seosest R = 0,2(D d). Koostada varda ohtliku koha eskiis (mõõtkavas 1:1); 3. Määrata ülemineku B staatika pingekontsentratsiooniteguri Kt väärtus ning arvutada pingekontsentratsiooniteguri väärtus tsüklilisel koormusel K-1; 4. Koostada pingekontsentraatoriga ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutust näitav graafik; 5. Arvutada materjali pöördpainde väsimuspiir seosega -1 = 0,5Rm; 6. Arvutada ristlõike B kohalik väsimuspiir , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit, mille väärtus tuleb seosest K = KkKmKpKtKu, kus (vt harjutustunni näide): Kk on koormusliigitegur, Km on mastaabitegur, mille tarvis ristlõike ekvivalentne läbimõõt arvutada seosega Kp on pinnakaredustegur,
R = 0,2(D – d). Koostada varda ohtliku koha eskiis (mõõtkavas 1:1); 3. Määrata ülemineku B staatika pingekontsentratsiooniteguri Kt väärtus ning arvutada pingekontsentratsiooniteguri väärtus tsüklilisel koormusel K-1; 4. Koostada pingekontsentraatoriga ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutust näitav graafik; 5. Arvutada materjali pöördpainde väsimuspiir seosega -1 = 0,5Rm; D 6. Arvutada ristlõike B kohalik väsimuspiir 1 , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit, mille väärtus tuleb seosest K = KkKmKpKtKu, kus (vt harjutustunni näide): Kk on koormusliigitegur, 0,010462d 22
seosest R = 0,2(D – d). Koostada varda ohtliku koha eskiis ( mõõtkavas 1:1); 3. Määrata ülemineku B staatika pingekontsentratsiooniteguri Kt väärtus ning arvutada pingekontsentratsiooniteguri väärtus tsüklilisel koormusel K-1; 4. Koostada pingekontsentraatoriga ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutust näitav graafik; 5. Arvutada materjali pöördpainde väsimuspiir seosega σ- 1 = 0,5Rm ; 6. Arvutada ristlõike B kohalik väsimuspiir , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit, mille väärtus tuleb seosest K = Kk KmKpKtKu, kus (vt harjutustunni näide): ● Kk on koormusliigitegur, ● Km on mastaabitegur, mille tarvis ristlõike ekvivalentne läbimõõt arvutada seosega
min 0 Aeg, [s] Joonis 15.9 Vahelduvpinged esinevad kõikides konstruktsioonides, mis ise või milled osad liiguvad mitteühtlaselt või pöörlevad. Vahelduvpingeid põhjustavad ka inertsjõud. 15.3. Materjali väsimustugevus 15.3.1. Materjali väsimuspiir Materjali väsimine = detaili tugevuse kahanemine kohaliku purunemisprotsessi tagajärjel vahelduvkoormuse (dünaamilise koormuse) toimel Vahelduvkoormatud detaili väsimise toimub teatud pikkusega ajavahemiku vältel: Priit Põdra, 2004 235 Tugevusanalüüsi alused 15
raadius seosest R = 0,2(D – d). Koostada varda ohtliku koha eskiis (mõõtkavas 1:1); 3. Määrata ülemineku B staatika pingekontsentratsiooniteguri Kt väärtus ning arvutada pingekontsentratsiooniteguri väärtus tsüklilisel koormusel K-1; 4. Koostada pingekontsentraatoriga ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutust näitav graafik; 5. Arvutada materjali pöördpainde väsimuspiir seosega -1 = 0,5Rm; 6. Arvutada ristlõike B kohalik väsimuspiir 1D , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit, mille väärtus tuleb seosest K = KkKmKpKtKu, kus (vt harjutustunni näide): Kk on koormusliigitegur, dekv 2
a = Neuber'i konstant Kontsentratsioonitundlikkuse tegur: Pingekontsentratsioonitegur tsüklilisel koormusel: Pingekontsentratsioonitegur tsüklilisel koormusel on väärtuselt väiksem, kui pingekontsentratsioonitegur staatilisel koormusel. Tsükliline Staatiline 4.RistlõikeBohtlikepunktidekohalikupingeajalistmuutustnäitavgraafik Kohalik paindepinge amplituudväärtus: Kohalik paindepinge keskväärtus: 5. Materjali pöördpainde väsimuspiir = Suurim sümmeetrilise pingetsükli amplituudpinge, mida sellest materjalist katsekeha talub purunemata enam, kui 106 pingetsükli vältel. 6. Ristlõike B kohalik väsimuspiir , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit Väsimuspiiri alanemise tegur: Kkon koormusliigitegur, mille saab valida alltoodud tabelist. Antud juhul . Km on mastaabitegur, mille tarvis ristlõike ekvivalentne läbimõõt arvutada seosega Mastaabitegur Kp on pinnakaredustegur
1+ √ 0,5 1 K−1=1+q ( K −1 )=1+0,6 ( 1,3−1 )=1,18 K t > K −1 Ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutumist näitav graafik Kohaliku paindepinge amplituudi väärtus M 598 σa= = =74 MPa W 8,1∗10 6 σ aMax =K−1 σ a=1,18∗74=88 MPa Kohaliku paindepinge keskväärtus σ m =0 Max σ m =K−1 σ m=0 Materjali pöördpainde väsimuspiir seosega σ −1=0,5 R m σ −1=0,5∗470=235 MPa Arvutada ristlõike B kohalik väsimuspiir σ (D) −1 K=K k K m K p K t K u K -väsimuspiiri alanemis tegur K m=1,25 ¿ d −0,11 =0,83 K m - mastaabitegur K k =1 K k - koormusliigitegur
a = Neuber'i konstant Kontsentratsioonitundlikkuse tegur: Pingekontsentratsioonitegur TSÜKLILISEL koormusel: NB! Pingekontsentratsioonitegur TSÜKLILISEL koormusel on väärtuselt väiksem, kui pingekontsentratsioonitegur STAATILISEL koormusel. Ja nii ongi. 4 Ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutust näitav graafik Kohalik paindepinge amplituudväärtus: Kohalik paindepinge keskväärtus: 5 Materjali pöördpainde väsimuspiir = Suurim sümmeetrilise pingetsükli amplituudpinge, mida sellest materjalist katsekeha talub purunemata enam, kui 106 pingetsükli vältel. 6 Ristlõike B kohalik väsimuspiir , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit Väsimuspiiri alanemise tegur: Kk on koormusliigitegur, mille saab valida alltoodud tabelist 1. Antud juhul . Tabel Km on mastaabitegur, mille tarvis ristlõike ekvivalentne läbimõõt arvutada seosega Mastaabitegur Tabel Kp on pinnakaredustegur
suurima väärtuseni): 15.18. Loetlege väsimusprao tekkimise võimalikud allikad! *Pingekontsentraatorid: varda geomeetria muutused; punktkoormused; keevisõmblus; *pinnakonarused ja defektid *mõõtmete suurenemisega kasvab ohtlike defektide esinemise tõenäosus ning sellega alaneb detaili väsimustugevus 15.19. Mis on materjali väsimustugevus? = materjali vastupanuvõime väsimusprotsessile 15.20. Mis on materjali teoreetiline väsimuspiir? = suurim pinge, mida materjal talub purunemata lõpmatu arvu pingetsüklite vältel 15.21. Mille poolest erineb teoreetiline väsimuspiir praktilisest väsimuspiirist? teoreetiline = suurim pinge, mida materjal talub purunemata lõpmatu arvu pingetsüklite vältel praktiline = suurim pinge, mida materjal talub purunemata küllalt suure arvu (kuni mitmed sajad miljonid) pingetsüklite vältel 15.22. Kuidas määratakse materjali praktiline väsimuspiir?
koormuste mõjumisel. Need on perioodilised ja mitteperioodilised koormused või paljukordsed impulsid ja löögid masinate ja seadmete töötamisel, inimeste tegevusest või keskkonna mõjudest põhjustatud koormustel. Konstantse amplituudiga perioodiliselt muutuv pinge Muutuva amplituudiga mitteperioodiline pinge Materjali väsimus - nähtus, kui suure arvu korduvate koormamiste juures materjal puruneb pingel, mis on tunduvalt väiksem tõmbetugevusest või isegi voolavuspiirist. Väsimuspiir - miinimumväärtus, milleni purustav pinge väheneb koormustsüklite arvu suurenemisel Väsimuspragude tekkimist soodustavad sisselõiked, ristlõike järsud muutused, omapinged ja madalad temperatuurid. Väsimuspiiri väärtus sõltub järgmistest parameetritest: - koormuse tsüklite arvust; - koormuse muutumise iseloomust; - detaili tüübist (kuju, valmiostamisviis, pinnatöötlus). Keevisega detailid eriti ohtlikud - materjali struktuur rikutud, palju võimalikke
ühepoolne ehk tuiketsükkel min = 0 üldtsükkel 15.16. Mis on sümmeetriline pingetsükkel? vibratsioon 15.17. Mis on ühepoolne pingetsükkel? Koormus on ühesuunaline ja selle väärtus muutub nullist kuni suurima väärtuseni) 15.18. Loetlege väsimusprao tekkimise võimalikud allikad! Pingekontsentraatori olemasolu, pingetsükliline töö 15.19. Mis on materjali väsimustugevus? materjali vastupanuvõime väsimusprotsessile 15.20. Mis on materjali teoreetiline väsimuspiir? Suurim pinge, mida materjal talub purunemata lõpmatu arvu pingetsüklite vältel 15.21. Mille poolest erineb teoreetiline väsimuspiir praktilisest väsimuspiirist? Pingetsüklite arvu järgi. Teoorias lõpmatu arv, praktikas küllalt suur arv. 15.22. Kuidas määratakse materjali praktiline väsimuspiir? katseliselt 15.23. Nimetage materjali väsimustugevust iseloomustavad (konkreetsed) parameetrid! detaili materjali omadused pingekontsentraatorid detaili absoluutmõõtmed 15.24
1. suur allajahtumisaste 2. väike allajahtumisaste 3. suur ülekuumutusaste 4. väike ülekuumutusaste 28. (Points: 2.5) Kuidas seletada temperatuuriseisakuid metallide jahtumise kõveratel? 1. metalli terade eraldumine 2. metalli terade moodustamine 3. kristalliseerumissoojuse eraldumine 4. kristalliseerumiskeskmete moodustamine 29. (Points: 2.5) Millised on metallide põhilised mehaanilised omadused? 1. kõvadus, elastsus, löögisitkus 2. tõmbetugevus, kõvadus, väsimuspiir 3. voolavuspiir, plastsus, katkeahenemine 4. tõmbetugevus, tihedus, katkevenivus 30. (Points: 2.5) Millised mehaanilised omadused määratakse staatilisel koormamisel? 1. tõmbetugevus, löögisitkus, katkevenivus 2. löögisitkus, väsimuspiir, külmhapruslävi 3. voolavuspiir, kõvadus, katkevenivus 4. kõvadus, väsimuspiir, katkeahenemine 31. (Points: 2.5) Milline nimetatud terastest on suurema kõvaduse ja tugevusega (nii lõõmutatult kui karastatult)? 1. eeleutektoidne teras 2
Küsimuse tekst Kloori kasutatakse Vali üks: a. Cu tootmisel b. terase tootmisel c. Ti ja Mg tootmisel d. Al tootmisel Küsimus 6 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised on metallide põhilised mehaanilised omadused? Vali üks: a. kõvadus, elastsus, löögisitkus b. tõmbetugevus, tihedus, katkevenivus c. voolavuspiir, plastsus, katkeahenemine d. tõmbetugevus, kõvadus, väsimuspiir Küsimus 7 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Palju süsiniku on FeFe3C faasidiagrammi eutektilisel sulamil? Vali üks: a. 0,02 % b. 2,14 % c. 6,67 % d. 4,3 % Küsimus 8 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milliseid jahutamistingimusi vedelast olekust on vaja metalli jämedateralise struktuuri tekkimiseks? Vali üks: a. suur allajahtumisaste b
ühepoolne ehk tuiketsükkel min = 0 üldtsükkel 15.16. Mis on sümmeetriline pingetsükkel? vibratsioon 15.17. Mis on ühepoolne pingetsükkel? Koormus on ühesuunaline ja selle väärtus muutub nullist kuni suurima väärtuseni) 15.18. Loetlege väsimusprao tekkimise võimalikud allikad! Pingekontsentraatori olemasolu, pingetsükliline töö 15.19. Mis on materjali väsimustugevus? materjali vastupanuvõime väsimusprotsessile 15.20. Mis on materjali teoreetiline väsimuspiir? Suurim pinge, mida materjal talub purunemata lõpmatu arvu pingetsüklite vältel 15.21. Mille poolest erineb teoreetiline väsimuspiir praktilisest väsimuspiirist? Pingetsüklite arvu järgi. Teoorias lõpmatu arv, praktikas küllalt suur arv. 15.22. Kuidas määratakse materjali praktiline väsimuspiir? katseliselt 15.23. Nimetage materjali väsimustugevust iseloomustavad (konkreetsed) parameetrid! detaili materjali omadused pingekontsentraatorid detaili absoluutmõõtmed 15.24
Question text SüsinikusisaIduse suurenemine terases vähendab Select one: a. kõvadust b. tugevust c. rabedust d. löögisitkust Question 25 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millised on metallide põhilised mehaanilised omadused? Select one: a. kõvadus, elastsus, löögisitkus b. voolavuspiir, plastsus, katkeahenemine c. tõmbetugevus, tihedus, katkevenivus d. tõmbetugevus, kõvadus, väsimuspiir Question 26 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Instrumentaalterased sisaldavad süsinikku Select one: a. 0,15 % b. üle 0,8 % c. 4,0 % d. 0,01 % Question 27 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millisel pulbermetallurgia paagutamise meetodil on kahanemine väiksem? Select one: a. vedelfaaspaagutamine b. püsiva vedelfaasiga paagutamine c. tardfaaspaagutamine d
Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Milliste metallide baasil valmistatakse pehmed magnetmaterjalid? Vali üks: a. nikli ja kobalti baasil b. aluminiumi ja nikli baasil c. raua ja räni baasil d. alumiiniumi ja räni baasil Küsimus 12 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised on metallide põhilised mehaanilised omadused? Vali üks: a. kõvadus, elastsus, löögisitkus b. tõmbetugevus, kõvadus, väsimuspiir c. tõmbetugevus, tihedus, katkevenivus d. voolavuspiir, plastsus, katkeahenemine Küsimus 13 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Süsinik satub malmi Vali üks: a. kütusest b. aherainest c. räbustist d. maagist Küsimus 14 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Terase "keemisel" eraldub Vali üks: a. C b. P c. Si d. Mn Küsimus 15 Valmis Hinne 1,00 / 1,00
10. Materjali tööea näitajaks on kulumiskindlus 11. Materjali dünaamilise tugevuse näitajaks on löögitugevus 12. Tsüklite arv väsimusteimil süsinikuterastel on 10 astmes 7 13. Materjali abrasiivikulumiskindlust mõjutavad kõvadus 14. Materjali roometugevus on plastne deformatsioon kõrgel temperatuuril 15. Mis on metalli kõvadus vastupanu kõvema aine sissesurumisel 16. Misssugused materjali omadused määratakse tsüklilisel koormamisel väsimuspiir 17. Millise meetodiga määratakse karastatud terase kõvadust HRA 18. Mis on koormuse jäikuse tegur nihke- ja normaalpingetesuhe katsetamisel 19. Mis on staatiliste mehaaniliste omaduste tunnus materjali mehaaniliste omaduste püsivus kuumas keskkonnas 20. Mis on elastne deformatsioon deformatsioon, mis kaob koormuse katkemisel Mat meh omadused Variant 2 1. Mis on metalli tugevus võime taluda mehaanilist koormust 2
L = 650 mm L = 700 mm L = 750 mm L= 800 mm L = 850 mm 6 7 8 9 0 L = 900 mm L = 950 mm L = 1000 mm L = 1050 mm L = 1100 mm Sisukord 1. Paindemomendi epüür 3 2. Ohtlik lõik 4 3. Pingekontsentratsioonitegur 4 4. Pinge ajalist muutust näitav graafik 5 5. Pöördpainde väsimuspiir 5 6. Kohalik väsimuspiir 5 7. Kohalik väsimusgraafik 6 8. Vastus 7 2 1. Parameetrid 2. Materjal: S355J2H 3. Varda pikkus: L= 1100 mm = 1,1 m 4. Voolepiir tõmbel: y = 355 MPa 5. Varutegur: [S] = 2 6. Materjali elastsusmoodul E = 210 GPa 7. Ristlõike mõõtmed (mm): 40 x 40 x 2,0 8. Inertsiraadiused: i x =i y =1,54 cm 2 9. Ristlõike pindala: A=2,94 cm 10
keskpinge, amplituudpinge, asümmeetriategur R. Võrdse asümmeetriateguriga pingetsükleid loetakse sarnasteks. Sarnaste tsüklite iseloomulikuks jooneks on see, et amplituudpinge moodustab kindla osa keskpingest. Kõik nullist erineva keskpingega tsüklid on asümmeetrilised. Asümmeetrilise tsükli erijuhtum on pulsatsioonitsükkel, mille R=0. Staatilise, ajas püsiva pinge R=1. Materjalide ohutu pingetsükli kvantitatiivseks iseloomustamiseks kasutatakse väsimuspiiri mõistet. Väsimuspiir on suurim pinge, mida materjal talub purunemata kui tahes paljude tsüklite vältel. Oma loomult on ta samalaadne tugevuspiiri ja voolepiiriga, mis iseloomustavad materjali vastupanu ühekordsele koormamisele. Väsimuspiir määratakse uuritavast materjalist proovikehade sarja teimimisega väsimusmasinas. Praktiliselt loetakse väsimuspiiriks suurimat pinget, mida materjal talub purunemata küllalt suure baasi juures.
Vali üks või enam: a. difunktsionaalsed b. multifunktsionaalsed c. ühefunktsionaalsed Küsimus 7 Aluselises keskkonnas valmistatakse: Vali üks või enam: a. novolakvaike b. resoolvaike Küsimus 8 Millistel materjalidel on raske apreteeritavus? Vali üks või enam: a. polüetüleen b. polüestervaik c. polüproprüleen d. epoksüvaik Küsimus 9 Novolakvaikude eelisteks on: Vali üks või enam: a. kõrge keemiline vastupidavus b. piisav väsimuspiir c. suur pinnakõvadus d. madal roomavus Küsimus 10 Millised nendest väidetest on õiged? Vali üks või enam: a. maatriks on pidev faas b. maatriksi elastsusmoodul on alla 2 GPa c. maatriks peab suurendama venitavust d. maatriks peab vähendama vastupidavust väsimusele Küsimus 11 Milliseid kiutüüpe kasutatakse resoolvaikude puhul? Vali üks või enam: a. süsinikkiud b. kevlarkiud c. puidukiud d. klaaskiud Küsimus 12
18. Loetlege väsimusprao tekkimise võimalikud 14.12. Miks on keerdvedru sisekülg rohkem allikad! koormatud, kui väliskülg? 15.19. Mis on materjali väsimustugevus? 14.13. Mis on Wahl'i faktor (tegur)? 15.20. Mis on materjali teoreetiline väsimuspiir? 14.14. Kuidas võetakse tugevusanalüüsis 15.21. Mille poolest erineb teoreetiline väsimuspiir arvesse dünaamiliselt töötava keerdvedru praktilisest väsimuspiirist? pingekontsentratsiooni ja 15.22. Kuidas määratakse materjali praktiline väsimusnähtuste mõju
Tehtud katsetega saadud tulemustega saab arvutada konstruktsioonide tugevust ja jäikust. 15. Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustavad näitajad.Koormusetsüklit iseloomustavad järgmised parameetrid: väärtuselt suurim pinge, väärtuselt vähim pinge, keskmine pinge, amplituudpinge, asümmeetriategur. 16. Mis on materjali väsimus?Detaili tugevuse kahanemist kohaliku purunemisprotsessi tagajärjel vahelduvkoormuse toimel nimetatakse väsimuseks. 17.Väsimuspiir.Väsimustugevust iseloomustab väsimuspiir R – maksimaalne pinge, mida materjal talub purunemata mingi N koormusetsüklite juures . 18. Millistel tingimustel tekib materjali väsimuspurunemise oht. Kui materjali pajukordselt tsükliliselt koormata jõuga, mis kutsub esile materjalis pinged, mille suurus on suurem väsimustugevuse δ R
Kuigi on ka tugevamaid alumiiniumi sulameid, võib tekkida probleeme kui terasest detail välja vahetada alumiiniumdetaili vastu. Kui uut lennukit hakatakse projekteerima, siis üldiselt on disain kinni tootmisvõimaluste taga. Alumiiniumdetaile on märksa lihtsam töödelda. Näiteks Al–Mg–Si sulamit on väga lihtne pressida soovitud kuju saavutamiseks. Foto 2 Alumiiniumkerega lennuk Alumiiniumi üheks suurimaks miinuseks on tema väsimustugevus terase suhtes. Terasel on kindel väsimuspiir, millest allpool ei juhtu terasega mittemidagi. Alumiiniumil see piir puudub ja jääb nõrgenema välisjõudude mõjul. Selletõttu on alumiiniumdetailid kasutusel kohtades mis ei vaja kõrget vastupanu suurele väsimustugevusele. 5 Enimlevinud 6 alumiiniumsulamit mida kasutatakse lennukite ehituses 7068 Tugevaim tavakasutuses olev Al sulam. Tõmbetugevus on 710Mpa-d. Üldine kasutus on
ja väikse laagerduse ja võlli jäikusega. Tabel 7. Dünaamikateguri Kv sõltuvusi hammasratta kvaliteedist ja joonkiirusest hambumises Kui Qv = 5 ja v= 10 m/s -> Kv =~1,8 [S] = 1....1,5 (D) S 0 S , kus 0 0 YN R g 290 · 1,8 · 1 = 522 MPa (tsüklite arv 105) ( D) 0( D ) 522 S 1,12 < [S] = 1....1,5 466 σ0 - materjali väsimuspiir ühepoolsel paindel tsüklite arvule 107 usaldatavusega 99 % YN - Tööeategur – võimaldab arvutust optimeerida, kui hammasratta nõutav tööiga erineb väärtusest 107 tsüklit (täispööret) ___________________________________________________________________ 7 Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT
mooduseks on löökpaindeteim) määratavad omadused: löökpaindeteim-Selle järgi hinnatakse, kas materjalil on kalduvus haprale purunemisele.Löökpaindeteim seisneb sisselõikega teimiku purustamises pendellöökmikuga ja purustustöö määramises.(Määratakse löögisitkus KC-J/CM2 või Sitkus- KU või KV ühikuks J (K-Sitkus, U või V Näitab lõike kuju)) Tsüklilisel koormamisel määratavad omadused: väsimusteim- Väsimustugevust iseloomustab väsimuspiir δR, mis on suurim pinge, mida metall purunemata talub koormustsüklit N korda. Käsutatakse seadmeid, mis võimaldavad määrata proovikehade Väsimustugevust painde- , väände-või tõmbe-survekoormusega, samuti kõrgetel ja madalatel temperatuuridel või korrosioonitingimustes. Kõige enam käsutatakse väsimuskatset paindekoormusega Tõmbetugevuse ja plastsuse ning sitkuse määramine laboris- 6) Rauasüsinikusulamid: terased ja malmid. Nende sulamite keemiline
Tabel 8. Dünaamikateguri Kv sõltuvusi hammasratta kvaliteedist ja joonkiirusest hambumises Kui Qv = 9 ja v = 20 m/s => Kv =~1,4 [S] = 1....1,5 0( D ) [ S ] , kus 0 = 0 YN R g = 290 · 1,85 · 1 = 536,5 MPa (tsüklite arv 105) ( D) S= 0( D ) 536,5 S= = = 1,664 > [S] = 1....1,5 322,4 0 - materjali väsimuspiir ühepoolsel paindel tsüklite arvule 10 7 usaldatavusega 99 % (vt. Tabel 9). YN - Tööeategur võimaldab arvutust optimeerida, kui hammasratta nõutav tööga erineb väärtusest 107 tsüklit (täispööret) (vt. Tabel 10). Rg - Usaldatavustegur võimaldab arvutust optimeerida, kui nõutav usaldatavus (töökindlus) erineb väärtusest 99 % (vt. Tabel 10). Tabel 9. Teraste 107 pingetsükli väsimuspiire 0 ühepoolsel paindel usaldatavusega 99 %
P tan = h Materiali väsimus on materiali tugevuse alanemine vahelduva koormuse puhul. teljega risti oleva tasndi vahel; d 2 . Mis on materjali väsimuspiir? Väsimuspiiri mõjutavad tegurid. Keermeniidi profiilid. Kui detailile mõjub küllalt suur arv vahelduva pinge tsükleid, siis võib detail äkki, Kinnituskeermed on peaaegu eranditult kolmnurkprofiiliga, mille tipud on maha lõigatud; eelneva olulise deformeerimiseta puruneda näivalt madala pinge juures
38. Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustavad näitajad. On pinget, mis aja jooksul mingisugust keha perioodiliselt mõjutab või pingega mõjutab. Pinge võib muutuda nullist kuni teatud amplituudini või mingist väärtusest kuni teatud amplituudini. Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustab pinge amplituut ning pinge keskväärtus. 39. Mis on materjali väsimus? Materiali väsimus on materiali tugevuse alanemine vahelduva koormuse puhul. 40. Mis on materjali väsimuspiir? Väsimuspiiri mõjutavad tegurid. Kui detailile mõjub küllalt suur arv vahelduva pinge tsükleid, siis võib detail äkki, eelneva olulise deformeerimiseta puruneda näivalt madala pinge juures. Suurimat pinget, mida material talub kui tahes paljude tsüklite vältel, nimetatakse väsimuspiiriks. Keha väsimuspiir oleneb materialist, materialile rakendatud jõududest, materiali vigadest (mikropraod vms). 41. Millistel tingimustel tekib materjali väsimuspurunemise oht.
Novolakid vajavad kõvenemiseks FA allikat (selleks on kõige sagedamini urotropiin heksametüleentetraamiin (ehk kuiv põletusaine)). Kõvendatud novolakvaigul on positiivseid omadusi: · Kõrge termilise ja keemilise vastupidavusega võimalik valmistada kergeid automootoreid · Hea vormipüsivusega · Eeskujuliku pinnakõvadusega · Odav · Tugevalt ristseotud struktuur, seetõttu madal roomavus Probleemideks on: · Habras materjal · Väsimuspiir pole piisav Kasutamine: näiteks valmistatakse kergeid automootoreid, kasutatakse ka lennukiehituses ja kaubafurgoonidel. Saamine: 6. Resooltüüpi fenoolformaldehüüdvaigud. Saamine, omadused, kasutamine. Resoolvaigud sünteesitakse aluselises keskkonnas: pH>7 Saadakse madala või keskmise viskoossusega vesilahuste kujul. Omadused: · Lahustuvad alkoholides. · Kõvendamine katalüsaatoriga või ilma
Laagrisõlmed on poltidega ühendatud raamiga. Raam on terastorudest (materjal S355J2H) ja UNP profiilidest (materjal S235JRG2) keevitatud konstruktsioon. Materjalide mehaanilised omadused [1]: teras S235 voolavuspiir ReH (Y) = 235 MPa; tõmbetugevus Rm (U) = 370 470 MPa; teras S355 voolavuspiir ReH (Y) = 355 MPa; tõmbetugevus Rm (U) = 490 610 MPa; teras C45E tinglik voolavuspiir Rp0,2 (Y) = 370 MPa; tõmbetugevus Rm (U) = 630 MPa; väsimuspiir -1 = 275 MPa, -1 = 165 MPa; terase elastsusmoodul E = 2,1.105 MPa; terase nihkeelastsusmoodul G = 8,1.104 MPa. 2. Ajami kinemaatiline skeem 3. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Maksimaalne trossi sisejõud peab rahuldama tugevustingimust Maksimaalne pingutusjõud Fmax=mg=600*9,81=5886 N kus g 9,81 m/s raskuskiirendus; m tõstetav mass. Nõutav varutegur [S] = 5,5 [2]. Trossile mõjuv kriitiline jõud Fkr=Fmax*[S]=5886*5,5=32,4 kN
15. Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustavad näitajad. pikkuseühik neljandas astmes, tavaliselt cm4. Koormusetsüklit iseloomustavad järgmised parameetrid: väärtuselt suurim pinge, väärtuselt vähim pinge, keskmine pinge, amplituudpinge, asümmeetriategur 16. Mis on materjali väsimus? Detaili tugevuse kahanemist kohaliku purunemisprotsessi tagajärjel vahelduvkoormuse toimel nimetatakse väsimuseks. 17. Mis on materjali väsimuspiir? Väsimuspiiri mõjutavad tegurid. Väsimustugevust iseloomustab väsimuspiir R maksimaalne pinge, mida materjal talub purunemata mingi N koormusetsüklite juures 18. Millistel tingimustel tekib materjali väsimuspurunemise oht. Kui materjali pajukordselt tsükliliselt koormata jõuga, mis kutsub esile materjalis pinged, mille suurus on suurem väsimustugevuse R 21. Ristlõike peateljed ja peainertsimomendid. 19. Staatiline pinnamoment
assümeetriategur: max On pinget, mis aja jooksul mingisugust keha perioodiliselt mõjutab või pingega mõjutab. Pinge võib muutuda nullist kuni teatud amplituudini või mingist väärtusest kuni teatud amplituudini. Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustab pinge amplituut ning pinge keskväärtus. 16. Mis on materjali väsimus? Materjali väsimine-detaili tugevuse kahanemine kohaliku purunemisprotsessi tagajärjel vahelduvkoormuse toimel. 3 17. Mis on materjali väsimuspiir? Väsimuspiiri mõjutavad tegurid. Materjali teoreetiline väsimuspiir- suurim pinge, mida materjal talub purunemiseta lõpmatu arvu pingetsüklite vältel. Väsimuspiiriks nim, suurimat pinget, mida materjal purunemata talub kui tahes paljude tsüklite vältel. Väsimuspiiri mõjutavad: pinge kontsentratsioon(pinged, detaili kujul), detaili absoluutmõõtmed ja pinna seisund. 18. Millistel tingimustel tekib materjali väsimuspurunemise oht.(88,,89)
(materjal – S355J2H) ja/või UNP profiilidest (materjal – S235JRG2) keevitatud konstruktsioon. teras S235 voolepiir – ReH (Y) = 235 MPa; tõmbetugevus – Rm (U) = 370 – 470 MPa; teras S355 voolepiir – ReH (Y) = 355 MPa; tõmbetugevus – Rm (U) = 490 – 610 MPa; teras C45E tinglik voolepiir – Rp0,2 (Y) = 370 MPa; tõmbetugevus – Rm (U) = 630 MPa; väsimuspiir – -1 = 275 MPa, -1 = 165 MPa; terase elastsusmoodul – E = 2,1* 105 MPa; terase nihkeelastsusmoodul – G = 8,1* 104 MPa. 1.4. Eritingimustele vastavus - töökindel - keskkonnasõbralik: määrdeained ei tohi sattuda ümbritsevasse keskkonda - ohutushoid: trossile teostatakse kord aastas tugevuskontroll - kliimakindlus: töötemperatuur -10C … +40C - esteetika ja ergonoomika: tootel kaubanduslik välimus 2
18. Kuidas arvutatakse kohalik pinge ekvivalent-AMPLITUUDväärtus ja kohalik pinge ekvivalent-KESKväärtus? Liitpingus taandatakse võrdohtlikuks joonpinguseks energeetilist(von Misesi) tugevuskriteeriumi kasutades. 19. Kuidas leida painde- ja väändepinge väsimuspiirid, kui on teada terase tugevuspiir? σ u −materjalitugevuspiir Kus 20. Millega võrdub astme kohalik väsimuspiir paindel? Kuidas arvutatakse väsimuspiiri alanemise tegur? (d ) K −väsimuspiiri alanemise tegur . Kus Sest detaili antud kohas on väsimuspragude tekke tõenäosus eeldatavalt suurem, kui väsimusteimi katsekehas. Väsimuspiiri alanemise tegur: kus Kk on koormusliigitegur, Km on mastaabitegur ja Kp on pinnakaredustegur 21
konstruktsioon. Projekteerimisel tuleb tagada konstruktsiooni võimalikult väikesed massi ja gabariit- mõõtmed. Materjalide mehaanilised omadused: teras S235 voolavuspiir Reh (Y) = 235 MPa tõmbetugevus Rm (U) = 370 470 MPa teras S355 voolavuspiir Reh (Y) = 355 MPa tõmbetugevus Rm (U) = 490 610 MPa teras C45E tinglik voolavuspiir Rp0,2 (Y) = 370 MPa tõmbetugevus Rm (U) = 630 MPa väsimuspiir - -1 = 275 MPa, -1 = 165 MPa terase elastsusmoodul E = 2,1*105 MPa terase nihkeelastsusmoodul G = 8,1*104 MPa 2. Ajami kinemaatiline skeem Joonis 1: Kinemaatiline skeem. 1 - raam, 2 - mootorreduktor, 3 - kettülekanne, 4 trummel 3. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Maksimaalne trossi sisejõud peab rahuldama tingimusi Fmax [F] = Fkr/S Maksimaalne pingutusjõud Fmax = mg = 800 kg * 9,81 7484 N
kasutada kuullaagriteraseid ka tööriistaterastena külmlõike- ja survetöötlusstantside, pressvormide ja muu sellise valmistamiseks. 1.2.3 Legeeritud vedruterased Kuna vedrude, olgu nendeks siis kas keerd- spiraal- või lehtvedru (vt Foto 2 ) ning ka teiste elastsete detailide juures on oluline eelkõige terase elastsus ja ka tugevus. Igasugune elastne deformatsioon on lubamatu. Vedrud töötavad ju vahelduv-kordumatel koormustel, seega on tähtis nendel väsimuspiir, kõrge nõue on aga voolavuspiiril ja elastsusmoodulil. Olulist tähtust ei oma sitkus- ja plastsusnäitajad. Vedruterastesse lisatakse kroomi, vanaadiumi ja mangaani. 1.2.4 Automaaditerased Automaaditeraseks nimetatakse automaatpinkidel töödeldavate detailide materjalina kasutatavat terast, mis sisaldab kuni 0,4% C ja tavalisest rohkem väävlit ja fosforit (kuni 0,2%). Tänu väävlile
Peavad olema suure kõvadusega ja väga ühtlase mikrostruktuuriga. Suur kõvadus ja kulumiskindlus. 40. Mis on kiirlõiketerased? Kiirlõiketerased on enimkasutatavaid tööriistateraste gruppe. Kiirlõiketerastest valmistatakse rauasaelehti, keermelõikureid, freese, stantse jpm. 41. Millised nõuded esitatakse vedruterastele? Vedrumaterjalile peamine nõue on kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Kuna vedrud töötavad vahelduvtsüklilistel koormustel, siis on tähtis ka vedruteraste väsimuspiir; sitkus- ja ka plastsusnäitajad olulist rolli ei mängi. 42. Mis on kuumuskindlate teraste roometugevus? 43. Mille sulamid on malmid? Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suuremasüsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsinikusulameid. 44. Malmide liigitus vastavalt grafiidiosakeste kujule? hallmalm ( lamelse kujuga grafiit ) kõrgtugev malm (kerajas grafiit) – saadakse hallmalmi modifitseerimisel magneesiumi, tseeriumi või teiste elementidega
tugevus- ja plastsusnäitajad. (Tõmbetugevus,voolavuspiir, tinglik voolavuspiir, katkevenivus,katkeahenemine). Löökpaindeteim Katsetamine löökpaindele on materjali sitkus-näitajate määramise põhiline meetod. Väsimusteim Tegelikkuses esinevad sagedamini vahelduv- korduvad (tsüklilised) koormused, mille tagajärjel tekivad märki muutvad pinged (surve-tõmbepinged), mis põhjustab pragude teket.(väsimuspiir). Mittepurustavad katsed Metalltoodete mittepurustava kontrolli (MPK) meeto- dite ülesanneteks on 1) defektide avastamine toodete pinnal või nende sisemuses (poorid, praod, räbulisandid jms.); 2) materjalide keemilise koostise ja struktuuri määramine; 3) füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste mõõtmine (soojus- ja elektrijuhtivus, kõvadus jt.); 4) tehnoloogiliste protsesside pidev kontroll (toote pikkus, paksus, pinnakvaliteet jt.) Kõvaduskatsed
gabariitmõõtmeid. Materjalide mehaanilised omadused [1]: teras S235 voolavuspiir ReH (Y) = 235 MPa; tõmbetugevus Rm (U) = 370 470 MPa; teras S355 voolavuspiir ReH (Y) = 355 MPa; tõmbetugevus Rm (U) = 490 610 MPa; teras C45E tinglik voolavuspiir Rp0,2 (Y) = 370 MPa; tõmbetugevus Rm (U) = 630 MPa; väsimuspiir -1 = 275 MPa, -1 = 165 MPa; . 5 terase elastsusmoodul E = 2,1 10 MPa; . 4 terase nihkeelastsusmoodul G = 8,1 10 MPa. 3 2. Ajami kinemaatiline skeem 1 2 3
Metallide väsimusteimid on kasutuses: ●tõmbe-surve, painde ja väände korral ●pingetsüklite ja deformatsioonide korral ●pingekontsentraatorite puudumise ja olemasolu korral ●kõrge- ja madalatsüklilise väsimuse korral Väsimuspiiriks nimetatakse tsükli maksimaalse pinge suurimat väärtust, mille puhul materjal talub purunemata suvaliselt suure arvu tsükleid. Sümmeetrilise tsükli korral on väsimuspiiril vähim väärtus. Seetõttu määratakse väsimuspiir tavaliselt sümmeetrilise tsükli jaoks. Väsimusteimi tehakse erimasinatega: ●paindel vastava väsitusmasinaga,kus pöörlevatteimikut koormatakse paindekoormusega ●tõmbel-survel vastava tõmbemasinaga ●väändel vastava väändemasinaga 5. Kristalliseerumine – nimetatakse vedela metalli üleminekut tahkesse (kristalsesse) olekusse. Seda nimetatakse ka tardumiseks. Kristalliseerumine leiab aset, kui süsteem
Kulumine on kahjulik nähtus, mida püütakse vähendada kulumiskindlate materjalide või sobivate määrdeainete kasutamisega või muul viisil. Materjalide mehaanilised omadused Materjali vastupanu deformeerimisele ja purunemisele iseloomustavad materjalide mehaanilised omadused. Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vm. Materjalide tugevusnäitajaks on tugevuspiir (Rm). Metallidel veel voolavuspiir (ReH) või tinglik voolavuspiir (Rp) ja väsimuspiir (-1). Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Tuntumad kõvadusteimid (Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetod) põhinevad kõvast materjalist otsaku (identori) surumisel uuritava materjali pinda. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist.
terase elastsust; plastne deformatsioon on lubamatu. moodustavad terad, mille ulatuses kristallivõre on Seega on vedrumaterjalile peamine nõue orienteeritud üheselt. Tera suurus sõltub väga paljudest kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Kuna vedrud mõjuritest (kuumutustemperatuur ja kestus, töötavad vahelduvtsüklilistel koormustel, siis on jahutuskiirus, koostis jpt.) ja on piires 0,01…0,1 mm. tähtis ka vedruteraste väsimuspiir; sitkus- ja ka Tera struktuuri mõjutab ka terase survetöötlus. plastsusnäitajad olulist rolli ei mängi. Tihedus - 7800 kg/m3 Sulamistemperatuur Ts - 1539 °C Tõmbetugevus Rm - Puhas Fe 250N/mm2, sulamid 3000 N/mm2
kordse töötlemise parendamise (karastamine + kõrgnoolutamine) tulemusena tekkiv struktuur pare mate omadustega. Vedruterased Keerd-, spiraal- ja lehtvedrusid ning teisi elastseid detaile iseloomustab see, et neis kasutatakse ainult terase elastsust; plastne deformatsioon on lubamatu. Seega on vedrumaterjalile peamine nõue kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Kuna vedrud töötavad vahelduvtsüklilistel koormustel, siis on tähtis ka vedruteraste väsimuspiir; sitkus- ja ka plastsusnäitajad olulist rolli ei mängi. Vedrud tehakse 0,5...0,7% süsinikusisaldusega terasest, mis on legeeritud räni ja mangaaniga. Vastutusrikaste vedrude korral kasutatakse teraseid, millele on lisatud kroomi ja vanaadiumi. 6) Tööriistaterased ja nende omadused. Kasutamine. Tööriistaterased moodustavad teraste suure grupi, mida iseloomustavad suur kõvadus, tugevus ja kulu- miskindlus, s.o
Tugevusarvutus kujutab endast järgmisi arvutusi: 1. arvutuslike välisjõudude suuruse ja iseloomu määramine (tänapäeval neid jõude normeeritakse enamiku laevatüüpide jaoks), 2. lubatud pingete määramine, 3. arvutuslike välisjõudude mõju võrdlemine lubatud pingetega ehk tugevus- tingimuste kontrollimine. Lubatud pinged määratakse eraldi iga konstruktsiooni jaoks. Need peavad olema teatud osa ohtlikest pingetest (voolavuspiir, väsimuspiir, nõtkepinge jne.). Teki- ja põhjakonstruktsioonidel läbi- ja ülepaindel - 50% voolavuspiirist. Minimaalse tugevusvaru määramisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid: 1. võimalik arvutuslike ja tegelike jõudude mittevastavus; 2. arvutusmeetodite ja valemite ebatäiuslikkus ja ebatäpsus; 3. materjali omaduste määramise ebatäpsus; 4. konstruktsioonide valmistamise tehnoloogia mõju materjali omaduste muutumisele; 5
pingetel, mis on allpool materjali tugevuspiiri, sageli isegi allpool voolavuspiiri. Seda protsessi, mis lõpeb Tabel 1.4. Metalli tõmbeteimiga määratavad purunemisega, nimetatakse väsimuseks. omadused Väsimustugevust iseloomustab väsimuspiir R (sümmeetrilise koormuse korral -1). Väsimuspiir Tähis Ühik -1 on suurim pinge, mida metall purunemata talub Tugevusnäitajad 7 N korda (terasel võetakse selleks arvuks 10 , mitte-
Kuna parendatavaid legeerteraseid kasutatakse ühelt poolt detailide valmistamiseks, mis töötavad väga erinevatel koormustel, teiselt aga on see teraste grupp väga mitmekesine, siis valikukriteeriumid nende kasutamisel peavad arvestama mitmeid, tihti vastuolulisi nõudmisi. Terase töökindluse tagavad kõrge voolavuspiir, sitkus, madal tundlikkus pingekontsentraatoritele, olulised on ka külmhapruse lävi ja väsimuspiir. Seda kõike võib tagada ainult läbikarastuvus, mis vastab detaili suurusele. Selle pärast on läbikarastuvus tähtsaim kriteerium terase valikul. Tuleb arvestada, et erineva koostisega terased saavad peale parendust ligilähedased staatilised ja dünaamilised omadused, kuid nad erinevad oluliselt töökindluse ja läbikarastuvuse poolest, mida on hästi naha andmetest, mis on toodud allolevas tabelis. Tabel 22
detaile iseloomustab see, et neis kasutatakse ainult 0,3 Mo terase elastsust; plastne deformatsioon on luba- 34CrNiMo6 0,34 1,7 Cr 800 1000 45 matu. Seega on vedrumaterjalile peamine nõue 1,7 Ni kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Kuna vedrud 0,3 Mo töötavad vahelduvtsüklilistel koormustel, siis on 1) keskmine tähtis ka vedruteraste väsimuspiir; sitkus- ja ka plastsusnäitajad olulist rolli ei mängi. Tabel 1.16. Tsementiiditavad terased (EN10084) Vedrud tehakse 0,5…0,7% süsinikusisaldu- sega terasest, mis on legeeritud räni ja mangaaniga. -4- Margitähis Koostis %, Omadused2), max min Margi- Koostis %, max Omadused2),
Tugevusarvutus kujutab endast järgmisi arvutusi: 1. arvutuslike välisjõudude suuruse ja iseloomu määramine (tänapäeval neid jõude normeeritakse enamiku laevatüüpide jaoks), 2. lubatud pingete määramine, 3. arvutuslike välisjõudude mõju võrdlemine lubatud pingetega ehk tugevus- tingimuste kontrollimine. Lubatud pinged määratakse eraldi iga konstruktsiooni jaoks. Need peavad olema teatud osa ohtlikest pingetest (voolavuspiir, väsimuspiir, nõtkepinge jne.). Teki- ja põhjakonstruktsioonidel läbi- ja ülepaindel - 50% voolavuspiirist. Minimaalse tugevusvaru määramisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid: 1. võimalik arvutuslike ja tegelike jõudude mittevastavus; 2. arvutusmeetodite ja valemite ebatäiuslikkus ja ebatäpsus; 3. materjali omaduste määramise ebatäpsus; 4. konstruktsioonide valmistamise tehnoloogia mõju materjali omaduste muutumisele; 5
Tugevusarvutus kujutab endast järgmisi arvutusi: 1. arvutuslike välisjõudude suuruse ja iseloomu määramine (tänapäeval neid jõude normeeritakse enamiku laevatüüpide jaoks), 2. lubatud pingete määramine, 3. arvutuslike välisjõudude mõju võrdlemine lubatud pingetega ehk tugevus- tingimuste kontrollimine. Lubatud pinged määratakse eraldi iga konstruktsiooni jaoks. Need peavad olema teatud osa ohtlikest pingetest (voolavuspiir, väsimuspiir, nõtkepinge jne.). Teki- ja põhjakonstruktsioonidel läbi- ja ülepaindel - 50% voolavuspiirist. Minimaalse tugevusvaru määramisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid: 1. võimalik arvutuslike ja tegelike jõudude mittevastavus; 2. arvutusmeetodite ja valemite ebatäiuslikkus ja ebatäpsus; 3. materjali omaduste määramise ebatäpsus; 4. konstruktsioonide valmistamise tehnoloogia mõju materjali omaduste muutumisele; 5
Tugevusarvutus kujutab endast järgmisi arvutusi: 1. arvutuslike välisjõudude suuruse ja iseloomu määramine (tänapäeval neid jõude normeeritakse enamiku laevatüüpide jaoks), 2. lubatud pingete määramine, 3. arvutuslike välisjõudude mõju võrdlemine lubatud pingetega ehk tugevus- tingimuste kontrollimine. Lubatud pinged määratakse eraldi iga konstruktsiooni jaoks. Need peavad olema teatud osa ohtlikest pingetest (voolavuspiir, väsimuspiir, nõtkepinge jne.). Teki- ja põhjakonstruktsioonidel läbi- ja ülepaindel - 50% voolavuspiirist. Minimaalse tugevusvaru määramisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid: 1. võimalik arvutuslike ja tegelike jõudude mittevastavus; 2. arvutusmeetodite ja valemite ebatäiuslikkus ja ebatäpsus; 3. materjali omaduste määramise ebatäpsus; 4. konstruktsioonide valmistamise tehnoloogia mõju materjali omaduste muutumisele; 5
annaabi.ee 
