Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rööplüke" - 5 õppematerjali

rööplüke on jõu kandmine suvalisse punkti (taandamiskeskmesse), kusjuures jõud jääb paralleelseks esialgse asendiga ja suund ei muutu.
Kt-materjal 2
3
doc

Kt. materjal 2

esimese algusega, st. et jõuhulknurk oleks kinnine (joon1) Vektorvõrdus on samaväärne kolme skalaarsega: Fres x=0, Fres y=0, Fres z=0. Nende projektsioonide väärtust arvestades saame analüütilised tasakaalutingimused kujul Fx=0 (y,z) Kolme mitteparalleelse jõu teoreem: kolm mitteparalleelset jõudu saavad olla tasakaalus siis, kui nad paiknevad ühes tasandis ja nende mõjusirged lõikuvad ühes punktis. Jõu rööplüke Kandmiseks jäigas kehas mingis punktis A rakendatud jõud üle selle keha teise punkti B, ilma et selle jõu mõju ei muutuks, rakendatakse punktis B võrdvastupidiste jõudude süsteem nii et F´=F´´=F. Superpositsiooniaksioomi põhjal sellega keha olukord ei muutu. Saadud jõusüsteemi võib vaadelda kahe süsteemina, millest üks koosneb punktis B rakendatud jõust F ´=F ja teine jõupaarist (F, F´´) momendiga M=MB(F), mille moodul M=Fh (joonis1).

Mehaanika → Tehniline mehaanika
254 allalaadimist
Tehniline mehaanika I
3
docx

Tehniline mehaanika I

Jõupaari omadused- 1) jäiga keha seisund ei muutu , kui asendada üks jõupaar samas tasandis sama pöördesuunaga teise jõupaariga, mille momendil on sama moodul; 2)jäiga keha seisund ei muutu , kui jõupaar oma tasandist üle kanda mis tahes teise paralleelsesse tasandisse; 3)jäigale kehale mõjuv jõupaaride süsteem on ekvivalentne ühe jõupaariga, mille moment võrdub süsteemi jõupaaride momentide geograafilise summaga Mres=M1+M2+...+Mn. Jõu rööplüke- Jäigale kehale rakendatud jõudu võib selle jõu mõju muutmata paralleelselt üle kanda keha mis tahes teise punkti, kui lisada jõupaar , mille moment võrdub ülekantava jõu momendiga uue rakenduspunkti suhtes. Staatika põhiteoreem- iga jõusüsteemi saab asendada ekvivalentse süsteemiga , mis koosneb taandamiskeskmes rakendatud peavektorist(F0)js jõupaarist , mille moment võrdub peamomendiga(M0). Peavektor- taandamiskeskmesse ülekantud jõudude geomeetriline summa.

Mehaanika → Tehniline mehaanika
404 allalaadimist
Algebra ja geomeetria kordamine
25
doc

Algebra ja geomeetria kordamine

punkti X kohavektoriks reeperi {O, e1 , e2 , e3 } suhtes. Vektori ristkoordinaadid ­ vektori koordinaadid ristbaasi suhtes Punkti ristkoordinaadid ­ punkti koordinaadid ristreeperi suhtes Vektori parema käe (vasaku käe) koordinaadid - Vektori koordinaadid parema käe (vasaku käe) baasi suhtes. Punkti parema käe (vasaku käe) koordinaadid - Punkti koordinaate parema käe (vasaku käe) reeperi suhtes nimetatakse punkti parema käe (vasaku käe) koordinaatideks. Rööplüke ehk paralleellükke: { }{ } SKALAARKORRUTIS: Skalaarkorrutis ­ Vektorite x , y E skalaarkorrutiseks x, y nim. reaalarvu x , y = x y cos ( x, y) . OMADUSED: 1) Kui skalaarkorrutises üks vektoritest on nullvektor, siis skalaarkorrutis on võrdne nulliga, s.t. = 0 , x,0 =0

Matemaatika → Algebra ja geomeetria
66 allalaadimist
Joonestamine
120
pdf

Joonestamine

ruumiline kujutis пространственное изображение ruutkeere прямоугольная резьба 40, 41 58 rööpjoonlaud рейсшина 6 rööpkülik параллелограмм 39 rööplüke параллельный перенос samasus идентичность segamõõtmestamine комбинированный способ нанесения размеров segaühend смешанное сопряжениe 11 serv ребро 7, 12,15

Matemaatika → Matemaatika
108 allalaadimist
Rakendusmehaanika
252
doc

Rakendusmehaanika

Resultandi mõjusirge jaotab liidetavate jõudude rakenduspunktide vahelise kauguse väliselt osadeks, mis on pöördvõrdelised nende R jõudude moodulitega F1 AC F2 AC BC AB R  F1  F2 ,  ,   BC F1 F2 F1 R 3.3.4. Rööplüke. Peavektor ja peamoment Staatika kolmandast aksioomist on teada, et jõu rakenduspunkti nihutamine piki jõu mõjusirget ei muuda keha tasakaaluolekut. Jõu rakenduspunkti üleviimine mitte mõjusirdel paiknevasse punkti viib keha tasakaalust välja. Keha tasakaalustamiseks tuleb lisada momenti. Rööplüke on jõu kandmine suvalisse punkti (taandamiskeskmesse), kusjuures jõud jääb paralleelseks esialgse asendiga ja suund ei muutu. Jõu mõju absoluutselt jäigale kehale ei

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
149 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun