ülekandearvuks u=1/2 1 sisendikiirus 2 - väljundikiirus u asemel võib olla ka I Ülekandemehhanism On lülide tehissüsteem, mille ülesandeks on ettenähtud liikumisega sisendilüli liikumise teisendamine süsteemi väljundilüli soovitud liikumiseks. Mehhanismid konstruktsiooni järgi · Varbmehhanismid · Hammasmehhanismid · Hõõrdmehhanismid · Kiilmehhanismid · Kruvimehhanismid · Nukkmehhanismid · Painduvate lülidega mehhanismid Väntmehhanism Väntmehhanism koosneb vändast, kepsust, liugurist ja kinnislülist ehk juhikust. Neljast kinemaatilisest paarist üks on translatsioonipaar ning ülejäänud on ratsatsioonipaarid. Vedavaks võib olla nii vänt kui ka liugur Kui vedavaks on ühtlase kiirusega pöörlev vänt siis liuguri keskmine kiirus noo sinna kui tagasikäigul on samasuur ning käigu pikkus S=2r Nukkmehhanismid
4.7. Koonusülekannete geomeetria 4.7.1. Koonusevolventhambumise elemendid 4.7.2. Koonusrattad. Koonusülekanded. Silinderekvivalentülekanded 4.7.3. Koonusrataste hammaste lõikamine 4.8. Tiguülekanded 4.8.1. Üldist 4.8.2. Silindertigude tüübid 4.8.3. Tiguratas. Tiguhambumine 4.8.4. Tiguülekande kasutegur 5. ptk. NUKKMEHHANISMID 5.1. Üldist 5.2. Nukkmehhanismi geomeetria, kinemaatika. Mehhanismis mõjuvad jõud 5.3. Nukkmehhanismide põhimõõtmete arvutus 5.4. Nuki profileerimine 4 SISSEJUHATUS Käesoleva loengukonspekti koostamisel on ulatuslikult kasutatud prof. Heino Lepiksoni kirjutatud peatükke õpikutest ja käsiraamatutest.
- pöörlev liikumine pöörlevaks liikumiseks: - reduktorid sisend väljund , - multiplikaatorid sisend väljund , - sidurid sisend väljund . - pöörlev liikumine translatoorseks liikumiseks, - translatoorne liikumine pöörlevaks liikumiseks, - translatoorne liikumine translatoorseks liikumiseks. Mehhanismide põhitüübid: - varbmehhanismid, - nukkmehhanismid, - hammasmehhanismid (hammas- ja tiguülekanded, planetaar- ja diferentsiaalmehhanismid, laineülekanded), 98 - hõõrdmehhanismid, - kiilmehhanismid, - kruvimehhanismid, - painduva lüliga mehhanismid (rihm- kett- ja trossülekanded). Mehhanismid koosnevad omavahel liikuvalt ühendatud lülidest.
1.Üldotstarbelised konstruktsioonelemendid - tuua üldotstarbeliste masinadetailide ja -elementide süstematiseeritud loetelu (klassifikatsioon). Liitedetailid: lahtivõetavad ja kinnisliited nt. keermes-, liist-, neet-, keevis-.liim- jt liited) Tugi- ja kandedetailid teljed, võllid, laagerdused,juhikud, korpused nt. raamid,kronsteinid,toed. Ühendus- ja ülekandedetailid: sidurid, hõõrdülekanded, hammasülekanded, muud (nt. rihm-, kett-, kruviülekanne ja nukkmehhanismid). Elastsed detailid (peamiselt vedrud) Talitluselemendid (ajamid, reduktorid, pidurid, amortisaatorid jt). 2.Liite määratlus, liidete klassifikatsioone (tuua näiteid iga liiteliigi kohta - nimetus ja eskiis). Liide on masina või aparaadiosade, üldjuhul mis tahes konstruktsiooniosade suhtelist liikumist mittevõimaldav ühendus (erandiks on neljakandilise vardaga ühendatud neljakandilise avaga klots ehk liugur,kus säilib teljesihiline liikumine).
abrasiivkulumine, pindväsimus ning tribokeemiline reaktsioon. Seega hõõrdekulumise tagajärjel muutuvad pidevalt detailide mõõtmed ja kuju, suurenevad lõtkud hõõrduvate pindade vahel, detailide viskumine ja müra, tekib kloppimine ning masin või mehhanism läheb rivist välja. Veeremise on ülekaalus pindväsimusmehhanism, kuna veeremisega kaasneb enamasti mõningate libisemine (hammasülekanded, nukkmehhanismid, veerelaagrid), siis pole võimatu ka adhesioon või tribokeemiline reaktsiooni mõju. Fretting ehk vibratsioonkulumine tekib kontaktis pindade omavahelisest väikeamplituudilisest (<0,1 mm) tangentsiaalvõnkumisest. Seda esineb pressliidete, lehtvedrude, dünaamiliselt koormatud keermisliidete puhul. Mehhanismiks on algfaasis adhesioon, tribokeemiline korrosioon ja selle järgnev lokaalne abrasioon. Korrosioon-erosioonkulumine esineb agressiivses (hapete või aluste lahused) ja
annaabi.ee 
