2 " 0,58 min 3 " 0,58 min 4 " 0,58 min Dumperi laadimisaeg: tla = 1,84 min 11. Määrame dumperi täislastis liikumise aja: teelõik A B pikkus 500 m kogutakistus 4 + 2 = 6% (s.o. kaldetakistus + veeretakistus) pinna struktuuri klass 0.0 haardetegur 0,9 Lisast 2 diagrammilt 1 näeme, et haardumisega probleeme pole. diagrammilt 2 määrame täislastis liikumise aja: teelõigu kogupikkus on 500 m, võtame diagrammilt: sõltuvalt kogutakistusest 5% on aeg 1,4 min sõltuvalt strukt. klassist 0.4 on aeg 0,6 min arvestame pikima ajaga teelõigu A-B läbimiseks, s.o. 1,4 min teelõigu läbimise aeg tAB = 1,4 min. teelõik B C
(autojuhi vajutamisest gaasipedaalile) ja käigukastis valitud käigust. 2. Haardejõud. Haardejõud tekib auto rataste ja teepinna vahel. See sõltub rehvide ja teepinna seisukorrast, aga samuti ka auto kiirusest: - Rehvid: mida kulunum on rehvi turvisemuster, seda väiksem on rehvi haardevõime. Peale selle aga mõjutab haardetegurit ka rehvi mustri tüüp, rehvi materjal ja õhurõhk rehvis. - Teepinna seisukord: mida libedam on tee, seda väiksem on haardetegur. Näiteks: Auto saab liikuda siis, kui haardejõud on suurem veojõust. Vastasel juhul hakkavad auto vedavad rattad suurema veojõu tõttu kohapeal ringi käima.
Ülesanne 6 Autod ja traktorid II Sõiduki kiirendus TA III Martin Leopard 1. Sõiduki mark: BMW520i 92kW pre 1996 a 2. Valida arvutusteks vajalikud lähteandmed kooskõlas valitud sõidukiga ja ülesande tingimustega. Mootori effektiivvõimsus Pe := 92 kW Pe ma := 1730 kg Auto mass := 0.88 Liikumistee haardetegur := 0.013 Veeretakistus kg := 1.202 Õhutihedus 3 m M := 190 N m Mootori moment 4200 rpm juures Auto lauppinna pindala H := 1.801m kõrgus laius B := 1.435 m 2 A := 0.8 H B = 2.068 m Õhutakistustegur cd := 0.4
435m Laius H := 1.801m Kõrgus 648mm r := = 0.324 m rehvi raadius cd := 0.4 õhutakistus 2 2 A := 0.8 B H = 2.068 m Eestvaate pindala kg q := 1.202 f := 0.013 3 m := 0.85 asfalttee haardetegur 3. arvuta sõiduki kiirendus normaaltingimustel liikumisel rõhtsal asfaltteel a. Liikumahakkamisel P - Pw a= P = F v F = M g v km M F := M g = 14.421 kN i1 i2 1 M kg 0.3 = 10.077 = 869.35 km := 1.16 r m VH L
ahistamine ja tööga seotud vägivald, mis tihtipeale jäävad kahe silma vahele. Sellekohta saabki lugeda alljärgnevast referaadist. 3 Ehitusplatsil varitsevad ohud: Õnnetusjuhtumid ja traumad: - Kukkumine kõrgusest (Redelitelt, tellingutelt, upitades, kaitsevarustuseta); - Kukkumine samal tasapinnal (Märjad põrandad, juhtmepuntrad maas); - Elektrisokk, kontaktist vooluga; - Lõikehaavad (Teravad esemed, noad jms). Libisemine juhtub, kui inimese ja põranda vaheline haardetegur ootamatult väheneb ning jalad hakkavad liikuma kiiremini, kui ülakeha järele jõuab. Tulemuseks ongi kukkumine tahapoole. Tavaliselt libisetakse märjal pinnal. Komistatakse enamasti siis, kui liikumisel jalg takerdub millegi taha, kuid ülakeha püüab inertsist edasi liikuda. Komistamise põhipõhjus on töö- või elukoha halb korrashoid. Tavaliselt ei kujundata töökohti nii, et seal oleks võimalus komistada, selle põhjustajad tekivad töö käigus. Kõige ohtlikumad
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond AUTO PIDURID Referaat Juhendaja Tartu 2012 SISSEJUHATUS Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. Auto on vähemalt kolmerattaline ja vähemalt kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeteta teedel või maastikul. Autod jagatakse liiklusseaduse järgi kolme põhikategooriasse: B, C ja D. Kaasajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähesel määral ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon (hübriidauto). 1 AUTO ÜLDINE EHITUS Auto konstruktsioonilisteks põhiosadeks on mootor, raam või kandevkere ja veermik. Mootor toetub raamile (kandevkerele) ja käitab läbi jõuülekande ...
Veojõu allikaks on mootor . Veojõudu saab reguleerida juht: Ø Muutes mootori pöördemomenti (gaasipedaali vajutamisega) . Ø Muutes käigukasti ülekandearvu (käikude vahetamisega). Veojõu abil tasakaalustatakse kõik liikumist takistavad jõud , nagu veere -, õhu -ja tõusutakistus , inerts Kui veorattad hakkavad kohapeal ringi käima, on veojõud ületanud veorataste ja teepinna vahelist haardejõudu . Haardejõud - sõltub veorattale langevast massist ja haardetegurist. Haardetegur - iseloomustab auto rataste ja teekatte vahelist haardumist. See näitab , kui suur on libisemise tekitamiseks vajaliku jõu suhe auto kaaluga . Tee olukorda iseloomustavad haardeteguri väärtused . Auto peatumisteekonnad meetrites 1-sek. reageerimisaja puhul. Tee olukorda iseloomustavad haardeteg. väärtused Auto peatumisteekond m-s 1-sek. reageerimisaja jooksul Kiirus pidurdamise alguses
signaalid Sõidutingimuste Haardumise muutumine muutumine Juhtploki loogika oskab Registreeritakse vahet teha ka mitmete rataste libisemise järgi eri sõidutingimuste vahel Ebasümmeetriline Sõitmine kurvis haardumine Registreeritakse tagarataste Ühe külje ratastel on pöörlemissageduste suurem haardetegur erinevuse järgi ( kurvi kui teise külje ratastel sisepoolne ratas pöörleb võrreldakse parema välimisest rattast ratta libisemist vasaku aeglasemalt) rattaga ABS- pidurite üldtööpõhimõte Ratta blokeerumisel vähendatakse pidurdusrõhku Juhtplokk ehk aju juhib pidurivedeliku drosseldamist Pöörlemissageduse andur annab teate ajule Pidurdamise algus Peasilindris tekitatud pidurdusrõhk kandub läbi
Sõltub masina raami tüübist ja rataskäiguosal masinate puhul ka rataste juhtimise võimalikest skeemidest 9. Masina läbivus ja seda iseloomustavad parameetrid. Läbivus – masina omadus liikuda teedeta maastikul ületada mitmesuguseid takistusi ja tõkkeid. Läbivusomadusi isel. järgmiste parameetritega: a) veojõud käiguosal Fv=Mp/rv (pöördemoment vedaval võllil/veereraadius) b) käiguosa haardejõud toetuspinnaga Fh=Gh* φ (masina haardekaal*haardetegur) c) erisurve toetuspinnale pneumoratastel pk=k*ps (kummi jäikustegur*kummi siserõhk) ja roomikutel pk=Gm/n*Sr (masina kogukaal/roomikute arv*roomiku toetuspinna pindala) 10. Masina kliirens, peale ja mahasõidu nurgad ning piki ja põikki läbivusraadiused. Kliirens – masina madalaima konstruktiivse puntki kõrgus käiguosa toetuspinnast. Isel. rataste või roomikute vahele sattuva takistuse max kõrgust, millest masin võib sellele kinnijäämata üle sõita. Peale- ja
tulemitega edasi tehakse; inventeerimine tehakse kevadel lumesulamise järel aprillis ja mais, sagedus on kahe aasta tagant inventeeritakse visuaalselt sisestades andmed DIP programmi (defektide inventeerimise juhis), defektid on : põikpragu(arv), kitsas pikipragu(m), lai pikipragu(m), kitsas ja lai vuugipragu(m), võrkpragu(m2), auk(arv), murenemine(m2), serva defekt(m), defektide osa (%) kandevõime hindamine (koormusseadmed), IRI, roopa mõõtmine,haardetegur 23. Mis andmed lähevad sisse teeregistrisse ja mis nende andmetega peale hakatakse (1) Riigimaanteede andmebaasi kantakse järgmised andmed: 1) asukoht; 2) tee number, nimetus; 3) teeosa number, pikkus, tee liik, tee tüüp, tee klass, sõidutee kood, jaotuspunkti liik ja asukoha kirjeldus, maakonna, kohaliku omavalitsusüksuse, teedevalitsuse ja teepiirkonna, omaniku ja hooldaja kood;
Kukkumine kõrgustest juhtub näiteks ruumides olevate kappide liigsest kõrgusest. Soovitakse panna dokumente/muid esemeid kapile, kuid ei ulatata, seega võetakse appi redel/muu kõrgem ese. Kuidas hoiduda: Kukkumise vältimiseks oleks parim viis tähtsamaid/igapäevaseid asju mitte kõrgetesse kohtadesse asetada või kui seda ei saa vältida, tuleks appi võetud vahend alati ennem sellele astumist üle kontrollida. Libisemine juhtub, kui inimese ja põranda vaheline haardetegur ootamatult väheneb ning jalad hakkavad liikuma kiiremini, kui ülakeha järele jõuab. Tulemuseks ongi kukkumine tahapoole. Tavaliselt libisetakse märjal pinnal. Kuidas hoiduda: Valige põrandakattematerjali hoolikalt, eriti kui on tõenäoline, et põrand saab töö käigus märjaks või tolmuseks; hoidke põrand kuivana. Vajadusel töödelge libedaid pindu keemiliselt; kasutage sobivaid puhastusmeetodeid. Kontrollige põrandaid ja liikumisteid regulaarselt.
54. Mis on puistematerjal Libedusetõrje materjalid: abrasiivmaterjalid, nende segud cloriididega ja kloriidide vesilahused. 55. Mis on seisunditaseme kehtivusaeg Ajavahemik, mille jooksul teeolud peavad vastama nõutavale seisunditasemele. 56. Mis on talihooldus Libedusetõrje, lumetõrje, kinnisõidetud lume ja jääkonaruste tasandamine ja karestamine, lume äravedu ning liikluskorraldusvahendite hooldamine. 57. Mis on haardetegur Teepinna seisundi parameeter, mis iseloomustab auto ratta ja teepinna vahelist haaret. Teguri määramine toimub spetsiaalse seadmega, mis auto järsku pidurdamise korral määrab kiiruse languse kaudu vastava parameetri. 58. Nimeta talihoolde seisunditasemed (3) Seisunditase 1, seisunditase 2, seisunditase 3. 59. Seisunditase ,,3" Nõutav põhi- ja suurematel tugi- ja kõrvalmaanteedel. Tee pind vähemalt sõidujäljed lume- ja jäävabad
eri haardetingimust: väikest jää ja lume jaoks ning suurt kuiva kõva teekatte jaoks. Sõidutingimuste muutumine. Juhtploki loogika oskab vahet teha ka mitmete eri sõidutingimuste vahel. Neist tähtsamad on: Sõitmine kurvis. Registreeritakse tagarataste pöörlemissageduste erinevuse järgi (kurvi sisepoolne ratas pöörleb välimisest rattast aeglasemalt). Haardumise muutumine. Registreeritakse rataste libisemise järgi. Ebasümmeetriline haardumine. Ühe külje ratastel on suurem haardetegur kui teise külje ratastel. Ühe külje rataste libisemist võrreldakse teise külje omadega. ABS- pidurite üldtööpõhimõte Pöörlemissageduse Juhtplokk ehk andur "aju" juhib pidurivedeliku Ratta drosseldamist. blokeerumisel vähendatakse pidurdusrõhku Elektroonika Hüdraulika
Pneumorulliga töötamise iseärasused Pindamine. Pindamise ülesandeks on: · Teekatte ilmastikukindluse tõstmine · Erosioonikindluse tõstmine · Kareduse tõstmine · Katte tolmuvabaks muutmine · Kulumiskihi moodustamine Pindamise eelised: · Töökiirus · Kaitseb hästi katet · Moodustub kulumiskiht · Suhteliselt odav · Suureneb teepinna haardetegur Pindamise puudused: · Tõstab mürataset · Ei paranda katte tasasust · Ei suurenda katte kandevõimet · Ehitamisele järgneb vajadus liikluspiiranguteks märkimisväärselt pikaks ajaks · Suurte liikumiskiiruste juures oht põrkuda lahtirebitud killustikuteradega Pindamise põhioperatsioonid: · Teekatte puhastamine · Sideaine valamine · Killustiku puistamine · Lahtise killustiku eemaldamine
pidurdatakse mõõdetaval teel järsult. Sõidukile paigaldatud mõõtur registreerib sõiduki aeglustuse ning arvutab vastavalt välja tee pinna haardeteguri. Mõõtmisel tuleb tagada mõõtja ja teiste liiklejate ohutus, milleks veendutakse, et mõõtmise ajal ei ole läheduses teisi sõidukeid [7, p. 1] Maanteametis kasutatavate Eltripi mõõturite kalibreerimine toimub Teede Tehnokeskuse etalonsõiduki järgi. Etalonsõiduk kalibeeritakse talihooaja alguses selliselt, et selle haardetegur oleks 0,29 tingimustel: kiirus 50 km/h, kinnisõidetud lumi, temp. -5oC. Samuti peavad olema varustatud ABS-piduritega ja naastrehvidega. Haardeteguri mõõtmine toimub sõidukiirusel 50km/h, pidurduse kestvusega 1-2 sekundit ning täpsusega 0,01, samuti tuleb määrata mõõtmiskoha asukoht, et kui tekib kahtlusi mõõtmistulemuste õiguses, oleks võimalik mõõtmisi korrata. 3.6.2. ViaFriction
seisukorda ja mille abil saaks võrrelda kruusateede remondiobjekte. 4.1.1.3 Kattega teede säilitusremont Kattega teede säilitusremondi töömeetodiks on pindamine. Katete pindamine on remondi liik, mille eesmärgiks on tagada olemasolevate katete säilimine tuginedes pindamiste vahelise perioodi pikkusele ja katte seisukorrale kuni tee rekonstrueerimiseni. Korduspindamise tulemusena pidurdub mõneks ajaks katte defektide areng (murenemine, augud ja osaliselt praod) ning suureneb haardetegur. Viimase 10 aastaga on katete remondil saavutatud olukord, kus katete keskmine defektide summa 11 on langenud 3,8 %-lt 2002. a 1,8 %-le 2011. a. Defektide kahekordne vähenemine avaldab mõju teekasutajate kulude vähenemisele, sõidumugavuse suurenemisele ja liiklusohutusele. Üheks defektide vähenemise oluliseks põhjuseks on katete korduspindamise stabiilne finantseerimine teehoiukava 2010-2013 perioodil. Arvestades katte defektide arengut, on käesoleva teehoiukava kavandamise aluseks
vesilahused. 312. Seisunditaseme kehtivusaeg- ajavahemik, mille jooksul teeolud peavad vastama nõutavale seisunditasemele. 313. Talihooldus libedustõrje, lumetõrje, kinnisõidetud lume ja jääkonaruste tasandamine ja karestamine, lume äravedu ning liikluskorraldusvahendite hooldamine. 26 314. Haardetegur teepinna seisundi parameeter, mis iseloomustab auto ratta ja teepinna vahelist haaret. 315. Talihoolduse seisunditasemed: seisunditase 1, 2, 3 316. Seisunditase 1 (madal): · Nõutav enamusel kõrvalmaanteedel · Piirdutakse enamasti lumetõrje tegemisega · Libedustõrjet tehakse, kui haardeteguri väärtus < 0,20 · Lumetõrje tehakse vähemalt 36 tunni ja libedustõrje vähemalt 24 tunni jooksul
312. Mis on puistematerjal Libedusetõrje materjalid: abrasiivmaterjalid, nende segud cloriididega ja kloriidide vesilahused. 313. Mis on seisunditaseme kehtivusaeg Ajavahemik, mille jooksul teeolud peavad vastama nõutavale seisunditasemele. 314. Mis on talihooldus Libedusetõrje, lumetõrje, kinnisõidetud lume ja jääkonaruste tasandamine ja karestamine, lume äravedu ning liikluskorraldusvahendite hooldamine. 315. Mis on haardetegur Teepinna seisundi parameeter, mis iseloomustab auto ratta ja teepinna vahelist haaret. Teguri määramine toimub spetsiaalse seadmega, mis auto järsku pidurdamise korral määrab kiiruse languse kaudu vastava parameetri. 316. Nimeta talihoolde seisunditasemed (3) Seisunditase 1, seisunditase 2, seisunditase 3. 317. Seisunditase ,,3" Nõutav põhi- ja suurematel tugi- ja kõrvalmaanteedel. Tee pind vähemalt sõidujäljed lume- ja jäävabad
mõjumisel. Eristatakse 4 püsivuse kategooriat:pikipüsivus, põikipüsivus, omapüsivus, tööpüsivus 28-Milliste parameetrid iseloomustavad masina manööverdusvõimet? 29-Millised parameetrid iseloomustavad masina läbivust? 1. Veojõud käiguosal: Fv = Mp / rv , milles:Fv - veojõud käiguosal; Mp -pöördemoment vedaval võllil;rv -veereraadius. 2. Käiguosa haardejõud toetuspinnaga:Fh = Gh x ,milles Fh -haardejõud; Gh -masina haardekaal; -haardetegur. 3. Erisurve toetuspinnale: pneumoratastel:pk = k x ps , milles:pk - keskmine erisurve toetuspinnale: ps - kummi siserõhk; k - kummi jäikustegur. roomikutel: pk = Gm / n x Sr , milles: Gm -masina kogukaal;Sr -roomiku toetuspinna pindala;n -roomikute arv. 4. Kliirens: -masina madalaima konstruktiivse punkti kõrgus käiguosa toetuspinnast Iseloomustab rataste või roomikute vahele sattuva takistuse max kõrgust millest masin võib sellele kinnijäämata üle sõita. 5
l p c) p a) b) 78 Sele 13.3.1. Pressliite koormamine. a) – telgjõuga, b) – pöördemomendiga, c) – teljgjõu- ja pöördemomendiga Liite projekteerimisel otsitakse minimaalset vajalikku pindsurvet: 1) Telgjõuga koormatud liide (Sele 13.3.1. a). Vajalik hõõrdejõud Fh KF , kus K – haardetegur. Kuna hõõrdejõud avaldub kontaktpindala AC d l , normaalsurve p ja hõõrdeteguri f kaudu, siis minimaalne vajaliku hõõrdejõu tagatav surve on KF p . d l f 2) Pöördemomendiga koormatud liide (Sele 13.3.1. b). d d Vajalik takistusmoment M h KM
Kontrollimine: manomeetri, vaatluse ja seebiveega. Kood 431. Blokeerumatu pidur (ABS, EBS) Nõuded: 1) blokeerumatu pidur peab toimima vastavalt Ereeglile 13 või direktiivile 71/320/EMÜ ja valmistaja juhendile; 2) pidurdamisel ei tohi auto muuta suunda ka libedal teel; 3) ükski otsereguleeritav ratas ei tohi blokeeruda, kui juht vajutab järsult, tiest jõust piduripedaalile ja sõiduki ratastest üks asub teekattel, mille haardetegur on 0,8 ning teisel sõiduki küljel paiknev ratas asub teekattel, mille haardetegur on 0,3; 4) järsul pidurdamisel, alates kiiruselt 15 km/h, enne sõiduki täielikku seismajäämist, peavad rattad hakkama lohisema; 5) sõidukil peab olema optiline signalisaator, mis hoiatab süsteemi iga rikke korral. Vedukautol, v.a M1 ja N1 kategooria sõidukid, peab haagise blokeerumatul pidurisüsteemil olema eraldi rikke signalisaator.
annaabi.ee 
