Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"vickers" - 38 õppematerjali

vickers - Võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks.
thumbnail
4
docx

Tehnomaterjalide praktikum

TALLINNA TEHNIKA KÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING METALLIDE KÕVADUSTEIMID Õppeaines: Tehnomaterjalide praktikum Mehaanikateaduskond Õppejõud: Karl Seegel Õpperühm: TI-11 Üliõpilane: Oskar Köster Tallinn 2010 Üliõpilane: Oskar Köster Õppejõud: Karl Seegel Õpperühm: TI-11 Kuupäev: 02.11.2010 Laboritöö nr.4 METALLIDE KÕVADUSTEIMID Töö eesmärk: Tutvuda kõvaduse määramise meetoditega ja määrata detailide kõvadus Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetodil. Katsetulemuste tabel: Katse- katse Vicker Brinell Rockwell s keha...

Tehnomaterjalid
123 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Suurbritannia majandus 20.-21. sajandil

Laevaehitusele järgnes kindlalt kivisöetoodang ja samuti omasid suurt tähtsust puuvilla tarbimine, malmitoodang ning terasetoodang. Metallurgias, laevaehituses, keemiatööstuses ja raudteedel tekkisid ka esimesed ettevõtete liidud, mis viis suurettevõtete domineerimiseni. Tähtsamateks suurettevõteteks 20. sajandi alguse Suurbritannias olid sõjatööstuskontsernid Vickers ja Armstrong ­Whitworth, kulla ja teemantite kaevandamisega tegelev Lõuna-Aafrika Kompanii, naftatööstusettevõtted Royal Dutch Shell ja Inglise-Iraani Naftakompanii. Hoolimata oma juhipositsiooni kaotusest majanduses, oli London siiski veel ka 1914. aastal maailma finantstsentrumiks, olles suureks võlausaldajaks teistele riikidele. Paljud riigid olid talle võlgu. Inglise naelsterling oli rahvusvaheliste arvestuste aluseks ja Suurbritannia pangad olid rajanud oma osakondi kogu maailmas...

Majandus
120 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tehnomaterjalid praktikum nr 2

Töö nr 2 Materjalide mehaanilised omadused Kõvadus Töö eesmärgid · Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell,Rockwell ja Vickers , Barcol). · Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. · Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. · Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. · Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Brinelli meetod Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul läbimõõduga (D) 10; 5; 2,5; 2; 1 mm ja jõuga (F) 1...3000 kgf (9,8... 29430 N)...

Tehnomaterjalid
164 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tehnomaterjali praktikum

Mis on tõmbetugevus, kuidas seda määratakse? Maksimaaljõule (Fm) vastav mehaaniline pinge, määratakse maksimaaljõu ja teimiku algristlõike pindala jagatisega. (vastupanu märgatavale plastsele deformatsioonile) 2.Mis on voolepiir, tinglik voolepiir ning kuidas neid määratakse? Voolepiir on piir, millest all poolt on detailil elastne deformatsioon ehk taastab peale jõu kaudumist oma orginaal mõõtmed...ning voolepiir punktist üleval pool on plastne deformatsioon ehk peale jõudude eemaldumist säilitab detail oma kuju ja mõõtmed. Tinglik voolepiir on märgitakse kokkulepitult pingele kus keha on pikenenud oma alg mõõtmetest 0,2% võrra. Määratakse tõmbediagrammi abil, mõjuv jõud jagatud keha alg ristlõikepindalaga. 3.Missugust materjali omadust iseloomustab tõmbetugevus? Tugevust ja plastsust. Tugevus- materjali võime purunemata taluda koormust. Plastsus on materjali võime muuta purunem...

Tehnomaterjalid
149 allalaadimist
thumbnail
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...

334 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eestlaste relvastus Vabadussõjas

2 Türgi päritolu mõõk 2. Püssid 2.1 Tula tehase vintovka. 1891. a. väljalase. Kaliiber 7,62. 2.2 Tula tehase karabiin. 1897. a. väljalase. Kaliiber 7,62. 3. Kergekuulipildujad 1 3.1 Inglise kergekuulipilduja Lewis. Kaliiber 7,62. 3.2 Madsen tüüpi kergekuulipilduja. Kaliiber 7,62. 4. Raskekuulipildujad 4.1 Raskekuulipilduja Maxim. Kaliiber 7,62. Vesijahutusega. 4.2 Raskekuulipilduja Vickers . Kaliiber 7,7, 1912. a. mudel. 1 5. Suurtükid 5.1 Kindlustuspatarei nr. 7 Komarovka juures 5.2 150 mm suurtükk 6. Soomusautod 1 6.1 Soomusauto Tasuja 7. Soomusrongid 7.1 Laiaroopaline soomusrong nr. 6 7.2 soomusrong nr 1 8. Tankid 1 8.1 Kergetankid Renault FT 17 8.2 Rasketank Mark V Wahtula...

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused

sajandi lõpul Majanduselus etendasid olulist osa uuendused masinaehituses, metallurgias, keemiatööstuses ja elektrotehnikas. Nende eelduseks oli sisepõlemismootori kasutusele võtmine. 19. sajandi 20. aastatel loodi kivisöegaasil töötavad mootorid. Esimese sisepõlemismootori ehitas 1860. aastal Prantsusmaal E. Lenoir. Täiuslikuma, neljataktilise gaasimootori konstrueeris N. A. Otto. Suure tõuke sisepõlemismootori arengule andis bensiini ja petrooleumi kasutusele võtmine mootorikütusena 19. sajandi lõpul. Kompaktse bensiinimootori ehitasid Daimler ja Benz ning kasutasid neid 1885-1886 esimestel autodel. Esimese iseliikuva kolmerattalise aurusõiduki ehitas prantsuse sõjaväeinsener N. J. Cugnot. Tänapäeva auto sai alguse siis, kui G. Daimler paigutas 1886. aastal mootori algul jalgrattale ja siis neljarattalisele vankrile. Esimene Daimler kui terviklik auto ehitati 1889. aastal. Sajandivahetuse teiseks tähtsaks sündmu...

Majandus
156 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Õlid ja määrded

50 mm2/s töötemperatuuril · Min 10...20 mm2/s töötemperatuuril · Max rootorpumbal 850 mm2/s käivitamisel · Max kolbpumbal 200...850 mm2/s käivitamisel · Hammasrataspump 1000 mm2/s käivitamisel Hüdraulikaseadmete tootjad klassifitseerivad õli mõne standardi või tuntud pumbatesti alusel. Suurtel tööstusriikidel oma standardid. DIN ­ saksa standard ISO ­ lähtub saksa standardist SS ­ Rootsi AFNOR ­ prantsuse Abex-Denison, Vickers , Cincinnati Milacron ­ USA Hüdroõlide levinumad klassid DIN 51524 ISO 6743-4 SS 155434 Kasutamine/omadused H HH - lisanditeta mineraalõlid HL HL - korrosiooni- ja oksüdeerumisvast. Lisandid; vanadele lihtsatele süst. Siseruumides ( p < 100 bar)...

Auto õpetus
180 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Test1

Arvutage pinge, mis tekib antud vardas (vt. joonist), kui varda ristlõige on 10 mm2 ja jõud on 7 230 N. Varda kõvadus on 35 HRC ning plastsus A=35% Student Response Correct Answer Answer: 723,0 723 Units: N/mm2 N/mm2 Score: 10/10 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. Missugused protsessid toimuvad vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 790 N/mm2? Varda materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 ja Rm=850 N/mm2 Student Response Correct Answer Feedback A. Varras deformeerub elastselt. Pikeneb, kuid koormuse eemaldamisel võtab esialgse pikkuse B. Varras deformeerub esialgu elastselt ja siis plastselt. Pikeneb ja peale koormuse eemaldamist jääb plastse osa võrra pikemaks C. Varras d...

Tehnomaterjalid
244 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Testid WEBct-s

1 4 Your location: Home Page > Tudengi vahendid > Testid > Test nr.1 Metallide mehaanilised omadused > Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr.1 Metallide mehaanilised omadused Started: Wednesday 14 February 2007 14:18 Submitted: Wednesday 14 February 2007 14:25 Time spent: 00:06:57 Total score: 89/100 = 89% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 Done 1. Arvutage pinge, mis tekib antud vardas (vt. joonist), kui varda ristlõige on 10 mm2 ja jõud on 7 154 N. Varda kõvadus on 35 HRC ning plastsus A=35% Student Response Value Correct Answer Answer: 715,4 70% 715 Units: N/mm2 30.0% N/mm2 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. Missug...

Tehnomaterjalid
297 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Laboratoorne töö nr.2

Töö eesmärgid * Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell,Rockwell ja Vickers , Barcol). * Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. * Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. *Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Töö selgitav osa Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule deformatsiooniletema pinda suurema kõvadusega keha (otsak) sissetungimisel. Otsakon valmistatud vähedeformeeruvast materjalist (teemant,...

Tehnomaterjalid
29 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tehnomaterjali praktikumi aruanne 2

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Nimi, matrikli nr , rühma nr MATERJALIDE MEHAANILISED OMADUSED Praktikum nr. 2 Tallinn 2011 Töö eesmärgid 1) Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers , Barcol). 2) Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. 3) Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. 4) Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. 5) Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Kõvaduse määramis meetodite lühikirjeldus Birnelli - Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul. Selle meetodiga määratakse enamasti metalsetel...

Tehnomaterjalid
84 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

E-praktikum töö nr. 9 - Tehnokeraamika

Plastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet 2. Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab sirget osa (vt joonist) 3. Elastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet 4. Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab kõverat osa (vt joonist) Küsimus 2 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Milliseid meetodeid kasutatakse keraamika kõvaduse mõõtmiseks? Vali üks või enam: 1. Vickers (teemantpüramiid) 2. Kuulkõvadus 3. Rockwell (teemantkoonus) 4. Vickers (karastatud teraskuul) 5. Brinelli (kõvasulamkuul) Küsimus 3 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Keraamika põhiomadusteks on Vali üks või enam: 1. korrosiooni ja tulekindlus 2. väike tihedus võrreldes metallidega, millest tuleneb ka suur eritugevus survel 3. väga hea termopüsivus 4. suur kõvadus ja kulumiskindlus 5. suur painde- ja tõmbetugevus Küsimus 4 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst...

Tehnomaterjalid
224 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Tehnomaterjalide 9 e-praks

Tõmbe ja survediagrammil iseloomustab sirget osa (vt joonist) + 3. Elastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet + 4. Plastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet Küsimus 2 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Milliseid meetodeid kasutatakse keraamika kõvaduse mõõtmiseks? Vali üks või enam: 1. Kuulkõvadus 2. Rockwell (teemantkoonus) + 3. Brinelli (kõvasulamkuul) 4. Vickers (teemantpüramiid) + 5. Vickers (karastatud teraskuul) Küsimus 3 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Keraamika põhiomadusteks on Vali üks või enam: 1. väike tihedus võrreldes metallidega, millest tuleneb ka suur eritugevus survel + 2. väga hea termopüsivus + 3. suur kõvadus ja kulumiskindlus + 4. suur painde ja tõmbetugevus 5. korrosiooni ja tulekindlus + Küsimus 4 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Millised maatriksitüübid on peamiselt kasutusel keraamilistes komposiitides? Vali üks või enam: 1...

Tehnomaterjalid
58 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Labori praktikumid

Järeldus: Võrreldes purustustööks kulutatud energiat toatemperatuuril ja -50oC, siis on näha, et külmhapruse tõttu muutuvad antud materjalid -50oC juures hapraks ning seetõttu kulub vähem energiat purustustööks. Peale selle mõjutab purustustööd ka soone tüüp: mida teravam soon on, seda vähem energiat kulub purustustööks. Kõvadus Töö eesmärk: -Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers , Barcol); - Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele; - Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust; - Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. Kõvaduse määramise meetodid: Brinelli- materjali surutakse kõvasulamkuul(HBW) või karastatud teraskuul(HBS) jõuga 1...3000 kgf. Seda meetodit kasutatakse enamasti metalsetel materjalidel. Katsekeha min....

Tehnomaterjalid
83 allalaadimist
thumbnail
3
doc

MATERJALIDE MEHAANILISED OMADUSED Kõvadus

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut TÖÖ NR 2 MATERJALIDE MEHAANILISED OMADUSED 2011 Töö eesmärgid · Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers , Barcol). · Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. · Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. · Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. · Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Kõvaduse määramise meetodite lühikirjeldus. Kõvaduse mõõtmine Brinelli meetodil Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või...

Tehnomaterjalid
78 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Aruanne: Materjalide mehaanilised omadused. Kõvadus.

Kõvadus. Aruanne MATB11 Juhendaja Liina Lind Tallinn 2011 Töö eesmärgid · Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinelli, Rockwell ja Vickers ) · Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. · Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. · Analüüsida soest materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. · Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Meetodite lühikirjeldused Brinelli meetod ­ määratakse tavaliselt metalsetel (terased, Al- sulamid, Cu- sulamid) materjalidel. Selle meetodi puhul surutakse ka...

Tehnomaterjalid
64 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Tsepeliin Uurimustöö

17. oktoobril 1911, seega veidi rohkem kui kahe aasta pärast, tegi SL I esimese lennu. Kohe ilmnes aga rida puudusi, mis olid seotud kere konstruktsiooniga, nii et geodeetilisest ehitusviisist otsustati edaspidi loobuda. Huvitaval kombel võttis Briti lennukiehitaja ja aerodünaamika ekspert Barnes Wallis sama meetodi kümmekond aastat hiljem uuesti kasutusele pommitajate Vickers Wellington ja Warwick puhul, mis olid relvastuses Teise maailmasõja lõpuni. SL I ehitati kiires korras ümber ning 1. septembril 1912 osales ta Schütte enda juhtimisel Berliinis toimunud sõjaväeparaadil. Pärast paraadi korraldati mitu proovilendu lennuväeohvitseridele, kes tunnistasid, et manööverdusvõime osas on SL I tsepeliinidest tublisti üle. Muidugi imponeeris neile ka puust sõrestik, mida oli lahingutingimustes kergem remontida...

Tööõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Marterjalide mehaanilised omadused - Kõvadus

Barcoli meetodil (ASTM D2583) surutakse katsekeha pinda teraskoonus tipunurgaga 26° ja tipuraadiusega 0,157 mm. Katse tulemused: Materjali Kriipe Meetod Jälje Kõvadusar HV Tugevus iseloomus katse suurus v tus (mm) WC 15-28 1 Vickers 0,15mm(d 803 HV 803 - iagonaal) pindala: 0,01125m m² Teras 2 Rockwell 0,70mm 57 HR 639 2140 (diameete r) 0,38465m m²...

Tehnomaterjalid
40 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Mõned Eesti muuseumid

Relvastus: 4 torpeedotoru vööris, 8 torpeedot, 10 vertikaalset miinitoru, 20 miini, 40 mm kahur Bofors, 7,71 mm kuulipilduja Lewis. Meeskonnaliikmeid 32. EHITUSLUGU 21.12.1933.a. võttis Riigikogu vastu kaitselaevastiku täiendamise ja selleks krediidi (9 miljonit krooni) määramise seaduse.12.12.1934.a. kirjutasid EV kaitseminister ja Inglise firma Vickers & Armstrongs Ltd. esindaja all lepingule kahe allveelaeva ehitamiseks (maksumus 360 000 Inglise naela). 19.06.1935 pandi maha Barrow-in-Furnessis laevade kiilud. 7.07.1936 ristiti laevad Lembit ja Kalev ning lasti vette. 14.05.1937 anti Lembit üle Eestile ning 9.07.1937 jõudis allveelaev Tallinna. AJALUGU 1937 - 1940 Eesti merejõududes. 6.08.1940 heisati NL laevastiku lipp, II Maailmasõjast võttis osa Balti Laevastiku koosseisus. 1945 - 1956 kandis nimetähiseid ? - 1 ja C - 85. 1957...

Arvutid i
24 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun