koht Suurim Vähim viskum. nihikuga rad. visk aste A-A 0,13 -0,02 0,150 15,1 0,020 7 B-B 0,32 -0,01 0,330 32,1 0,500 13 C-C 0,17 -0,01 0,180 17,2 0,200 12 Radiaalviskumise tolerantsid m tes: Nimimõõde Täpsusaste ja lubatud radiaalviskumine mm 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 3 5 8 1 20 30 50 50 120 200 300 500 800 2 >3 10 6 10 1 25 40 60 100 160 250 400 600 1000 6 >10 18 8 12 2 30 50 80 120 200 300 500 800 1200 0
4. Indikaatorkella hoidik-statiiv Töö käik: 1. Tehke võlli skeem ja mõõtke nihikuga kõigi astmete läbimõõdud. 2. Mõõtke võlli erinevate astmepindade radiaalviskumist ning kirjutage kellindikaatori skaalalt mõõtetulemused mm tabelisse 1. Arvutage võlliastmete radiaalviskumised, mis on indikaatori näitude vahe. 3. Leidke abimaterjali radiaalviskumise tolerantside tabelist astme läbimõõdu reast lubatud radiaalviskumine, mis on mõõdetud radiaalviskumise lähim ja sellest suurem tolerantsijärk. Määrake lubatud tolerantsijärgu alusel täpsusaste (vahemikus 6 – 16). Kirjutage tulemused Tabelisse 1. 4. Märkige võlli eskiisile lubatud radiaalviskumine vastavalt standardtähistusele. Võlli eskiis koos nimetatud tähistega on protokolli osaks. 5. Esitage töö tulemused õppejõule. Peale töötulemuste üle vaatamist õppejõu poolt korrastage töökoht.
Mõõd. Indikaatori lugem Radiaal- Läbimõõt Lubatud Täpsus- Koht Suurim Vähim viskum. nihikuga rad. visk aste AA 0,25 0,10 0,15 18,1 0,16 11 BB 0,60 0,05 0,55 34,2 0,80 14 CC 0,20 0,05 0,15 16,1 0,20 12 Radiaalviskumise tolerantsid m tes: Nimimõõde Täpsusaste ja lubatud radiaalviskumine Mm 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 3 5 8 1 20 30 50 50 12 20 300 500 800 2 0 0 >3 10 6 1 1 25 40 60 10 16 25 400 600 1000 0 6 0 0 0 >10 18 8 1 2 30 50 80 12 20 30 500 800 1200
See on seletatav sellega, et juhtudel, kui freesi kruvisoone suund ja spindli pöörlemissuund on erinevad, on lõikejõu teljesihiline komponent P suunatud spindli poole. Seega nimetatud jõud surub freestorni spindli avasse, mitte aga ei kisu torni koos freesiga spindli pesast välja. Freesi viskumise kontrollimiseks kasutatakse spetsiaalset indikaatorkellaga mõõteriista. Freesidel läbimõõduga kuni 100 mm ei tohi lõikeservade radiaalviskumine ava suhtes kahel naaberhambal ületada 0,02 mm ja kahel vastashambal 0,04 mm.Tugiotste viskumine ei tohi freestornil kontrollimisel olla üle 0,02 mm freesidel pikkusega kuni 50 mm ja üle 0,03 mm freesidel pikkusega üle 50 mm. Kahe naaberhamba radiaalviskumine ei tohi freesidel 100 kuni 125 mm olla üle 0,02 mm ja freesi enda viskumine - mitte üle 0,05 mm; läbimõõduga üle 125 mm - vastavalt 0,03 ja 0,08 mm. Töötsükli automatiseerimiseks on freespinkidel seadised töölaua kiirkäigu
Üld geomeetrilised tolerantsid Üld geomeetrilised tolerantsid on jagatud kahte gruppi - sõltuvad ja sõltumatud (üksikud). Sõltumatud geomeetrilised tolerantsid on sirgjoonelisus ja tasapinnalisus, ümarus ja silindrilisus. Sõltuvad: paralleelsus, ristseis, sümmeetia, mittetsentrilisus ja viskumine. ISO 2768-2 määratleb: sirgjoonelisus ja tasapinnalisus, ristseis, sümmeetria ja radiaalviskumine. Lisaks mõned täiendused - ümarus seostatakse läbimõõdu hälbega. Kolm klassi - H, K ja L. Väärtused antud standardis ISO 2768-1,2. Sirgjoonelisus ja tasapinnalisus kuni 10 mm 10-30 mm 30-100 mm 100-300 mm 100-1000 mm 1000-3000 mm H 0,02; K 0,05; L 0,1 Ristseis kuni 100 mm 100-300 mm 300-1000 mm 1000-3000 mm H 0,2; K 0,4; L 0,6
sisekruvikuga. Mõõtepunkte ühe ringjoone ulatuses 3 6. Sisemõõturiga mõõtmisel kallutatakse otsikut üles-alla ja otsitakse minimaalset näitu mõõteriistal. Ringjoonelisuse hälbe väärtuseks loetakse ½ maksimaalsest mõõtevahendi näitude erinevusest. Ringjoonelisuse hälve on kotsentriliste ideaalsete ümarringide raadiuste vahe, kusjuures raadiustest moodustatud ringide vahele peab jääma mõõdetav ringjoon. Radiaal- ja tangentsiaalviskumise hälve ja mõõtmine - Radiaalviskumine on raadiuse suunaline ühes tasapinnas asetsevate ühise pöörlemisteljega raadiuste max erinevus. Tangentsiaalviskumine on teljesuunaline ühes tasapinnas (teoreetiliselt) asetsevate ühise pöörlemisteljega mõõtepunktide väärtuste max erinevus. 26. MASSIMÕÕTEVAHENDITE ÜLDEHITUS JA MASSIMÕÕTMISE MÕÕTEMUDEL Kaalumisel saadakse jõud F maakera gravitatsiooni mõjul. Kaalutava objekti mass on leitav seosest: F = m * g
Tabel 12.2. Geomeetriatolerantside tähised. Rühm Tolerantsiliik Tähis Sirgsus Kujutolerantsid Tasapinnalisus Ümarus Silindrilisus Rööpsus Suunatolerantsid Ristisus Kalle Koht Asenditolerantsid Samatelgsus Sümmeetria Viskumistolerantsid Radiaalviskumine Täisviskumine Ümarushälve – suurim kaugus tegeliku profiili ja selle puuteringjoone vahel (Sele 12.11 a). Ümartolerants on ümarushälbe suurim lubatud väärtus Silindrilisushälve – suurim kaugus tegeliku pinna ja puutesilindri vahel (Sele 12.11 b). Silindrilisustolerants on silindrilisushälbe suurim lubatud väärtus. Silindrilisushälve sisaldab ümarhälvet.
221 220 f Pärast keti pingutamist tuleb alati kontrollida tagapiduri reguleeringut. Rataste balansseerimine. Enne rataste balansseerimist (s. t. katselist tasakaalustamist), tuleb kontrollida nende viskumist ja vajaduse korral see kõrvaldada. Ratta telg kinnitatakse puitklotside abil kruustangide vahele ja ratast pöörates määratakse külg- ja radiaalviskumine (joon. 121). Väiksemate hälvete korral võib seda teha vahetult moo- torrattal. Viskumised kõrvaldatakse kodarate lõdvenda- misega ratta ühel ja pingutamisega teisel küljel. Nippel- mutri pööramisel peab kodarat väändumise vältimiseks Tasakaalus ratas püsib paigal igas asendis. Pärast pöör- hoidma lapiktangidega. Töö juures tuleb jälgida, et ei lemist peatub ta iga kord eri asendis. Balansseerimiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
