Töö eesmärk Tutvuda materjalide katsetamisega löökpaindele, uurida soone ümarusraadiuse mõju löögitugevusele ja analüüsida purunemispindu. Katsekeha joonis Töö käik Katsetamine löökpaindele toimub löökpendliga (vt. katseseadme joonis). Löökpendli pendel massiga m 5,98kg ja pikkusega L 0,54m on kinnitatud liigendile liikumatule alusele. Pendli teele asetatakse teimik. Töö käigus purustatakse teimikuid, mis erinevad soone tüübi, materjali ja/või tera suuruse poolest. Määratakse pendli lähteja väljalööginurgad ning arvutatakse valemite põhjal purustustöö ning löögisitkuse väärtused iga teimi kohta. Katsetamisel viiakse pendel ülemisse asendisse, milles: Pendli moment M=F L=m g L · M pendli mass = 5,98kg · g raskuskiirendus = 9,81m/s2 · L pendli pikkus = 0,54m Pendli potentsiaalne energia ülemises asendis:
Seetõttu ei kasutatagi rasketööstuses näiteks plaste, vaid terast, mille mehaaniliste omaduste muutmiseks tuleb rakendada suuremat jõudu, kui plastide puhul. Löögisitkus: Mõlemad katses esinenud materjalid olid sitked, mida võib järeldada sellest, et nende purustamiseks kulus üle 2/3 kogu jõust, mida pendel oli suuteline rakendama. Samuti oli mõlema materjali puhul tegemist hapra purunemisega. Küll aga tekitas segadust asjaolu, et madalamal temperatuuril (-65ºC) teimik oli sitkem, kui toatemperatuuril katsetatud teimik, kuigi väidetavad olid teimikud samast materjalist tehtud. See võis olla tingitud erinevast kontsentratsioonist või näiteks erinevatest tera suurustest.
jälg Al-sulam Tugev HRB - 79 HV 150 (paksem) jälg Õhukesem Al- Tugev HRB - 62.5 HV 110 sulam jälg Purunenud Õrn jälg HRB - 90 HV 197 teimik (hele) Purunenud Õrn jälg HRB - 91.3 HV 203 teimik (tuhm) Teras Tugev HBS 5,50 mm konstruktsiooni jälg (10 mm kuul, 3 116 HV 122 tükk (keevisega) tonni) Al-sulam Tugev u 7,5 mm (10 mm Jälg oli selle meetodi
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Kodune töö nr.1 Õppeaines: METALLIÕPETUS Transporditeaduskond Õpperühm: AT-11a Üliõpilane: Marko Karlson Juhendaja: D. Arensburger Tallinn 2008 METALLIÕPETUS Kodutöö 1 "Metallide mehaaniliste omaduste määramine" Tabel 1 Ülesannete variandid A. Tõmbeteim Variant, teimik I II III IV V VI VII VIII IX X Teras sile d0, mm 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 5,8 5,9 6,0 l0, mm 42,0 44,0 46,0 48,0 50,0 52,0 54,0 56,0 58,0 60,0 Teras konts. d0, mm 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 4,8 4,9 5,0 l0, mm 42,0 44,0 46,0 48,0 50,0 52,0 54,0 56,0 58,0 60,0 Malm...
Korrosioonikindlus Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemili-sed reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel, ja elektrokeemilist korrosiooni, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid (anoodi- ja katoodiprotsessid) metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Metallide korrosioonist tingitud kahjude korvamiseks kulub umbes 10% metalli aastatoodangust. Korrosioonikindlamad on keraami-lised materjalid ja plastid. Kulumiskindlus Kulumine on protsess, mis toimub pindade hõõrdumisel, mille tagajärjel pinnalt eraldub materjali ja/või suureneb keha jääkdeformatsioon. Seega muutuvad kulumisel pidevalt detailide mõõtmed, suureneb detailide viskumine ja müra, tekib kloppimine ning masinat pole võimalik edasi kasutada. Kasutamise seisukohalt on kulumine kahjulik...
tekitada plastne deformatsioon. Kui terasel saavutas tugevuspiiri, tekkis kael. Polüestervaigu katsest vaatasime videot, kus näitas surveteimi katset, kus tuli välja et materjal on suhteliselt hapra iseloomuga. Komposiitmaterjalid purunesid kiiresti peale tugevuspiiri saavutamist. Suureks üllatuseks oli ABS tugevuspiir, mis teoreetiliselt ei tohiks nii kõrge olla. Arvatavasti oli teimik teistsugusest plastist. Järeldusena saame väita, et kõige tugevamaks materjaliks oli komposiit X ning talle järgnes teras C20. Suhtelise pikenemisel purunemiseni oli kõige venivamaks materjaliks teras ning järgmisena plastik. Halvima venivusega materjaliks oli polüestervaik, mille suhteline venivus oli vaid 2%. Kõige rohkem jõudu tuli rakendada terasele, et see katkeks, kuigi teimiku paksus
joodetavus, liimitavus. 5. Nimetage metallide talituslikud omadused. Seletage nad lahti. Kulumiskindlus, pinnaomadused, tulekindlus, soojuspüsivus, ohutus, keskkonnasõbralikkus. 6. Kuidas liigitatakse materjalide omaduste uurimise meetodeid? Iseloomustage neid? Purustavad ja mittepurustavad katsed. 7. Milles seisneb metallide purustavate katsete olemus? Katse tagajärjel purustatakse detail või selle materjalist valmistatud teimik. 8. Loetlege põhilised materjalide purustava kontrolli meetodid mehaaniliste omaduste kindlaksmääramiseks? Kirjeldage neid. Tõmbeteim, Surveteim, Löökpaindeteim, Väsimusteim, 9. Millised on metalltoodete mittepurustava kontrolli (MPK) meetodite ülesanded? Defektide avastamine toodete pinnal või nende sisemuses Materjalide keemilise koostise ja struktuuri määramine Füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste mõõtmine
haprale purunemisele. Vastavalt standardile EVS 10045-1 (Metallmaterjalid. Löökpaindeteim Charpy meetodil) kasutatakse löökpaindeteimil kahe soonekujuga teimikuid: V-kujuline soon profiilinurgaga 45°, sügavus 2 mm, soone ümardusraadius 0,25 mm, U-kujuline soon, sügavus 5 mm, soone põhja ümardusraadius 1 mm. Joonis 7. Löökpaindeteimikute kuju 8 Katsetamine löökpaindele toimub löökpendliga. Pendli teele asetatakse teimik. Katsetamisel tõstetakse pendel ülemisse asendisse. Kui pendel vabastatakse, langeb ta alla ja purustab teimiku. Selleks kulutab osa pendli energiast. Joonis 8. Löökpendli skeem 5.3.Väsimusteim Tegelikkuses esinevad sagedamini vahelduv- korduvad (tsüklilised) koormused, mille tagajärjel tekivad märki muutvad pinged (surve-tõmbepinged), mis põhjustab pragude teket. Väsimusteimi tehakse erimasinaga, kus pöörlevat teimikut koormatakse paindekoormusega
METALLIDE VALUTEHNOLOOGIA Kursuse konspekt Mehaanikateaduskond Tehnomaterjalid ja turundus eriala Tallinn 2013 VALUTEHNOLOOGIA Metall toodete töölemise tehnoloogiad: 1. Valutehnoloogia (vedelvormimine) 2. Survegatöötlemine (vormimine plastse deformatsiooniga) 3. Pulbermetallurgia (pulbritevormimine) 4. Liitetehnoloogia (keevitamine, liitmine, jootmine) 5. Lõiketöötlemine Valand (casting) – Keerukamad detailed mis on valmistatud vedelmetalli vormi valamise teel. Valuvormid: 1. Aiutised vormid: a. Liivvaluvorm (sand casting) b. Koorikvalu (Shell mould casting), c. Täppisvalu (investment casting) 2. Püsivad vormid: a. Kokillvalu (permanent mould casting) b. Survevalu (die casting), c. Tsentrifugaalvalu (tsentrifugal casting) Kvaliteetse valandi saamine sõltub sulami ...
Kasutatakse löökpaindeteimil kahe soonekujuga teimikuid: (austeniiditera kasvule, austeniidi - V-kujuline soon profiilinurgaga 45°, sügavus 2 mm, lagunemisele ja läbikarastuvusele). soone ümardusraadius 0,25 mm, 11. Terased - U-kujuline soon, sügavus 5 mm, soone põhja ümardusraadius 1 mm. Katsetamine löökpaindele toimub löökpendliga. Pendli teele asetatakse teimik. Katsetamisel tõstetakse pendel ülemisse asendisse. Kui pendel vabastatakse, langeb ta alla ja purustab teimiku. 8. Väsimuskõver Tegelikkuses esinevad sagedamini vahelduvkorduvad (tsüklilised) koormused, mille tagajärjel tekivad märki muutvad pinged (surve-tõmbepinged),mis põhjustab pragude teket. Ehitusterased
(tsink, teras, magneesium) koos vaba fosforhappega. Tekkib poorne kristalne kiht, mis tõstab metalli roostekindlust. Saadud struktuuri töödeldakse peale pesemist kroomangidriidi lahusega. 25. Komposiidi surveteim. Komposiitide purunemise põhjuseks survel on armatuuri kiudude püsivuse kadumine nõrga vastupanu tõttu nihkedeformatsioonile. Surveteimi iseärasuseks on see, et teimiku tugevus sõltub oluliselt kõrgusest. Mida kõrgem teimik seda väiksem on hõõrdejõu mõju tema otstele. Lühikesi teimikuid kasutatakse surveelastsusmooduli määramiseks väikeste koormuste juures. Pikki teimikuid kasutatakse siis, kui komposiit on plastselt deformeeruv. 26. Kautsukliimid ja nende kasutamine. Kautsukliimid on ette nähtud kummi liimimiseks ja kinnitamiseks metalli külge. Kummiliimideks nimetatakse kleepuvat tihedat segu, mis on saadud kautsuki kummi segust ja vedeldajast
Exami küsimuste vastused ! ! ! 1) Rauasüsiniksulamid ja tavalisandite mõju sulamile. terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 4%). Tavalisandid terastes Lämmastik, hapnik ja vesinik. Need lisandid esinevad terases mittemetalsete ühendi-tena (näi- teks oksiididena FeO, Fe2O, MnO, SiO2, Al2O3 jt.), tardlahustena või vabas olekus (kaha-nemistühikutes, pragudes jm.). Mittemetalsed lisan-did määravad terase nn. metallurgilise kvaliteedi, tõstavad terase mehaaniliste omaduste (plastsus ja sitkus) anisotroopsust, kuid olles pingekontsentraa-toreiks, alandavad nad väsimustugevust ja purune-missitkust. Eriti kahjulikuks lisandiks on terases lahustunud vesinik. See muudab terase hapraks. Lisaks haprusele soodustab vesinik terase valtsimisel ja sepistamisel mikropragude teket. Keevitamisel mõjub vesinik kaasa pragude tekkimisele põhi- ja keevismetallis. Pinn...
tatakse löökpaindeteimil kahe soonekujuga Algmõõte- peale pikkus L0 katkemist L teimikuid: - V-kujuline soon profiilinurgaga 45°, sügavus 2 mm, soone ümardusraadius 0,25 mm, - U-kujuline soon, sügavus 5 mm, soone põhja ümardusraadius 1 mm. Katsetamine löökpaindele toimub löökpend- liga. Pendli teele asetatakse teimik. Katsetamisel tõstetakse pendel ülemisse asendisse. Kui pendel vabastatakse, langeb ta alla ja purustab teimiku. Selleks kulutab osa pendli energiast. Sele 1.4. Katkevenivuse määramine -9- Kulutatud energiat (teimiku purustamiseks 55 10 a
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
