Pkett=Pem* red=2200*0,82=1804 (w)=1,8 (kW) 5. Leian ketisammu: . t=600*³P*Ke/(z1* nred[p]m) . t=600*³1,8*1,43/(21*31,7*19,6*1)=35mm Sammu t lähimad standardväärtused on 31,75 ja 38,1 z1-väikse hammasratta keti hammaste arv P-võimsus(ketiga ülekanne) Ke-tegur=1,43 m- keti ridade arv [p]=19,6N/mm²-lubatav erisurve keti sarniirides (nkett<50 p/min) 6. Suuremal hammasrattal on hambaid: z2=iz1=21*1,44=30,2430 hammast 4 7. Järnevalt viin läbi arvutuse kahe variandi järgi järgmiste lähtmeandmetega: Pkett=1,8kW; nkett=31,7p/min; nkt=22p/min; z1=21; z2=30; i= z2/z1=30/211,44. Kasutan rullpuksketti (OCT 10947-64). Arvutus tulemused kannan tabelise:
4 --juhtratas, 5 --roomikvanker, 6 --roomikkett koos taldmikega. Sõltuvalt rullide kinnitamise viisist roomikuvankri külge ja vankrite kinnitamise viisist raami külge eristatakse jäika, pooljäika, balansiir- ja elastset vedrustust. Roomik kujutab lülidest koosnevat suletud ketti, mis on omavahel sõrmedega liikuvalt ühendatud. Roomiku paneb liikuma tähtratas ning teda pingutatakse pingutusseadisega. Tugirullid tagavad roomiku paremat liibumist ja edastavad masina erisurve maapinnale. Sammkäiturid on kasutusel suure massiga masinatel (näiteks ühekopalised lohikoppekskavaatorid kopamahuga 15...40 m 3), kui teist liiki käiturid ei taga arvutuslikku erisurvet pinnasele. Töötav masin toetub ümmarguse platvormi kujulisele tugiraamile, millel on suur kontaktpind. Liikumisel kantakse suurem osa raskusjõust tugikangidele. Sammumehhanismid võivad olla mehaanilised (väntmehhanism) või hüdraulilised
Nurkmuude xu ux = |x -u|, kus nurga haarasi näitavad indeksid on vahetatavad. Kontaktpingeid ja kontakpindade suurusi arvutatakse elastsusteooria alusel. Suurimad kontaktpinged tekivad kontaktpinna keskel. Arvutustes eeldatakse, et materjalid on isotroopsed ja homogeensed, et esinevad ainult elastsed deformatsioonid, et jõud mõjuvad kontaktpinnaga risti ja et kontaktpinna mõõtmed on kaaskehade kokkupuutepindade kõverusraadiustega võrreldes väga väikesed. 7.Keskmine erisurve paaris "silindertapp-puks". 8.Hõõrdemoment paaris "silindertapp-puks". Taantatud hõõrdetegur. 9.Nimi-, tegelik- ja kontuurkontaktpind. Äkki nii?: Tegelik: pinnad mis reaalselt kujuhälvete ja pinnakareduse tõttu kokku puutuvad. Nimipind: detaili joonisel kujutatav pind Kontuurpind: piirab keha ja eraldab selle ümbritsevast keskkonnast. 10.Kontaktpinge mõiste. Kontaktpinge on suurim survepinge kahe detaili kokkupuutekohas, kui puutepinna mõõtmed
I i := = 10.25 mm A L := = 19.512 i Kuna saledus on suhteliselt väike, seega pole ohtu nõtkumiseks. 5) Spindlis esineva survepinge leidmine 4 P := = 51.5 MPa (1, lk 60) 2 d 1 Spindlis esinev survepinge on väiksem lubatud survepingest 51.5MPa < 70MPa. 6) Mutri materjaliks hallmalm C4 18-36 Lubatud erisurve keermes m := 7MPa (1, lk 60) Keermeniitide arv mutris 4 P z := = 15.1 d 0 - d 1 2 2 (1, lk 60) m Ümardades ülespoole, saame keermeniitide arvuks z := 16 7) Mutri kõrguse leidmine
1 400 4 10.5 := = 1.524 100 Vastavalt tab.60 interpoleerides saame := 0.32 ; s = 0.32 70 = 22.4MPa 7. Järgmisena leiame spindlis esineva survepinge: 4 P sp := = 57.743 MPa 2 d1 < s ( 57.74 > 22.4) , järelikult nõtkeoht säilib. 8. Mutri materjaliks võtame hallmalmi C4 18-36, mille lubatud muljumispinge (erisurve) saame tabelist 61 lk 58. Võtame m = 7MPa, siis keermeniitide arv mutris on: m := 7MPa 4 P z := = 10.6 zkn := 11 do - d1 m 2 2 9. Mutri vajalik kõrgus avaldub järgmiselt: Hm := zkn ssamm = 33 mm Võtame Hmut := 35mm 3
I tõmbel leht on õhuke kui D-dt1 ¿ (32,4...39,6) 210-156,8 ¿ (32,4...39,6) 53,2 ¿ (32,4...39,6) leht on õhuke II tõmbel leht on õhuke kui dt1d2 ¿ (32,4...39,6) 156,8-120 ¿ (32,4...39,6) 36,8 ¿ (32,4...39,6) leht on õhuke Surveplaadi surumisjõud Q1 (N) esimesel tõmbel 2 2 4 D -( d t 1+ 2* r m 1 ) 2 *q= 4 210 -( 156,8+2* 12,5 ) 2 *2,5 ¿ 21694,90N ¿ 2,2t q-plaadi erisurve mis sõltub töödeldavast materjalist ja selle paksusest (N/mm2) Surveplaadi surumisjõud Q2 (N) teisel tõmbel 2 2 4 d t 1-( d 2+2 * r m 2 ) 2 *q= 4 156,8 -( 120+2 * 7,5 ) 2 *2,5 ¿ 12490,27N ¿ 1,2t Presside jõud Pressi tõmbejõud Ppr1 (t) esimesel tõmbel Ppr1=P1+Q1=21,9+2,2=23,9t Pressi tõmbejõud Ppr2 (t) teisel tõmbel Ppr2=P2+Q2=16,6+1,2=17,8t Pilud
reguleerimisel), km – määrimist arvestav tegur (km = 0,8 – pidev määrimine õlivannis või pumba abil, km = 1 – regulaarne tilkmäärimine või määrimine konsistentse määrdeainega, km = 1,3 ... 1,5 – ebaregulaarne määrimine). Siis K=k d k a k n k r k m =1,25∙ 1,25 ∙1,25 ∙1,25 ∙ 1,3 ≈ 3,2 Üherealine rullketi samm t ≥ 2,8 ∙ √ 3 KT K z1 p , Kus p – keskmine erisurve Esimeses lähtudes valin p = 46 MPa (Lisa, Tabel 1.) Kuna z1 ≠ 17 siis p=46 ∙ k z =46 ∙ [ 1+0,01 ( z1 −17 ) ] =46 ∙ [ 1+ 0,01 ( 19−17 ) ] ≈ 46,9 MPa . Siis t ≥ 2,8 ∙ √ 3 KT K z1 p =2,8∙ 3 √ 3,2∙ 271 19 ∙ 46,9 ∙10 6
perioodilisel reguleerimisel), km määrimist arvestatav tegur (km = 0,8 pidev määrimine õlivannis või pumba abil, km = 1 regulaarne tilkmäärimine või määrimine konsistentse määrdeainega, km = 1,3 ... 1,5 ebaregulaarne määrimine). Siis K = k d k a k n k r k m = 1,25 1 11,25 1,3 2,03 Üherealise rullketi samm KTK t 2,8 3 , z1 p kus p keskmine erisurve Esimeses lähenduses valime p = 46 MPa, Lisa 1, Tabel 1. Kuna z1 17 siis p = 46 k z = 46 [1 + 0,01( z1 - 17 )] = 46 [1 + 0,01(19 - 17 )] 47 MPa. 7 Siis KTK 2,03 391 t 2,8 3 = 2,8 3 0,027 m = 27 mm. z1 p 19 47 10 6
võimaldavad vormimist automatiseerida. Töötavad suruõhuga rõhul 5....7 atü. Pealtpressimisega vormimismasina skeem on toodud joonisel 67,a. Vormkast 3 ja lisaraam 2 täidetakse vormiseguga. Vormisegu tihendatakse lisaraami mineva pressplaadiga 1, mis liigub kuni vormkasti seina ülemise ääreni. Plaadile 4 kinnitatud mudelite 5 suhtes mõjub jõud ülevalt. Kõige suurem vormisegu tihedus saadakse pressplaadi juures. Vaadeldava masina pressimise erisurve on tavaliselt 2....2,5 kG/cm2. Altpressimisega vormimismasin töötab joonisel 67, b toodud skeemi järgi. Preesplaat 1 rõhub vormkasti 2 seintele ja paneb selle koos lisaraamiga 3 liikuma vastu allpool asuvat mudelit 4, mis on kinnitatud mudelplaadile 5. Pressimisjõud mõjub alt, surudes mudeli vormisegusse . Automaatselt töötava pressmasina peamisteks osadeks on perioodilise liikumisega karusell,
74, tabel 82]); i lindi vahekihtide arv (i = 3). Standardtrumliks on valitud trummel läbimõõduga D = 500 mm. Valitud trumli läbimõõt on kontrollitud erisurvele järgmise seosega (3.7) 360 P p= *p+,(3.7) DB kus P lindi veojõud N, (P = 6358 N); D trumli läbimõõt m, (D = 0,5 m); haardenurk ( = 180° [1, lk. 76]); B lindi laius m, (B = 2 m); [p] lubatud erisurve Pa, ([p] = (1600...3500)·105 Pa [1, lk. 74]). 360 P 360 6358 p= = = 4047,6Pa D B 0,5 180 2 Seega kehtib seos p [p] ning trummel on õige läbimõõduga. 3.2. Trumli pikkuse l leidmine Trumli pikkus l on leitud valemiga (3.8) l = D + 200 = 500 + 200 = 700mm,(3.8) kus l trumli pikkus mm; D trumli läbimõõt mm, (D = 500 mm). 7 3.3
a) seisutasandilt b) seisutasandist ülevalt poolt 25) Liigendnoolega ekskavaatori eeliseks on, et ta võimaldab manööverdamata kaevandada a) vertikaalseintega laiu kraave b) süvendeid tõkete lähedal 26) Tööseadmete tüübi järgi on mitmekopalised ekskavaatorid a) rootor e. kraap b) kett 27) Parima pinnase tihenduse annavad ........... tööorganid a) nurkvalts 28) Sobilik tihendusmasin valitakse .... järgi a) erisurve 29) Suure kaldega ja horisontaalvaiade rammimiseks sobib kõige paremini ....... raam a) kaksiktoimeline auru-suruõhu 30) Loetlege kivipurustid tööorganite tüübi järgi Lõugpurustid, koonus-, valts-purustid. Löök toimelised. 31) Nimeta lõugpurustite tüübid liikuva lõualiikumise iseloomu järgi. Lihtliikumine - . Liitliikumine - . 32) Parim sõelumismeetod a) kombineeritud 33) Betoonisegistid segamisviisi järgi a) vabalangemisega b) sundsegamisega
Sõltub masina raami tüübist ja rataskäiguosal masinate puhul ka rataste juhtimise võimalikest skeemidest 9. Masina läbivus ja seda iseloomustavad parameetrid. Läbivus – masina omadus liikuda teedeta maastikul ületada mitmesuguseid takistusi ja tõkkeid. Läbivusomadusi isel. järgmiste parameetritega: a) veojõud käiguosal Fv=Mp/rv (pöördemoment vedaval võllil/veereraadius) b) käiguosa haardejõud toetuspinnaga Fh=Gh* φ (masina haardekaal*haardetegur) c) erisurve toetuspinnale pneumoratastel pk=k*ps (kummi jäikustegur*kummi siserõhk) ja roomikutel pk=Gm/n*Sr (masina kogukaal/roomikute arv*roomiku toetuspinna pindala) 10. Masina kliirens, peale ja mahasõidu nurgad ning piki ja põikki läbivusraadiused. Kliirens – masina madalaima konstruktiivse puntki kõrgus käiguosa toetuspinnast. Isel. rataste või roomikute vahele sattuva takistuse max kõrgust, millest masin võib sellele kinnijäämata üle sõita. Peale- ja
sellest punktist vertikaallõik BE on dünaamilise kaadumismomendi õlg. 40 3. Laeva püstuvus Tuule jõud rakendub laevale ebaühtlaselt ja sõltub kõrgusest vee kohal ning samuti voolujoonelisusest. Arvutuste lihtsustamiseks on tavaks tuulejõudu vaadelda liitjõuna, mis moodustub tuule erisurvest pv purjestuspindalale Av . Purjestuspindala Av on C külgprojektsioon laeva veepealsest osast. Erisurve saadakse Registri tabelitest -- sõltuvalt laeva navigatsiooni piirkonnast ja purjestuspindala aplikaadist, s.t. Av raskuskeskme kõrgusest zv . Eeldadakse, et tuule jõud mõjub purjestus- keskmesse. Kreeniva dünaamilise momendi õlg määratakse valemiga: M d .kr p A GZ d .kr = W g = v v (zv - T )
Tekib fosforpetoksiid, millest koos vaseoksiididega saadakse vaskmetafosfaat, mis toimib räbustina. Räbusti jääke (tumedad kohad) ei ole vaja eemaldada, sest nad ei ole söövitava toimega. Tsinki sisaldavad vaseühendid nagu messing, jootmisel tuleb kasutada räbustit (vt, Boliden tabelit). Neid joodiseid ei saa kasutada terase, nikli ega nende ühendite jootmisel kuna liide võib jääda liig rabedaks. Nominaalne koostis % Sulamis Töö tempr. Erisurve Tõmbe- Elektri juht Ag hõbe Cu vask P fosfor vahemik`C `C g/cm2 tugevus Cum/S mm2 15 80 5 650-800 710 8,4 250 7 5 89 6 650-810 710 8,2 250 5 2 91,8 6,2 650-810 710 8,1 250 4
pingutusreguleerimist arvestatav tegur (kr = 1 automaatsel reguleerimisel, kr = 1,25 perioodilisel reguleerimisel), km määrimist arvestatav tegur (km = 0,8 pidev määrimine õlivannis või pumba abil, km = 1 regulaarne tilkmäärimine või määrimine konsistentse määrdeainega, km = 1,3 ... 1,5 ebaregulaarne määrimine). K = kd kaknkr km = 1,25111,25 1,3 2,03 Üherealise rullketi samm p- keskmine erisurve Esimeses lähenduses valime p = 46 MPa, Lisa 1, Tabel 1. Kui z1 17, siis p = 46 kz = 46 [1+ 0,01(z1 -17)]= 46 [1+ 0,01(19 -17)] 47 MPa. Tingimusele vastab üherealine kett 16B1W [5, 6], mille samm t = 25,4 mm. Mida suurem on keti samm, seda suurem saab ka ketiratta läbimõõt sama hammaste arvu puhul. Vähendada gabariitmõõdu saab kasutades väiksema sammuga kette. Seejuures tagades keti tugevust tuleb valida kahe- või kolmerealine kett.
Tekib fosforpetoksiid, millest koos vaseoksiididega saadakse vaskmetafosfaat, mis toimib räbustina. Räbusti jääke (tumedad kohad) ei ole vaja eemaldada, sest nad ei ole söövitava toimega. Tsinki sisaldavad vaseühendid nagu messing, jootmisel tuleb kasutada räbustit (vt, Boliden tabelit). Neid joodiseid ei saa kasutada terase, nikli ega nende ühendite jootmisel kuna liide võib jääda liig rabedaks. Nominaalne koostis % Sulamis Töö tempr. Erisurve Tõmbe- Elektri juht Ag hõbe Cu vask P fosfor vahemik`C `C g/cm2 tugevus Cum/S mm2 15 80 5 650-800 710 8,4 250 7 5 89 6 650-810 710 8,2 250 5 2 91,8 6,2 650-810 710 8,1 250 4 Hõbe-vask-tinajoodised:
pingutusreguleerimist arvestatav tegur (kr = 1 automaatsel reguleerimisel, k r = 1,25 perioodilisel reguleerimisel), km määrimist arvestatav tegur (km = 0,8 pidev määrimine õlivannis või pumba abil, km = 1 regulaarne tilkmäärimine või määrimine konsistentse määrdeainega, km = 1,3 ... 1,5 ebaregulaarne määrimine). Siis K = k d k a k n k r k m = 1,25 1,25 1,25 1,25 1,3 3,2 Üherealise rullketti samm kus p keskmine erisurve Esimeses lähtudes valime p = 46 MPa, Kuna z1 17 siis p = 46 k z = 46[1 + 0,01( z1 - 17)] = 46[1 + 0,01(23 - 17)] = 48,76 49MPa KTK 3,2 250 Siis t 2,83 = 2,83 0,025m 25mm z1 p 23 49 10 6 Optimeerides gabariitmõõtmeid valime kett 16B1W , mille t = 25,4 mm, mass q = 2,6 kg/m, kriitiline koormus Fkr = 60 kN, rulli laius b = 17,02 mm, rulli läbimõõt d = 15,88 mm. z1 t n 23 25,4 19
1*1,6 = 4,96 m 2 k liimi kulunorm, 150 - 160kg/ m 2 3.2.Spoonipakettide eelpressimine. Pakettide eelpressimine toimub selleks, et vältida spoonilehtede omavahelist nihkumist kuumpressi laadimisel ning lihtsustab pakettide transporti. Eelpressimisele mineva virna kõrgus sõltub seal olevatest pakettide arvust. Virna pannakse tavaliselt ühe kuuma pressi vahedesse minevate pakettide arv. Pakettide eelpressimise reziim Kasutatav liim Erisurve Surve all hoid Väljahoidmise aeg enne MPa mise aeg, min eelpressimist, min Fenoolformaldehüüd liim 1,0 1,5 5 10 - Eelpressimiseks võib kasutan Raute pressi. Raute 1VPHE 69-185-400 Laua mõõdud, mm 1850 x 4000 Töövahede arv, tk 1
z1min = 13…15. On soovitav valida paaritu arv. Soovitatav hammasrataste arv z1 31 2 u K 31 2 1,6 28 Valime z1 = 19 Järelikult veetava ketiratta hammaste arv z 2 z u K 19 1,6 31 Järelikult K 1,25 1 1 1,25 1,3 2,03 Üherelise rullketi samm K TK t 2,8 3 z1 p p – keskmine erisurve Valime esialgu p = 46 MPa Kuna z1 17, siis p 46 k Z 46 1 0,01 z1 17 46 1 0,01 19 17 47 MPa Järelikult K TK 2,03 741 t 2,8 3 2,8 3 0,03m 30mm z1 p 19 47 10 6 Keti kiirus z1 t n R 19 25,4 23 m
..23, keskmistel Z1min = 17...19, väiksematel Z1min = 13...15. Soovitatakse valida paaritu arv. Joonis 5: Kettülekanne Soovitatav hammaste arv z1 = 31 2uk = 31 2 2,8 26 Valin z1 = 19 [5,6] Veetava ketiratta hammaste arv z2 = z1 * uK = 19 * 2,8 53. Koormuse tegur K = kd * ka * kn * kr * km , Siis K = kd * ka * kn * kr * km = 1,25*1*1*1,25*1,3 2,03 Üherealise rullketi samm t 2,8 * kus p keskmine erisurve Esimeses lähtudes valime p = 46 MPa, (lisa 1, Tabel 1). Kuna z1 = 17 siis p = 46 * kz = 46 *[1+0,01 (z1 17)] = 46 * [1+0,01 (19 17)] 47MPa siis t 2,8 * 0,025m = 25 mm. Tingimusele vastab üherealine kett 20B1W [5,6], mille samm t = 31,75 Mida suurem on keti samm, seda suurem saab ka olema ketiratta läbimõõt sama hammaste arvu puhul. Seadme gabariitmõõtu saab vähendada, kui kasutada väiksema sammuga ketti
Sammuv käiguosa moodustub nel-jast liigendatud ja hüdrosilindritega juhitavast taldmikega varustatud jalast, mille abil masin võib mets-looma kombel ronida üles mööda järsku nõlva või ületada muid takistusi. Pneumokäitur: koosneb õhkrevratastest, vedavad sillad, vedrustus, jõuülekandest ja rooliseadmest EELISED: suur kiirus, väike mass, hind, kasutegur, suurem ressurss, võib liikuda pinnastel ja teedel suurema kiirusega. PUUDUSED: suurem erisurve, piiratud läbivus, kandevõime, tõusunurk, väike side ratta ja pinna Relssidel liikuvad: piiratud mobiilsuse ja manööverdusvõimega masinatel.EEELISED : liikumise suur täpsus, mini takistus, käiguosade väike kulumine. Veesliikuvate mas käiguosad: tugijalad ja potoonkerega (watermaster), paatkerega + tugijalad; tugijalgateta massiivsete pontoonidega ja selle ümber roomikud( pehme pind) rooniiduk- madala süvis, sõuderatas. MEHHAANILINE JUHTIMS
tagasikäigul on samasuur ning käigu pikkus S=2r Nukkmehhanismid Lihtsamad, tasapinnalisemad, kolmelülilised nukkmehhanismid koosnevad kahest liikuvast (vedav lüli-nukk ja veetav lüli- tõukur ja nookur) ühest kõrgemast paarist liikuvate lülide vahel ja kahest madalamast paarist liikuvate lülide ja kinnilüli vahel. Nukkmehhanismi puudused · Nuki täpse profiili valmistamine võib osutuda väga keeruliseks · Kõrgpaari kulumine suure erisurve ja libisemiskiiruse tõttu · Mõnede liikumisseaduste puhul võivad tekkida löögid, mis nõrgestavad mehhanismi Eelised · Veetavale lülile võib anda praktiliselt kõigi võimalike seaduste kohast liikumist · Mehhanism on kompaktne (vähe lülisid) · Mehhanismi tööd on lihtne sünkroniseerida Hammasülekanne On hammasratastel põhinev pöörlemiskiirust vähendav ja pöörlemismomenti suurendav ülekandemehhanism. Reduktor
reguleerimine Transpordikiirused 1,13...4,42 km/h 4 käikude arv Koppade arv, tk 12 Kopa maht, l 23 Kaopaketi kiirus, m/s 0,7; 1,18 Transportöörilindi 650 laius, mm Transportöörilindi 2,98; 4,39 kiirus, m/s Roomiku laius, mm 533 Mootori mark, D-50; 55 võimsus hj 9,4 Masina mass, t Keskmine erisurve, 33 kPa Toodetud 6414 ekskvaatorite arv, tk 1965...1972 Tootmise aeg Ekskavaator ETC-202 (nn. "kollanokk") on ehitatud ETN-171 baasil, kuid on sellest tehniliselt täiuslikum. Torupaigaldi on koparaami suhtes jäigalt juhitav hüdrosilindri abil, mis võimaldab kaevesügavust reguleerida ka koparaami ujuvasendi korral, mis kergemates pinnastes tagab suurema kaevetäpsuse. Hüdrojaoturi siibrit juhitakse hüdrovõimendiga
k töösegu kulu, kg/ ( 0,150kg ) 3.2. Spoonipakettide eelpressimine Pakettide eelpressimine toimub selleks, et vältida spoonilehtede omavahelist nihkumist kuumpressi laadimisel ning lihtsustab pakettide transporti. Eelpressimisele mineva virna kõrgus sõltub seal olevatest pakettide arvust. Virna pannakse tavaliselt ühe kuuma pressi vahedesse minevate pakettide arv. Pakettide eelpressimise reziim- Kasutatav liim Erisurve, Väljahoidmise aeg MPa Surve all hoidmise aeg, min enne eelpressimist, min Karbamiidformaalaldehüüd 1.0 1,2 7-8 10 Projektis kasutatake seadet ,,Raute 1 VPHE 69 185 400" Tehnilise andmed:
k – töösegu kulu, kg/ ( 0,150kg ) 3.2. Spoonipakettide eelpressimine Pakettide eelpressimine toimub selleks, et vältida spoonilehtede omavahelist nihkumist kuumpressi laadimisel ning lihtsustab pakettide transporti. Eelpressimisele mineva virna kõrgus sõltub seal olevatest pakettide arvust. Virna pannakse tavaliselt ühe kuuma pressi vahedesse minevate pakettide arv. Pakettide eelpressimise režiim- Kasutatav liim Erisurve, Väljahoidmise aeg MPa Surve all hoidmise aeg, min enne eelpressimist, min Karbamiidformaalaldehüüd 1.0 – 1,2 7-8 10 Projektis kasutatake seadet „Raute 1 VPHE 69 – 185 – 400“ Tehnilise andmed:
mõjumisel. Eristatakse 4 püsivuse kategooriat:pikipüsivus, põikipüsivus, omapüsivus, tööpüsivus 28-Milliste parameetrid iseloomustavad masina manööverdusvõimet? 29-Millised parameetrid iseloomustavad masina läbivust? 1. Veojõud käiguosal: Fv = Mp / rv , milles:Fv - veojõud käiguosal; Mp -pöördemoment vedaval võllil;rv -veereraadius. 2. Käiguosa haardejõud toetuspinnaga:Fh = Gh x ,milles Fh -haardejõud; Gh -masina haardekaal; -haardetegur. 3. Erisurve toetuspinnale: pneumoratastel:pk = k x ps , milles:pk - keskmine erisurve toetuspinnale: ps - kummi siserõhk; k - kummi jäikustegur. roomikutel: pk = Gm / n x Sr , milles: Gm -masina kogukaal;Sr -roomiku toetuspinna pindala;n -roomikute arv. 4. Kliirens: -masina madalaima konstruktiivse punkti kõrgus käiguosa toetuspinnast Iseloomustab rataste või roomikute vahele sattuva takistuse max kõrgust millest masin võib sellele kinnijäämata üle sõita. 5
kus pinnase kandevõime külmumise ja lumekatte tõttu võimaldab metsamaterjale kokku vedada soistel ja pehmetel pinnastel. Pehme ja lumeta talve korral, aga see on saanud viimastel aastatel reegliks, samuti ka suvekuudel, on sortimentide kokkuveotraktoreid võimalik kasutada ainult okstest ja latvadest tehtud tugeva kokkuveotee korral. Traktori täiskoormaga kogumass on 24000 kg ja see jaotub kolme silla kuuele rattale, mistõttu erisurve pinnasele on suurem, kui senini kasutusel olnud Vene päritolu metsaveo roomiktraktoritel. Seega peab kokkuveotee kindlustama ilma pinnast kahjustamata selle tee baasil kogu raie-eel olevate sortimentide kokkuveo raielangi äärde või kaugemalasuvasse vahelattu. Et vältida pinnase purustamist, tuleb traktoriga liikuda nii, et ei oleks kokkuveol vajalik tema ümberpööramine, sest kõige suurem pinnase kahjustamine tekib pööramisel ja eriti suur ja sügav on see linttraktori pööramisel.
Koormussagedus: 1500 Tugevustegur: Niiskuspaikkond: 2, niiske liik: Veoauto A normtelge ööp/rajale 1,00 Summaarne parandus suhtelisele Ratta jälje läbimõõt: 37 cm Töökindlustegur: 0,95 Maantee klass: 2 niiskusele: -0,02 L1.T3 p1+p5; - Erisurve kattele: 0,6 MPa Normhälbetegur 1,71 Teekatendi liik: 0,05+0,03=-0,02 Koormus: Püsikatend Dünaamiline, 0,85 paarisratas
välised koormused. Jagunevad pikipüsivus, põikipüsivus, omapüsivus ja tööpüsivus. 28-Millised parameetrid iseloomustavad masina manööverdusvõimet? Manööverdusvõime sõltub masina gabariitmõõtudest, pöörderaadiusest, masina liikumise koridori gabariitmõõtudest, raami tüübist ning rataste juhitavusest. 29-Millised parameetrid iseloomustavad masina läbivust? Käiguosa veojõud Käiguosa haardejõud toetuspinnaga Erisurve toetuspinnale Kliirens masina madalaima konstruktiivse punkti kõrgus käiguosa toetuspinnast. Peale- ja mahasõidunurk Piki- ja põikiläbivusraadius 30-Millised parameetrid iseloomustavad transportmasina püsivust? Pikipüsivus, mida hinnatakse maksimaalse tõusunurgaga Põikipüsivus, mida hinnatakse maksimaalse kreeniga 31-Mida nimetatakse masina tootlikkuseks? Masina poolt tehtava kvaliteetse toodangu maht ajaühikus.
Molekulaar-mehaanilise teooria järgi saab rahuldavalt seletada tahkete kehade käitumist nihkel ja libisemisel. Materjalide katsetamise kohta hõõrdekulumise (ilma määrdeta ja abrasiivita) kohta on kümneid erinevaid meetodeid. Kõige enam on levinud katsetamine skeemi järgi "sõrm-ketas" (pin-on-disk). Sõrme ots tehakse sfääriline, mis tagab iseseadistuvuse. Teine kasutatav meetod on "plokk-rõngas" (block-on-ring). Parameetrid, mida uuritakse on: koormus, erisurve, libisemiskiirus, temperatuur, kestus või läbitava tee pikkus, keskkond. Katsetamismeetodist sõltub katsetulemuste variatsioonikoefitsent (sõrm-ketas puhul kuni 15%, "plokk-rõngas" puhul kuni 57%). Seega, erinevate meetoditega saadud kulumise tulemuste suur hajuvus võib olla tingitud järgmistest faktoritest: kulumisjälje morfoloogia, kulumisproduktide eemaldumise kiiruses hõõrdepindade vahelt, katsesüsteemi jäikus, katsekeha kuju.
· Tihendamiseks tehtav töö 176. Muldkeha tihendatust iseloomustatakse tihendusteguriga, pinnaseskeleti tegeliku mahumassi ja sama pinnase optimaalsel niiskuse juures määratud maksimaalne mahumassi suhe. K t = /° 177. Pinnaseid muldkehas tuleb tihendada tihendusastmeni 178. Niisutamist tuleb kasutada liiga kuivate pinnaste tihendamisel selleks, et saavutada nõutud tihendustegurit. 179. Optimaalne niiskus- Maksimaalne tihedus- 180. Pinnase tihedust saab suurendada: · Erisurve suurendamisega masina tööseadis · Tihendatava pinnasekihi paksuse vähendamine · Tihendamismasinate läbikute arvu suurendamine · Tihendusmasine otstarbeka tööreziimi kasutamine 181. Pinnase tihendamisel esinevad probleemid: ületihendamine, alatihendamine, pinnas on liiga märg, pinnas on liiga kuiv. 182. Ületihendamine ja alatihendamine. Ületihendamine tekib kui materjali on tihendatud üle teatava tiheduse. Ületihendatud materjalid võivad olla
178. Millise tihedusastmeni tuleb pinnaseid muldkehas tihendada Mine perse. Vastava tihendusastmeni. 179. Miks kasutatakse tihendamisel pinnaste niisutamist Liiga kuivad pinnased ei saavuta tihendamisel nõutud tihendustegurit. 180. Mis on optimaalne niiskus ja maksimaalne tihedus 181. Milliste meetoditega saab suurendada pinnaste tihedust (4) 1) erisurve suurendamisega masina tööseadises; 2) tihendatava pinnasekihi paksuse vähendamisega; 3) tihendusmasinate läbikute arvu suurendamisega; 4) tihendusmasina otstarbeka tööreziimi kasutamisega; 182. Millised probleemid võivad esineda pinnase tihendamisel (4) 1) ületihendamine; 2) alatihendamine; 3) märg pinnas; 4) kuiv pinnas; 183. Mis on ületihendamise ja alatihendamise erinevus, mida need tähendavad, kuidas neid probleeme lahendada
Kliirensit saab osadel traktoritel muuta. Selleks pööratakse esisilla käänmikud teistpidi, tagasillal pööratakse lõppülekandeid. Jooksulaius ehk rööbe on rehvide või roomikute veerepinna keskele tõmmatud telgjoonte vahekaugus. Tagasilla jooksulaiust reguleeritakse pöia asendi muutmisega. Esisilla jooksulaiust muudetakse esisilla laiuse muutmise teel. Selleks on esisillas avad(samm 50mm) või hambad tigumehhanismiga. Erisurve on ühele pinnaühikule tulev mass. Sõltub rehvi või roomiku tüübist, koormusest ja teistest teguritest. Läbivus iseloomustab masina võimet teha töid või liikuda koormaga mitmesugustes tingimustes. Käändteljepoltide(käänimtelje)- kalle tagab esisilla ülespoole tõusmise pööramise ajal, seetõttu püüavad rattad pöörduda raskusjõu mõjul alati tagasi otseliikumise asendisse. Käändteljepoldi pikikalle tagab masina liikumise stabiilsuse.
Koormussagedus: 1500 Tugevustegur: Niiskuspaikkond: 2, niiske liik: Veoauto A normtelge ööp/rajale 1,00 Summaarne parandus suhtelisele Ratta jälje läbimõõt: 37 cm Töökindlustegur: 0,95 Maantee klass: 2 niiskusele: -0,02 L1.T3 p1+p5; - Erisurve kattele: 0,6 MPa Normhälbetegur 1,71 Teekatendi liik: 0,05+0,03=-0,02 Koormus: Püsikatend Dünaamiline, 0,85 paarisratas
hooldevabam. Lamellvedru paksus sõltub ülekantavast pöördemomendist. Et veetavate ketaste inertsimoment ei oleks suur, peab nende mass olema väike. Seepärast tehakse nad õhukesest elastsest lehtterasest, millele liimitakse või needitakse hõõrdkatted. Katete materjal on asbestivaba, valmistatakse need savi ja liimi segust millele on lisatud veel sideainet. Hõõrdmaterjalid peavad säilitama suure hõõrdeteguri kuumenemise, suure erisurve ja kiire libisemise korral. Õhukese terasketta vetruvus suurendab siduri lülitumise ja lahutumise sujuvust. Sidurit võib vaadelda koosnevana mehhanismist ja ajamist, mis on vajalik siduri lahutamiseks ja ühendamiseks. Ajam võib olla mehaaniline, hüdrauliline ja elektromagnetiline. 12 Mehaaniline ajam Mehaaniline ajam millesse kuuluvad ainult mehaanilised seadised, kasutatakse tänapäeva autodel vähe. See kujutab endast
F1 F2 tan ; Fh F2 f F2 tan kui siis F1 Fh F F2 Hõõrdeteguri f väärtus oleneb mitmetest asjaoludest nagu 1. liugepindade materjal 2. liugepindade karedus 3. määrdeaine olemasolu ja tüüp 34 4. muud tegurid (libisemise kiirus, erisurve kokkupuutepinnal, temperatuur, keskkond jne.). Keha tasakaal kaldpinnal N F1 G sin , F2 G cos Siis N F2 G cos
-O2 puudusel tekivad mürgised ained mulda -O2 puudusel väheneb mullast veeneelamine juurte poolt Kultuuriti on erinev. Tatar pole kartlik õhupuudusele, aga kartul, hernes, nisu on tundlikud O2 puudusele. CO2 on keskmiselt 0,3-0,5%. Kõige tundlikumad on idanevad seemned, sest nende idanemine seiskub, kui sisaldus mullaõhus tõuseb 1%ni ja on taime aktiivsetele juurtele surmav. Heintaimed on vastupidavamad kui teised põllukultuurid. 21. Abinõud mullatihenemise vältimiseks (agrotehnika, erisurve mullale - ratta asukohast künnil, vaolaiendi, tehnorajad,Controlled Traffic Farming, kombineeritud mullaharimisriistad, põllutööriista haardelaiuse suurendamine,mullaharimise minimeerimine, rehvide valik, roomikud, rataste liikumine erinevas jäljes jne) - minimeeritud mullaharimine- teeme vähem jälgi põllule - tehnorajad - controlled traffic farming- kõik liikumised käivad samu jälgi pidi
Suureneb soojusmahtuvus (aeglasem soojenemine ja jahtumine). Häiritud on taimede toitumine st katioonide neeldumine on piiratud. Suureneb vastupanu taimejuurte ja vihmausside tungimisele mulda. Mulla tihenemine sõltub: - koormusest rehvile tuleks kasutada laiemaid rehve - rehvi survest mullale 5 Kui kallid on topeltrattad? Sõltuvad rehvi mõõtmetest Topeltrattad on mulla erisurve vähendamise ja traktori veojõu suurendamise kallis võimalus. Enam kasutusvõimalusi pakuvad rehvirõhu regulaarseadmed, kusjuures nende lihtne lahendus ei ole sugugi kallim kui topeltrattad. Soovitatav oleks, kui traktoritootjad paigutaksid rehvirõhuregulaatorid. Kõrge õhusurve põhjustab: - sügavaid rattajälgi - suurt survet mullale Põllul liikudes on esikohal traktorirehvide veovõime, mistõttu rehvi määrdekrihvid peavad olema enesepuhastusvõimega.
ptk. NUKKMEHHANISMID 5.1. Üldist Nukiks nimetatakse lüli, mille kõrgpaari elementi moodustav pind (tasandil profiil) on muutuva kõverusega. Nukke sisaldavate mehhanismide (nukkmehhanismide) eelised: 1. on võimalus anda väljundlülidele praktiliselt kõigi võimalike seaduste kohast liikumist, 2. kompaktsus, kuna mehhanism koosneb lihtsamal juhul vaid kahest liikuvast lülist. Puudused: 1. nuki valmistamise keerukus, 2. mehhanismi kõrgpaari elementide kiire kulumine suure erisurve tõttu kokkupuutekohal. Nukkmehhanismid võivad olla nii tasandilised kui ruumilised. Nukkmehhanismi sisendlüliks on nukk, mis pöörleb ümber kinnispunkti (ketasnukk 1 joon.5-1) või liigub translatoorselt edasi-tagasi (liugurnukk 2). Mehhanismi väljundlüli onakas tõukur 3 (liigub translatoorselt b edasi-tagasi) või nookur 4 (noogub). c d 55
annaabi.ee 
