Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

Kategooria materjaliõpetus - 142 õppematerjali

Materjaliteadus >> Materjaliõpetus
12
doc

Materjaliõpetus eksami vastused, spikker

Malm, tootmine, liigitus Malmiks nim. raudsüsiniksulamit, milles süsiniku hulk on üle 2,14%. Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega, taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Kõrgahjus toodetakse: toormalm (läheb terase sulatamiseks), valumalm (sulatatakse ümber, et saada valandeid) ja ferrosulamid (suure Mn või Si sisaldusega rauasulamid, mida valumalmide ümbersulatamisel). Koostise järgi: Legeerimata malm(raudsüsiniksulamid) ja eriomadustega legeermalm (koostisesse lisatud täiendavaid elemente). Süsiniku oleku järgi: Valgemalm (kogu C on rauaga seotud olekus tsementiidi- Fe 3C kujul; saadakse vedela malmi kiirel jahutamisel valuvormis) ja Hallid malmid (kogu või enamus C on vabas olekus grafiidina) 2. Malmide liigid a) Hallid malmid...

Materjaliõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
98 allalaadimist
8
pdf

Materjaliõpetus

Kõrgahjus: toormalm – terase sulatamiseks; valuvalm; ferrosulam – suure MnSi sisaldusega rauasulam. Valgemalmis on süsinik rauaga seotud olekus tsementiidi kujul. Hall malmis on süsinik vabas olekus grafiidina. Liblegrafiitmalmil (hallmalm) on libleja kujuga grafiidi osakesed. Keragrafiitmalmil on kerajad grafiidi osakesed. Tempermalmil on helbekujulised grafiidi osakesed. Toodetakse lõõmutamise teel: a) must tempermalm – feriitstruktuuriga, saadakse neutraalses keskkonnas lõõmutamisega (plastsem aga nõrgem); b) valge tempermalm – perliitstruktuuriga, saadakse oksüdeerivas keskkonnas (nt rauamaagiga)(tugevam, aga vähem plastsem) Terased – raua sulamid, mis sisaldavad süsinikku 0,05...2,14%. Terasesulatuse meetodid:  Konvertermeetod – sulatus teraskesta ja tulekindlast materjalist voodriga lahtis...

Materjaliõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
11 allalaadimist
52
odt

Materjaliõpetus

-2. MALMID, STRUKTUUR, TOOTMINE, LIIGITUS Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega. Taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Vedelas rauas lahustub 3,5-4% C, samuti Mn, Si ja kahjulike lisandeina ka S ja P. Kõrgahjus toodetakse: 1) toormalmi, mis läheb terase sulatamisel (kuni 90% kogutoodangust); 2) valumalme, mis sulatatakse ümber, et saada valandeid (valatud esemeid) 3) ferrosulameid – suure Mn või Si sisaldusega rauasulameid, mida kasutatakse valumalmide ümbersulatamisel koostise reguleerimiseks ning terase taandamiseks. Koostise järgi eristatakse legeerimata malme, mis on põhiliselt raudsüsiniksulamid ja eriomadustega legeermalme, mille koostisse on lisatud täiendavalt teisi elemente. Malmis sisalduva süsiniku oleku järgi eristatakse: 1. Valgemalmid, kus kogu süsinik on rauaga seotud olekus t...

Materjaliõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
35 allalaadimist
2
pdf

Materjaliõpetuse praktikumi töö nr 3

I I I t II I 4m '"C - {J,*u-r}L,fu-rur# m-ffi"#"-m"{ d# 4d$ff'h*ry-**r#&r*td:, gtrurru**"qro **** Wrs#teL ar^"e*i-eq- $14,, a*$,{ne6.* 4a*n*+.q0" t. @, h*i fi$'^...

Materjaliõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
83 allalaadimist
6
doc

Lõiketöötlemise kodutöö

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutööd metallide tehnoloogias 2009/2010 õ.-a. Töö nimetus: Lõiketöötlemine Töö nr. 3 Üliõpilane: Mihkel Tedremaa Rühm: Isiklik kood: 082804 MAHB-32 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Andres Laansoo 27.10.2009 4.11.2009 Ülesanne 1 Hindan nõudeid töödeldavate pindade täpsusele ja pinnakaredusele. Töödelda on vaja pinnad 1 ja 2. Pindade töötlemiseks on vajalik arvestada nõutud pinnakaredusega, milleks on 3,2 µm ja sümbol ise näitab, vastav pinnakaredus tuleb saavutada laastu eraldamise teel. Täpsuse ja pinnakareduse saamiseks on mõistlik kasutada pik...

Materjaliõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
315 allalaadimist
6
doc

Keevitamise kodutöö

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutööd metallide tehnoloogias 2009/2010 õ.-a. Töö nimetus: Keevitamine Töö nr. 2 Üliõpilane: Mihkel Tedremaa Rühm: Isiklik kood: 082804 MAHB-32 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Andres Laansoo 20.10.2009 25.10.2009 Lähteülesanne Kuna minu õppekoodi viimane number on 4, on ülesandeks 6 mm läbimõõduga konstruktsiooniterase plaadi põkkliites keevitamine elektroodikeevituse või MAG- keevitusega. Tootmisviisiks on üksiktootmine ja detailide kokku minevad otsad on faasitud. Keevisliite eskiis: Täpsustuseks tuleb mainida, et kuna kaks terasplaat...

Materjaliõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
208 allalaadimist
4
doc

II kodutöö keevitamine

Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika Instituut Keevitamine Autor: ********** ****-** *****6 Tallinn 2009 Tehniline ja majanduslik võrdlus MAG-keevitus Elektroodkeevitus Keevitatavad Süsinikteras, Kõik terase liigid, malm, materjalid roostevaba teras, Cu-sulamid, Al- Al-sulamid sulamid(piiratud) Vooluallikad Vastupolaarset Võib kasutada erineva alalisvoolu tekitav poolarsusega alalisvoolu alalisvoolu allikas kui ka vahelduvvoolu. Vooluallikatena kasutatakse transformaatoreid, alaldeid, inve...

Materjaliõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
261 allalaadimist
4
docx

Materjalide mehaanilised omadused

1 Materjalide mehaanilised omadused Started: Thursday 23 September 2010 13:15 Submitted: Thursday 23 September 2010 13:30 Time spent: 00:14:53 Total score: 92/100 = 92% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Arvutage pinge, mis tekib antud vardas (vt. joonist), kui v mm2 ja jõud on 6 203 N. Varda kõvadus on 35 HRC ning Student Response Value Answer: 620,3 70% 620 Units: N/mm2 30.0% N/mm2 Score: 10/10 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. M toimuvad vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 450 materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 Student Correct Value...

Materjaliõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
102 allalaadimist
8
doc

MATERJALI JA VALMISTUSTEHNOLOOGIA VALIK

Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika instituut MATERJALI JA VALMISTUSTEHNOLOOGIA VALIK MTM0030 Ainetöö ülesanne Üliõpilane: Juhendajad: Priit Kulu, Fjodor Sergejev Kood: Esitamise aeg: 08.12.2010 Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1.Ülesanne:..................................................................................................................................3 2.Detaili/toote eskiis....................................................................................................................4 3.Detaili töötingimus...

Materjaliõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
286 allalaadimist
0
rar

Materjalitehnika praktikum 7

wordis ja pdf formaadis...

Materjaliõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
40 allalaadimist
20
docx

Materjaliõpetuse eksami kordamisküsimuste vastused.

Metallide ja sulamite struktuur ning omadused: - metallide struktuur: Metallide kristalliline struktuur Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struktuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paiknevad aatomid kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalsele energiale (aatomite ideaalsele paigutusele). - kristallvõre tüübid, Erinevatest võreelementidest ja paigutuse motiividest lähtudes võivad aatomid paigutuda regulaarselt teatud korra kohaselt, mille tulemusena tekib kristalliline struktuur. On ka võimalik, et tavaline aatomite või aatomite rühmade korduvus kristallis on piiratud. Kristallivõre elemendid (võreelemendid) võivad olla a) primitiivsed e. lihtsad (prim...

Materjaliõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
182 allalaadimist
1
docx

Alumiiniumivalu essee Tartu.

Alumiiniumivalu Alumiiniumivaluse kohale jõudes tuli spetsialist, kes ise töötas kvaliteedijuhina ning hakkas meile tehast tutvustama. Tehases töötab 40 inimest kolmes vahetuses. Selles tehases toodetakse ainult alumiiniumdetaile, enamasti valualumiiniumist. Materjal mida kasutatakse tuleb välismaalt, iga alusepeal on viie tonni ulatuses alumiiniumi kange. Igale kangile on märgitud nö seerianumber, mis näitab ahju numbrit ja valmistamis aeg. Materjal kasutatakse teatud järjekorras, see, mis tuleb esimesena sisse see kasutatakse kõigepealt. Esimesed masinad, mida tutvustati olid valumasinad, kus valati sulaalumiinium vormi. Üks masin valas automatselt alumiiniumi vormi kuid teise masina jaoks oli vaja töötaja kindlat kätt. Vormi valamiseks on vaja alumiinium sulatada elektriahjus, mida on seal kaks tükki. Väiksemaid detaile valmistati survevalumasinaga. Seal oli vaja töötajal pressitud alumiinium detail lihtsalt mas...

Materjaliõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
16 allalaadimist
2
doc

Tekstiilkiudude põlemine

Põletuskatse on vana võte, mida kasutati ammu enne tehis- ja sünteeskiudude kasutuselevõttu. Põlemiskatse abil on võimalik eristada looduslikke kiude teineteisest ja sünteeskiududest. Üldreeglina põlevad kõik tsellulooskiud hästi, nad põlevad ja /või hõõguvad edasi ka väljaspool leeki, põlemisjääk on hajuv hall tuhk (põleb nagu paber). Valkkiud põlevad halvasti, tekitades kõrbenud karvade lõhna, väljaspool leeki nad kustuvad. Atsetaatsiid ja sünteeskiud põlevad võrdlemisi hästi. Enamasti nad sulavad leegis, lõnga otsa tekib sulanud kuulike. Valmistekstiiltoodete puhul tuleb arvestada, et tootele lisatud värv-ja viimistlusained võivad mõjutada põlemise iseloomu, tekkivat lõhna ja põlemisjääke. TEKSTIILKIUDUDE PÕLEMINE KIURÜHM SÜTTIVUS PÕLEMINE LÕHN JÄÄK Looduslikud Põleb kiiresti tsellulooskiud suure leegiga,...

Materjaliõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
33 allalaadimist

I kontrolltöö materjaliõpetusest

Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused 2. Mis on : soojusjuhtivus, korrosioon, kulumine, plastsus? 3. Süsinikusisaldus terases ja malmis 4. Tavalisandid terastes ja malmides 5. Kahjulikud lisandid terastes 6. Legeerivad elemendid terastes 7. Metallide tihedus ja sulamistemperatuur ( Fe, Cu, Mg, Al, Pb, Sn, Ti, Pt, W ) 8. Millisel kujul esineb malmis süsinik (valge- ja hallmalm)? 9. Terase termiline töötlemine ( lõõmutamine – normaliseerimine ; karastamine – noolutamine ) Jahutamise kiirus ja jahutuskeskkonnad )10.Terase termokeemiline töötlemine ( tsementiitimine, nitriitimine, tsüaanimine ) 11.Värvilised metallid ( Al ja Al – sulamid; vask ja vasesulamid. Messing ; pronks ) 12.Värviliste metallide ja nende sulamite kasutusalad (Al, Cu, Pb, Sn, Mg, Ti, Ni, Zn)...

Materjaliõpetus - Kutsekool
15 allalaadimist
6
doc

Materjaliõpetus,kodutöö nr1, var81

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut MATERJALIÕPETUS Kodutöö nr 1 Teostas : 041081 MATB-34 Tallinn 2005 Eesmärk: Tutvuda rauasüsinikusulamite (teraste ja malmide) struktuuri termotöötluse ja neist tulenevate omadustega I osa (Terased & malmid) küsimused 1. Joonistage Fe-Fe3C faasidiagramm (FD), märkige FD-i kõikides alades faasid ning tooge üksikute sulamigruppide (eutektsed, ala-ja üleeuteksed; eutektoidsed, ala-ja üleeutektoidsed) struktuuriosad toatemperatuuril. Vastus: Faasid: ferriit F, austenniit A, tsementiit T C sisaldus % Sulam Struktuuriosad...

Materjaliõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
257 allalaadimist
6
doc

Materjaliõpetus, kodutöö nr1 var 61

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut MATERJALIÕPETUS Kodutöö nr 1 Teostas : MATB-34 ****61 Tallinn 2004 1. Faasidiagramm Fe-Fe3C alaeutek- eutek- üleeutek- alaeutektsed eutektsed üleeutektsed toidsed toidsed toidsed 2. Struktuurivormid: Faasilised (tardfaasid) ­ ferriit (F), Austeniit (A), Tsementiit (T) Faasilised ­ A+L, L+T, A+T, F+A, F+T Mehaanilised segud: Ledeburiit (Le): C-4,3%, t=1147...727 kraadi C, Le= A+T; t=...727 kraadi C, Le=F+T Perliit(P): C-0,8%, aeglasel jahtumisel, alla 727 kraadi C, jäme struktuur, A->P, P=F+T Beiniit(B)=F+T, t= 400-500 kraadi C, peen struktuur Martensiit(M), üleküllastunud FeC. 2 3.Jahtumiskõver Kusju...

Materjaliõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
370 allalaadimist
8
pdf

Pinnakareduse standardid

Surface TextureContour Measuring Instruments Explanation of Surface CharacteristicsStandards Definition of Surface texture and Stylus instrument Profile by Stylus and phase correct filter ISO4287: '97 and ISO3274: '96 Total profile Primary profile P Measure perpendicular to lay X axis Z axis Stylus method...

Materjaliõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
49 allalaadimist
5
doc

4.Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus

Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika Instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperuhm: Kaitstud: Töö nr:4 OT allkiri Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus Töö eesmärk: Tutvuda Fe- Fe3C Töövahendid: metallimikroskoop faasidiagrammi,rausüsinksulameis esinevate faaside ja mehaaniliste segued ning teraste ja malmide struktuuridega. Fe-Fe3C faasidiagrammi vasakpoolne (terased) osa. Terastes ja malmides esinevad järgmiste omadustega faasid ja struktuurivormid. a) Ferriit (F) - süsiniku tardlahus ­rauas. Temperatuuril 727°C lahustub ­rauas kuni 0,02% C (massiprotsentides), to...

Materjaliõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
156 allalaadimist
5
doc

Metallide mehaanilised omadused

Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika Instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperuhm: Kaitstud: Töö nr: 1 OT allkiri Metallide mehaanilised omadused Töö eesmärk: Tutvudametallmaterjalide Töövahendid: Brinelli,Rockwelli ja katsetamisega tõmbele,löökpaindele.Tutvuda Vickersi masin.Löökpendel.Teimid. metallmaterjalide kõvaduse määramismeetoditega. Tõmbeteim Materjalide põhilised mehaanilise tugevuse näitajad tõmbel määratakse katselisel teel koostatud toimiva jõu ja absoluutse pikenemise ja pinge ning suhtleise pikenemise vahelise diagrammi põhjal.Määratakse järgmised tugevus-ja plastsusnäitajad: Tugevusnäitajad: Tõmbetugevus Rm-maksimaaljõule F m vastav pinge. Voolavuspiir ReH(ülemine)ja ReL(alumine) ReH-pinge väärtus,mille saavu...

Materjaliõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
119 allalaadimist
1
doc

Lab töö nr3 kordamisküsimused

1) Kalestumine- materjali proportsionaalsuspiiri tõusu ja plastsuse vähenemist korduval voolavuspinget ületaval koormamisel 2) Külmdeformeerimisel tekkinud mittetasakaaluline struktuur on enamikul metallidest toatemp püsiv ... 3) Sulam- aine, mis on saadud kahe või enama komponendi kokkusulatamise- või paagutamise teel. 4) 5) Tardlahus- sulaolekust moodustunud faasid, kus üks komponentidest (lahustajakomponent) säilitab oma kristallivõre, teise (lahustunud) komponendi aatomid paigutuvad lahustajakomponendi kristallivõresse. 6) Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist 7) 8) Hästi survetöödeldavad on ühefaasilised struktuurid (puhtad metallid, tardlahuse struktuuriga sulamid), sest nad on väikese tugevusega ja kõvadusega ning suure plastsusega. 9) Parimate valuomadustega sulamid on eutektse või eutektkoostisele ligilähedase koostisega sulamid tänu madalale sulamistemperatuurile ja heale vedelv...

Materjaliõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
73 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun