususe poolest. On kahte tüüpi kompaktlampidest: integreeritud ja integreerimata lampidega. Kompaktlampidest on kaks peamist komponenti: gaasiga täidetud toru (nimetatakse ka sibulaks või põletiks) ja magnetilist või elektroonilist ballasti. Kompaktlampidest toodetakse nii vahelduvvoolule (AC) kui ka alalisvoolule (DC). Kompaktluminofoorlambid kasutavad võrreldes tavaliste hõõglampidega sama valgusvoo tekitamiseks 6580 % vähem energiat. Kompaktluminofoorlampe on saadaval ka koos väliskestaga, mis varjab gaasiga täidetud torusid ja muudab need veelgi sarnasemaks hõõglampidega
keskmist kineetilist energiat. temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga. 7. Milline on absoluutse temperatuuri skaala (milleks on ka Kelvini temperatuuriskaala) nullväärtuse tähendus? Absoluutne nulltemperatuur tähendab, et absoluutselt kõik molekulid seisavad paigal (soojusliikumist 0 K juures ei oleks). 8. Mida tähendab gaasiga toimuv protsess? Milliseid protsesse nimetatakse isoprotsessideks? Esita isotermilist, isobaarilist ja isokoorilist protsessi kirjeldavad seadused sõnaliselt, valemitena ja graafiliselt. Gaasi oleku muutust. Selline gaasiga toimub protsess, mille käigus üks oleku parameetritest jääb.Isotermiline protsess p*V = const P=const/v. Isobaariline V/T=const. Isokooriline p/T=const. Antud gaasikogusega toimuval XXXX protsessil on XX ja XX suhe jääv. 9
1.-Loomaliigid elavad maapinnal,enamik, saavad vabalt liikuda,reageerivad kiiresti ärritusele, toiduks taimed või teised loomad, hapnikku ja eritavad elutegevuse kkäigus süsih. ,kehas paiknevad keerulisema ehitusega organid kui taimedel.,sigivad suguliselt või mitte,moondegaja ilma arenevad 2.-silmade taga paikneb lõpuseid kattev lõpuseklaas,,,,,keha kaitsevad soomused,soomused kasvavad,nahas-limanäärmed,mis kehale limakiht.Tänu sellele kala libe ja voolujooneline saab paremini liikuda.....Liikumisele aitavad uimed,eriti sabauim,tõukab sellega liigub.teised manööverdamiseks ja tasakaaluks.Küljejoone abil saab orienteeruda ja tajub vee liikumist. 3.-keha sisemuses-luustik,luustiku mood. Koljuluud ja selgroog. Siseelundeid kaits. Roided,mis on selglülidel...Närvisüsteem juhib elundte tööd-osad:peaaju ühenduses seljaajumis on selgrookanalis, närvid lihastesse...Meeleelundid võtavad vastu infot,valu ei tunne....Ujupõis-gaasiga,hulka vähend...
Aerodünaamiline tõstejõud: kuna õhk on voolamisel võlvja profiiliga tiiva esiservast tagaserva poole erinevate teepikkuste tõttu sunnitud tiiva ülapinna kohal liikuma kiiremini kui kandepinna all, siis selliste voolamiskiiruste erinevuse tõttu tekib tiiva ülapinna kohal madalam õhurõhk kui tiiva-alusel pinnal. Rõhkude erinevuse tõttu tiiva üla- ja alapinna vahel tekib tõstejõud Aerostaatiline tõstejõud: Õhust väiksema tihedusega gaasiga täidetud ruumile mõjub üleslükkejõud, mis võrdub selle gaasi poolt väljatõrjutud õhu hulgaga. On olemas mitmeid erinevaid lennusõidukeid. Helikopter Helikopter on ühe või mitme mootoriga ja horisontaalse tiivikuga õhusõiduk, mis kasutab tõste- ja veojõutekitamiseks vähemalt üht rõhttasandilähedases asendis pöörlevat tiivikut.. Helikopterid võivad püstloodis õhku tõusta ja maanduda ning lennata aeglaselt või püsida peaaegu liikumatuna õhus
o Kuidas mõjutavad tõmbe- ja tõukejõud gaaside kokkusurumist? Kui gaas on hõre ja molekulide vahekaugused on keskmiselt palju suuremad kui kümme molekuli läbimõõtu, on gaas üsna ´ideaalilähedane´. Tihedama gaasi puhul tuleb arvestada molekulidevahelisi tõmbejõude. Need teevad reaalse gaasi kokkusurumise ideaalse gaasiga võrreldes lihtsamaks, kuna nad teevad osa kokkusurumise tööst ära. Kui aga gaasi tihedus läheb nii suureks, et molekulidevaheline kaugus läheneb molekuli läbimõõdule, muutub kokkusurumine taas raskemaks, sest molekulid on juba tihedalt koos ja üksteise sisse neid suruda ei saa. Seega võib reaalse gaasi kokkusurumine olla ideaalse gaasiga võrreldes nii lihtsam kui ka raskem. See sõltub eelkõige gaasist ja tema tihedusest. o Millal esineb gaasides difusioon?
energiaallikas KIVISÜSIS POSITIIVSED JA NEGATIIVSED KÜLJED · VARUD ÜHTLASELT ÜLE MAAILMA, KA PÕHJARIIKIDES · SUHTELISELT SUUR KÜTTEVÄÄRTUS · VANADES BASSEINIDES VARUD AMMENDUMAS, KVALITEET LANGEMAS. UUED BASSEINID TARBIJAST KAUGEL · MITMEKESINE · TAASTUMATU RESSURSS KASUTUSVÕIMALUS · SUUR KESKKONNAREOSTUS (PÕLETAMINE, KAEVANDAMINE) (ENERGEETIKA, METALLURGIA, · NAFTA JA GAASIGA VÕRRELDES VÄIKSEM KÜTTEVÄÄRTUS KEEMIA-TÖÖSTUS) · LIHTSALT KAEVANDATAV · TRANSPORDITAV, KASUTAMINE EI SÕLTU LEIUKOHAST
vajab lisahoobasid, kreenmise vltimiseks vajab suurendatud jikusega stabilisaatorvardaid. Tstetav abitelg- suurendab auto kandevimet. Abitelge tstetakse/langetatakse elektrohdraulilise vi elektropneumaatilise ajamiga. Teleskoopamort(he/kahetoruline): summutusvime mratud hdroli lbivooluga klapiavadest. 2-torulise korral kompenseeritakse varda poolt sisesilndri laosas hivatud ruumala vlissilindris oleva ruumalaga. 1-torulisel kasutatakse gaasiga tidetud kompensatsiooniruumi, vlissilinder puudub. 1-toruline amort: (+) madalam temp., psivam hdroli viskoossus, puudub vedeliku vahutamine, progreseeruva survekarakteristiku tagamine on lihtsam, vrdse vlislbimdu korral on vimalik kasutada suurema lbimduga kolbi,mille tttu vheneb siserhk. (-) kallis, suurem pikisuunaline ruumitarve, riknemine vlistoru muljumisel. Amordi vnkesummutuse intensiivsus sltub: tmbe- ja surveju suurusest ja suhtest, hdrovedeliku viskoossusest ja vahutusvimest.
muude traditsiooniliste kirurgiliste võtete asemel kasutada liimimist. Eriti huvipakkuv on see siseelundite rebendite, aga ka luumurdude ravil, kuna liimimine kahjustab neid elundeid kõige vähem. Sellised liimid peavad hästi nakkuma elavate kudedega, ei tohi olla mürgised ning peavad organismis pikkamööda imenema, kui nad on oma töö teinud ja vigastus paranenud. Mõned kiiresti kõvenevad liimid küllastatakse rõhu all gaasiga või lisatakse liimi koostisse mõnda gaasitekitajat, mille lagunedes liimi kõvenemise ajal eraldub gaas. Liimikiht saadakse 4 sellisel juhul vahtplastitaoline. Selliseid liime ja kitte kasutatakse põhiliselt ehitusel pragude ja vahede tihendamiseks. 5 KOKKUVÕTE
kõrgetel metallide sulamistemperatuurid. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Temperatuuri mõõtmise seadet nimetatakse termomeetriks. Lihtsaima võimaluse temperatuuri kvantitatiivseks iseloomustamiseks annab mitmesuguste vedeliktermomeetrite kasutamine. Parema temperatuuriskaala annab gaasitermomeeter (põhineb gaasi paisumisel), sest reaalsed gaasid käituvad teatavatel tingimustel sarnaselt ideaalse gaasiga. Sellist absoluutset temperatuuriskaalat, kus vee kolmikpunkti temperatuur on defineeritud võrdseks 273,16 kraadiga, nimetatakse Kelvini skaalaks. Soojusülekandeks nimetatakse energiaülekannet ühelt kehalt teisele, ilma seejuures tööd tegemata. Soojusvahetus esineb erineva temperatuuriga kehade vahel. Soojus liigub alati soojemalt kehalt külmemale.
· VARUD ÜHTLASELT ÜLE · VANADES BASSEINIDES MAAILMA, KA VARUD AMMENDUMAS, PÕHJARIIKIDES KVALITEET LANGEMAS. · SUHTELISELT SUUR UUED BASSEINID KÜTTEVÄÄRTUS TARBIJAST KAUGEL · MITMEKESINE · TAASTUMATU RESSURSS KASUTUSVÕIMALUS · SUUR (ENERGEETIKA, KESKKONNAREOSTUS METALLURGIA, KEEMIA- (PÕLETAMINE, TÖÖSTUS) KAEVANDAMINE) · LIHTSALT KAEVANDATAV · NAFTA JA GAASIGA · TRANSPORDITAV, VÕRRELDES VÄIKSEM KASUTAMINE EI SÕLTU KÜTTEVÄÄRTUS LEIUKOHAST Põlevkivi · Leidub rohkesti Austraalias, Ameerika Ühendriikides, Eestis. · Väike kütteväärtus elektrijamades ei tarvitata (v.a Eesti) Vaade põlevkivimuuseum-kaevanduse peakäigule
Põlemiskambrimaht(Vp.k)- ruum mis jääb kolvi peale kui kolb on Ü.S.S-is. *Ü.S.S- ülemine surnudseis, A.S.S- alumine surnudseis. Töömaht(Vt.m)- ruum, mille kolb vabastab liikudes ühest surnudseisust teise nim. Silindritöömahuks. Üldmaht- põlemiskambrimaht + töömaht = üldmaht (Vp.k+Vt.m=Vü.m) Surveaste- Üldmahu suhe põlemiskambrimahtu.Ottomootoril ca. 10, diislil ca.20. Arvutusvalem: E = Vü.m : Vp.k = Vt.m + Vp.k : Vp.k *Ottomootor- mootor mis töötab kas bensiini või gaasiga, diisel- mootor mis töötab diiselkütusega. Mootori litraaz- kõikide silindrite töömahtude summa liitrites.1L=1000cm3. Arvutusvalem: mootori litraaz = S*L*N, kus S on põhjapindala, N on silindrite arv ja L on kolvikäik. Jõu(põõrde)moment- jõu ja selle rakendusõla korrutis. Võimsus- ajaühikus tehtud töö.Jaguneb: effektiivvõimsus ja indikaatorvõimsus. Indik.v- 100%, ef.v- 70%.Indikaator võimsus silindri sees töötaktil(arvutuslik), effektiivvõimsus mõõdetuna hoorattalt.
Tunnus Saku Õlletehas A.Le Coq Kaubamärk Vichy Classique, Aura Spring, Vichy VivaSport, Aura Plus, Värska, Vichy Juicy Water, Aura Fruit, Vichy Ice Tea. Aura Near Water, Vitamineral. Gaasita Vichy Classique Still Aura Spring gaseerimata vesi. gaseerimata vesi. Gaasiga Vichy Classique Aura Spring kergelt Carbonated gaseeritud gaseeritud vesi. vesi. Maitsestatud Vichy Juicy Water and Mustika-maitseline Apple Juice – gaseerimata Aura Fruit, õunamaitseline jook. gaseerimata. Mineraalvee Saku Õlletehase sortimendis ei leidu Värska, soolaka d ...
Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Henry Kaasik Kuupäev: Zn reageerimine tugevalt lahjendatult HNO3-ga: Zn graanulile lisatakse 0,5M HNO3 ning jäetakse mõneks ajaks seisma. Toimub reaktsioon. 4Zn + 10HNO3 = 4Zn(NO3)2 + NH4NO3 + 3H2O Siis eraldatakse lahus Zn graanulist. Lahusele lisatakse KOH lahust (4M, 6M) ning kuumutatakse gaasipõleti kohal. Eraldub gaasi, mis muudab märja universaalindikaatorpaberi sinakaks, mis tähendab, et tegemist on gaasiga, mis muutub veekeskkonna aluseliseks. NH3 + H2O = NH4+ + OH- Õhuhapniku mõju raua korrosioonile: Eelnevalt liivapaberiga puhastatud rauaplaadile viiakse umbes 1cm läbimõõduga lahuse tilk (3% Na2SO4, 0,1% K3[Fe(CN)6 ja 0,1% fenoolftaleiin). Õhuhapniku juurdepääsul toimub tilga ääreosades O2 redutseerumine ja tilga keskel raua oksüdeerumine: Katoodprotsess: O2 + 2H2O + 4e- = 4OH- Anoodprotsess: Fe = Fe2+ + 2e-
Olenevalt soojuse ülekandeviisist materjalile võib eristada konvektiiv- ja kontaktkuivatamist. Konvektiivkuivatamisel on materjal vahetus kontaktis kuuma kuivatusagensiga (gaasiga, milleks on õhk või suitsugaas), mis annab materjalile otseselt soojust, materjalist aurustunud niiskus eraldatakse koos kuivatusagensiga. Konvektiivne kuivatamine toimub tavaliselt atmosfäärirõhul. Kui materjal ei tohi pikemat aega olla kontaktis kuuma gaasiga, kasutatakse kontaktkuivatust. Kontaktkuivatusel antakse soojus materjalile läbi küttepinna, mis eraldab kuivatatavat materjali soojuskandjast või soojusallikast. Protsessi efektiivsuse määrab siin suuresti kuivatatava materjali hea kontakt küttepinnaga. Seejuures rakendatakse sageli ka vaakumit, et alandada aurustumistemperatuuri. (Riina Soidla, 2004) Sublimeerimisel ei toimu vee vedelat liikumist toote välispinnale, liigub vaid veeaur.
mitmete objektide temperatuure: näiteks õhu temperatuuri, maapinna temperatuuri, lume temperatuuri. Niinimetatud vaikiva kokkuleppe kohaselt meteoroloogias, kui on jutt temperatuurist ilma midagi täpsustamata mõistetakse "temperatuur" all õhu temperatuuri. Temperatuuri mõõtmine: Temperatuuri mõõdetakse termomeetriga. Parema temperatuuriskaala annabgaasitermomeeter (põhineb gaasi paisumisel), sest reaalsed gaasid käituvad teatavatel tingimustel sarnaselt perfektse gaasiga. Üks lihtsamaid teid absoluutse temperatuuriskaala defineerimiseks on soojusjõumasina kasuteguri kaudu. Sellisel viisil defineeritud absoluutne temperatuur osutub võrdseks gaasitermomeetri temperatuuriga. Erinevalt teistest temperatuuriskaaladest langeb absoluutse temperatuuriskaala nullpunktkokku selle temperatuuriga, kus aine sisemuses igasugune soojusliikumine lakkab (on 273,15 °C). 3 Temperatuuri mõõtmise algus:
Trass peaks koosnema kahest juhtmest kogupikkusega 1220 km. Maagaasivarud, millega torujuhe täita kavatsetakse paiknevad Jamali poolsaarel, Tjumeni piirkonnas, Ob-Tazi lahes ja Stokmani gaasiväljal. Rootsi majandusvööndis Gotlandi lähedal on kavas rajada kompressorjaam. Gaasijuhtme kasutuskestuseks on kavandatud 50 aastat. GAASIJUHTME KASULIKKUS Majanduslikult on kõnealuse gaasijuhtme rajamine kasulik nii Venemaale kui ka Lääne- Euroopa riikidele, keda Venemaa gaasiga varustama hakkab. Projekti vastu on huvi tundnud ka prantslaste ettevõte Gaz de France. Nord Stream ei hakka gaasiga varustama mitte ainult Saksamaad, vaid ka paljusid teisi riike, näiteks Taanit, Tsehhit, Hollandit, Belgiat, Suurbritanniat ja Prantsusmaad. Sõlmitud on pikaajalised lepingud. Gaasijuhtmeid on vaja Euroopa Liidul ka selleks, et täita oma energiajulgeoleku- ja keskkonnakaitse- 3 alaseid eesmärke. Nord Streami ehitamiseks on valitud turvaline ja keskkonna-aspektist
Õhk on gaaside segu, mis koosneb N 2 (78%), O2 (21%), Ar, H2O, CO2 jt. (1%). Hapniku saadakse tööstuses põhiliselt vedela õhu fraktsioneerival destilleerimisel, nii tööstuses kui ka laboris vee elektrolüüsil ja laboris hapniku sisaldavate ainete lagundamisel. Hapniku tõestatakse hõõguva pirru viimisega uuritava gaasiga täidetud anumasse. Kuna hapnikus põlevad ained märgatavalt paremini, kui õhus, süttib pird hapniku puhul heleda leegiga põlema. Oksüdeerija on aine, mille osakesed liidavad elektrone. Oksüdeerumine on elektronide loovutamine. Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist ja millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3).Oksüdatsiooniaste on elemendi aatomite laeng ühendis, eeldusel, et ühend on iooniline ja ta näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis
Heljumisel on Fr ja Fü võrdsed. Keha tihedus on pk ja vedeliku tihedus pv. Kehale mõjuv raskusjõud avaldub F=mg, keha mass m=pV. Kehale mõjuv raskusjõud siis: Fr=pkgV, üleslükkejõud valemiga: Fü=pvgV, kuna raskusjõud ja üleslükkejõud on võrdsed, siis pkgV=pvgV Omadused: · Keha heljub kui keha tihedus võrdub vedeliku tihedusega (ka gaasi korral) · Keha heljub vedelikus või gaasis, kui keha tihedus on vedeliku või gaasiga võrdne (kui keha tihedus on suurem, siis on raskusjõud üleslükkejõust suurem, ja keha vajub põhja) · Keha upub vedelikus või gaasis, kui keha tihedus on suurem vedelikuv õi gaasi tihedusest · Keha ujub vedelikus, kui keha tihedus on vedeliku tihedusest väiksem KEHA UJUMISEL KEHTIB SEADUSPÄRASUS: MIDA SUUREM ON VEDELIKU TIHEDUS VÕRRELDES KEHA TIHEDUSEGA, SEDA VÄIKSEM OSA UJUVAST KEHAST ASUB VEDELIKUS
koguaeg külm. Ning see oli kõik sakslaste toores nali!" 2. Sõja olukord õpetab halastama. 1) ,,Bürgermeister avaldas kahetsust ja kaastunnet, et nii väikesed, väetid kui ka vanad jõuetud oma päriskodud maha pidid jätma ning siingi pole võimalust neile täit külalislahkust osutada, sest oma maa sõjapõgenikke on liiga palju." 3. Sõjast saab kasu? 1) ,,Sõjakäskude ja instruktsioonide järgi peeti humaanset sõda, kus puudusid mõisted, nagu mahalaskmine, poomine, gaasiga, surmamine. Olid teised väljendid: eriline kohtlemine, küsimuse lõplik lahendamine ja ka ümberasutamine." 2) ,,Sul ei ole närve, südant, haletsust sa oled tehtud saksa rauast. Pärast sõda saad sa uue hinge, puhta südame oma laste jaoks, oma naise jaoks. Suur-Saksamaa jaoks." 3) ,,...küla poiss Hermann Tahu oli sel päeval juba maha lastud. Tema jaoks ei saa kunagi midagi teha, ainult surnud saavad ikka ja kogu aeg midagi teha: surnud panevad elavaid mõtlema elu üle."
Neid on mitmeid liike, on nii axial-, tsentrifuug-, kruvipumpasi kui ka teisi. Kõikidel on üks ja sama sarnasus. Nad pumpavad õhku, läbi ventiili, mahutisse. Õhk ei pea alati olema 21% hapniku ning 78% lämmastiku. Võib olla ka puhas heelium või muud sorti gaas. Peab olema teadlik sellest, et gaasid erinevad, näiteks heelium on kergem kui õhk ning xenon on raskem. Seega kui pumbata 10l õhku mahutisse siis on mahuti rõhk suurem kui heeliumiga täidetuna ning väiksem kui xenon gaasiga täidetud mahuti. Sellega kaasneb aga oht. Juhul kui rõhk mahutis ületab sellele määratud piiri siis mahuti võib igahetk rõhule järele anda. Et rõhku mõõta on leiutatud ese nimega manomeeter. See näitab kui suur on rõhk möödetavas mahutis. Kokkuvõtteks võib öelda, et suruõhk on õhurõhk mahutis mis on suurem välisest rõhust ning seda toodetakse mahuti, ventiili ning pumba abil.
allkirjastamist võib ruumi siseneda. Külmapõletuse oht Külmetushaavade oht veeldatud gaaside veol on suhteliselt suur eriti nende gaaside puhul, mida veetakse survestmata tankides madalatel temperatuuridel. LNG leviku piiramiseks rajatakse LNG-mahutite ümber vallitusala või mõni muu sarnane konstruktsioon. Vältimaks lülmetushaavu, ei tohi paljaste kätega puudutada neid lastimis-lossimisseademete osi, mis puutuvad kooku veeldatud gaasiga ja tuleb LNG-seadmeid käitaval personalil kanda kaitseriietust ning kasutada kaitsevahendeid. Keemilise põletuse oht Ammoonium, eteen-ja propeenoksiid ning kloorin on sööbiva mõjuga ja nahale sattumisel tekitavad keemilisi põletushaavu. Vältiselt sarnanevad keemilised põletushaavad harilike põletushaavadega, kuid nende puhul tungib vedelik läbi naha ja võib põjustada organismi mürgistuse.
2. Mis katab kala keha? Miks on selline kehakate kalale vajalik? Soomused ja lima kiht, saab kiiremini liikuda. 3. Nimeta kala liikumiselundid. Uimed. 4. Nimeta kala hingamiselundid. Lõpused. 5. Kalade välis- ja siseehitus. Lõpusekaas- lõpuseid kattev õhuke luuplaadike Uimed- liikumiseks, mille abil ta saab säilitada ja muuta keha asendit (rinnauim, kõhuuim, pärakuuim, sabauim, seljauimed) Küljejoon- meeleelund, mis on tundlik vee liikumisele Ujupõis- gaasiga täidetud põietaoline organ kala kehas, mis aitab tal vajalikkus sügavuses püsida. Lõpused- kala hingamiselundid Seedeelundid- toit tuleb söögitoru kaudu makku, toidu seedimine jätkub maksas ja kõhunäärmes, lõhustunud toiduained imenduvad läbi soole seina verre, tahked jääkained väljuvad päraku kaudu. 6. Võrdle lõhe ja ahvena sigimist. 1.erinevus- lõhel on kuderänne, ahvenal see puudub. 3
Hapnikku sisaldavate ainete lagundamine. b) Tööstuses saadakse hapnikku põhiliselt õhust vedela õhu fraktsioneerival destilleerimisel, kasutades ära hapniku ja lämmastiku keemistemperatuuride erinevust. Eriti puhast hapnikku saadakse vee elektrolüüsil; Õhu fraktsioneeriv destillatsioon. Hapniku tõestamise võimalus Puhtas hapnikus põlevad ained märgatavalt paremini kui õhus. Hapniku kindlakstegemiseks viiakse hõõguv pird uuritava gaasiga täidetud anumasse. Hapnikus süttib pird heleda leegiga põlema; Hõõguv pird süttib hapnikus. Põlemisel ained oksüdeerivad. Hapnik käitub põlemisreaktsioonides oksüdeerijana. Elemendi aatomite tinglikku laengut ühendis nim elemendi oksüdatsiooniastmeks. Oa näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. M=P*V; P=M/V; V=M/P
valatakse 3 cm3 vesinikperoksiidi H2O2. Seejärel puistatakse ülemise mahuti kaudu seadmesse väikene kogus katalüsaatorit mangaan(IV)oksiidi MnO2, misjärel ava kohe kummikorgiga suletakse. Eralduvat hapnikku kogutakse kaaslase abiga läbi vee (st eelnevalt veega täidetud katseklaasi, mis on asetatud kõrge servaga klaasalusele). Gaas surub katseklaasist vee välja. 2. Hapniku kindlakstegemine Hapniku kindlakstegemiseks viiakse hõõguv pird uuritava gaasiga täidetud anumasse. Hapnikus süttib pird heleda leegiga põlema. 3. Hapniku omadused 3.1. Keemilised omadused Reageerib peaaegu kõikide lihtainetega (va väärisgaasid, mõned väärismetallid ja halogeenid), paljude anorgaaniliste ja orgaaniliste ainetega Soodustab põlemist Hapnik ise on oksüdeerija, aga redutseerub 3.2. Füüsikalised omadused Lõhnatu Värvuseta Maitseta Õhust raskem gaas Vees lahustub vähe 4
I MAAILMASÕJA UUED RELVAD Käsirelvad Üks I maailmasõja kuulsamaid käsirelvasid on kindlasti sakslaste Luber (Parabellum). Luber oli ilusa disainiga, vastupidav ja täpne. Tänapäeval on Luber kollektsionääride seas väga nõutud ning on olnud müügis 15 000€ hinnasildiga. Kuulipildujad Kuulipildujad võeti esimest korda kasutusele I maailmasõjas. Need relvad olid väga tõhusad tapmaks vastase jalaväge. Ühe kuulipilduja juures oli 4-6 meest, täites eri ameteid. Algelise ehituse tõttu olid need sõja algul üpris eba- usaldusväärsed. Brittide Vicker kuulipilduja Mürgigaasid - sinepigaas Sakslased olid esimesed, kes mürgigaase kasutasid. Kõige efektiivsemat gaasi kutsuti sinepigaasiks. Sinepigaasi lasti mürskudega ja kuna see oli raskem kui õhk, siis püsis gaas maadligi mitmeid päevi või isegi nädalaid, sõltuvalt ilmastikuolud...
DAF Parkla Käisime reede veaauto firmas DAF. Kus esimesena silma hakkas suur parkla ja korralik töökoda. Parklas seisid veokad, sõiduautod, ja treilerid. Treilereid oli mitmeid näiteks autode vedamiseks kuhu mahtus umbes 6-9 sõiduautot. Oli ka teisi treilereid näiteks üks suur, mis oli mõeldud suurte ja raskete veoste vedamiseks seda sai muuta pikemaks ja lühemaks sellel oli 8 silda ja selle maksumus on umbes 6 miljonit. Parklas ol ka tavalis kast haagiseid ja ka paak haagiseid aga neis eriti ei räägitud. Pesula Pesulas oli tööl naiste rahvas, kes kandis veokile peale pesu ainet, sest pesemine oli automaatne. Ühe auto pesemiseks kulub 2 kanti vett ning autod kuivavad ise, sest kuivatamine on liiga kallis. Äravoolu peab puhastama iga 10 päeva tagant, sest Eesti teed on mustad ja äravoolu koguneb kõik mustus, mis on 4 kantmeetrit. Vett läheb väga palju aga ka sellele on mõeldud ja on tehtud...
Agregaatolek JUHENDAJA: AIN TOOM ÕPILANE: JANNO MARIPUU Sisukord Agregaatolek Olekutevahelised erinevused Oleku muutus Mitu olekut kõrvuti Agregaatolek Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Eri agregaatolekuga ained erinevad oma osakeste vaheliste seoste tüübi ning nendevaheliste ruumiliste ja ajaliste suhete poolest. Agregaatoleku mõiste abil kirjeldatakse aine võimalikke olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt. Aine põhiolekud on tahke, vedel, gaasiline ja plasmaolek (mõnikord tuuakse eraldi välja Bose-Einsteini kondensaat). Näiteks vett (H2O) nimetatakse tahkes olekus jääks, vedelas olekus veeks ja gaasilises olekus veeauruks. Olekutevahelised erinevused Tahke oleku korral sooritavad aine molekulid ja aatomid vaid väikesi võnku...
Mitte Moskva (Relly hav no fcking idea da fuq this is) Süda Ukraina 07.12.1941 – Jaapan USA USA mereväebaaside hõivamine Hawaii saarestikul Pearl Harboris Jaapan kuulutas sõja USALE Atlandi Harta 1941 Sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted 1942 Wannsseo (or wanna-see-u :3) konverents Programm juutide hävitamiseks 5129 mln Euroopa juuti tapeti gaasiga Auschuitris-asdjdfafhcbjkdshb 1942-1945 Murrang II MSs Põhjused: talvekülmad; sakslastel puudus talvevarustus; naftapuudus; USA sõtta sekkumine.
k k = 0.998 =99,8 % 100 Kütuse kulu katlas maksimaalse koormuse juures Qküte Qk.a Qk.a = 0.44 hküte Qk.a 3 k B B = 0.012 B = 12.09 Qk GAASI KULU Maksimaalne aastane gaasi vajadus ülesandes toodud gaasiga 7 Qk = 3.647 10 Qk = 10.13 3 3 5 QSUM = 7.714 10 k = 0.998 QSUM 4 3 Gaasmax.ül k Gaasmax.ül = 7.6 10 Qk Maksimaalne aastane gaasi vajadus Eesti Gaasi gaasiga
7) Veaarvutused esimese tulemuse puhul: Katse süstemaatiline viga: Katse suhteline süstemaatiline viga: Veaarvutused teise tulemuse puhul: Katse süstemaatiline viga: Katse suhteline süstemaatiline viga: Kokkuvõte Laboratooriumis on võimalik gaaside mahu ja molaarmassi leidmine. Samuti saab uurida gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahelisi seoseid. Katsel tekkinud vead on alla 10%, järelikult tulemused on arvestatavad. Katse vigade vähendamiseks peaks laboris gaasiga täpsemalt ringi käima. Sellega tekib raskusi, kuna gaasid ei ole enamuselt nähtavad.
Leppe kohaselt oleks pidanud Ukraina poolsed gaasinäppamised Euroopale kinni maksma Venemaa. Gaasirõhu alandamisest tingituna kannatas gaasipuuduse käes kümmekond Euroopa riiki. Ukraina siiski ei tunnistanud gaasivargust omaks. Euroopa Liit hoiatas, et Venemaa ei saa teha Euroopast pantvangi hinnaläbirääkimistel Ukrainaga. 4. jaanuaril jõustunud lepingu järgi nõustus Ukraina maksma Venemaale 230 dollarit tuhande kuupmeetri gaasi kohta. Koos Turkmenistanist tuleva gaasiga kujunes selle keskmine hind Ukraina jaoks 95 dollarit tuhande kuupmeetri kohta.Järgnevatel aastatel gaasi hind aina tõusis. 2009. aasta alguses vähendas Gazprom taas torustikus rõhku ja päev hiljem süüdistas Ukrainat gaasi varastamises. Vene-Ukraina gaasitüli tõttu on gaasivarustus häiritud 18 Euroopa riigis.
Tihedus normaaltingimustel on 0,86 g/cm3. Kaaliumi sulamistemperatuur on 63 °C ja keemistemperatuur 759 °C. Oksudatsiooni aste ühendites on 1. Kaaliumi reaktsioon veega. 3 Levinumad ühendid Kaaliumil on väga suur reageerimis võime: ta oksüdeerub õhus kiiresti kaaliumhüperoksiidiks KO2 (seetõttu säilitatakse teda petrooleumis, mineraalõlis või inertse gaasiga täidetud klaasampullis), reageerib energiliselt vee (tekib kaalium-hüdrooksiid KOH ja vesinik) ning hapetega. Flooris kaalium süttib ja vedelas broomis plahvatab. Kaalium kuulub ka mõndadesse kaskiksooladesse nt: AlK(SO4)2*12H2O Põhilised mineraalid on KCl, KCl* MgCl2* 6H2O Kaaliumi ühend sülviin. Elemendi kasutusalad ja toime inimkehas Elemendi ühendite kasutusalad: väetised, klaas, läätsed, tuletikud, püssirohi, hapnikumaskid,
radioaktiivseid või mitteradioaktiivseid aineid ning eraldades samas ioniseerivat kiirgust. Radoon Kiirguskaitse seisukohalt on ioniseeriv kiirgus selline kiirgus, mis on võimeline tekitama bioloogilises koes ioonpaare. Radoon on lõhnatu, värvitu inertne gaas. Radooni radioaktiivsel lagunemisel tekkivad alfa-kiirgus ja radooni tütarproduktid. Sageli kasutatakse mõistet radoon tähenduses radoon pluss radooni tütarproduktid. Radoon Kuna tegemist on gaasiga, siis on kiirguse peamiseks märklauaks hingamisteed ja kopsud. Välisõhus on radooni kontsentratsioon tavaliselt väike ega kujuta endast ohtu inimese tervisele. Hoopis teine on olukord hoonetes. Meie kliimas, kus maja peab pidama tuult ja sooja, võib hoonealusest pinnasest ruumide siseõhku tunginud radooni tase hoonetes olla sadu ja tuhandeid kordi kõrgem kui välisõhus. Radoon 1999.aastal koostatud Eesti Keskkonnatervise Riikliku Tegevusplaani
Elektritraumade põhjused · elektriohutusnõuetest mittekinnipidamine lohakus, madal ohuteadlikkus, liigne julgus · mittekorras elektriseade või -tööriist lisaks esimeses punktis nimetatutele kontrolli puudumine · kaitsevööndi nõuete mittetäitmine eelkõige omavolilised tööd valdaja loata · muu metallivargused, omavolilised tööd alajaamades või õhuliinidel Tööõnnetused · Aastas keskmiselt tööõnnetusi mis on seotud elektrienergia ja gaasiga on umbes 350, mis on kõvasti alla Eesti keskmise (u. 900) (100000 töötaja kohta) · Aastast 2005- 2017 on selles valdkonnas tööõnnetusi mis on lõppenud surmaga 4 Elekter · Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav. · Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool, kuna alalisvool põhjustab järsu tõuke, mis paiskab inimese vooluallikast eemale ning säästab seeläbi edasisest kahjustusest. Vahelduvvool tekitab aga tugeva krambi ehk tetaania, mistõttu
tuhanded laskurid tagala poole, kõrist kramplikult kinni hoides, köhides, vaarudes ja näost siniseks muutudes. Tunni ajaga oli rinne maha jäetud ja Ypres'i kaitsesse tekkinud rohkem kui seitsme kilomeetri laiune auk. Osa gaasist jõudis kanadalaste positsioonideni, kuid nende kaitse jäi püsima ja varsti leiti ka abiväed, kes tõkestasid Saksa jalaväelaste edasiliikumise. Järgmisel päeval otsisid liitlased palavikuliselt vastumeetmeid. Üsna ruttu selgus, millise gaasiga on tegu ning kuna kloor lahustub vees, tehti ettepanek siduda suu ette kaitseks märg riidetükk. Uue gaasirünnaku kanadalaste vastu korraldasid sakslased paari päeva pärast, kuid seekord olid tagajärjed vähem dramaatilised kui esimesel korral ja käepärastoli rohkem abivägesid. Järgnevatel päevadel üritasid nii prantslased kui inglased korraldada vasturünnakuid. 1. mail toimus veel üks gaasirünnak küngaste juures, mis
Otsesene: voltmeeter. Mida nimetatakse elektriseadme nimivimsuseks? Seadme nimivimsus on maksimaalne vimsus, mida seade vib arendada pikaajalise ttamise jooksul. Kuidas mdetakse voolu td elektrienergia arvestiga? Arvesti paigaldatakse trepikotta vi korterisse. Arvesti eeskljel on aken kust on nha ks vi kaks numbrite rida ning alumiiniumkettake, mis prleb siis kui mni elektritarviti ttab. Mida rohkem energiat lheb seda kiiremini ketas kib. Milline on hglambi ehitus? Hglambi klaaskolb on tidetud gaasiga. Klaaskolvi otsas on metallist sokkel. Kolvi sees on klaasist tugi, milles on tugitraadid hgniidi hoidmiseks. Miks on hglamp valmistatud volframist? See aine talub krget temperatuuri. Nimeta kolm hglambi ja halogeenlambi erinevust. Kasutatakse teistes valdkondades, temperatuur vib tusta kuni 500 kraadini, halogeen kiirgab kahjulikku ultraviolettkiirgust. Kui suurele pingele on arvestatud erinevad hglambid? Ruumide valgustamiseks: 220V, autode lambid: 12V, taskulamp: 2,5V, 3,5V
Läti ekspordib ka gaasi , selle teeb eriliseks 2,5 miljardi kuupmeetri suurune maagaasihoidla Inukalnsis. See hoidla on väga tähtis Balti riikide ja ka Loode- Venemaa maagaasivarustuses: sisuliselt varustab see hoidla talvisel ajal kogu piirkonda. Suvel, kui maagaasi tarbitakse vähem, pumbatakse hoidla maagaasi täis ning talvisel ajal tarbitakse seda maagaasi kogu piirkonnas. See on ka üks põhjustest, miks Venemaa-poolne Baltimaade gaasiga varustamine on olnud üsna stabiilne: ka Venemaa maagaasitarbijad sõltuvad suuresti Inukalnsi hoidlatest. 3. Elektrit toodetakse hüdroelektrijaamas Daugava jõe peal , see ongi põhiline energiaallikas 4. Energiatoodang ühe inimese kohta on 2,835.85 kWh ühe inimese kohta 5. Läti on hakanud uurima võimalusi ise rohkem elektrit toota, huvi tuntakse esmalt kivisöel töötava elektrijaama ehitamise võimaluste vastu. Sellele plaanile on aga
SISUKORD PNEUMAATILISED JA ELEKTRILISED TÖÖRIISTAD Elektrilised tööriistad Pneumaatilised tööriistad PIDURIVOOLIKUTE VAHETAMINE TÖÖVAHENDID KASUTATUD ALLIKAD 1 PNEUMAATILISED JA ELEKTRILISED TÖÖRIISTAD Elektrilised tööriistad Elektrilisteks tööriistadeks nimetatakse tööriistu, mille elektriallikana kasutatakse elektrimootorit. Elektrilised tööriistad on kerged, mugavad ja kiirendavad oluliselt tööd, mistõttu kasutatakse neid tihti. Elektrilised tööriistad ei talu ülekoormuseid ja niiskust ning nende kasutamisel tuleb hoolikalt järgida ohutusnõudeid. Mõningatel töödel on elektrilised tööriistad asendamatud. Põhilised elektrilised käsitööriistad: Nurklihvijat ehk ketaslõikurit kasutatakse lihvimiseks ja metalli lõikamiseks. Elektritrelli kasutatakse aukude puurimiseks. Elektrilised plekikäärid lihtsustavad pleki lõikamist. Taldli...
keema. rõhu väärtus oleneb vedelikust ja selle temp-st. temp tõustes küllastunud auru rõhk suureneb, samuti suureneb kül auru tihedus,vedelik mille aur kinnises ruumis selle vedeliku kohal on, aga käitub vastupidiselt, paisumise tõttu väheneb vedeliku tihedus, mingil kindlal vedelikule omasel t´-l saavad need tihedused võrdseteks, sellest hetkest kaob vedeliku ja auru vaheline piirpind, nüüd on tegu gaasiga. kui vedelik liigub kiiresti, võib rõhk mingis süsteemiosas langeda alla küllastunud auru rõhu ja kuigi vedelik pole kuum hakkab ta keema. Juhul kui suurendada küllastunud auru tihedust, siis kasvab kül auru rõhk. Kriitiline temp- emperatuuri pideval tõstmisel väheneb pidevalt vedeliku ja selle kohal oleva küllastunud auru erinevus mingil kindlal, sellele ainele omasel temp, vahel see kaob hoopis.
Keedukatlad Aleksander V. Artur S. KK10 Keedukatel on pliidi kõrval suurköögi enim kasutatud seade. Keedukatlaid valmistatakse roostevabast terasest. Katelde standardmahud on 40300 liitrit. Ehitus ja tööpõhimõte Katlad on elektri, auru või gaasiga töötavad. Auruga köetavaid katlaid kasutatakse ennekõike haiglates. Kütmisviisist sõltumata toimub kõikide katelde kuumenemine auru mõjul. Katla alaosas on aurumoodustaja, milles vesi aurustatakse. Erinevaid kihte on uuematel kateldel kolm. Välimine kiht, mille all võib olla õhuruum või isolatsioon, hoiab katla välispinna temperatuuri madalana. Kahe sisemise kihi vahele tõuseb aur, mis kuumutab katla sisu. Võimsust
Neid on kirjeldatud umbes 7000 liiki. Keelikloomade järel on okasnahksed liigirikkuse poolest teine rühm teissuuseid. Okasnahkseile on ainuomane tsöloomist tekkinud hiljuse- ehk ambulakraalsüsteem, mis talitleb ühtaegu nii ringe- kui hingamiselundina. (1,2) Joonis 2. 3) Nautiloidid on primitiivsed, välise mitmekambrilise kojaga peajalgsed. Koda oli kas lamespiraalselt keerdunud või sirge, kambrid olid üksteisest vaheseintega eraldatud ja gaasiga täidetud. Gaasi rõhku sai muuta kambreid ühendava sifooniga. Kõige välimises elukambris elas loom ise. Vanimad nautiloidide kivistised on leitud Kambriumikivimitest. (1,2) Joonis 3. (kirju lubjakivi kirju paas) Geoloogia muuseum joonis 1. http://www.looduskalender.ee/klint/est/6.html - joonis 3. http://geokogud.info joonis 2. Geoloogia muuseum 1 http://geokogud.info 2
ISALATSIOONIMATERJALID Soojus lahkub hoonest: Ventilatsiooniga ( nii avatud akende, uste kui ka ventilatsioonisüsteemi kaudu) Piirete kaudu (seinad, laed, katused, põrandad, suletud aknad ja uksed) Juhuslikult (pragude, ebatiheduste jms kaudu) Soojakadusid saab vältida konstruktsioonide soojustamise ja pragude tihendamisega. Soojaisolatsioonmaterjalideks nimetatakse poorseid (60%) materjale, mille tihedus on väiksem kui ja00kg/mm3 ja mille soojaerijuhtivustegur ole suurem kui 0,18 W/mK. Neid kasutatakse soojase ja külma läbitungivuse vähendamiseks ja hoone soojuskadude vältimiseks. Materjali soojaisolatsiooniomadused on seda paremad: - Mida poorsem ta on - Mida rohkem on kinniseid väikesi poore - Mida vähem õhk temas liigub - Mida väiksem on tema poore ümbritsev materjalid kelme paksus Soojaisolatsiooniomadusi mõjutavaid faktoreid: - Puu korral on soojusjuhtivus risti kiudu 2x väiksem kui piki ...
säilinud), muid kambreid täitis gaas. Koja pealispind oli sile või ornamenteeritud. Läbimõõt on 1 cm kuni 2 m. Nautiloidid (Nautiloidea) on väikesed primitiivsed, välise mitmekambrilise kojaga peajalgsed. Neist teatakse suhteliselt vähe. Nad on tänapäevaste kalmaaride ja kaheksajalgade väljasurnud sugulased. Nad elasid troopilistes vetes paarisaja meetri sügavusel. Koda oli kas lamespiraalselt keerdunud või sirge, kambrid olid üksteisest vaheseintega eraldatud ja gaasiga täidetud. Gaasi rõhku sai muuta kambreid ühendava sifooniga. Kõige välimises elukambris elas loom ise. Vanimad nautiloidide kivistised on leitud Kambriumi kivimitest. Kambrium oli Paleosoikumi vanim ajastu; algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 495 miljonit aastat tagasi. Mõningate uurijate arvates võisid need kõrgelt arenenud närvisüsteemi ja rohkearvuliste haarmetega olendid olla ühed tolle aja suurimad röövloomad
Ideaalne gaas on hõre, osakeste vahel mõju praktiliselt puudub. Ideaalse gaasi olekuvõrrand Olekuparameetrid on: p [1Pa] V [1kuupmeeter] T [1K] pV=m/M*R*T Reaalsed gaasid Reaalne gaas on laiemas tähenduses reaalselt eksisteeriv gaas. Kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist. Reaalsed gaasid ei ole punktmassid. Reaalses gaasis on tõmbejõud. Tõmbejõud teevad reaalse gaasi kokkusurumise ideaalse gaasiga võrreldes lihtsamaks, kuna nad teevad osa kokkusurumise tööst ära. Reaalne gaas erineb ideaalsest gaasist selle poolest, et: 1) tuleb arvestada molekulide ruumala ja 2) tuleb arvestada molekulidevahelist vastastikmõju. Reaalse gaasi temperatuuri küllaldasel alandamisel muutub gaas vedelikuksgaas veeldub. Kui gaasi temperatuur on madalam nn. kriitilisest temperatuurist, saab reaalset gaasi veeldada ka rõhu suurendamise teel, ilma, et enam oleks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
