12. L – NiCuCr 15 6 3 – libleja grafiidiga malm, kus Ni – 15%, Cu – 6%, Cr – 3% 13. DIN EN 10083 C 45 – kvaliteetkonstruktsiooniteras, 0,45% süsinikku Malmid (1-2) G – (DIN järgi) malmid ja valatud materjalid GJ – hallid malmid (EN) GJL – libleja grafiidiga hallmalm GG – saksa valumalm GRS – Soome valumalm GJS – keraja grafiidiga malm (S- sfäär) GGG – Saksa kõrgtugev malm GJMB – must tempermalm (EN) GJMW – Valge tempermalm (EN) GTS – must tempermalm (DIN) GTW – valge tempermalm (DIN) L – lamellgrafiit S – Sferoidaalne grafiit B – joodised G – valatud X – kõrglegeerituse tunnus Terased (süsinikterased 3-5, legeerterased 6,7) Süsinikkonstruktsiooniteras – C=0,05-0,65% Süsiniktööristateras – C=0,7- 1,35% Fe – tavateras, mille järel tõmbetugevus
Enim kasutatakse hallmalmi. Malmi survetugevus on ligikauda 2 korda suurem kui tõmbetugevus. Tempermalm (käigukasti detailid, hammasrattad jne) GJS – 500 -10 500 on tõmbetugevus ja tähis on Rm (mPA) 10 on venivustugevus või sitkuse tugevus ja ühik on % GJS – 350 NiMO 44 GJS on keragrafiit 350 on 3,5C % (C on süsinik) NiMo on legeerel 44 on 0,4% ja 0,4% TÄHISED Hallmalmi tähis - GJL Vermikulaargrafiid – GJV Tempermalm – GJMB, GJMW [ GJMW-360-12; (Rm=360 MPa, A=12%) ] Keragrafiit - GJS Teras Teras on rauasüsinikusulam, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%. Süsinikterase tavalisandid on: •mangaan (Mn) •räni (Si) •fosfor (P) •väävel (S) Alumiiniumi Alumiiniumi ümbersulatamisel selle omadused ei muutu, sõltumata ümbersulatamise kordadest. Seetõttu on teda võimalik pidevalt taaskasutada. Alumiiniumisulameid on pikka aega kasutatud järgmiste osade valmistamiseks:
Al, Be, Cu, Mo, Nb, Pb, Ta, 10 Ti, V, Zr Ce, N, P, S 100 B 1000 Näit. 28Mn6 (28 - C %x100, Mn 1,5 %) Kõrglegeerteraste korral (legeeriva elemendi sisaldus 5%): näit. X12CrNi18-10 (0,12% C, 18% Cr, 10% Ni) Malmide margitähistus Malmide margitähistussüsteemi kohaselt on malmide margitähiste sümbolid: GJL liblegrafiitmalm (hallmalm), GJS keragrafiitmalm, GJM (GJMB, GJMW) tempermalm. Sümbolile järgnevad numbrid, mis näitavad minimaalset tõmbetugevust Rm, N/mm(hallmalmid, näit. GJL-200) või tõmbetugevust Rm, N/mm ja katkevenivust A, % (keragrafiit- ja tempermalmid,näit. GJS-600-3). Malmide tunnusnumbrite süsteem on järgmine: Hallmalmid JL1010...JL1060 või JL2010...JL2060 (markeerimisel kõva- duse HB järgi) Keragrafiitmalmid JS1015...JS1090 või JS2010...JS2090 (HB järgi) Tempermalmid JM1010...JM1050 (valged). JM1110..
(EN1563) ja sitkus masinate ja autode osade tarvis ka tempermalmi. GJS-350-22 350 22 Valuviisidest kasutatakse peamiselt liivsavivormi ja GJS-600-3 600 3 metallvormi (kokilli) valu (sele 1.39 ja 1.40) GJS-900-2 900 2 Tempermalm Vastupanu (EN1562) dünaamilistele GJMB-300-6 300 6 koormustele, GJMB-700-2 700 2 kulumiskindlad, - 18 - S u la m e t a ll Sele 1.40. Malmi kokillvalu V a lu v o r m Sele 1.39. Malmi liivsavivormi valu T e r a s e s t k o k illi p o o le d T õ u k u r id
ferriitstruktuuriga ja saadakse neutraalses keskkonnas lõõmutamisel (mittesüsinikärastuslõõmutatud tempermalm); b) Valge südamega ehk valge tempermalm, mis on põhiliselt perliitstruktuuriga ja saadakse oksüdeeruvas keskkonnas (rauamaak vm) lõõmutamisel (süsinikärastuslõõmutatud tempermalm). EN 1562 järgi on musta tempermalmi tähis GJMB (B – black) ja valge tempermalmi tähis GJMW (W – white), mille järel näidatakse tempermalmi tõmbetugevus ja on suhteline pikenemine samuti nagu keragrafiitmalmidel, näiteks EN-GJMB-700-2 on must tempermalm, mille Rm = 700 N/ mm 2 ja A = 2%. EN-GJMW on valge tempermalm, mille Rm = 360 mm 2 ja A = 12%. ERIOMADUSTEGA LEGEERMALMID Eriomadustega legeermalmid markeeritakse koostise järgi, st milliseid elemente ja kui palju % nad sisaldavad.
. Soome (SFS 2113) GRP … Tempermalmil (sepistatav- vplastilisem kui tavaline) on helbekujulised grafiidi osakesed – kerajas grafiit. Tempermalmist valandeid toodetakse valgemalmi valandeist lõõmutamise teel. Vastavalt lõõmutuskeskkonnale eristatakse a)must tempermalmi – ferriitstruktuuriga ja saadakse neutraalses keskkonnas lõõmutamisel, b) valge tempermalm – perliidstruktuuriga, saadakse oksüdeerivas keskkonnas (rauamaak) lõõmutamisel EN 1562 GJMB-400-2 (must) EN 1562 GJMW-…-.. (valge) DIN 1692 GTS ..-.. DIN 1692 GTW ..-.. SFS 2325 GRT.. b) Eriomadustega legeermalmid markeeritakse koostise järgi, s.t. milliseid elemente ja kui palju (%) nad sisaldavad Rahvusvahelise standardi ISO 2892/77 järgi näidatakse esmalt malmi liik grafiidi osakeste kuju järgi: a)libleja kujuga lamellgrafiit – L , b)keraja kujuga sferoidaalne grafiit – S
(EN1563) ja sitkus masinate ja autode osade tarvis ka tempermalmi. GJS-350-22 350 22 Valuviisidest kasutatakse peamiselt liivsavivormi ja GJS-600-3 600 3 metallvormi (kokilli) valu (sele 1.39 ja 1.40) GJS-900-2 900 2 Tempermalm Vastupanu (EN1562) dünaamilistele GJMB-300-6 300 6 koormustele, GJMB-700-2 700 2 kulumiskindlad, GJMW-350-4 350 4 keevitatavad GJMW-550-4 550 4 - 29 - Sulametall 1.2.2. Alumiinium ja alumiiniumisulamid Alumiinium
GJL-200 200 - vastupanu väsimusele GJL-350 350 - Keragrafiitmalm (EN1563) Suur tugevus, plastsus ja sitkus GJS-350-22 350 22 GJS-600-3 600 3 GJS-900-2 900 2 Tempermalm (EN1562) Vastupanu dünaamilistele GJMB-300-6 300 6 koormustele, kulumiskindlad, GJMB-700-2 700 2 keevitatavad GJMW-350-4 350 4 GJMW-550-4 550 4 Valgemalm saadakse malmvalu kiire jahutamise tulemusena, nii et vaba grafiit ei jõua tekkida. Omadustelt on valgemalm suure tugevuse ja kõvadusega habras materjal ning sellest tulenevalt ka raskesti lõigatav
annaabi.ee 
